Loodusteaduste aluste konspekt (0)

füüsika eksam



Sissejuhatus SI ühikud ja 7 põhiühikut. Lubatud SI välised ühikud (Eesliited! NB! Ühelgi SI ühikul v.a 1 kg pole eesliidet! Kui on eesliide, siis pole tegemist SI ühikuga.) Tasanurk radiaan 1 rad Ruuminurk steradiaan 1 sr Mehaanika Kiirus muutuval liikumisel Mitteühtlasel liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel läbitud teepikkused trajektoori erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. Sellise muutuva liikumise iseloomustamiseks ei saa leida kiirust ühtlase liikumise valemi järgi, kuna tulemus sõltub nüüd mõõtmiseks valitud ajavahemikust ning teelõigust. Kiirus muutumatul liikumisel Ühtlase liikumise korral läbib keha mistahes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed teepikkused. Sel juhul annab valem kiiruse jaoks kogu aeg sama tulemuse ja kiirus on järelikult muutumatu hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel 𝑣= lim Δ𝑡→0 Δ𝑠/ Δ𝑡 = 𝑑𝑠 /𝑑𝑡
v= kiirus (1 m/s)


s= nihe (1m) t= aeg (1 s) kiirendus on kiiruse muutumine ajas. (Kiirendus näitab kui kiiresti muutub kiirus ajaühikus (kiiruse muutumise kiirus). Kiirendus on määratud kiiruse muutmisega ajaühikus) hetkkiirendus on kiirendus kindlal ajahetkel 𝑎= lim Δ𝑡→0 Δ𝑣 / Δ𝑡 = 𝑑𝑣 / 𝑑𝑡 = 𝑑 2 𝑠 / 𝑑𝑡 2
a= kiirendus (1 m/s2) v= kiirus (1 m/s) s= nihe (1m) t= aeg (1 s) keskmine kiirus võib leida kogu läbitud teepikkuse l [1 m] ja selle läbimiseks kulunud aja t järgi 𝑣= Δ𝑙 / Δ𝑡
v= keskmine kiirus (1 m/s) Δl= kogu läbitud teepikkus (1m) Δt= teepikkuse läbimiseks kulunud aeg (1s) keskmine kiirendus on kiiruse muut jagatud aja muuduga, millises vahemikus me kiiruse muutu jälgime a= Δv / Δ 𝑡 a= keskmine kiirendus (1 m/s2) Δv= kiiruse muut ( 1 m/s) Δt= ajavahemik, kus kiiruse muutu jälgitakse (1s) Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni kehale ei mõju jõudu või mõjuvate jõudude summa on võrdne nulliga Kui v = const, järelikult  Σ 𝐹 = 0 (kõikide jõudude summa on võrdne nulliga) F – jõud (1 N) Samas sellist olukorda, kus kehale teised kehad ei mõju, on pea võimatu leida. Sellega on samaväärne aga olukord, kus vastastikmõjud on kompenseerunud ehk vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist. Näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis siis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud ülespoole mõjuva üleslükkejõuga ja langevarjur laskub muutumatu kiirusega, kui Maa külgetõmmet tasakaalustab õhu takistusjõud.


Newtoni II seadus (dünaamika põhiseadus) väidab, et Keha liikumishulga (impulss) muutus on võrdeline rakendatava liikumapaneva jõuga ja toimib pikki jõu toime suunaga ühtivat sirget. 𝐹 = 𝑑𝑝 / 𝑑𝑡 = 𝑑 (𝑚𝑣) / 𝑑𝑡
F= jõud (1 N) p= impulss (1 kg·m/s) m= mass (1 kg) v= kiirus (1 m/s) t= aeg (1 s) Kui mass m on konstantne, siis võib massi tuletise märgi ette tõsta ja asendada   𝑑𝑣 / 𝑑𝑡 = a F= ma F= jõud (1 N) m= mass (1 kg) a= kiirendus (1 m/s2) Kui nüüd katseliselt uurida, kuidas erineva tugevusega jõud keha liikumist muudavad, võib tähele panna, et suurem jõud jaksab liikumist kiiremini muuta. Suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse. Newtoni III seadus väidab, et Kehade igasugune mõju teineteisesse on alati vastastikune; jõud millega kehad teineteist mõjutavad, on alati suuruse poolest võrdsed kuid suunalt vastupidised 𝐹 12 = −𝐹 21
F12= esimese keha mõju teisele (1 N) F21= teise keha mõju esimesele (1 N) Examples of Newton's third law of motion are ubiquitous in everyday life. For example, when you jump, your legs apply a force to the ground, and the ground applies and equal and opposite reaction force that propels you into the air. Newtoni ülemaailmse gravitatsiooni seadus väidab, et Jõud, millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade masskeskmete vahelise kauguse ruuduga 𝐹 = 𝛾 (𝑚1 x 𝑚2) / 𝑟 2
F= kahe keha vaheline tõmbejõud (1 N) γ (vahel ka G)=  ülemaailmne gravitatsioonikonstant γ = 6,7·10^-11 ( 𝑁 x 𝑚2) / 𝑘𝑔2 m1 , m2 – esimese ja teise keha mass (1 kg)


r – kahe keha massikeskme vaheline kaugus (1 m) Jõud Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju raskusjõud nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teise keha või süsteemiga (näiteks gravitatsiooniline, elektriline või magnetiline) ja näitab kui palju on keha võimeline tegema tööd tänu vastastikmõjule 𝐸𝑝 = 𝐹 x 𝑠 x cos α = 𝐹 x 𝑠, kuna F ja s on samasihilised, siis α = 0 ja seega cos α = 1
Kui on tegemist gravitatsioonilise vastastikmõjuga, siis on tegemist raskusjõuga F = mg ja s =h Ep= mgh Ep= potentsiaalne energia (1 J) m= mass (1 kg) g= raskuskiirendus (1 m/s2) h= kõrgus (1 m) Kineetiline energia (sh pöörleva keha korral) on tingitud keha liikumisest ja näitab, kui palju on keha võimeline tegema tööd tänu liikumisele 𝐸𝑘 = 𝑚 x 𝑣2 / 2 .
Ek= kineetiline energia (1J) m= mass (1 kg) v= kiirus (1 m/s) Töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab olukorra muutumisel tehtavat pingutust ja võrdub rakendatud jõuga ja selle jõu mõjul toimunud nihke korrutisega 𝐴 = 𝐹  × 𝑠
A = F x s cos α A= töö (1 J) F= jõud (1 N) s= nihe (1 m) α= jõu ja nihke suuna vaheline nurk


Hõõrdejõud on liikumist takistav jõud ja on suunatud alati liikumissuunale vastupidises suunas takistades liikumist. Fh=μN= μmg kui rõhumisjõuks on raskusjõud siis N=Fr=mg F= hõõrdejõud (1 N) μ= hõõrdetegur (ühikut pole) N= pinna normaali suunaline jõud (1 N) m= mass (1 kg) g= raskuskiirendus (1 m/s2) hõõrdetegur nimetatakse kokkupuutuvate kehade omadustest (sh krobelisus ja materjal, adhesioon) sõltuvat võrdetegurit μ Elastsusjõud nimetatakse jõudu, mis tekib kehas selle deformeerimisel. Kehas tekkiv elastsusjõud on vastassuunaline kehale mõjuva (deformeeriva) jõuga Hooke’i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemise või lühenemisega) Δx. Keha omadustega seotud võrdetegurit k nimetatakse jäikuseks Fe = – k·Δx Fe= elastsusjõud (1 N) k= jäikus (1 N/m) Δx= keha pikkuse muutus (1 m) jäikus on füüsikaline suurus, iseloomustab keha pikenemist jõu mõjul Elastsusjõu potentsiaalne energia Deformeeritud kehal tekkib tänu elastsusjõule potentsiaalne energia Ep 𝐸𝑝 = (𝑘⋅∆𝑥2) / 2
Ep= potentsiaalne energia (1 J) k= jäikus (1 N/m) Δx= keha pikkuse muutus (1 m) Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on jääv sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul Σp=Σp p= kogu impulss enne vastastikmõju (1 ( 𝑘𝑔·𝑚) / 𝑠 ) p'= koguimpulss peale vastastikmõju (1 ( 𝑘𝑔·𝑚) / 𝑠 )


NÄIDE: astudes kinniköitmata paadist kaldale. Enne väljaastumist on paat koos inimesega paigal ja nende koguimpulss null. Astumisel hakkab inimene kalda poole liikuma ja omab teatud impulssi. Et koguimpulss ei muutu ja jääb nulliks, saab paat vastassuunalise impulsi ning eemaldub kaldast. 1 radiaan on selline kesknurk φ, kus pöörderaadius on võrdne läbitud kaare pikkusega 360° = 2π rad. 1° = 2 𝜋 / 360𝑟𝑎𝑑 = 𝜋 / 180 𝑟𝑎𝑑 = 0,0175 𝑟𝑎𝑑 1  𝑟𝑎𝑑 = 360° / 2𝜋 = 180° / 𝜋 = 57,3° φ =  𝑙 / r φ= nurk (1 rad) l= kaare pikkus (1 ) r= raadius (1 ) nurkkiirus muutuval liikumisel Mitteühtlasel liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel läbitud pöördenurk trajektoori erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult nurkkiirus muutub. Sellise muutuva liikumise iseloomustamiseks ei saa leida nurkkiirust ühtlase nurkliikumise valemi järgi, kuna tulemus sõltub nüüd mõõtmiseks valitud ajavahemikust ning pöördenurgast. nurkkiirus muutumatul liikumisel Ühtlase liikumise korral läbib keha mistahes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed pöördenurgad. Sel juhul annab valem 𝜔 = φ / t nurkkiiruse jaoks kogu aeg sama tulemuse ja nurkkiirus on järelikult
muutumatu hetk nurkkiirus on nurkkiirendus kindlal ajahetkel 𝜔 = lim Δ𝑡→0 Δφ / Δ𝑡 = 𝑑φ / 𝑑t
𝜔 = 𝑑φ / 𝑑t
𝜔= nurkkiirus (1 rad/s)
φ= pöördenurk (1 rad) nurkkiirendus nimetatakse nurkkiiruse muutumist ajas. Nurkkiirendus näitab kui kiiresti muutub kiirus ajaühikus. hetk nurkkiirendus on nurkkiirendus kindlal ajahetkel β =  𝑑𝜔 / 𝑑𝑡 β= nurkkiirendus (1  𝑟𝑎𝑑 / 𝑠2 )


𝜔= nurkkiirus (1 rad/s)
t= aeg (1s) Periood nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring T= t / N T= periood (1 s) t= ajavahemik ( 1 s) N= täisringide arv sagedus nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. Sageduse tähiseks on f. f= N / t f= sagedus (1 Hz) t= ajavahemik ( 1 s) N= täisringide arv f= 1 / T f= sagedus (1 Hz) T= periood (1 s) Jõuõlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest Näide: ukse avamisel on link pikk jõumoment nimetatakse jõu korrutist jõu õlaga M= F x l M= jõumoment (Nm) F= jõud (1 N) l= jõuõlg (m) M= F x r x sin α M= jõumoment (Nm) F= jõud (1 N) r= pöörlemistelje kaugus jõu rakenduspunktist (1 m ) α= impulsimoment on võrdne pöörleva keha inertsimomendi I ja nurkkiiruse ⍵ korrutisega: L= I x  ⍵ L= impulsimoment (kg x m^2/ s) I= Inertsimoment (kg·m²)
⍵= nurkkiirus (m / s)


impulsimomenti jäävuse seadus väidab, et kui ringliikuises olevale kehale ei mõju välist jõumomenti, on keha impulsimoment jääv suurus siis M= kehale mõjuv jõumoment (Nm) L= impulsimoment () Harmooniline võnkumine nimetatakse sellist võnkumist, mille korral keha liikumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon. Vastavalt kõneldakse ka siinus- ja koosinus võnkumisest Hüdro ja aerodünaamika alused Rõhk näitab pindalaühiku kohta mõjuvat jõudu p= F / S p= rõhk (1 Pa) F= jõud (1 N) S= põhjapindala (1 m2) Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on ühe ruumalaühiku aine mass ⲣ= m / V
ⲣ= tihedus ( 1 kg / m3)
m= mass (1 kg) V= ruumala (1 m3) Archimedese seadus väidab, et Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi maasiga 𝐹𝐴 = ρ𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑖𝑘𝑉𝑔
FA= Archimedese jõud (1 N) ρ= vedeliku tihedus (1 kg / m3) V= ruumala (1 m3) g= gravitatsioonijõud (g= 9,81 m/s2) Archimedese ehk üleslükkejõud on jõud, mis mõjub raskusjõule vastupidises suunas Ujumise (uppumise) tingimused FA = Fr heljub (ei liigu üles ega alla) FA > Fr tõuseb üles


FA < Fr vajub alla Voolu pidevuse võrrand Tuleb massi jäävuse võrrandist, see tähendab, et olenemata ristlõike pindalast ja kiirusest on nende korrutis täpselt sama, kui erinevate ristlõigetega toru läbib sama aine sama massiga 𝑆𝑣 = 𝑐𝑜𝑛𝑠𝑡
Bernoulli võrrand ja selle rakendused seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas ρ( 𝑣 1 2) / 2 + ρ𝑔ℎ1 + 𝑝1 = ρ(𝑣2 2) / 2 + ρ𝑔ℎ2 + 𝑝2 ρ( 𝑣 2 2) + ρ𝑔ℎ + 𝑝 = 𝑐𝑜𝑛𝑠t Bernoulli võrrandiga on seotud paljud nähtused ja seadmed aero- ja hüdrodünaamikas (sh lennundus ja laevandus, pneumaatikas ja hüdraulikas Nt lennuki tiibade kuju on seotud bernoulli võrrandiga, sest kuna all on suurem rõhk tekib tõukejõud hääletorudes tekib samamoodi erinevad rõhud Kavitatsioon, selle tekkepõhjused ja selle mõju on nähtus, kus vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid. Tühikute teke on seotud vedeliku rõhu langemisega alla tema aurumise kriitilist rõhku. Vedelik aurustub ja vedelikus tekivad vedeliku auru mullid. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Õhu ja vedeliku auru mullid kaovad, kui rõhk vedelikus uuesti suureneb. Kavitatsiooni korral toimub mullide tekkimine ja kadumine suure sagedusega (kuni 1000 korda sekundis) ja see põhjustab lööke ning vibratsiooni. Metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist.


Soojusõpetus Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega Ideaalse gaasi mudel Aineosakesi vaadeldakse punktmassina, Osakeste vahelised jõud puuduvad ja Põrked osakeste vahel on absoluutselt elastsed Termodünaamika I seadus Termodünaamika I seaduse erinevaid sõnasusi: Esimest liiki perpetum mobile on võimatu. Suletud süsteemi siseenergia U on muutumatu ehk ∮dU=0. Seega energia ei tekki ega ei kao, vaid muundub ühest liigist teise Termodünaamika II seadus Termodünaamika II seaduse erinevaid sõnasusi: Teist liiki perpetum mobile on võimatu. (Oswald) Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale. (Clausius) Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudab pidevalt soojust tööks, ainult ühe keha jahtumise arvelt. (Kelvin) Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. (Clausius) Kui te avate purgi, mis on täis usse, siis ainus viis neid purki tagasi saada on võtta suurem purk (Murphy). Entroopia S on ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Tegemist on korratuse mõõduga. Clapeyroni ehk ideaalse gaasi olekuvõrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid rõhku ja ruumala, kui see gaas on tasakaaluolekus pVm = RT   𝑝𝑉 = (𝑚 / 𝑀) x 𝑅T Vm= molaarne ruumala (1 m3 /mol) V= gaasi ruumala (1 m3) p= gaasi rõhk (gaasi osakeste põrked anumas seintega) (1 Pa) T=  gaasi absoluutne temperatuur (1 K) R= universaalne gaasikonstant (R=8,314 J/(K∙mol)) M= gaasi molaarmass (1 kg/mol) Isobaariline protsess füüsikaline suurus, kus rõhk ei muutu isohooriline protsess füüsikaline suurus, kus ruumala ei muutu isotermilised protsess füüsikaline suurus, kus temperatuur ei muutu


adiabaatiline protsess füüsikaline suurus, kus puudub soojusvahetus Van der Waalsi gaasi mudel ja selle võrrand Aineosakesed hõivavad ruumiosa b, seega vaba ruumi suurus on V-b. Osakeste vahel mõjuvad van der Waalsi jõud, mis tekitavad lisarõhu a/V2 ( 𝑝 + a / 𝑉𝑚ol2) (𝑉 − 𝑏) = 𝑅T a= antud gaasi osade vastastikmõju iseloomustav konstant b= gaasi osakeste ruumala (1 m3 ). Vedelik on aine agregaatolek, kus aineosakesed on rohkem seotud, kui gaasis, kuid ainel puudub kindel kuju, nagu tahkisel Lähikord (vedelikul) osakesed paigutuvad lähinaabrite suhtes enam-vähem korrapäraselt, kuid kaugemate osakeste suhtes korrapära puudub kaugkord (tahkisel) osakesed paigutuvad kõik korrapäraselt Viskoossus on molekulide sise hõõrdumisest tekkiv voolamise võime. See on vedelike ja gaaside sisehõõrde mõõt 𝐹𝑠 / 𝑆 = 𝜂 x (𝑑𝑣 / 𝑑𝑟)
Fs= sisehõõrdejõud (1 N) η= viskoossus (1 Pa∙s) 𝑑𝑣 / 𝑑𝑟= kiiruse gradient (1 m/s2)
Tahkised on aine agregaatolek, kus aineosakesed on kindlalt seotud ja ainel on kristallstruktuur Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses Amorfsed ained on füüsikalisi omaduste poolest lähedased tahkistele, kuid struktuuri poolest suure viskoossusega vedelikud Faasid on aine struktuuri vorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused agregaatolekud ja nende üleminekud on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom


Faaside ülemineku siirdesoojused on soojushulk, mis aine üleminekul ühest olekust teise neeldub või eraldub aine ühe massiühiku kohta. Siirdesoojuse ühik on džauli kilogrammi kohta sulamissoojus on ühikulise massiga ainekoguse sulatamiseks kuluv või tahkumisel eralduv soojushulk λ= sulamissoojus (1 J / kg) Q= soojushulk (1 J) m= mass (1 kg) aurumissoojus sh keemissoojus on soojushulk, mis kulub 1 massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. keemissoojus on aurumissoojus keemistemperatuuril Q=LM L= aurustumissoojus (1 J / kg) Q= soojushulk (1 J) m= mass (1 kg) rekristallisatsiooni soojus kristallstruktuuri muutmiseks kuluv/eralduv soojus sublimatsiooni soojus sublimatsiooniks või desublimatsiooniks kuluv soojus Faasidiagramm ehk olekudiagramm on diagramm, kus enamasti temperatuuri ja rõhu teljestikus kujutatakse termodünaamilise süsteemi tasakaalulist olekut Termodünaamika I seadus Suletud süsteemi siseenergia U on muutumatu ehk ∮dU=0. Seega energia ei tekki ega ei kao, vaid muundub ühest liigist teise Suletud süsteemi koguenergia on jääv ΔU=Q-A


ΔU= siseenergia muut (1J) Q= väliskeskkonnast saadav (>0)/antav (<0) soojushulk (1J) A= välisjõudude poolt (>0)/vastu (<0) tehtav töö (1J) Esimest liiki igiliikur teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem energiat, kui on vaja masina käigushoidmiseks Termodünaamika II seadus Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas Keha, mille soojusenergia arvelt midagi tehakse, ise jahtub ja mõni teine keha peab selle soojusenergia arvelt soojenema. soojus ei saa minna iseeneslikult külmemalt kehalt soojemale Entroopia on ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Tegemist on korratuse mõõduga Termodünaamika seaduste statistiline iseloom Kergemate (lamedam) ja raskemate (teravam) gaasiosakeste liikumiskiiruste jaotus kindlal temperatuuril Maxwelli jaotus Kuna rõhk ja siseenergia avaldusid keskmise kiiruse kaudu, peaks molekulaarfüüsika seisukohalt olema lõpmatu arv kiiruste jaotusi, mis vastavad ühele ja samale olekule (samale temperatuurile). Molekulaarfüüsikas väidetakse, et kõigist neist võimalikest jaotustest on üks suurima tõenäosusega jaotus, mida nimetatakse tasakaaluliseks jaotuseks. Molekulide omavaheliste põrgete käigus toimub pidev energiavahetus, mille tõttu muutuvad molekulide kiirused ja lõppkokkuvõttes ka kiiruste jaotuse iseloom Elektromagnetism


Coulombi (kuloni) seadus kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga FC , mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga 𝐹𝐶 = [1 / (4πε0ε)] x  [(𝑞1𝑞2) / 𝑟2]
Coulombi jõud (1 N) q= elektriline laeng (1 C) ε0= vaakumi dielektriline läbitavus (ε0 = 8,85 ∙ 10^−12  𝐹 / 𝑚) ε= antud keskkonna suhteline dielektriline läbitavus. r= raadius (1 m) Kulooniline jõud on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga Laengud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus Elektriväli ja selle graafiline kujutamine Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E= F / q E – elektrivälja tugevus (vekt. suurus) (1  𝑉 / 𝑚 (= 1 𝑁 / 𝐶 )) F= jõud (1 N) q= laeng (1 C) Elektriväli juhis Igas elektrijuhis leidub alati palju vabalt liikuvaid laengukandjaid. Tavaliselt liiguvad laengukandjad juhi sees kaootiliselt. Elektriväljas hakkavad laengud liikuma suunatult. Laengukandjate suunatud liikumine toimub alati nii, et väli juhi sees nõrgeneb. Liikunud elektronide arv tühine võrreldes üldarvuga! Ev = - Es ⇒ Ev + Es = 0 Pinge elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe 𝑈 = φ1 − φ2
U= pinge (1 V) φ= välja pinge (1 V) elektromotoorjõud Suurus, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga ε =  𝐴/ q


ε= elektromotoorjõud (1 V) A= töö (1 J) q= laeng (1C) sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule Mahtuvus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut 𝐶 = 𝑞 / U  või C=(epsilon0*epsilon*S)/d
C= mahtuvus (1 F) q= laeng (1 C) U= pinge(1V) Epsilon0- vaakumi dielektriline läbitavus 8,85*10^-12 F/m Epsilon- antud keskkonna dielektriline läbitavus d- plaatide vaheline kaugus (1m) Muutumatu voolutugevus ehk alalisvool on elektrivool konstantne ehk igal ajahetkel läbib vooluringi üks ja sama laeng 𝐼 = 𝑞 / 𝑡
I= voolutugevus (1 A) q= laeng (1 C) t= aeg (1 s) muutuv voolutugevus on Vooluringi läbiv elektrivool ei ole alati sama suur i = dq/dt i= voolutugevus (1 A) q= laeng (1 C) t= aeg (1 s) Elektrivool metallides on väga hea juhtivusega, sest aines on palju vabu laengukandjaid. Metallides loetakse voolu suunaks elektronide liikumisele vastupidist suunda 𝑅 = ρ x (𝑙 / S)
R= takistus (1 Ω) ρ= eritakistus (1 Ω x m) l= pikkus (1 m) S= ristlõike pindala (1 m^2)


Elektrivool gaasis üldjuhul on dielektrikud v.a korral, kui gaas ioniseerida Elektrivool vedelikes Vedelikes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, s.t elektrilaenguga aatomid või molekulid (kui vedelik ei ole vedel metall). Elektrolüütideks nimetatakse aineid, mille lahused juhivad elektrivoolu. Elektrivool pooljuhtides parem kui dielektrikutel, samas halvem kui elektrijuhtijatel pn-siire on monokristallilise pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-juhtimiselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). Niisuguse ülemineku eri omaduseks on tõkkekihi moodustumine negatiivse ja positiivse ruumlaengu mõjul aukjuhtivus on pooljuhtide elektrijuhtivus, kus laengukandjateks on augud. Pooljuhile välise elektrivälja rakendamisel hakkavad augud liikuma elektronide liikumisele vastassuunas Ohmi seadus mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolutugevus I on võrdeline pingega U juhis 𝐼 = 𝑈 / R
I= voolutugevus (1 A) U= pinge (1 V) R= takistus (1 Ω) Kirchoffi reeglid jada ja rööpühenduse jaoks 𝐼𝑗𝑎𝑑𝑎 = 𝐼1 = 𝐼2 = … = 𝐼𝑛
𝑈𝑗𝑎𝑑𝑎 = 𝑈1 + 𝑈2 + … + 𝑈𝑛
𝑅𝑗𝑎𝑑𝑎 = 𝑅1 + 𝑅2 + … + 𝑅𝑛 𝐼𝑟öö𝑝 = 𝐼1 + 𝐼2 + … + 𝐼𝑛
𝑈𝑟öö𝑝 = 𝑈1 = 𝑈2 = … = 𝑈𝑛
1 /  𝑅𝑟öö𝑝 = 1 / 𝑅1 + 1 / 𝑅2 +. . + 1 / 𝑅𝑛 Joule – Lenzi seadus väidab, et Juhis elektrivoolu toimel eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistuse ja voolu toimumise ajaga 𝐴 = 𝑄 = 𝐼^2 x 𝑅 x t
A= töö (1 J) Q= soojushulk (1 J) I= voolutugevus (1 A) R= takistus (1 Ω) t= aeg (1 s)


Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogu, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu Ampere'i jõud (jõud kahe vooluga juhtme vahel) väidab, et Kui kahe paralleelse, vaakumis asuva, ühesuguse muutumatu voolutugevusega, lõpmata pikka ja lõpmata peenikese, sirgjuhtme vahel tekib iga meetri pikkuse lõigu kohta jõud 2,7∙10-7 N, siis nendes oleva elektrivoolu tugevus on 1 A 𝐹𝐴 = (μ0μ) / 2π x (𝐼1𝐼2𝑙) / r
FA= ampere'i jõud (1 N) I= voolutugevused 1. ja 2. juhtmes (1 A) l= juhtmelõigu pikkused (1 m) r= kahe juhtme vaheline kaugus (1 m) μ= antud keskkonna magnetiline läbitavus (näitab mitu korda on jõud antud keskkonnas suurem, kui vaakumis) μo= antud keskkonna magnetiline läbitavus (μo=4π∙10-7 H/m) Ampere'i seadus (jõud juhtmele, mis on paigutatud magnetvälja) Hiljem on seadust esitatud üldistatult: magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud 𝐹𝐴 = 𝐵𝐼𝑙 sin 𝛼
FA= Ampere'i jõud (1 N) B= magnetinduksioon, mis iseloomustab magnetjõude antud punktis (1 T) I= voolutugevus (1 A) l= pikkus (1 m) 𝛼=nurk magnetvälja suuna ja voolutugevuse suuna vahel
vasaku käe reegel Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda (positiivsete osakeste liikumise suunda), siis väljasirutatud pöial näitab juhtmele mõjuvat suunda alalisvoolu mootori ehitus ning tööpõhimõte Mootori töötamise ajal libisevad kaks staatilist harja rootori pöörleval kommutaatoril ning hoiavad mähiseid pinge all. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi. H-sillas tüürivad mootori pöörlemiseks vajalikku voolu neli transistori (või nende gruppi). H-silla elektriskeem meenutab H-tähte - sellest ka nimi. H-silla eripära seisneb mootorile mõlemat pidi polaarsuse rakendamise võimaluses Juhtme magnetvälja kujud ning suund


püsimagneti (sh Maa)magnetvälja kujud ning suund elektromagneti magnetvälja kujud ning suund vooluga juhtme (kruvireegel) magnetvälja kujud ning suund Kui kruvi kulgemise suund (parema käe väljasirutatud pöial) näitab voolu suunda, siis selle pöörlemise


(kõverdatud sõrmede) suund näitab magnetvälja jõujoonte suunda Lorentzi jõud mõjul hakkavad laetud osakesed q liikuma suunatult pikki traati Lorentzi jõu suunas ja selles traatraamis (mähises) tekib laetud osakeste suunatud liikumine ehk elektrivool I (suletud vooluringi korral) VIRMALISED FL= qvB sin a FL= Lorentzi jõud (1 N) q= laeng (1 C) v= kiirus ( 1 m/s) B= magnetinduktsioon (1 T) a=  nurk magnetvälja suuna ja voolutugevuse suuna vahel Faraday elektrolüüsi seadus elektroodil eraldunud aine mass on pöördvõrdeline vastava aine iooni laenguga m=(Q/F)*(M/z) m-elektroodidel asuva ainehulga mass (1kg) Q-elektrolüüti läbiv laeng (1c) M-aine molaarmass (1kg/mol) z-elektrolüüsi üksikaktis osalevate elektronide arv (ühikuta) Faraday induktsiooni seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega Kinnise kontuuriga piiratud pinda läbiva magnetvoo muutumisel indutseeritakse kontuuris elektromotoorjõud Ei= elektromagnetiline induktsiooni elektromotoorjõud Φ= magnetvoo muutumine;(1Wb) t= ajamuut (1 s)


Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist. Optika Valgusvoog on valguse suurus, mis väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet silmale valgustugevus väljendab punktikujulisest valgusallikast lähtuva valgusvoo suurust antud ruuminurgas valgustatus väljendab valgustatava pinnaühikule langevat valgusvoogu Footon valgusosake ehk kvant Elektromagnetlained laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis Valgus ja teised erineva lainepikkusega elektromagnetlainetused (raadiolaine, infrapunakiirgus, ultravioletne k.,. jne) Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala Interferents lainete liitumise nähtus difraktsioon lainete levimine tõkete taha lainepikkus nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel ƛ= lainepikkus ( 1m) v= kiirus (1 m/s)


f= sagedus (Hz) levimiskiirus väljendab kiirust, millega laine (või selle punkt) mingis keskkonnas edasi liigub Peegeldumisseadus väidab, et Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. α = β Snelliuse valem kirjeldab matemaatiliselt langemisnurga ja murdumisnurga vahelist seost, kui valguslaine (või mõni muu laine) läbib kahe isotroopse keskkonna piirpindala 𝑛 = sin 𝜶 / sin 𝜸 = 𝒏𝟐 / 𝒏𝟏 = 𝒗𝟏 /  𝒗2 α= langemisnurk (nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel) (1 rad) β= peegeldumisnurk (nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel) (1 rad) γ= murdumisnurk (nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel) (1 rad) n1,2= esimese ja teise keskkonna absoluutne murdumisnäitaja(vaakumi suhtes) n= kahe keskkonna vaheline suhteline murdumisnäitaja(1keskkond teise suhtes); v1,2= valguse kiirus esimeses ja teises keskkonnas (1 m/s) langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel peegeldumisnurk nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel murdumisnurk nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel Fookus ehk tulipunkt on punkt optikasüsteemi optilisel teljel, milles koondava või hajutava süsteemi toimel lõikuvad valguskiired fookuskaugus optilise süsteemi paepunkti ja fookuse vaheline kaugus 1 / f= 1 / a1 + 1/ a2 f= fookuskaugus (1 m) a1= eseme kaugus peeglist (1 m) a2= kujutise kaugus peeglist (1 m) optiline tugevus on suurus, mis iseloomustab läätse või läätsedest koosneva optikasüsteemi valguse murdumise võimet D= optiline tugevus (1 dpt) f= fookuskaugus (1 m) Läätsed ja nende liigitus tööpõhimõte


Peegel Valguskiir langeb peegli pinnale ja põrkub sellelt tagasi, kusjuures langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Kui valguskiir langeb peegli pinnaga risti, siis peegeldub ta täpselt sinna, kust tuli. sirge mis läbib nende kerade keskpunkte, nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Kõik teised sirged, mis läbivad läätse keskpunkti, on optilised teljed Hajutav lääts on keskelt õhemad kui äärest. Nõgusläätsest läbi minnes valgus kiired hajuvad, seepärast nimetatakse selliseid läätsi ka hajutavateks läätsedeks. Hajutab valguskiired selliselt, et nende pikendused kohtuvad fookuspunktis. Koondav lääts on keskelt paksemad kui äärest. Koondab valguskiired fookuspunktis. Aineehitus ja keemia Thompsoni aatomimudel Positiivne lauguga aatomis on ühtlaselt jaotatud negatiivsed elektronid nagu rosinad pudingis; Elektronide kogulaeng on tuuma positiivse laenguga sama suur ja aatom on kokku neutraalne. Rutherfordi aatoimimudel Positiivse tuuma ümber tiirlevad negatiivsed elektronid justkui planeedid ümber päikese; Kui elektronid oleksid liikumatud tõmbaks neid kulooniline jõud tuuma külge. Elektroni tiirlemist ümber tuuma võib vaadelda võnkumisena; Võnkuv laetud osakene tekitab energiat kandva elektromagnetkiirguse; Kiirgav elektron kaotab energiat ja tema orbiidi kõrgus väheneb; Kõik elektronid peaksid langema tuumale vähem kui 10-9 s jooksul. Reaalsuses seda aga ei juhtu. Bohri aatomimudel Elektonid aatomis võivad asuda ainult diskreetsetel (kindlatel) orbiitidel, mis on määratud aatomi statsionaarsete olekutega; Diskreetsel orbiidil olles elektron ei kiirga: Bohri postulaadid (millal aatom kiirgab või neelab valguskvanti) Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi (footoni). Neelates liigub kõrgema energiatasemega orbiidile Liikudes madalama energiatasemega orbiidile kiirgab Kiiratava/neelatava footoni energia vastab ülemineku orbiitide energiate vahega: ΔE=E2 -E1 Kvandi energia Mida suurem on orbiitide energia erinevus, seda suurema energiaga (suurem sagedus ja väiksem lainepikkus) footon kiiratakse E=hf, E= energia (1 J) f (vahel ν)=on sagedus (1 HZ)


h= plancki konstant Pauli keelu printsiip Ühes aatomis ei saa olla kahte samasuguse kvantarvuga elektroni; Igas elektronkihis on aatomorbitaalid, mille peal paiknevad elektronid De Broglie lainepikkus ja seletus, miks on diskreetsed orbiidid ja miks kui elektron on nendel, siis aatom ei kiirga ehk mateerialained on mikroosakeste kvantmehaanilist olekut iseloomustavad lained Elektron on nagu footongi osake, mis omab lainelisi omadusi; Aatomis olles, on elektron suletud laine ja seetõttu ta ei kiirga; de Broglie lainepikkust omavad kõik massiga osakesed. λ-lainepikkus 1m, h-Plancki konstant 6.63x10-34 , m-footoni mass, v-kiirus. Tunneli efekt nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist. Tegemist on kvantmehaanika nähtusega, kus nt elektronid on suutelised läbima lõpliku paksuse ja kõrgusega potentsiaalibarjääri ehk potentsiaalse energia barjääri, sest omavad laineomadusi Perioodilisustabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse perioodid määravad orbitaalide arvu rühmad määravad väliskihi elektronide konfiguratsiooni; Ühte rühma kuuluvatel elementidel on sarnased keemilised omadused. aatomi laengu number (järjekorranumber) näitab elemendi tuumalaengut, mis tuleneb prootonite arvust tuumas (sama suur on elektronide kogulaeng aatomis) kovalentne side ehk aatomside Omavad ühe ja sama mittemetalli aatomid või väikese elektronegatiivsusega aatomid; Kandvat osa etendab elektronkatte väliskihi elektronide


(valentselektronide) vastastikune toime, mille tagajärjel hakkavad kaks aatomit jagama väliskihi elektronide paari. metalliline side Valentselektronid moodustavad metallides n-ö elektrongaasi; Elektronid liiguvad vabalt positiivse laenguga metalli ioonide vahel olles justkui kõikide ioonide ühises omandis;  Sideme moodustamiseks peab elektronegatiivsus olema madal. iooniline side Tekkib kui kahe lähedalasuva aatomi elektronegatiivsuste vahe on väga suur (näiteks metalli ja mittemetalli aatom); Väikese elektronegatiivsusega aatom, ei suuda hoida elektronpaari ja selle omandab täielikult suurema elektronegatiivsusega aatom: Elektronpaari kaotanud aatom muutub positiivseks iooniks; Elektronpaari omandanud aatom muutub negatiivseks iooniks; Kahe vastastikuse laenguga iooni vahel mõjub kulooniline jõud, mis moodustab ioonide vahel püsiva sideme. Merevee koostis, merevees leiduvad soolad ja nende osakaal Enamus soolast moodustab NaCl; Soolsus sõltub vee juurdevoolust, aurumisest, sademetest jmt; Kõrgeim Punases meres (42‰); Madalaim Soome lahes (1-2‰); On ka kõrgema soolsusega veekogusid; Merevee soolasus on 35‰; Merevee soolsuse põhjusel pole ühist seletust, on mitmeid teooriaid; Pihused (disperssed süsteemid) on füüsikalises keemias kahe- või enama faasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas dispersne faas pihustunud aine dispersne keskkond pihustunud keskkond Disperssete süsteemide klassifikatsioon suuruse järgi jämedisperssed – osakeste suurus > 10-5 m; keskdisperssed ehk mikroheterogeensed – osakeste suurus 10-5 – 10-6 m; kõrgdisperssne ehk kolloidne – osakeste suurus > 10-7 – 10-9 m.


Kolloidlahus ja selle erinevus tõelisest lahusest Kolloidlahusest valguskiire läbimisel on seda näha, tõelises lahuses seda aga näha ei ole Pihuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi (näidetega) keskkonna ja faasi vahelise jõu järgi (lüofiilsed ja lüofoobsed) ning osakeste liikuvuse järgi (vabadisperssed ja seosedispersed) Tahke Gaasiline- Tolm, suits, sudu Tahke Vedel- Kolloidlahused, suspensioonid Tahke Tahke- Tahked kolloidlahused Vedel Gaasiline- Aerosoolid Vedel Vedel- Emulsioonid Vedel Tahke- Vedelik poorses kehas Gaasiline Gaasiline- Gaasilised süsteemid tiheduse fluktuatsioonid Gaasiline Vedel- Gaasilised emulsioonid, vahud Gaasiline Tahke. Poorsed ja kapillaarsed kehad Lüofiilsed- Tugev vastastikmõju DF/DK vahel (tugev faaside vaheline vastastikmõju),Termodünaamiliselt püsivad (tasakaalulised) Võib saada spontaanse dispegreerimisega Näited: želatiinilahus, vesilahustuvad valgud vees, kautšuk benseenis, seep vees, kolloidsed PAA, kriitilised emulsioonid, mõned jahutavad määrdevedelikud jt. Lüofoobsed- Nõrk vastastikmõju DF/DK vahel (nõrk faaside vaheline vastastikmõju) Termodünaamiliselt ebapüsivad Nende saamiseks tuleb teha tööd Näited: metallide kolloidlahused vees, vähelahustuvate ainete osakesed vees, vee tilgad orgaanilises lahustis jt. Vabadisperssed – dispersoidi osakesed pole omavahel seotud ja asuvad teineteisest suurel kaugusel, saades vabalt liikuda teineteise suhtes. Siia kuuluvad suspensioonid, emulsioonid, kolloidlahused. Seosedisperssed – dispersoidi osakesed on teineteisega seotud molekulide vaheliste jõududega, moodustades dispersses keskkonnas omapäraseid ruumilisi struktuure. Lõhustumis meetod Mehaaniline, elektriline jne. Lihtsustamiseks kasutatakse kõvaduse vähendajaid ained, mis suurendavad dispergeerimise efektiivsust mikropragude tekitamise arvelt (Rebinderi efekt)


Kondensatsiooni meetod põhinevad molekulide assotsieerumisel agregaati tõelisest lahusest.  võib sõltuvalt tingimustest saada suvalise dispersusastmega süsteemi. Pihuste optilised omadused Disperssete süsteemide optiliste omaduste juurde kuuluvad: valguse neeldumine, peegeldumine, murdumine, läbipaistvus, valguse hajutamine; Kolloidkeemia objektide optiliste omaduste eripärad on määratud nende kahe põhitunnusega: heterogeensus ja disperssus; Optiliste omaduste uurimine on kõige kiirem ja kättesaadavam vahend osakeste mõõtmete, kuju ja kontsentratsiooni määramisel. Kolloidsüsteemide jaoks on kõige iseloomulikumad valguse neeldumine ja hajutamine. Näiteks: ühes toanurgas lastud lõhnaõli täidab peagi terve ruumi lõhnaga, vedelikku kukkunud värv muudab peagi terve vedeliku seda värvi, kahe metalli kokku panemisel muutuvad need aja möödudes üheks (osakesed tungivad teineteise vahele) Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal). Näiteks: soolamisel muutub kala “kuivemaks” (sool kisuv rakkudest vedelikku välja), rakumembraani kandub vesi Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) pidevat, korrapäratut liikumist. Browni liikumine toimub, kuna kaootiliselt liikuvad vedeliku või gaasi molekulid põrkavad kokku tahkete osakestega ning muudavad selle kiirust ja suunda. Osake saab molekulidelt erinevas suunas erineva arvu lööke, seetõttu muutub temale üle antav impulss pidevalt. Mida väiksemad on osakese mass ja mõõtmed, seda märgatavam on liikumine. Browni liikumist on võimalik põhjendada ainult molekulaarkineetilise teooria põhjal. Difusiooni protsess toimub tihti Browni liikumise tagajärjel. Näiteks: õietolmu liikumine, Nähtus on vaadeldav ka suitsuses õhus, kus heljuvad väikesed tahmaosakesed pindaktiivsed ained on aine millel on võime koguneda faaside piirpinnale ja vähendada selle pinnaenergiat. Pindaktiivsed ained on levinud sünteetilistes pesemisvahendites, taimekaitsevahendid, toiduainetööstuses (vahustamise hõlbustamiseks) ja laialt ka mujal nt Pesupulber.  Näiteks: šampoonid, koristusvahendid ja desinfitseerimisvahendid. pindpinevus molekulaarjõududest tingitud pinnanähtus, mille puhul vedeliku pinnakiht käitub nagu kergelt pingul olev elastne kile (kuid pinge ei sõltu venimisest). Õhuga


kokkupuutuva vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Põhjuseks on see, et vedeliku molekulid tõmbuvad (kohesiooni tõttu) üksteise poole tugevamini kui (adhesiooni tõttu) õhu molekulide. Nii tekib vedeliku pinnal sissepoole suunatud resultantjõud. Seevastu vedeliku sees olevale molekulile mõjuvad jõud on tasakaalus. Selle jõu tõttu pinna molekulid lähenevad üksteisele ning tekib kiht, mis paneb vastu venitamisele ja lõhkumisele nt telgi veekindlus, vee peal kõndimine või kirjaklambri ulpimine, mullid, pesemine, des. vahendid