valgusvihud.Need koondatakse läätsega ühte tasandisse(fokaaltasandisse),mis asub läätsest fookuskaugusel.Seal tekkiva spektri vaatlemisex on mattklaas.Registreerimisex nt midagi elektrilist.Ei fotografeerita!.Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi.Pidevspekter-esindatud kõik lainepikkused(värvid),pole tühje kohti,mattklaasile tekib vikerkaarevärvilineriba.Tekitavad:kuumad tahked kehad,vedelikud,tihedad gaasid.Nt Päike,hõõglamp.Joonspekter-esindatud üksikud lainepikkused(värvid),koosneb erivärvilistest joontest(kiigusjoontest) tumedal taustal.Tekitavad:gaasilised ained madalal rõhul.Joonte asetus sõltub sellest,millise keemilise elemendiga on tegemist&on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega.Nt elavhõbeda aurudega kvartslamp.Neeldumisspekter-pideval spektril mustad neeldumisjooned.Tekib optilise resonantsi põhimõttel.Näitab,millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab.on kiirgusspektri "negatiiv"
Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaaegu kõigi murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valguslaineid aine neelab, see spekter võib olla ka pidev. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutset
3. ainet kuumutades Spektraalseeria spektrijoontest moodustuv jada jaotatakse erinevalt Spektraalanalüüs aine keemilise koostise kindlaksmääramine selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi Spektroskoopia teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga Spektrid jaotatakse tekke ja isel järgi : Kiirgus spektrid : neeldumisspektrid: ( gaasid ) Pidev(tahked ja vedelikud) joon(gaasid) Joonspekter (mustal taustal värv jooned) tekib elektronide üleminekul ühelt energiatasemelt teisele Neeldumisspekter (värv taustal mustad jooned) tekib madalamalt kürgemale tasemele üleminekul Kiirgusspekter tekib krgemalt madalamale üleminekul Planetaarmudel tuum on nagu päike ja elektronid nagu tähed selle ümber
vaadatakse spektrit 5.Valgusenergia mõõtmiseks oleks ideaalne variant absoluutselt must keha, kuid paraku seda reaalsuses ei esine. Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement, fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt. 6.Pidevspekter koosneb kõikidest lainepikkustest, mida annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid (päikese või hõõglambi valgusel); joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal, mis on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum, mida annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul (Hg aurudega täidetud kvartslamp); kiirgusspekter näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab, mis võib olla nii joon- kui pidevspekter. 7.Neeldumisspekter näitab milliste lainepikkustega valguslaine antud aine neelab, mis võib olla
energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. - Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter? - Pidevspekter selles läheb üks üks värvus sujuvalt teiseks st elektromagnetkiirguse sagedus muutub pideval. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid. - Kiirgusspekter üksikud värvilised jooned tumedal taustal, tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru
energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. - Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter? - Pidevspekter selles läheb üks üks värvus sujuvalt teiseks st elektromagnetkiirguse sagedus muutub pideval. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid. - Kiirgusspekter üksikud värvilised jooned tumedal taustal, tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru
9. Metalli valgustamisel kollase valgusega fotoefekti ei teki. Rohelise valgusega fotoefekt võib tekkida, sest rohelise valguse sagedus on suurem ja footoni energia suurem. Punase valgusega fotoefekti ei teki, sest pun valguse sagedus on väiksem. 10. Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 11. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. 12.Neeldumisspekter tumedatest joontest pideva spektri taustal. Tekivad sellepärast, et vastava lainepikkusega valgus ei pääse läbi külma gaasi. Valgus neeldub osaliselt gaasis. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". 13. Spektraalanalüüs aine keemilise koostise määramine tema spektri järgi.
murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi. kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. Spektraalaparaat on vahend spektrite saamiseks. abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale Kiirusspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab. Neeldumisspekter intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi.
7. Mis on spektraalaparaadi põhiosaks? Spektriaalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre. 8. Mis spektrid iseloomustavad ainete kiirgust? Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid. 9. Mis on pidevspekter ja selle allikad? Pideva spektri annavad kõrge temperatuuri kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. 10. Millest oleneb pidevspektri kuju? Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. 11. Mis on joonspekter ja mis selle annavad? Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspekter on aine "sõrmejälg". 12. Mis on neeldumisspekter ja kuidas selle saab? Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjedab neeldumisspekter. See näitab, millise lainepikkusega valguslained antud aine neelab. 13. Mis on seos kiirgus-ja neeldumisspektrite vahel? Külm gaas neelab just selliste
löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest reaktsioonist (fosfor, jaanimardikas, mõningad sügavvee kalad) Fotoluminetsents – Valgus ergastab aine aatomeid (matt lampide pinnad, liiklusmärgid, riide värvid) 2. Spektrite liigid – iseloomusta igat spektrit (4 tükki), nimeta Pidevspekter – Seda tekitab tahke ja vedela aine helendamine. Joonspekter – Tekib aatomaarse gaasi helendumisel. Sel juhul me näeme üksikuid teravaid värvilisi jooni, vahepealses osas valgus puudub. Osutub, et igal keemilisel elemendil on oma kindel joonspekter nii joonte arvult kui värvuselt. Ribaspekter – Tekib molekulaarse gaasi helendumisel. Sel juhul joonspektri jooned on laienenud ribadeks. Neeldumisspekter – väga tihti ei ole võimalik viia mõningaid aineid
Spektrijooned ja energiatasemed Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgalt seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus. f=c/ Joonspekter tähendab seda, et aatomid kiirgavad kindla energiaga footoneid. Footoni energiat saab arvutada eeskirjast E=hf H=6.62*10astmel -34 Js- Plancki konstant ja f- kvandi sagedus. Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. Kui aatom kiirgab kindla energiaga footoni, siis vastavalt energia jäävuse seadusele peab ta kaotama samasuure energiahulga. Mõningane sarnasus on trepist allaveereva keha potentsiaalse energia vähenemisel
Jõudis selleni, et aatomi tuumas peab olema positiivne laeng, kui elektronid on negatiivse laenguga. 4) See on seletatav osakese liikumishulgaga. Selle väljaarvutamiseks on vaja teada valguse kiirust vaakumis, plancki konstanti, footoni impulssi, kvandi massi. 5) Kiirgusspektri abil. Kõik gaasilised ained annavad kiirgusspektri. Iga gaas kiirgab vaid teatud värve teatud viisil spektris ning selle abil saab kindlaks määrata, mis ainega tegu. 6) Joonspekter on gaasiliste ainete spekter madalal rõhul. Sest see iseloomustab kehade koostisesse kuuluvate aatomite kiirgust ning mida hõredam on aine, seda enam väljendub joonspekter. 7) 1. Elektron võib liikuda ainult oma kindlal teljel (orbiidil) ning ei kiirga. 2. Kui elektron läheb ühelt orbiidilt üle teisele, siis aatom kiirgab või neelab valgust kindlate kvantide kaupa. 8) See tähendab seda, et aatomi kindel olek määrab selle, millisel orbiidil ta olla saab. Lubamatuid
Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. Tänu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevais suundades. 12. Mida iseloomustab spekter ja millised on spektrite liigid? Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Aine kiirgusspekter iseloomustab aine kiirgust. Spektrite liigid: pidevspekter, joonspekter, neeldumisspekter 13. Pidev-, joon- ja neeldumisspektri mõiste ja mis tingimustel nad tekivad? Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused, selles pole tühje kohti ja spektrograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba.Pideva spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspekter on aine "sõrmjälg", seda ei saa teistega segi ajada
iiratakse või neelatakse energiakvant. hf, mis võrdub nene olekute energiate vahega. E= Em-Ek 23.1 a) 1-kiirgab valgust b) Suurima energuaga footon on 1 c) Suurima lainepikkusega footon - 4 2-kiirgab valgust 3-neelab valgust 4-kiirgab valgust 5-neelab valgust Aatomi statsinaarne oleks on olek mille aatom ei kiirga Aatomi põhiolek on I taseme olek E1 Aatomi ergastatud olek on E2,E3,E4 jne Joonspekter on spekter, mis koosneb üksikutest värvilistest joontest. Spektrograaf on aparaat, millega saab spektreid jäädvustada. 23.14 a)Suurimaks energiaks on b) (4-1) Ek=-0,84 E= Em-Ek E= -13,55-(-0,84) =12,71 eV Em=-13,55 (3-2) Ek=-1,51 E= Em-Ek E= -3,38-(-1,51) =14,58 eV Em=-3,38 (5-3) Ek=-0,54 E= Em-Ek E= -1,51-(-0,54)= - 0,97 eV Em=-1,51
aatomite vahel. Aatomite karakteristlik kiirgus. Nagu kiirguse kvantteooria, sai ka aatomifüüsika alguse sajandivahetusel. Mýlemad kujunesid ühe ja sama probleemi -- valguskiirguse teke aines -- uurimise käigus. Kiirguse spektraalne uurimine näitas, et kui pidev soojuskiirguse tüüpi spekter on omane kondenseeritud ainele (vedelikud ja tahked kehad), siis gaasides lisandub sellele nn. taust- ehk foonkiirgusele eraldiseisvatest sagedustest koosnev joonspekter. Joonspektriks nimetatakse viimast aga selle pärast, et tavalistes piluspektrograafides paistab ta koosnevat üksikutest heledatest joontest tumedamal taustal. "Taust" ise kujutab endast joontest tunduvalt nýrgemat (väiksema intensiivsusega) pidevat spektrit, mille energiajaotus vastab soojuskiirguse omale. Kõige hämmastavam oli elektriliste gaaslahenduslampide spekter: madalal rõhul ning temperatuuril töötavas lambis puudus pidev spekter täielikult;
m. näitaja alusel)? 5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, seos valguse kiiruse, murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel? 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? 7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus. 9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus. 10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents? 1. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vastasmõjus teiste kehadega. Seadus: langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Joonis vihikus. 3
· Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. · Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse (vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks) · Prismas toimub valguse dispersioon. · Absoluutselt must keha ehk absoluutneeldur. 2. spektrite liigid: · Kiirgusspektrid: näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab 1.pidevspekter 2.joonspekter · Pidevspekter esindatud kõik lainepikkused kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. · Joonspekter ainet iseloomustav kiirgus-või neeldumisjoonte kogum kõik gaasilised ained madalal rõhul. · Neeldumisspekter- näitab milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab( moodustub neeldumisjoontest, on kiirgusspektri negatiiv.)
suureneb. 5.Mis on dispersioon? Selle seaduspära? Dispersiooniks nimetatakse absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust lainepikkusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on lainepikkus. 6.Mis on spekter? Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. 7.Seleta vikerkaare tekkimist? Et vikerkaar tekiks peab vihma sadama ja päike peab meil seljatagant paistma ja mitte kõrgemal horisondi kohal kui 42 kraadi. 8.Mis on pidevspekter ja joonspekter? Millised kehad vastavat spektrit annavad? Pidevspektris on esindatud kõiklainepikkused. Kuju oleneb aine temperatuurist (mida kõrgem on temperatuur seda lühemate lainepikkuste poole jääb spektri maksimum). Pidev spektrit annavad kõrgel temperatuuril kuumutatud tahked kehad ja vedelad ning tihedad hõõguvad gaasid. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. Seda annavad gaasilised ained madalal rõhul. 9.Mis on neeldumisspekter?
olekuid) lubatud orbiitide postulaat ehk kvantreegel Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. (Aatom kiirgab või neelab valguskvandi vaid siirdel- üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise) Kiirgav aatom loovutab energiat ainult kindlate portsjonite e. kvantide kaupa. Elektroni kaugenemisel tuumast energia neeldub. (läheb madalamalt kõrgemale tasemele) Elektroni lähenemisel tuumale energia kiirgub. (läheb kõrgemalt madalamale tasemele) Joonspekter tekib, kui hõrendatud gaasidest elektrivoolu läbi juhtida ehk nende heledus ei sisalda igasuguse lainepikkusega valgust. Kiirgusspekter neeldumisspekter pidevspekter joonspekter Kui aatom kiirgab kindla energiaga footoni, siis vastavalt energia jäävuse seadusele peab ta kaotama sama suure energiahulga. Aatomis on ka elektronid kindlatel energiatasemetel. Energiat mõõdetakse elektronvoltides eV= 1,6 · 10 J Ergastamine- tavaolekus aatomile antakse energiat juurde
Neid liigitatakse kahte gruppi: spektromeetriteks ja spektroskoopideks. Spektromeeter- riist spektrite mõõtmiseks, erineva lainepikkusega valguse intensiivsuse määramiseks. Spektroskoop- riis spektrite vaatlemiseks. Spektroskoobiga on võimalik vaadelda valgust kiirgavate ainete kiirgusspektreid. Need jaotuvad oma olemuselt kahte liiki: pidevspektrid ja joonspektrid. Pidevspekter- esindatud pidev jada lainepikkuseid ja spektriks on värviline riba. Joonspekter- ei ole kõigi lainepikkustega valgusi ja spektroskoobis on näha erivärvilised jooned tumedal taustal. Need jooned on spektrijooned. Kontrollküsimused: 1.Mida võib väita 4.27 esitatud spektri kohta? Vastus: on joonspekter. Fotoefekt Fotoefekti katsete abil tõestati footonite olemasolu. Fotoefekt- elektronide väljalöömine ainest (välisfotoefekt).
· Spektrid jagunevad kahte suurde gruppi: kiirgusspektrid ja neeldumisspektrid. · Kiirgusspektrid spektrid mida ained teatud tingimustel kiirgavad. · Kiirgusspektrid jagunevad kolmeks. · Pidev spekter esindatud kõik lainepikkused- Pidev spektri annavad kõrgele temp. kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedalt hõõrduvad klaasid. Pidevspektri kuju oleneb temp., mida kõrgem temp. seda rohkem valgust kiiratakse ja seda lühemate lainepikkuste poole on kiiruste max. · Joonspekter kujutab endast erivärvilisi jooni tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Igal keemilisel elemendil on oma joonspekter. · Ribaspekter annavad molekulaarsed ained. Seal on paljudest väga lähedal asuvatest joontest tekkivad gruppid. · Neeldumisspekter kujutab endast tumedaid jooni pidevspektrite taustal. Gaas neelab samu lainepikkusi, mida ta ise kuumutades kiirgab.
murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest)] Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Dispersioonist näide klaasplaadis: rohkem murdub lühemalaineline valgus ja vähem pikemaajaline valgus. Spektrid: SAADAKSE SPEKTRAALAPARAADIGA 1)pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused. Kuju oleneb aine temperatuurist. Nt spektor on päikese või hõõglambi valgusel. 2)Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. (kiirgusjooned) joonspekter on aine nn sõrmejälg. Seda saab gaasilistest ainetest madalal rõhul. 3)neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab. Nt klaverikeelt saab panna helisema ilma klahvile vajutamata. Just selle neeldumisspektri abil, kui siis ruumis tekitada klaverikeelele vastav lainepikkusega helilaine. See helilaine neeldub klaverikeeles ja paneb selle helisema
· Kemoluminestsents aatomite ergastamine toimub keemilistel reaktsioonidel vabaneva energia arvelt. ( jaaniuss, süvamere kala ) · Fotoluminestsents Aatomite ergastamine valguse toimel. Tagasi saadakse suurema lainepikkusega valgus. ( liiklusmärgid, öölambid ) 13. · Pidevspekter ( kõik spektri värvid ) Annavad kõrge temperatuuril kuumutatud tahked ained, vedelikud ja tihedad gaasid. 14. · Joonspekter ( kujutab endast üksikuid värvilisi jooni mustal taustal ) Igal keemilisel elemendil on kindel joonspekter. Annavad kõrge temp. Kuumutatud gaasid atomaarses olekus 15. · Ribaspekter - ( Kujutab endast värvilisi ribasid, mis on omavahel eraldatud mustade vahedega. ) Annavad kõrge temp. Kuumutatud gaasid molekulaarses olekus. 16.
läbimõõt 10-13 cm ja aatomi läbimõõt on 10-8 cm 3. Mis kinnitab aatomite püsivust? - Elektron liigub kiirendusega ja seetõttu kaotab pidevalt energiat ning peaks kukkuma tuumale. Aga ei kuku, seega on aatomid püsivad kuitahes kaua. 4. Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta? - Mikroosakeste maailmas, aatomimaailmas toimivad mingid uudsed seaduspärasused, mis on sootuks erinevad neist, mida tunneme makrofüüsikast. 5. Kuidas tekib joonspekter? Kirjelda seda spektrit? - Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. Joonspektrid on aatomite spektrid. Nende helendus ei sisalda iga lainepikkusega valgust, vaid liitub teatavate kindlate lainepikkustega valgusvoogudest. 6. Mida joonspektri tekkimine kinnitab aatomi kohta? - Tähendab, et aatomeist kiiratakse kindla energiaga aatomeid. 7. Millist seaduspära märgati spektrijoonte asendis?
Energiatase energia, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule Peakvantarv (n) määrab elektroni kõige tõenäosema kauguse tuumast (elektronkihi numbrid) Põhiolek olek, kus elektroni energia on minimaalne Ergastatud olek olek, kus elektroni energia on suurem kui põhiolekus Pidevspekter spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt üle teiseks värvuseks; elektromagnetilise kiirguse sagedus muutub pidevalt Joonspekter spekter, kus üksikud värvilised jooned on tumedal taustal (kiirgusspekter) või üksikud tumedad jooned on pideva spektri taustal (neeldumisspekter) Spektroskoop aparaat, mis koosneb skaalaga varustatud pikksilmast ja millega vaadeldakse spektrit Spektrograaf aparaat, kus spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile Spektromeeter aparaat, kus kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks
·Külm gaas neelab samasuguste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. ·Neeldumisspektri mood. neeldumisjooned. ··Iseloomu poolest jaotatakse spektreid pidev ja joonspektriteks. Pidevspekter: ·Esindatud kõik lainepikkused. ·Pidev kiirgus ja neeldumisspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada k õrge tempni.(ning tihedad hõõguvad gaasid) NT: Päikese v hõõglambi valgus Joonspekter: ·Koosneb eraldiseisvatest joontest, millest igale vastab kindel lainepikkus. ·Joonspektri annavad ained gaasilises olekus, madalal rõhul. NT: Elavhõbeda auruga täidetud kvartslamp Spektraalanalüüs nim. ainete koostise kindlakstegemist nende spektrite järgi, kasutatakse joonspektril. Eelised: ·Tundlik meetod ·Ta ei muuda aine keem. koostist ·On võimalik analüüsi teha suurte vahemaade tagant (nt.tähtede keem. koostis) ·Täpne ja lihtne.
milles on spektri vaatlemiseks ja registreerimise seadiseks pikksilm. Spektrograaf: spektraalaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoaparaadile või filmile. Spektromeeter: spektraalaparaat, milles kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektroautomaatika saavutustele. Pidevspekter: spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt teiseks-elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Joonspekter: spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal. Spektrianalüüs: aine keemilise koostise määramine selle joonspektrite alusel. Aatomifüüsika energiaühik: üks elektronvolt on võrde tööga, mis tehakse elektroni ümberpaigutamiseks elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potentsiaalide vahe on üks volt. Spontaanne kiirgus: kirgus, mis kaasneb aatomi
Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, selle sisu? füüsikaline sisu? 2. Joonesta kiirte käik läbi kolmetahulise prisma ja märgi valgusallika näiline 2. Joonesta kiirte käik läbi tasaparalleelse klaasplaadi ja märgi valgusallika asukoht. näiline asukoht 3. Kuidas näeb välja joonspekter ja mis selle tekitavad? 3. Kuidas näeb välja pidevspekter ja mis selle tekitavad? 4. Mis on fotoluminestsents (kuidas tekib, kus kasutatakse)? 4. Mis on elektroluminestsents (kuidas tekib, kus kasutatakse)? 5. Kes avastas ja kuidas tekib röntgenikiirgus? 5. Nimeta röntgenikiirguse kaks omadust? III Lahenda ülesanded III Lahenda ülesanded 1
Ernest Rutherford- kullalehega katse, aatomil on tuum ja selle ümber elektronid (-). Tuum 10-13aatom 10-8 cm. Bohr- täiendas mudelit kihtidega. 2. Aatom kiirgab sellepärast et iga kiirendusega liikuv keha kiirgab. Aatom statsionaarses olekus ei kiirga. Elektron võib liikuda ainult kvant olekutes millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sagedusel on kindel energia. (Footoni energia E=f(sagedus)*h(Planki konst), 1eV=1,610 -19J) Vahepeal tuleb aatomit ergastada, et ta saaks uuesti kiirata. (kiiritada valgusega/kuumutamine) 3. Seisulained-lained millel on täisarvulised kordajad. Elektron lainetab ja tema laineid nim tõenäosus e.
Laenguga elektronid; 4)aatom tervikuna on neutraalne. Bohri postulaadid- a) aatom on statsionaalsetes olekutes, milles ta energiat ei kiirga;b)Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse või neelatakse energiat. Spektrite liigid- 1)pidespekter-spektris on esindatud kõik värvused.Nende vahel ei ole musti ribasid.Sekke annavad hõõguvad tahked kehad,vedelikud ja väga suure rõhu all kokku surutud klaasid.Erinevad ainete pidespketrid erinevad üksteisest vähe. 2)joonspekter-siin on mustal foonil värvilised jooned.Selle annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul.Joonte asetus sõltub ainult sellest,millise keemilise elemendiga on tegemist ja on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega. 3)ribaspekter-koosneb laiadest värvilistest ribadest,mis eraldatud üksteisest tumedate vahemikega. 4)neeldumisspekter-külm gaas neelab täpselt sellise lainepikkusega valguslaineid,mida ise kuumutatult kiirgab
Aatomifüüsika 1.Rutherfordi aatomi mudeli vastuolud 1) Kui elektron liigub ümber tema orbiidil, siis ta liigub kiirendusega(kesktõmbekiirendus) Kiirgab mingit kiirgust (elektronmagnetlained) st, elektroni energia peaks vähenema. Orbiidi raadius peaks vähenema. 2)Kõik aatomid kiirgavad joonspektreid ja erinevate keemiliste elektronide aatomid kiirgavad erinevaid spektreid. Joonspekter- koosneb üksikutest lainepikkustest. 2.Bohri postulaadid 1)Aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaalses olekus 2)Statsionaalses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust. 3.Vesiniku aatomi energia taseme põhioleku energia ja kuidas arvutada ülejäänud. Vesiniku aatomi kiirgus ja neeldumisjooned moodustavad seeriaid 4.Balmeri seeria (joonte värvid, vastavad energiamuutused, kiirgus neeldumine spektris. Neli erinevat värvi joont
murdumisnäitaja väärtusi. Murdumisnäitaja muutub spektri nähtavas piirkonnas küllaltki vähe, kõigest 1- 2%. Kuid sellestki piisab, et lahutada valge valgus erivärvilisteks komponentideks. Spektrite liigid: 1)pidespekter - spektris on esindatud kõik värvused. Nende vahel ei ole musti ribasid. Sekke annavad hõõguvad tahked kehad, vedelikud ja väga suure rõhu all kokku surutud klaasid. Erinevad ainete pidespketrid erinevad üksteisest vähe. 2)joonspekter - siin on mustal foonil värvilised jooned. Selle annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. Joonte asetus sõltub ainult sellest, millise keemilise elemendiga on tegemist ja on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega. 3)ribaspekter-koosneb laiadest värvilistest ribadest, mis eraldatud üksteisest tumedate vahemikega. 4)neeldumisspekter-külm gaas neelab täpselt sellise lainepikkusega valguslaineid, mida ise kuumutatult kiirgab.
Pidevspekteris on kujutatud kõik lainepikkused. Tekib kui on kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad gaasid. 7. Milline spekter on ribaspekter ja millistel tingimustel ta tekib? Ribaspekter on spektririba, mis koosneb üksikutest tumedate vahemikega eraldatud ribadest. Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest. 8. Milline spekter on joon spekter ja millistel tingimustel ta tekib? Joonspekter on spektririba, milles on eristatavad erineva sagedusega valguse jooned. Tekib gaasilise ainete madalal rõhul 9. Milline spekter on neeldumisspekter ja millistel tingimustel ta tekib? 10. Mis on spektraalanlüüs ja milleks teda kasutatakse? Spektrianalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine selle aine poolt tekitatud spektrite põhjal. Selle abil saadi teada päikese ja tähtede keemilised koostised. 11. Iseloomustada infrapunast kiirgust. Kus ja milleks kasutatakse?
spektograafi mattklaasile tekib vikerkaarevärviline riba. Katsed näitavad, et pideva spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Pidevusspekter on näiteks Päikese või hõõglambi valgusel. Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem valgust kiiratakse. Samuti on pidevspektri maksimum seda lühemate lainepikkuste pool, mida kõrgem on tema temperatuur. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumeda taustal. Neid jooni nimetatakse kiirgusjoonteks. Iga aine kiirgab valgust ainult kindlail lainepikkustel, mis on iseloomulik just sellele ainele. Kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just seda ainet. Joonspekter on aine ,,sõrmejälg", seda ei saa teistega segi ajada. Kui pidevspektrer meenutab meremüha, siis joonspektrile vastaks laulja hääl, mida on hõlpus ära tunda. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rühul
Pilu asub läätse fookuskaugusel.Selle tulemusena tekitab lääts paraleelse valgusvihu mis suunatakse prismale.erinevat värvi valgused murduvad erinevate nurkade all ja prismast väljuvad eri suundades levivad paraleelsed valgusvihud mis läätse abil koondatakse fokaaltasandi eri piirkondadesse ja tekib spekter. 2.PidevspekterÜks värvus läheb sujuvalt üle teisele.Pidevspektri tekitavad kuumutatud vedelikud,tahked ained ja suure tihedusega gaasid. Joonspekter a) kiirgusspektridüksikud värvilised jooned tumedal taustal b)neeldumisspektridüksikud tumedad jooned pideva spektri taustal Joonspektori tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud. 3.SpektraalanalüüsLuuakse uuritava segu joonspektor,mõõdetakse spektrijoonte lainepikkused ning võrreldakse tuntud ainete joonspektritega ja tehakse kindlaks milliseid elemente segu sisaldab.Kasutatakse nii kiirguskui ka neeldumisspektrit. 4
Aatomi koostis Aatom koosneb positiivse laenguga aatomituumast, mida ümbritsevad negatiivse laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel, selle puudused Thomsoni aatomimudeli põhipuudus: kiirgus ja neeldusspektri korrapära ei vastanud mudelile. Kiirgus- ja neeldumisspektrid 1. Pidevspektrid - kiirgus esineb igal lainepikkusel Pideva spektri annavad tahkes olekus olevad kehad. 2. Joonspektrid - kiirgus esineb kindlatel lainepikkustel Joonspekter esineb lihtainete puhul atomaarses olekus. Igal kehel on jooned erinevalt. Rutherfordi katse Üliõhukest kuldlehte pommitati positiivsete -osakestega, et näha kuhu kanduvad osakesed peale lehe läbimist. Oletati, et positiivsed ja negatiivsed osakesed jaotuvad kuldlehed ühtlaselt, kuid kõrvalkalded olid suuremad nii arvutustes ja oletustes. -osakeste põhjal, mis kaldusid kõrvale tehti uued arvutused ja märgati, et positiivne laeng oli kuldlehes koondunud väga väikesesse ossa.
rosinapudingi mudel b. Keskel on massiivne tuum, selle ümber tiirlevad elektronid aatomi planetaarmudel c. Elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed Bohri aatomimudel d. Tuuma ümber on elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev kaasaegne aatomimudel 2. Millistele aine olekutele milline spekter vastab? a. Tahke aine pidev spekter b. Hõre gaas joonspekter c. Gaas normaalrõhul ribaspekter 3. Millise valemi järgi arvutatakse liikuva objekti lainepikkust (de Broglie laine)? (3) 4. Elektronmikroskoopia on a. liikuvate elektronide kasutamine väikeste objektide uurimiseks b. optilise mikroskoobile elektroonse sensori ja kuvari lisamine c. elektronide uurimine mikroskoobi all 5. Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakese asukohta ja kiirust? a
spektrite saamiseks ja uurimiseks. Selle põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre ning kollimaator. Tähtsamad osad ja nende ülesanne Prisma või difraktsioonivõre seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Kollimaator vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks. Spektrite liigitus ja nende kirjeldus- PIDEV SPEKTER - esindatud kõik lainepikkused-vikerkaare värvid, üleminek ühelt värvilt teisele on sujuv. JOONSPEKTER - eri värvi jooned tumedamal taustal. NEELDUMISSPEKTER - Pideva spektri taustal tumedamad jooned. Eriliiki spektrite saamine- kasutatakse spetsiaalseid riistu (spektroskoope ja spektrograafe). c=*f Valguslaine levimiskiirus max=2k*/2 Interferentsi maksimumtingimus min=(2k+1)*/2 Interferentsi miinimumtingimus T=1/f Valguslainete võnkeperiood
ei saa olla korraga täpselt määratud: ei eksisteeri selliseid olekuid, kus mõlemal suurusel oleks täpselt määratud väärtus Pauli keeluprintsiip kaks samas ruumiosas asuvat sama tüüpi fermioni ei saa korraga olla samas kvantolekus. 3. 4. Pidevspektrid kujutavad endast valgusriba värvuste pideva üleminekuga ühest teise. Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul) Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Kiirgusspekter on üksikute monokromaatiliste komponentide kogum. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri
kiirtekimpudes on ka kiired paralleelsed. Aga igale värvusele vastav kimp levib erinevas suunas. Need erivärvilised kiirtekimbud suunatakse pikksilma, millega spektrit vaadeldakse. Spektroskoobiga on võimalik vaadelda valgust kiirgavate ainete kiirgusspektreid. Oma olemuselt jaotuvad kiirgusspektrid kahte liiki: pidevspektrid ja joonspektrid. Pidevspekter on selline, kus on esindatud pidev jada lainepikkuseid ja spektriks on värviline riba. Joonspekter on selline, kus ei ole kõigi lainepikkustega valgusi ja spektroskoobis on näha erivärvilised jooned tumedal taustal. Neid jooni nimetatakse spektrijoonteks, kiirgusspektri korral ka kiirgusjoonteks Spektrijoontel on joone või kriipsu kuju sellepärast, et nad on tegelikult spektraalriista sisendpilu kujutised. Kui sisendpiluks oleks ümmargune auk, siis näeksime spektris joonte asemel erivärvilisi ringe.
12. Spektraalaparaat. Spektrite liigid. Spektraalanalüüs, mis ja kuidas? Spektraalaaparaat- riist spektrite saamiseks. Spektrite liigid-on kiirgusspekter, mis jaguneb kaheks liigiks: pidevspektriks ja joonespektriks. Pidevspekter on selline , kus on esindatud kõik lainepikkused. Katsed näitavad ,et spektrid annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonetekogum. Kiirgusspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslained aine kiirgab. Kiirgusspekter võib olla nii joon- kui ka pidevspekter. Neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineeid aine neelab. Neeldumisspekter võib olla nii joon- kui ka pidevspekter. Spektraalanalüüs- nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi
12. Kuidas sõltub murdumisnäitaja valguse lainepikkusest, mis on disperrioon? Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Disoersiooniks nim. absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkust. 13. Kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 14.Milised on spektrite liigid? a) Kiirgusspekter: pidevspekter ja joonspekter b) Neeldumisspekter, 15.Mis on spektraalanalüüs, kus ja milleks seda kasutatakse? Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist(farmaatsias, metallurgias, loodushoid, kaamia, masinaehitus jne) selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Spektraalanalüüsi abil on kindlaks tehtud päikese ja tähtede keemiline koostis.
Valguse dispersioon- Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest(sagedusest) Valguse spekter- Värvuste skaala, mida vaadeldakse kui valge valgus on prismat läbides murdunud. Pidevspekter- spektris on esindatud kõik lainepikkused, spektroskoobis on näha mitmevärviline riba. Pidevspektri annavad tahked kehad, vedelikud ning tihedad gaasid. Pidevspektri saamiseks tuleb keha kuumutada kõrge temperatuurini(Päike, hõõglamp)(NT: vikerkaar) Joonspekter- erineva heledusega värvilistest joontest koosnev spekter, mille jooned on eraldatud laiade tumedate ribadega. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises, klaasilises ja automoorses olekus. Iga keemilise elemendi isoleeritud aatomid kiirgavad rangelt kindlaid lainepikkusi.(NT: Na- l on silmapaistev kollane joon spektris) Ribaspekter- spektririba,mis koosneb üksikutest tumedate vahemikega eraldatud ribadest.Iga riba kujutab endast suure arvu üksteisele väga lähedal asuvate joonte kogumit
Aatomi mõõtmed on umbes 10 astmel -10 m, tuuma omad umbes 10 astmel-15m. Teadlased käsitlevad elektroni punktmassina. 5)Kirjelda planetaarsest aatomimudelist tulenevaid raskusi elektronide liikumise kirjeldamisel. Ei saa kirjeldada energia eraldumist 6)Mis kinnitab aatomite püsivust? See et me oleme veel elus. 7)Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta? See ei näita elektronide poolt kiiratavat energiat. 8)Kuidas tekib joonspekter? Kirjelda seda spektrit? Joonspekter-mustal taustal üksikud värvilised jooned. Tekivad kiirgusspektrid. Joonspektri tekitasid kõrge temperatuurini kuumutatud atomaarsed gaasid hõredas olekus. 9)Mida joonspektri tekkimine kinnitab aatomi kohta? Joonspektri tekkimine kinnitab seda, et aatom kiirgab ainult kindlaid energia kvante. E=h*f. 10)Millele viitab kindlate energiakvantide kiirgumine aatomist? Elektron saab liikuda ainult kindla energiaga orbiitidel ümber tuuma. Kiiratava kvandi
vihmapiisast. Dispressiooni tõttu väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast eri suundades. (violetne, sinine, helesinine, roheline, kollane, oranz, punane.Spekter valguse intensiivsuse jaotus sageduste või lainepikkuse järgi. Spektri liigid: 1)Pidevspekter- mitmevärviline riba, kus on esindatud kõik lainepikkused (allikad: päike, hõõglambivalgus) 2) Joonspekter- üksikud erineva värviga jooned mustal taustal. Neid jooni nim. kiirgusjoonteks (allikad: kõik ained gaasilises atomaarses olekus madalal rõhul) 3) Neeldumisspekter- tumedad jooned värvilise pidevspektri taustal. (külm gaas)Spektraalaparaadi ehitus : * kollimaator toru, mille abil saadakse paralleelne valgusvihk. * prisma toimub valguse dispersioon * koondav lääts prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud koondatakse ühte tasandisse
läbimõõt 10-15 m 3. Planetaarmudel põhineb Päikesesüsteemi struktuuril 4. Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust 5. Aatomite püsivuse selgitamiseks tuleb leida teistsugused füüsikaseadused, mis erinevad oluliselt makrofüüsika seadustest. 22.11.12 12 Spektrijooned ja energiatasemed. 1. Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, Spektrite liigid mille spekter on joonspekter. 2. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. 3. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgaltJoonspekter seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale Pidevspekter lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus. (1) neeldumisjoontega Joonspekter tähendab seda, et aatomid kiirgavad kindla energiaga footoneid
Prismas toimub valguse dispersioon ehk erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Spektrite liigid Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid,mida võib jaotada 2-ks liigiks: pidev- ja joonspektriteks. Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused ning selles pole tühje kohti. Pideva spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Pideva spektri kuju oleneb aine temperatuurist. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Neid jooni nimetatakse kiirgusjoonteks. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul (nt elavhõbedaaurudega kvartslamp) . Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjeldab neeldumisspekter, mis näitab millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Spekrianalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Valgus kui footonite voog M
kiirgab. · Neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. 36. Kuidas jaotatakse spektreid iseloomu järgi? · Pidevspektrid esindatud kõik lainepikkused. Omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada. · Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel lainepikkus. Omane ainetele gaasilises olekus. Joonspekter tekib elektronide üleminekul aatomis ühelt energiatasemelt teisele. 37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38. Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt. Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena,
kiirgab. · Neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. 36. Kuidas jaotatakse spektreid iseloomu järgi? · Pidevspektrid esindatud kõik lainepikkused. Omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada. · Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel lainepikkus. Omane ainetele gaasilises olekus. Joonspekter tekib elektronide üleminekul aatomis ühelt energiatasemelt teisele. 37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38. Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt. Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena,
kiirgab. · Neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. 36. Kuidas jaotatakse spektreid iseloomu järgi? · Pidevspektrid esindatud kõik lainepikkused. Omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada. · Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel lainepikkus. Omane ainetele gaasilises olekus. Joonspekter tekib elektronide üleminekul aatomis ühelt energiatasemelt teisele. 37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38. Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt. Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena,
annaabi.ee 
