tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. 13 kaaslast. Merkuur Päikesesüst 1. Tempkõikumised - puudub atmosfäär. Suur tuum (raadius 75% planeedi pinnast), sarnaneb Kuu pinnaga. Universum tekkis 13,7 milj a tagasi. Energiakogum plahvatas - osakesed laiali - neutronid ja prootonid - nendest nukliidid - aatomi teke galaktika eelsed keerised galaktika. Ovaalja kujuga. Galaktikad kosmilisest tolmust, gaasist, koos hoiab galaktikate külgetõmbejõud. Linnutee spiraalne hiidgalaktika, näeme taevas heleda vööna. Gal. kann tekivad galaktikate superparved.
mõõtmisvahendi skaalalt. (auto kiiruse mõõtmine spidomeetriga) Mudel- objekti koopia, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Näidis ehk etalon Abstraktne mudel- objekti või nähtuse mõtteline visioon. Avaldub matemaatiliselt. (nt: rongi liikumisgraafiku arvutamine). Aineline mudel- valmistatakse siis, kui uuritav objekt on vaatlemiseks liiga suur või väike. (nt: päikesesüst. Mudel) Analüütiline mudel- kirjeldus (kirj. nt rongi liikumist) Graafiline mudel- graafiku abil väljendatakse (nt rongi liikumine graafikus) Füüsika üldmudelid: näiteks keha. Sellised mudelid, mida kasut. Looduse kirjeldamiseks. Skalaarsed suurused- mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga(aeg, pikkus, mass). Vektoriaalsed suurused- ruumilist suunda omav suurus ( kiirus ja jõud). Absoluutne aeg- sündmuse toimumise aega võrdlev aeg. MIKS SEE VALE ON
Kuuvarjutuse korral jääb Maa Päikese ja Kuu vahele nii, et Kuu on üleni Maa varju sees 19.mis on ööpäev ja mis on aasta Ööpäev-on aeg Päikese kahe järjestikuse sarnase kulminatsiooni vahel (24 h) Aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese (365p 5h 48min 46s) 20. kepleri 1. seadus I - Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookus on Päike. 21. kepleri 2. seadus Planeedi raadius katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad 22.millised taevakehad on päikesesüst? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto) Päike ja hulgaliselt väikekehi, 9 suurt planeeti. 23.järjekorras 8 suurimat planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 24.millised maa-rühma planeedid, nende sarnased omadused Merkuur, veenus, maa, Marss. Sarnased om: väike mass, väikesed möötmed, suur tihedus, vähe kaaslasi, pöörlevad aeglaselt 25.millised on hiidplaneedid ja nende sarnased om
maailma põhjapoolus-punkt mis jääb tähtede ööpäevasel liikumisel liikumatuks.selle vastas lõunapoolusja neid ühendab maailmatelg seniit-takeral otse üleval olev punkt selle vastas nadiir. Ekliptika-päikese aastane teekond tähtede suhtes. M poolusel asub maailma poolus seniidis tähed liiguvad mööda ringjooni, mille tasandid on horisondi tasandiga parl.keskmistel laiuskraadidel on nii tõusvaid kui loojuvaid tähti. päikesesüst üldisl.-Sü tsentriks on Päike. Psüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu",kehtivad järgmised väited: 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3
Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Maa . Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüst eemi planeet . Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur t eeb t iiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana- kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit
FS CO2+H2O+valgus- >CH2O+O2. 154. Toit: suhkur, rasv, valgud, CHO. Metabolism: toit+O2->H2O+CO2+energia. In energiavajadus 9000kJ/päev. 155. Raku en allikad: FS, (an)aeroobse metabolismiga kaasnevad redoksr-d. 156. En salv: lühi: ATP, NADPH. Pikk: süsivesikud, rasvad, valgud. Pool toidust kulub ATP sünteesiks. Raku energiseerimine seisneb ioonide ja molekulide pumpamises läbi rakumemb vastu ennde konts gradienti suure kontsi suunas. Päikesesüst: 4,57 miljr. Biol evol: *biol tähtsate kõrgenergeetiliste molekulide sünt. *tihenemine ja kondenseerumine juhusliku järj polümeerideks. *stabiilsete biol infosüst tekkimine. 157. MATEMAATIKA: skalaarid: objektid, mida isel arvuline väärtus, märk ja ühik. Liituvad algebraliselt (aeg, mass, T*, el.laeng). 158. Vektorid: isel pikkus, ühik ja suund, liituvad geomeetriliselt (nihe jõud, kiirus, kiirendus, el.välja tugevus). 159. Keskväärtus e
annaabi.ee 
