Fotoefekt elektronide ainest välja löömine valguse (suure sageduse ja väikse lainepikkuse, nt. ultraviolettkiirgus) toimel. Kui valgus vabstab elektronid ja annab neile võimaluse liikuda, kuid ei vii neid ainest välja on tegu sisefotoefektiga. Näiteks CCD sensorid erinevates kaamerates. Mikroosakeste dualism - osakest võib käsitleda nii kvandina kui ka lainena. Näiteks valgus. Mikromaailma täpsuspiirangud Mikroosakeste füüsikas esinevad piirangud, kus on osakest iseloomustavate suuruste paare, mida ei saa samaaegselt sama täpselt määrata ning ühe määramise täpsust suurendades, väheneb teise täpsus. See ei ole kõrvaldatav ei riistade ega meetodite täiendusega. Nt. asukoht ja impulss. Tunnelefekt Nähtus, kus mikroosake on võimeline läbima potensiaalibarjääri, mille mõõtmed on väiksemad osakese lainepikkusest. Nt. alfalaguminine või nt. samal põhimõttel töötab tunnelmikroskoop. Kvantarvud Enamasti täisarvud, mis kirjeldavad elektro...
kvantide kaupa. (kvant- energia portsjon) Tekib kiirgusjoon. · Milles avaldub elektroni lainelisus? Kui elektrone lasta ühekaupa läbi kitsa pilu, siis nad paiknevad ruumis teatud korrapära järgi, mis sarnaneb valguse difraktsiooni ribadele st elektron satub osadesse ruumi piirkondadesse suurema tõenäosusega kui teistesse ruumipiirkondadesse seetõttu nim elektroni lained ka tõenäosuslaineteks. · Mis potentsiaali barjäär ja auk ja tunnelefekt? Potensiaalibarjäär on kindlal viisil paigutunud energiaväli, mille ületamiseks läheb vaja osakesel rohkem energiat kui tal tavaliselt on. Potensiaaliauk on see kui osake on ümbritsetud mitmest küljest potensiaalibarjääriga. Tunneliefekt on olukord, kus osakest võib tõenäosusega leida teisel pool potensiaalibarjääri, kuigi puudub energia potensiaalibarjääri ületamiseks (Nagu pall kausis) · Milline on tänapäeva arusaam elektronide paiknemisest aatomis?
25. Mis on Schrödingeri võrrand? Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika põhivõrrand, mille kaudu saab arvutada osakese laine koordinaat kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. 26. Mida näitab perioodilisuse tabelis periood ja rühm? Periood näitab kui palju on elemendil elektronkihte. A-rühma number näitab elemendi väliskihil olevate elektronide arvu. B-rühma elementidel on tavaliselt 2 elektroni väliskihil. 27. Seleta mis on tunnelefekt Tunnelefekt on olukord, kus elektroni võib kohata teiselpool potentsiaalibarjääri, kuigi tal puudub piisav energia selle barjääri ületamiseks. 28. Milles seisneb elektroni lainelisus? Kui elektrone lasta ühekaupa läbi kitsa ala, siis elektronid ei paikne ruumis ühtlaselt, vaid mõnes ruumi piirkonnas on elektrone rohkem kui teises piirkonnas ja tekkiv pilt sarnaneb lainete interferentsi pildiga. 29. Mis on elektron ja millal avastati
25. Mis on Schrödingeri võrrand? Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika põhivõrrand, mille kaudu saab arvutada osakese laine koordinaate, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. 26. Mida näitab perioodilisuse tabelis periood ja rühm? Periood näitab kui palju on elemendil elektronkihte. A-rühma number näitab elemendi väliskihil olevate elektronide arvu. B-rühma elementidel on tavaliselt 2 elektroni väliskihil. 27. Seleta mis on tunnelefekt Tunnelefekt on olukord, kus elektroni võib kohata teiselpool potentsiaalibarjääri, kuigi tal puudub piisav energia selle barjääri ületamiseks. Selle tõenäosus väga väike, kuid siiski olemas. 28. Milles seisneb elektroni lainelisus? Kui elektrone lasta ühekaupa läbi kitsa ava, siis elektronid ei paikne ruumis ühtlaselt, vaid mõnes ruumi piirkonnas on elektrone rohkem kui teises piirkonnas ja tekkiv pilt sarnaneb lainete interferentsi pildiga. 29
0,01 nm (sama mis STM, sest STM on teravikmikroskoobi üks meetodeid) 82. Millised on nõuded STM objektidele? Saab uurida ainult elektrit juhtivaid objekte. 83. Mis on aatomlahutus? Võimet eristada üksikuid aatomeid. 84. Mis on teravikmikroskoop? Teravikmikroskoop võimaldab jälgida materjali pinnal üksikute aatomite paiknemist ja uurida füüsikalisi ja keemilisi omadusi, mis sõltuvad pinnal asuvate elektronide käitumisest tegelikus ruumis. 85. Mis on tunnelefekt? Tunnelefekt põhineb osakeste lainelaadsetele omadustele, mida selgitas alles kvantmehaanika. Tavapärane STM põhineb elektrivoolu tugevuse mõõtmisel elektronide tunnelleerumisel läbi potentsiaalbarjääri uuritava pinna ja metallist mõtteteraviku vahel. Kui teraviku ja pinna vahele
Siis pole ju osakest üldse olemas. Ja määramatuse printsiip ei luba. Koodrinaadi määramatus ja impulsi määramatus on lõplik. Kui impulss on 0, siis on ta ju määratud. xp x = h p 0 x 42. Kuidas jaguneb laine, kui osake kohtab potentsiaalibarjääri? Osa sellest peegeldub tagasi, osa aga läbib barjääri, kui barjäär on lõpliku suurusega. 43. Tunnelefekt. Selle sõltuvus barjääri mõõtmetest. MLK 6004 Kvantmehhaanika 44 Klassikalise teooria järgi saavad osakesed liikuda ainult esimeses piirkonnas. Kvantteooria järgi aga osa osakesi läbib potentsiaalitõkke. Seda nähtust nimetatakse tunnelefektiks. Koguenergia korral on tõkke läbilaskvus seda suurem, mida madalam ja kitsam on tõke. Tõkke läbilaskvustegur D iseloomustab ühtlasi tõkke läbimise tõenäosust.
Kui teada klaasi läbilaskvusspektrit, siison näha, et klaas ei lase Hg –lambist tulevat ultravalgust läbi ja ilmselt see just ongi põhjus, miks fotoefekt kadus. Zn-plaati võib valgustada ka taskulambiga või tavalise hõõglambiga, ikka ei esine fotoefekti. Järelikult saab fotoefekt esineda ainult siis, kui valguse kvantidel on piisavalt energiat. Mikromaailm. Kvandienergia. Määramatuse relatsioon (täpsuspiirang). Bohri mudel. Tunnelefekt. Massidefekt. Radioaktiivne kiirgus. E const . f Eksisteerib kindel seos osakese energia ja talle vastava laine sageduse vahel: Tavaliselt antakse kvandienergia kujul: E = hf, kus f on vastava laine sagedus ja h Plancki konstant
Molekul on püsiv aatomite kooslus, millel on mingid karakteersed temale ainuomased omadused, tingimuseks on et aatomid asuksid potentsiaaliaugus. Püsivale tasakaalule vastab potentsiaalse vabaenergia miinimum. Aatomite vastasikmõju kirjeldav potentsiaalne energia koosneb erimärgilisete laengute põhjustatud tõmbuvatest ja samamärgiliste laengute põhjustatud tõukuvatest harudest. Aktivatsioonienergia barjääri tingib elektronide vastastikmõju. Tunnelefekt: osakseste läbiminekut potentsiaalibarjäärist isel barjääri läbilaskvuskoefitsient. Elektroni leidmise tn seina ääres on 0 vaid siis, kui potentsiaaliauk on väga sügav ning järsu ja kõrge seinaga. (lõhnataju?). Molekulide aatomitel kaks põhimudelit: valentssideme m (ioonne, kovalentne), molekulaarorbitaalide m. Ioonne: eeldus väike lainef-de kattumine, side tekib el-de annetamise tulemusena. Ioonraadius sõltub iooni laenugst. Kovalentne: tekib ioonide ühistumise tulemusel. El-
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
Osakese lainepikkus ja energia on omavahel väga seotud. Osakese lainepikkus ju sõltub energiast järgmiselt: Siin on näha seda, et mida suurem on osakese energia ja/või mass, seda väiksem on osakese laine- pikkus. Kui aga lainepikkus on võrdne barjääri laiusega või on sellest suurem ehk kui E < U0, siis on olemas nullist erinev tõenäosus selleks, et osake läbib potentsiaalbarjääri, mis on täiesti võimatu klassikalise mehaanika järgi. Osakeste tunnelefekt võimaldab reaalses maailmas näiteks aatomi tuumade α-lagunemist. Tuuma A zX α-lagunemisel tekib tuum z-2YA-4 ja α-osake. Seda kirjeldab järgmine matemaatiline võrrand: A A-4 zX → z-2Y + α. Peaaegu alati kindla energiaga α-osakesi kiirgavad α-radioaktiivsed tuumad, mille energia on 4-10 MeV. See energia on kõikidel rasketel tuumadel potentsiaalbarjääri kõrgusest väiksem. Tuuma sees võib arvestada potentsiaalset energiat, mille väärtus on null
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
