Lained LAINE on mehaanilise võnkumise levimine keskkonnas LAINEKS nim ühtedest punktidest teistesse levivaid võnkumisi. LAINEPIKKUS on teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul LAINEPIKKUS võrdub kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahelise kaugusega. MATEMAATILINE PENDEL koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise, levib ainult keskkonna teatud olek, näiteks tihedused ja hõredused. RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) PIKILAINES võnguvad osakesed lainelevimise suunas (need lained levivad kõikides keskkondades) POOLVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise Punktis A (ühilduvus) tekib maksimum, ...
või cos funktsiooni põhimõttel, Valem X=x0*sin(2ft) X hälve x0 amplituud t aeg Resonantsiks nim võnke amplituudi tohutut kasvu juhul kui süsteemi enda võnkesagedus ühtib välise energi võnkesagedusega Nt:sõdurite marssimine sillal, kiikumisel hoo juurde andmine. Kasulik:Pilli kõlakast, hääle resonants suus, kontserdi saali akustika. Kahjulik: slidadel marssimisel sild puruneb. Lainetus on võnkumise levimine ruumis Nt:Merelaine, raadiolaine, helilaine, valguselaine. Pikkilaine sel juhul toimub võnkumine pikki laine levimise suunda Nt:Helilaine Ristlaine Sel juhul toimub võnkumine risti laine levimise suunda Nt:Merelaine Lainepikkus on kaugus kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, Tähis ühik on m Laine levimise kiirus v = * f v kiirus laine pikkus f sagedus Lainete difraktsiooniks nim nende kandumist tõkte või avauste taha Nt:Merelained suure kivi taha, tammid, muulid
kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks. 20. Harmooniline võnkumine kõik samasugused võnkumised, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abl. 21. Faas see nurk millest võnkumise võrandis võetakse siinus. 22. Ring ehk nurksagedus võnkesagetusega määratud suurus =2f 23. Laine front piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on. 24. Ristlaine toimub võnkumine levimissihiga risti. 25. Pikkilaine toimub liikumine piki levimissihti. 26.Laine pikkus piki levimissihti mõõdetud lähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. 27.Lainete interfrents mittme laine liitumist üheks resultantseks. 28. Lainete difraktsioon nähtus kus lained painduvad tõkete taha. 29.Huygensi prinsiip -
· Kasulik- nt heli tugevnemine teatud suu asendi korral, heli erinevates ruumides( e akustika), mitmesugustel pillidel. Laine- võnkumise levimine ruumis. Selleks, et tekkiks laine on vaja ruumi ja enamus juhtudel kaa ainet mt merelaine, raadiolaine, helilaine. Ristlaine- võnkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine Võnkumise suund Laine levimise suund Pikkilaine- võnkumine levib pikki laine levimise suunda nt helilaine. Võnkumise suund * Laine levimise suund Keralaine- kivi *viskamine vette, maavärin, mürsu lõhkemine. Tasalaine- nt merelaine. Lainepikkus- kaugus kahe samas faasis võnkuva punkti vahel--meeter Laine põhivalem- v=*f. Lainete interferents- kahe või enama laine liikumine, mille tulemusel laine kas nõrganeb või tugevneb.
Mis vahe on võnkumistel ja lainetel? pendel võngub, aga merevesi lainetab. Võnkuda võib ka üks osake (nt idaliseeritud punktmass). Lained on aga ruumis edasilevivad võnkumised, mis eeldab paljude vastastikmõjus olevate osakeste olemasolu. Lained esinevad seega ulatusega süsteemides. Edasilevimine tuleneb sellest, et mingis ruumipunktis toimuv muutus kutsub esile sarnase muutuse naaberpunktis, aga veidi hiljem, vastavalt võnkeärrituse edasilevimise kiirusele. Pikkilaine – osakesed võnguvad piki laine leviku suunda. Ristilaine – osakesed võnguvad risti laine leviku suunda. Jõu ühik njuuton (N) on juba tuletatud ühik: Üks njuuton (N) on jõud, mis annab massile üks kg kiirenduse üks m s-2. Gravitatsioonilise ja inertse massi võrdsust nimetatakse ekvivalentsuse printsiibiks. Focoultí pendli (võib näha nt Tähe tn füüsikahoones) võnketasand, mis säilib maailmaruumis, muutub Maa pöörlemise tõttu maapinna suhtes
annaabi.ee 
