Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"seoseenergia" - 141 õppematerjali

seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on tuuma siseenergia, seda stabiilsem see on. ∆E = ∆M·c2 (ühik eV). Eriseoseenergia on seosenergia ühe nukleoni kohta.
thumbnail
1
pdf

Seoseenergia

Seoseenergia 1. Prootonite arv tuumas, np = 2. Neutronite arv tuumas, nn = 3. Elektronide arv, ne = 4. Prootonite kogumass, mp = np · 1,0072765 5. Neutronite kogumass, mn = nn · 1,0086650 6. Nukleonide kogumass, mpn = mp+mn 7. Tuuma seisumass, mt = ma - ne · 0,0005486 8. Massidefekt, dmu = mpn - mt 9. Massidefekt kilogrammides, dm = dmu 1,66 10 -27 10. Seoseenergia dzaulides, E j = dmu (3 108 ) 2 Ej 11. Seoseenergia elektronvoltides, EeV = 1,6 10 -19 Ej 12. Eriseoseenergia dzaulides, E1 j = (n p + nn ) E1 j EeV 13

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumafüüsika mõisteid keskkoolile

suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist Prootonite arvule tuumas vastab aatomi järjenumber perioodilisus tabelis ehk aatomnumber - Z Nukleonide koguarv ­ nim massi arvuks, nukleonid m=aatomi massiga Isotoop ­ keemilise elemendi tuum võib sisaldada erineva arvu neutroneid, kuid sama palju prootoneid Seoseenergia ­ energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks Eriseoseenergia ­ seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuuma mass ei ole võrdne üksikute nukleonide masside summaga Tuuma mass on alati väiksem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast Massidefekt ­ nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahe Stabiilne aatomituum ­ tuum on stabiilne kui tema energia on minimaalne Stabiilsuseks peavad olema täidetud kolm tingimust: 1. Prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebastabiilseks 2. Tuumas on energiatasemed täitunud järjest 3

Füüsika → Füüsika
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tuumafüüsika

Tuumajõud - Tuumajõud on erilised jõud füüsikas. Nad mõjuvad tuumaosakeste vahel ning nad on tõmbejõud. Nad on maailma tugevaimad jõud massiosakese kohta. Tänu tuumajõududele on tuuma lõhustamine väga raske. Seoseenergia ­ nim energiat, mis on vajalik, et lõhustada tuum täielikult ükiskuteks osadeks. Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna peab kehtima energiajäävuse seadus, siis peaks vastupidises protsessis osakestest moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub. Massidefekt - Osutub, et tuuma moodustavate osakeste masside summa on alati suurem kui osakestest moodustunud tuumamass. Seda massi vahet nim massidefektiks

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tuumaenergia

Tuumaenergia Koostas: Juhendas : Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad.

Loodus → Loodus
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumafüüsika kokkuvõte

Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm

Füüsika → Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatom

Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand märgiline.Mis on isotoobid,mis on neis ühesugust,erinevat? Isotoobid on erineva massiarvuga ja sama laengu arvuga tuumad.Massi arv erineb neutronite arvu erinevuse t...

Füüsika → Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika-tuumareaktsioon

lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). Miks on tuumareaktsiooni eslilekutsumiseks just kõige sobivam tuuma pommitada neutronitega?- sest siis ei ole võimalust et tekib elastne hajumine, mitte tuumareaktsioon. (arvan et sellepärast) Aatomituuma seoseenergia on energia, mis on tarvis aatomituumale anda, et lõhkuda see üksikuteks nukleonideks.

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika 12.klassile

Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Füüsika üldprintsiip: süsteem on stabiilsem olekus, kus energia on minimaalne.

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumafüüsika konspekt

kergete tuumade ühinemisel vabanevat energiat. Massidefek tähtedel. on massi muutumine tuumade ühinemisel või lagunemisel. 1.Elementaa.osakesteks nim aineosakesi, mis pole jagatavad E=mc2 Massidef on küll väike, kuid sellest tekivad suured veel väiksemateks osakesteks. El.osakesed ei lagune energiahulgad(1g heeliumi tekkimisel vabaneva energiaga tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. N: elektron, prooton, võib terve aasta kütta maja) Seoseenergia tähendab tööd mis neutron. 2.Mateeriaosakesed on aine ehituskivi. Jaotus: tuleks teha tuumaosakeste viimiseks üksteisest nii kaugele, et kvargid- osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. nad enam üksteist ei mõjuta. Es=E/A Eriseoseenergia ­ Leptonid- osalevad ainult nõrgas. 3.Vastastikmõjusid seoseenergia ühe nukleoni kohta. Tuumaenergia põhineb vahendavad: gravitatsiooni- gravitonid(pole avastatud),

Füüsika → Füüsika
345 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tuumafüüsika

Z - laenguarv N - neutronite arv Nukleonite summaarse massi ja tuuma massi vahet nimetatakse massidefektiks . Mass on samaväärne energiaga. Seoseenergia On energia, mis läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks ­ prootoniteks ja neutroniteks Eriseoseenergia on seoseenergia nukleoni kohta. Eriseoseenergia ühik on 1 MeV. tuumareaktsioonid On tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Tuumareaktsioonide liigid on ka:

Füüsika → Füüsika
156 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Aatomituum

Milline on aatomituuma koostis?-aatomituum, mis on positiivse laenguga, koosneb nuklonidest-prootonitest, mis on pos. laenguga ning neutronides, mis on neutraalsed.Mis hoiab tuuma koos?- aatomit hoiab koos elektriline jõud, kuid tuumas ei saa elektrilised jõud mõjuda. Seega on nukleonide vahel tugev jõud, mis hoiab tuuma koos.Millised muutused leiavad aset radioaktiivse lagunemise käigus?- sageli muutub üks radioaktiivne element teiseks: alfa lagunemisel muutub tuuma massi arv ja laengu arv, beeta lagunemisel muutub üks neutron prootoniks, neutroniks ja elektroniks, massi arv jääb samaks, laengu arv suureneb 1 võrra, eraldub energia. Iseloomusta alfa kiirgust- alfakiirgus osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomituumad, rasked tuumad, pos. laetud. Kaldub magnet väljast kõrvale.Millest on tingitud aatomi seoseenergia?- elektrilisest jõustMis on tuuma reaktsioon?- kahe aatomituuma kokkupõrge, mile tulemusel tekivad uued aatomituumad ja...

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Tuumareaktorid - kordamisküsimused

korrosioonikindlatesse konteineritesse. Avatud kütusetsükkel lõpeb kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ning vahe- ja lõppladustamisega.. Suletud kütusetsükkel saadakse, kui kasutatud tuumkütus töödeldakse ümber uueks kütuseks, see suunatakse uuesti tuumareaktorisse ja ainult väike kogus jäätmeid läheb lõppladustamisele. 2 4. Aatomituuma omadused. Massidefekt. Seoseenergia: Tuumareaktsioonid. Tuumareaktsioonide efektiivsed ristlõiked. Tuumade lõhustumine. Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuuma iseloomustavad: laeng, mass, spin, magnetmoment, raadius, el.moment. Nii nagu aatomis, on ka tuumas tuumasisene energia kvantiseeritud: igal nukleonil on lubatud enrgianivood (nivoode vahe ~ 1 MeV).

Energeetika → Tuumareaktorid
21 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Eriseoseenergia ja massiarv

Eriseoseenergia/seoseenergia Tuuma seoseenergia võrdub tööga, mida tuleb teha selleks, et viia tuuma nukleonid üksteisest sellisele kaugusele, kus nad üksteist ei mõjuta. Antud tuuma nukleonidevahelise seose tugevust ning suhtelist stabiilsust väljendab paremini seoseenergia ühe nukleoni kohta. Seda füüsikalist suurust nimetatakse eriseoseenergiaks Eriseoseenergiaühe nukloenide lõhustumisel prootoniteks ja neutroniteks ERISEOSEENERGIA ühe nukleoni kohta tulev seoseenergia SEOSEENERGIA ERISEOSEENERGIA = NUKLEONIDE ARV TUUMAS Eriseoseenergia ühik on 1 MeV ehk 1,6 * 10 astmel ­ 13 j Eriseoseenergia dzaulides, E1 j = (n p + nn ) E1 j EeV 13 Eriseoseenergia väärtus Kui nukleonide arv kasvab, siis eriseoseenergia absoluutväärtus kasvab. Ent teatud piirist alates on nukleonide arv nii suur, et kõik ei saa enam olla üksteisega koos Järelikult eriseoseenergia absoluutväärtus hakkab nukleonide arvu

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Tuumareaktsioonid

elementaarosakese või teise tuumaga ja radioaktiivne lagunemine · Alkeemia - soov muuta lihtaineid, keemilisi elemente. (Au) 4.16. saj. · Tuumade muundamiseks- vaja suurt energiat (106 x) · keemilise elemendi olemus määratakse sügaval aatomi sees tuumas · esimene tuumareaktsioon 1919.a. E.Rutherford · Tuumareaktsiooniks nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Seoseenergia · Tuuma seoseenergia. Kujutame ette, et tahame teineteisest lahutada kaht tuumajõududega seotud prootonit-neutronit. Selleks kulub teatud hulk tööd (või kulutada sellele vastav hulk energiat). Seda nimetatakse seoseenergiaks · Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks. · Täpselt sama suur energiahulk vabaneb algosakeste tuumaks liitumisel. · Mida suuren´m on seoseenergia, seda tugevam on seos, seda rohkem kulutame energiat liitosakese lõhkumiseks.

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumareaktor

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. Tuumareaktsioonide võrrandeid võib kirjutada täpselt nagu keemiliste reaktsioonide võrrandeid. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. 2. Mis on seoseenergia. Too näiteid Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Näiteks elektroni seoseenergia on energiahulk, mis on tarvis elektronile anda, et teda oma orbiidilt välja lüüa 3. Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Seoseenergia kasvab massiarvu kasvades 4. Missugustes tingimustes on võimalik kergete tuumade ühinemine? Temperatuur peab tõusma vähemalt 10 miljoni kraadini. Tuumad peavad üksteisele hästi lähedal olema. 5

Füüsika → Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatomituuma ehitus ja tuumajõud

Kui keemilistes reaktsioonides toimuvad aatomite ja molekulide ümberkorraldumisedjne siis tuumareaktsioonides toimuvad protsessid, kus tuumad võivad ühineda ümber korralduda ja laguneda . Tuumade ühinemisi , ümberkorraldumisi ja lagunemisi nim tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks pole aga väliseid põhjuseid vaja. Liitosakese seoseenergia on võrne minimaalse tööga mis kulub selle liitosa lõhkumiseks koostisosadeks. Tuuma seoseenergia oleneb üsna omapärasel viisil massiarvus, mugavaim on seda sõltuvust jälgida , kui tuuma seoseenergia jagada massiarvuga, st. vaadata ühe nukleoni kohta tulevat seoseenergiat. Tuumajõudude ja tuumade seoseenergia olenevus massiarvust viib selleni , et tuumareaktsioonidest on võimalik suuremal hulgal energiat saada kahes piirkonnas ­ kergete

Füüsika → Füüsika
132 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumafüüsika 9. klass

1. Mis on keemilise reaktsiooni ja tuumareaktsiooni vahe? Keemilise reaktsiooni korral tekivad uued ained, kuid tuumareaktsioonide korral tekivad uued keemilised elemendid. 2. Mis on seoseenergia? Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on seoseenergia, seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi. 3. Mis on kergete tuumade ühinemisreaktsioon? kui kaks kerget ainet kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul ühinevad ning tulemuseks on tohutu energia ( näiteks kahe vesiniku ühendumisel) 4. Millised on tuumareaktsiooni toimumiseks vajalikud tingimused? Kõrge temp ja kõrge rõhk. 5. Milles seisneb raskete tuumade lõhustumine? Tuumade lagunemine kaheks kergemaks kildtuumaks, võime saada tuumaenergiat. Lõhustumine

Füüsika → Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehitus ja radioaktiivsus

http://www.abiks.pri.ee AATOMITUUMA EHITSU. ISOTOOBID. TUUMA SEOSEENERGIA. Aatomi tuuma mõõtmed (1014m) on aatomi enda mõõtmetest (1010m) tuhandeid kordi väiksemad. Aatomi mass on aga koondunud peamiselt tuuma. Aatomi tuum koosneb nukleonidest, mida nim prootoniteks ja neutroniteks. Nende massid võrduvad ligikaudu ühe aatommassiühikuga ­ üks aatommassiühik (u) on võrdne 1/12 süsiniku isotoobi 126C aatomi massist (1u = 1,6605402*1027kg = 931,5MeV = 14,924*1011J) Prootonite arv tuumas võrdub e arvuga aatomi elektronkattes

Füüsika → Füüsika
115 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Radioaktiivsus

tõttu kahekordselt(poole võrra). -aeg , mille jooksul pooled radioaktiivse aine aatomi tuumadest on lagunenud. (Mida intensiivsemalt kiirgab, seda väiksem on poolestusaeg.) Tuumajõud ­ Jõud, mis hoiab koos tuumas olevaid nukleone. Põhiomadused: Elektromagnetjõududest umbes 100x tugevamad Tugev tuumaosakeste vastastikmõju. Kõige tugevamad jõud looduses Väike mõjuraadius(Mõjutavad ainult tuuma mõõtmetes) Tuuma seoseenergia ­ energia, mida läheb vaja tuuma lõhkumiseks üksikuteks nukleonideks. Seoseenergia võrdub selle energiaga, mis eraldub tuuma moodustumisel üksikutest osakestest. Es=Mc2 M ­ tuuma massidefekt, c ­ valguse kiirus, Es ­ seoseenergia Tuuma massidefekt on teda moodustavate nukleonide kogu seisumassi ja tuumamassi vahe.

Füüsika → Füüsika
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tuumajõud KT

1. Mis on tuumajõud, nende omadused? 2.Millised on stabiilsed tuumad? 3.Mis on radioaktiivsus? 4.Iseloomusta alfa, beeta, gamma kiirgust. 5.Soddy nihkereegel. Be+n=?+alfa 6.Mis on erinevus tuuma reaktsioonil ja keemilisel reaktsioonil? 7.Mis on seoseenergia? 8.Mis on massidefekt? 9.Tremotuuma tekkimise tingimused. 10.Selgita ahelreaktsiooni. 11.Mida näitab paljunemistegur? 12.Tuumafüüsika rakendused. 13. Mis on kiirgusdoos, millega mõõdetakse, kaks ühikut? 1.Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Omadused-Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv; Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega; Tuumajõud on laengust sõltumatu. 2

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika kontrolltöö ,,Tuumafüüsika''

6. Mis määrab ära aatomi elektronkatte ehituse kaasaegses aatomimudelis? Vastus: Määravad elektronide leiulained. Kaasaegne aatomimudel kirjeldab elektroni aatomis kvantarvudega. 7. Mis nähtust tõestab kiirguse kvantiseloomu ja mis lainelist käitumist? Vastus: Kiirgusekvantiseloomu ­ fotoeffekti teooria Laineline käitumine ­ elektronide difraktsiooni eksperimendid. 8. Mis on tuumajõud ja tuumaseose energia? Vastus: Aatomituumi hoiab koos tuumajõud. Seoseenergia ­ Tuuma osakesteks jagunemiseks kulutab teatud energiakoguse. 9. Mis on termotuumareaktsioon? Näide! Vastus: Päikese ja teiste tähtede suure kiirusvõime aluseks on termotuumareaktsioon, kus prootonid ühinevad heeliumi tuumadeks. 10. Milliseid füüsikalisi suurusi ei saa põhimõtteliselt määrata ükskõik kui täpselt? Milline seos seda näitab? Vastus: Määramatusseos näitab, et kõiki füüsikalisi suurusi ei saa pm määrata ükskõik kui täpselt

Füüsika → Tuumafüüsika-katastroofid
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tuumafüüsika ja relatiivsusteooria - mõisted

erinev arv neutroneid. Prootoneid ja neutroneid nimetatakse ka nukleonideks. Tuumajõud - nukleone hoiavad tuumas koos tugeva vastastikmõju jõud (tuumajõud), mis ei lasenukleonidel eemalduda kaugemale kui mõni fermi (1 f = 10-15 m) ega läheneda alla ühe fermi. Ühed tugevamad jõud looduses, mida tuntakse. Väikese mõjuraadiusega (tuuma läbimõõt). Tuumajõud seob nukleonid tuumas ühtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos. Seoseenergia ­ energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Eriseoseenergia ­ seoseenergia ühe nukleoni kohta. Radioaktiivsuse liigid: alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus. Alfakiirgus ­ väike läbimisvõime, inimesele ohtu, tõkestamiseks piisab paberilehest. Inimese sisse sattunud alfalagunev element võib olla ohtlik. Beetakiirgus ­ läbimisvõime u 100 korda suurem kui alfakiirguses

Füüsika → Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Tuumafüüsika

TUUMAFÜÜSIKA Prootonid, neutronid ja elekronid on aatomiosakesed ehk massiarv. Prootonid ja neutronid on nukleonid ehk tuumaosakesed ehk jrk. nr. Aatomilaeng on 0!!! ISOTOOP- aatom, millel on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Aatomituuma vahelises reaktsioonis tekivad uued aatomituumad. TUUMAFÜÜSIKA SAI ALGUSE SELLEST, KUI INGLISE FÜÜSIK RUTHERFORD POMMITAS LÄMMASTIKUAATOMEID ALFA OSAKESTEGA. (1919) Tuumaseose energia hoiab koos nukleoni aatomituumas. Suurem seoseenergia on raua aatomitel. Tuumaseose energia sõltub tuuma massiarvust. Mida suurem, seda suurem on ka seoseenergia. TUUMAREAKTSIOONID: KERGED TUUMAD RASKED TUUMAD Ühinevad Lõhustuvad Sisemuses väga kõrge temp. prootonid ja Laguneb iseeneslikult. On suur, raske, ei vesiniku aatomid ühinevad. Tekib heelium. suuda koos hoida. Siis toimub, kui

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Tuumaenergia ja selle kasutamine - Füüsika 9.Klass. -esitlus

TUUMAENERGIA JA SELLE KASUTAMINE . Risto Vartla 9kl 6. peatükk Tuumareaktsioonid Esimest korda puutus inimene kokku tuumareaktsiooniga 19 ja 20 vaheldumisel. Esimene tuumade muundamine toimus 1919 mille teostas Rutherford . Aineosakese ja lämmastiku tuum moodustasid kokkkupõrkamisel vahepealse lühiajalise flouri tuuma . Soeseenergia keemias ja füüsikas Liitosakesete seoseenergia on võrdne minimaalse tööga,mis kulub selle liitosakese lahutamiseks (lõhkumiseks ) koostisosadeks. C+O2 > CO2 Energia vabanemist näeme me igapäevaselt nt põlemisel .' Energia vabaneb alati seoseenergia arvelt. Et ära lõhkuda aineoskaestst muuyta esialgseks tuleb selle ära lõhkumiseks kasutrada samu palju energia kui me kasutamise selle aine tegemiseks. Mida tugevam on ainete seos seda tugevam on selle aine jõud . Mida tugevam on soeseenergi seda tugevam on seos .

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tuumafüüsika

· Tuumapommi ehitus Tuumapommis on radioaktiivne aine jaotatud mitmeks osaks, tavaliselt kaheks. Nende osade mass on alla kriitilise massi (kui nende mass ületaks kriitilist massi, toimuks plahvatus). Pommis tekitatakse olukord, (nt läbi muu aine lõhkemise) kus kõik radioaktiivne aine osad surutakse kokku ning siis ületab see kriitilise massi ja tekib tuumade lõhustumine ahelreaktsioonina. Selle käigus vabanev suur energia hulk põhjustab tugeva plahvatuse. · Seoseenergia ja eriseoseenergia. Massidefekt Seoseenergia on energia, mida on vaja tuuma lõhustamiseks üksikuteks nukleonideks ehk prootoniteks ja neutroniteks. Eriseoseenergia on seoseenergia ühe nukleoni kohta, seda saab leida seoseenergia jagamisel nukleonide arvuga. Tuuma seisumass on väiksem kui nukleonide seisumasside summa. Massidefekt on nukleonide seisumasside summast lahutatud tuuma seisumass. Z*Mp+N*Mn>Mt (Z-prootonite arv, Mp- prootoni mass, N-neutronite arv, Mn-neutroni mass, Mt-tuuma mass)

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tuumafüüsika

3) gamma lagunemisel tuuma laeng ei muutu (kiirguvad elektromagnetlained) (gammakiired on neutraalsed) ja tuuma mass muutub väga vähe, kuna gamma kiired omavad väga väikest massi. TUUMAJÕUD Tuumaosakeste ­ prootonite ja neutronite vahel mõjuvad erilised jõud, mida nim TUUMAJÕUDUDEKS. Tuumajõud on looduses olevatest jõududest kõige tugevamad ja nende mõjuraadius on väike. Seetõttu võib tuuma kohta öelda, et ta on ,,lühikeste ätega hiiglane". TUUMA SEOSEENERGIA Tuuma seoseenergia all mõistetakse seda energiat, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks koostisosadeks. Energia jäävuse seaduse põhjal võib väita, et seoseenergia võrdub selle energiaga, mis eraldub tuuma moodustumisel üksikutest osakestest. Tuuma seoseenergia on väga suur ja ta sõltub tuuma massist. Mõõtes või teades tuuma täpset massi ja kasutades Einsteini valemit relatiivsusteooriast E=mcruut saab määrata tuuma seoseenergia. URAANI TUUMADE LÕHUSTUMINE. AHELREAKTSIOONID

Füüsika → Füüsika
92 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tuumafüüsika - kordamisküsimused

6. Millised jõud hoiavad nukleone aatomituumades? Kirjelda nende jõudude omadusi. Nukleone hoiab aatomituumas tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda. 7. Mida iseloomustab tuumade seoseenergia? Millest sõltub seoseenergia suurus? Seoseenergia näitab, kui suur energia vabaneb, kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum, arvutatakse igal tuumal eraldi. Aatomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel mõjuva tuumajõuga 8. Millist nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks? Millised elemendid omavad radioaktiivseid isotoope? Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine

Füüsika → Füüsika
396 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tuumafüüsika

· E = mc(ruut) Seoseenergia, eriseoseenergia ­ peab õpikust jurude otsima ? · Tuuma mass tervikuna on väiksem, kui üksikuna tuuma kuuluvate pr, ne masside summa · .. · Massidefekt ­ masis puudujääk ­ näitab, kui palju on pr, ne masside summa suurem tuumamassist · .. · Kui pr ja ne ühinevad, jääb energiat üle, mis tuleneb massi ülejäägist · Üleliigne mass p+n ühinemisel eraldub massidefekt energiana · Pöikeselt tulenev energia on seoseenergia · Seoseenergia ­ sideme tekkimisel eralduv energia ­ tuumade ühinemisel tekkiv energia ­ energia, mis tuleb kulutada, et tuuma lõhkuda üksikuteks koostisosadeks · .. · Eriseoseenergia ­ seoseenergia ühe tuumaosakese kohta Radioaktiivsus · On aatomi lagunemine laetud osadeks ­ nende voogu me registreerime kiirgusena ­ ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tuumafüüsika

arvust tuumas. 6. Millised jõud hoiavad nukleone aatomituumades? Kirjelda nende jõudude omadusi. Nukleone hoiab aatomituumas tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda. 7. Mida iseloomustab tuumade seoseenergia? Millest sõltub seoseenergia suurus? Seoseenergia näitab, kui suur energia vabaneb, kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum, arvutatakse igal tuumal eraldi. Aatomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel mõjuva tuumajõuga 8. Millist nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks? Millised elemendid omavad radioaktiivseid isotoope? Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tuumaenergia materjal

Vesiniku kolmas isotoop 31H on triitium, mille tuumas on üks prooton ja kaks neutronit. Triitiumi tuum on ebastabiilne, sest prootonid ja neutronid ei ole tasakaalus. Tuumaenergia Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest, kuid tuuma mass on alati väiksem kui üksikute prootonite ja neutronite masside summa. Selle erinevuse (massidefekti) tekitab tuumaosakesi koos hoidev seoseenergia. Tuumade seoseenergiat saab leida Einsteini valemiga Seoseenergia = mc2 Kus m on massidefekt ning c valguse kiirus vaakuumis. Vaakuumis oleva heeliumituuma (-osakese) jaoks on seoseenergiaks m = 0.0304 u , mille suuruseks on 28.3 MeV, arvestades u väärtust: 1 u = 931.434 M eV C-2. Tuuma seoseenergiad on miljoneid kordi suuremad kui aatomis elektronide sidumiseks vajalikud energiad. Näiteks on vesiniku aatomi ioniseerimiseks vajalik energia 13

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumafüüsika

(hemoglobiinikoostises) *radioaktiivne naatrium ­ uuritakse vereringe omadusi *gammakiirgus ­ vähkkasvajate raviks Arheoloogis: radioaktivse süsiniku meetod, kasutatakse isotoopi 614C Kui organism sureb, hakkab selle osakaal vähenema. Võrreldakse värske süsiniku ja arheoloogilise leiu süsiniku radioaktiivsust. Sobib kuni 60 000 aasta vanuse leiu määramiseks. 19. Mis on seosenergia, eriseosenergia? Seoseenergia ­ energia, mis on vajalik tuuma täielikuks lõhkumiseks koostisosadeks. Seoseenergia võrdub tegelikult energiaga, mis eraldub tuuma moodustamisel. Eriseoseenergia ­ ühe tuumaosakese kohta tulev seoseenergia.

Füüsika → Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumafüüsika

Tuumajoud seob nukleonid tuumas uhtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos.. Massidefekt Vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma. Seda masside vahet nimetatakse massidefektiks. Dm = Zmp + Nmn ­ M, kus Z on tuuma laenguarv (prootonite arv tuumas), mp ­ prootoni mass, N ­neutronite arv, mn ­ neutroni mass ja M ­tuuma mass. Seoseenergia Energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lohkuda uksikuteks nukleonideks ( s E ). Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Energiat moodetakse elektronvoltides (eV). 1eV = 1,6× 10-19 J

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumajõud

aatomituuma. Tuumajõud põhineb tugeval vastastikmõjul. Prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tõmbuvad tuumajõud. Tugev vastastikmõju on kvarkide vahel, kuid põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju avaldub peamiselt lagunemistes. (nt.neutr.lagunemise prootoniks,elektr,antineutriinoks) 5Tuuma ehitus o Tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel. o Ühel energiatasemel saab olla ainult piiratud arv osakesi (see arv on igal tasemel erinev) o Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga. o Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakestele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. o Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul siiski pigem megaelektronvoltides. 6)Stabiilised tuumad ja tuumade lagunemine. Stabiilsed tuumad o Tuuma võimalik suurus on piiratud. o Tuuma stabiilsuseks peab olema täidetud kolm tingimust: 1. Püsiva tuuma suurus suurus on piiratud

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

KORDAMINE FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖKS „TUUMAFÜÜSIKA“

kaasneb radioaktiivne kiirgus Tuumade lõhustumine - tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks Ahelreaksioon - protsess, mille käigus ühe protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi Poolestusaeg - aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus, näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks Seoseenergia - mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks, mida suurem on seoseenergia, seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi Termotuumareaksioon - kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. Tuumapommi tööpõhimõte: Uraan surutakse kokku, tekib kriitiline mass, vabanevad neutronid ning toimub plahvatus.

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

RAUD kristallvõre teine kodutöö

raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56–26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Vaata ka raua isotoobi ainulaadse positsiooni kohta keemiliste elementide perioodilisussüsteemi kontekstis artiklist seoseenergia peatükkist "tuuma seoseenergia kõver". Joonisel on kujutatud raua aatomiehitust. Raud on plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ja sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub eri temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall (asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika küsimused

Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4.Missugustes tingimustest on võimalik kergete tuumade ühinemine? Väga kõrgete temperatuuride juures. 5.Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist!Kui palju eraldub selles energiat? Vesiniku ühinemine heeliumiks. Eraldub väga palju energiat. 6.Kuidas toimub raskete tuumade lõhustumine? Neutronite abiga. 7

Füüsika → Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika küsimused ja vastused

Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4.Missugustes tingimustest on võimalik kergete tuumade ühinemine? Väga kõrgete temperatuuride juures. 5.Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist!Kui palju eraldub selles energiat? Vesiniku ühinemine heeliumiks. Eraldub väga palju energiat. 6.Kuidas toimub raskete tuumade lõhustumine? Neutronite abiga. 7

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tuumafüüsika konspekt 12. klassile

Z- prootonite arv N- neutronite arv Tuumajõud o Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel olev jõud, mis hoiab koos aatomituuma. o Tuumajõud põhineb tugeval vastastikmõjul. Tuuma ehitus o Tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel. o Ühel energiatasemel saab olla ainult piiratud arv osakesi (see arv on igal tasemel erinev) o Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga. o Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakestele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. o Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul siiski pigem megaelektronvoltides. Villu Stabiilsed tuumad o Tuuma võimalik suurus on piiratud. o Tuuma stabiilsuseks peab olema täidetud kolm tingimust: 1

Füüsika → Füüsika
334 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tuumaenergia

tilk on stabiilne, suur laguneb. Samamoodi on ka tuumaga, kus prootoneid hoiab ühtselt koos tuumajõud, kuid kui on palju prootoneid, siis väikese mõjuraadiusega tuumajõul on raske neid koos hoida, sest äärtele enam ei taha väga mõjuda. Nii muutub suur tuum ebastabiilseks ja võib tekkida radioaktiivne lagunemine. · Tuumajõudude tugevus tingib selle, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub suur energia. Tuumade seoseenergia · graafik õpikust lk 136 · Seoseenergia- energia, mis kuluks tuuma täielikuks lagundamiseks üksikuteks osadeks. · Eriseoseenergia- energia ühe osakese kohta · Osakesi on nii palju, kui suur on aatommass. · Seoseenergia muutus on seotud massi muutusega. Valem: Massi muutus muutub energiaks,( seetõttu ongi tuumal suur jõud? ) · Massidefekt- üksikute osakeste masside summa erineb sama osakeste arvuga tuuma massist. Tuuma energia

Füüsika → Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Aine ehituse alused, Mikromaailma füüsika, Megamaailma füüsika, Valemid ja konstandid

Fotoefekt- elektronide väljalöömine ainest valguse abil, valgus kiirgub ainetest mitte lainete vaid kvantidena Aatomimudelid- aatom koosneb tuumast ja elektronkattest Aatomituuma ehitus-tuum koosneb prootonitest(nendes asuvad kvargid, mis on rohelised, punased, sinised pallid),kvarke hoiavad koos gluoonid(sinised sidemed) ning neutronitest ning teda ümbritsevad elektronid Massidefekt- Seoseenergia- energia, mis tuleb anda tuumale, et see üksikuteks nukleonideks, mida suurem on seoseenergia, seda raskem on seda lõhkuda Eriseoseenergia- seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuumareaktsioonid- saab esile kutsuda tuuma pommitamisega teiste tuumadega ja tuumaosakestega. Tuumasüntees-aatomituumad luuakse olemasolevatestnukleonidest, tuumafusioon ehk tuumaühinemine-kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks,tuumalõhutamine-raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks Tuumaenergeetika ja tuumarelv. - aatomituuma siseenergia, mille

Füüsika → Aineehitus
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumaenergia, tuum, tuumkütus, radioaktiivsus, tuumareakts.

Radioaktiivsus ­ mingit liiki osakeste iseeneslik kiirtumine tuumadest. -, -, - radioaktiivsus. Radioaktiivse kiirguse kahjulikkus - põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid ja normaalsed aatomid muutuvad sobimatu aine aatomiteks, mis põhjustavad elusorganismide hukkumise. - kiirgus ­ tuum on ergastatud olekus ning prootonite süsteemis on auk. Auku langeb prooton kõrgemalt tasemelt ja kiirgab -kvandi. -lagunemine ­ tuumas on neutroneid liiga palju. Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. -kiirgus on elektronide voog. Tekkiv uus tuum on ergastatud ja -lagunemisega kaasneb -kiirgus. -lagunemine ­ tuumast vabaneb -osake ehk heeliumi tuum. See juhtub, kui tuum on liialt suur. Kaasneb -kiirgus Seoseenergia ­ iseloomustab osakeste seotust tuumaga, energia, mis utleks anda osakesele, et ta vabaneks tuumast. Isotoop ­ keemilise aine teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arv...

Füüsika → Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Aatomi ehitus

Isotoop ­ keemiline element, mille prootonite arv on sama, neutronite arv erinev. Looduslik radioaktiivsus ­ aatomituumade iseeneslik muundumine. Tuumajõud ­ kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumareaktsioon ­ kahe aatomituuma kokkupõrge. Seoseenergia ­ võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon ­ reaktsioon, kus reaktsiooni saadus põhjustab uue reaktsiooni. Thomsoni aatomimudel ­ aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Rutherfordi aatomimudel ­ aatom koosneb positiivselt aatomituumast ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. Bohri aatomimudel ­ aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ja elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Bohri postulaadid 1)elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orb...

Füüsika → Füüsika
81 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika mõisted ja kokkuvõte

aktiivsus väheneb pooleni esialgsest Tuumajäätmete radioaktiivsus Nihkereegel - alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. Beeta lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. Kriitiline mass - aine kogus, millest väiksema korral ahelreaktsioonid ei vallandu Aatomituumade seoseenergia - Aatomituumade seoseenergia on see energia, mis kulub aatomituuma lõhustamiseks üksikuteks prootoniteks ja neutroniteks Massidefekt - Aatomituuma moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa on suurem nendest moodustunud seisumasside summast Tuumareaktorid - Põhimõtteks on tuumade lõhustumise ahelreaktsioon on rakendatav ka kasuliku energia tootmiseks. Soodsad tingimused Suure tuumamassiga aatomituumade ahelreaktsioon - Kui Uraan 235

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Tuumaenergia ja selle kasutamine - Füüsika 9.kl

moodustasid põrkumisel vahepealse lühiealise fluori tuuma, mis seejärel lagunes hapniku ja vesiniku tuumadeks. Seosenergia keemias ja tuumafüüsikas Samuti nagu paljudes keemilistes reaktsioonides, toimub ka paljudes tuumareaktsioonides energia vabanemine. Tänu energia jäävuse seadusele on energia kogubilanss tasakaalus. Seoseenergia on energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Energia vabanemine toimub seosenergia arvel. Liitosakese seoseenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks(lõhkumiseks) koostisosakesteks. Energia vabaneb liitosakese moodustumisel osakestevaheliste jõudude tööna. Tuumade seosenergia oleneb omapärasel viisil tuuma massiarvust, see viib selleni, et tuumareaktsioonidest on võimalik suuuremal hulgal energiat saada kahes piirkonnas ­ kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. Kergete tuumade ühinemine. Tähed ja vesinikpomm.

Füüsika → Füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

PowerPoint - TEISI ENERGIALIIKE

suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. KEEMILINE ENERGIA Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Näiteks: *Patareides talletatud energia TUUMAENERGIA Tuumaenergia ehk aatomienergia on aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. SOOJUSENERGIA Soojusenergia on aineosakeste korrastamata liikumises talletunud energia. Osakeste keskmist soojusliikumise energiat mõõdab temperatuur. Üleantav soojusenergia on soojushulk. Kõik energialiigid pärinevad millegi liikumisest või vastasikusest mõjust, taanudes lõpuks kas kineetiliseks või potensiaalseks energiaks.

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Lühikokkuvõte tuumaenergiast

Tuumaenergia Tuumaenergiast Aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda Tootmise aluseks on kasutatava kütuse neutronite ja aatomituumade omavaheline reaktsioon 1789 avastab Klaproth uraandioksiidi, sellega pannakse alus tuumaenergiale. Puhta uraani avastas Peligot aastal 1841. 1896 avastab Becquerel, et uraan kiirgab mingisugust kiirgust. Plussid - miinused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kahjulikud mõjud Inimesele ohtlik kiirituse tõttu Kuidas üks tuumaplahvatus välja peaks nägema http://www.youtube.com/watch?v=6g68fMzFM98 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tuum.pdf http://et.wikip...

Keemia → rekursiooni- ja...
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumafüüsika

1.Tuuma ehitus.nukleon. Tuum: *on kerataoline keha aatomi keskmes,mille ümber tiirlevad elektronid *mõõtmed 10- 15 m *koosneb prootonitest ja neutronitest *nukleon on prootoni ja neutroni ühisnimetus *prootonil positiivne laeng *neutron on elektriliselt neutraalne tuuma osake Tuuma ehitus: *tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel *ühel energiatasemel saab olla piiratud arv osakesi *prootonite ja neutronite energiatasemed on üksteisest sõltumatud *prootonite seoseenergia on väiksem kui neutronitel *seoseenergia-energia, mis oleks vaja osakesele anda,et teda täielikult tuumast vabastada 2.Isotoobid *Ühel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi ehk isotoope. *massiarv-neutronite ja prootonite koguarv (A=Z+N)(Sama Z juures võib N, seega ka A olla erinev) 3.Stabiilse tuuma tingimused 1.Tuuma võimalik suurus on piiratud 2.Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest 3.Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid 4

Füüsika → Füüsika
88 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika kordamine

alfakiirgusel, kuid siiski palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall- lehte.Beetakiirgus võib tekitada kiirgustõbe, vähki ja surma.Beetaosake = elektron, massiarv 0, laeng -1. - kiirgus-gammaosakestel seisumass puudub, energia on kõige väiksem.ohtlik kiirgus, mis on kõige enam põhjustatud selle läbitungimisvõimest.kasutusel piirivalves ja ka nt. meditsiinis.gammaosake = gammakvant, massiarv 0, laeng 0 Tuuma seosenergia. ­ Aatomituuma seoseenergia on energia, mis on tarvis aatomituumale anda, et lõhkuda see üksikuteks nukleonideks Eriseosenergia ­ Eriseosenergia on seoseenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt ­ Massidefekt on aatomituuma moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa ja aatomituuma seisumassi vahe. Aatomituuma massidefekt on võrdne tuuma seoseenergiaga. Tuumareaktsioon ­ Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Füüsika, energia

Mis on seoseenergia? Energia,mis peitub tuuma sees. Miks termotuumal on vaja kõrget temperatuuri? Kergemate aatomituumade tuumaühinemisel, kõrge temperatuuri tulemusena tekivad raskemad aatomid. Tuumajõu iseloomustus. Tugev vastastikmõju.Tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad. Mõjuraadius on väga väike. Ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. Tuumareaktsiooni mõiste ja liigid(2).Jäävusseadus tuumareaktsioonis. Tuumareaktsioonis tekivad uued keemilised elemendid, isotoobid. Liigid on Raskete, näiteks uraani tuumade lõhustamine, Kergete tuumade ühinemisreaktsiooni juhtimine. Massidefekt. Massidefekt vabanemine esineb, kui ühe elemendi aatomitest moodustub teise elemendi aatom. Elektron=0.00055 Prooton=1.00728 Neotron=1.00867 (kolmnurk) E=(kolmnurk) m*c(ruudus) E1=(kolmnurk) E / neiukonide arv (kolmnurk) m= (m(p)+m(n))

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Elekter looduses ja tehnikas

Näiteks: elastsusjõud, hõõrdejõud, organismide lihasjõud. Elektromagnetjõudude kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektromagneetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika oleneb kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Elektrijaamades muudetakse mingi muu energia elektrienergiaks: · soojuselektrijaam ­ kütusepõletusenergia · hüdroelektrijaam ­ voolava vee energia · tuumaelektrijaam ­ aatomituumade seoseenergia · päikesepatarei ­ valguskiirgusenergia Elektromagneetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info edasi andmist elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (näiteks telegraaf, grammofon, televisioon, telefon)

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun