Koosneb 7 värvusest Spektrist Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Spektrite jaotus Is e lo o mu järg i Te kke põ hjus te järg i 1. PIDEVSPEKT 1. KIIRGUS- RID SPEKTRID 2. J OONSPEKT 2. NEELDUMIS- RID SPEKTRID Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest Neeldumisspekter Näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine Spektromeeter-goniomeeter Sepktromeeter-goniomeeter on seade, kus valgus realiseeritakse elektriliselt ning lisaks on ka võimalus nurki ning kraade mõõta Spektraalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre Spektromeeter- goniomeeter Valgusvihk suunatakse prismale
kohti,mattklaasile tekib vikerkaarevärvilineriba.Tekitavad:kuumad tahked kehad,vedelikud,tihedad gaasid.Nt Päike,hõõglamp.Joonspekter-esindatud üksikud lainepikkused(värvid),koosneb erivärvilistest joontest(kiigusjoontest) tumedal taustal.Tekitavad:gaasilised ained madalal rõhul.Joonte asetus sõltub sellest,millise keemilise elemendiga on tegemist&on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega.Nt elavhõbeda aurudega kvartslamp.Neeldumisspekter-pideval spektril mustad neeldumisjooned.Tekib optilise resonantsi põhimõttel.Näitab,millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab.on kiirgusspektri "negatiiv".Ribaspekter-koosneb laiadest värvilistest ribadest,mis eraldatud üksteisest tumedate vahemikega.Vesinikspekter-kõige lihtsam spekter,selle tõttu hakati aina enam uurima. Spektraalanalüüsi kasut.Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil
spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valguslaineid aine neelab, see spekter võib olla ka pidev. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutset murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Valguse kiirus muutub üleminekul teise keskkonda. Murdumisel muutub valguse lainepikkus.
Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Spekter........................................................................................................................................4 Spektrite jaotamine: kiirgus-ja neeldumisspekter...................................................................... 4 Spektromeeter goniomeeter.....................................................................................................5 Laboris tehtud katse....................................................................................................................7 Neeldumisspektri uurimine.................................................................................................... 7 Kiirgusspektri uurimine...
Spektraalanalüüs aine keemilise koostise kindlaksmääramine selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi Spektroskoopia teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga Spektrid jaotatakse tekke ja isel järgi : Kiirgus spektrid : neeldumisspektrid: ( gaasid ) Pidev(tahked ja vedelikud) joon(gaasid) Joonspekter (mustal taustal värv jooned) tekib elektronide üleminekul ühelt energiatasemelt teisele Neeldumisspekter (värv taustal mustad jooned) tekib madalamalt kürgemale tasemele üleminekul Kiirgusspekter tekib krgemalt madalamale üleminekul Planetaarmudel tuum on nagu päike ja elektronid nagu tähed selle ümber
kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid (päikese või hõõglambi valgusel); joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal, mis on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum, mida annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul (Hg aurudega täidetud kvartslamp); kiirgusspekter näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab, mis võib olla nii joon- kui pidevspekter. 7.Neeldumisspekter näitab milliste lainepikkustega valguslaine antud aine neelab, mis võib olla nii joon- kui pidevspekter, nt külm gaas neelab selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult kiirgab. 8.Spektraalanalüüs nim aine keemilise koostise kindlaks tegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi, (saab kindlaks teha üliväikesi ainekogusi mingi teise aine koostises, selleks tuleb uuritava aine aur helenduma panna ja spekter ära mõõta).
Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused, seega seal ei esine tühje kohti. Pidevspektrit annavad kuumad tahked kehad ning pidevalt hõõguvad gaasid. Joonspektor koosneb eredavärvilistest joontest tumedal taustal. Gaasilised ained madalal rõhul. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv" st gaas neelab samadel lainepikkustel, mis ta kõrgel temperatuuril kiirgab. (?) Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist spektrist saadud info arvel. Planck'i hüpotees ütleb, et valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel.
Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. ·Spektreid saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega: 1. Spektroskoop valgus realiseeritakse visuaalselt (silmaga). 2. Spektrograaf valgus realiseeritakse fotograafiliselt. 3. Spektromeeter valgus realiseeritakse elektriliselt. ··Spektreid jaotatakse oma tekkepõhjuse järgi kiirgus ja neeldumisspektriteks. Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. ·Külm gaas neelab samasuguste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. ·Neeldumisspektri mood. neeldumisjooned. ··Iseloomu poolest jaotatakse spektreid pidev ja joonspektriteks. Pidevspekter: ·Esindatud kõik lainepikkused. ·Pidev kiirgus ja neeldumisspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada k õrge tempni
De Broglie' laine-mikroosakese olekut iseloomustav laine. De Brpglie' lainepikkust ja osakese impullsi mv seob valem = Pidevspekter-spekter, kus 1 värvus läheb sujuvalt teiseks- elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Joonspekter-spekter, milles esinevad a)üksikud värvilised jooned tumedal taustal b)üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal Kiirgusspekter-spekter, mille tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid. Neeldumisspekter-spkter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru. Spektroskoop-spektraalaparaat, milles spektri vaatlemise ja registreerimise seadiseks on pikksilm Spektrosgraaf-spektriaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoplaadile või filmile. Spektromeeter-spektriaalaparaat, milles kiirgus muundatalse fotoelemendi või termopaari abi muutuva tugevusega
▲♦❡♥❣ ✶✶ ❆❛t♦♠✐✲ ❥❛ t✉✉♠❛❢üüs✐❦❛ ❚❡❡♠❛❞✿ ❆❛t♦♠✐❢üüs✐❦❛✳ ❑✈❛♥t♠❡❤❛❛♥✐❦❛ ♣õ❤✐✐❞❡❡❞✳ ❚✉✉♠❛❢üüs✐❦❛✳ ❑✐r❥❛♥❞✉s✿ ❋üüs✐❦❛ ❦äs✐r❛❛♠❛t ❧❦ ✽✶✕✽✷✱ ✶✵✷✕✶✶✸✱ ✶✶✽✕✶✷✹✳ ❆❛t♦♠✐❢üüs✐❦❛ ❚❤♦♠s♦♥✐ ❛❛t♦♠✐♠✉❞❡❧✿ ❦✉♥❛ ❛❛t♦♠ ♦♥ t❡r✈✐❦✉♥❛ ♥❡✉tr❛❛❧♥❡✱ s✐✐s ♥❡❣❛t✐✐✈s❡ ❧❛❡♥❣✉❣❛ ♦s❛❦❡✲ s❡❞ ♦♥ ♣♦s✐t✐✐✈s❡❧t ❧❛❡t✉❞ ♣✐❧✈❡ s❡❡s❀ ♣♦s✐t✐✐✈♥❡ ❧❛❡♥❣ ü♠❜r✐ts❡❜ ❡❧❡❦tr♦♥❡✱ ♥❛❣✉ ♣✉❞✐♥❣ r♦s✐♥❛✐❞✳ ❘✉t❤❡r❢♦r❞✐ ❦❛ts❡✳ ❘✉t❤❡r❢♦r❞ ✒♣♦♠♠✐t❛s✏ õ❤✉❦❡st ❦✉❧❧❛st ❧❡❤t❡ α✲♦s❛❦❡st❡❣❛ ❥❛ ❥ä❧❣✐s ♥❡♥❞❡ ❦õr✈❛❧❡❦❛❧❞✉♠✐st✳ ❊♥❛♠✐❦ ❧ä❦s ♦ts❡ ❧ä❜✐✱ ✈ä✐❦❡ ♦s❛ ♣õr❦✉s t❛❣❛s✐✳ ❏är❡❧❞✉s ❘✉t❤❡r❢♦r❞✐ ❦❛ts❡st✿ ❛❛t♦♠✐s ♦❧❡✈ ♣♦s✐t✐✐✈♥❡ ❧❛❡♥❣ ♦♥ ❦♦♦♥❞✉♥✉❞ ✈ä✐❦❡s❡ss❡ r✉✉♠✐♦ss❛ ✲ t✉✉♠❛✳ ❙❡❧❧❡st ❥är❡❧❞✉s ❛❛t♦✲ ♠✐ ♣❧❛♥❡t❛❛r♠✉❞❡❧✿ ❦❡s❦❡❧ ♦♥ ♠❛ss✐✐✈♥❡ t✉✉♠✱ s❡❧❧❡ ü♠❜❡r t✐✐r❧❡✈❛❞ r✐♥❣✐❦✉❥✉❧✐st❡❧ ♦r❜✐✐t✐❞❡❧ ❡❧❡❦tr♦♥✐❞ P❧❛♥❡t❛❛r♠✉❞❡❧✐s ♣❡✐t✉✈ ✈❛st✉♦❧✉✿ ❼ Ü♠❜❡r t✉✉♠❛ t✐✐r❧❡✈❛❞ ❡❧❡❦tr♦♥✐❞ ❧✐✐❣✉✈❛❞ ❦✐✐r❡♥❞✉s❡❣❛ ✭❦❡s❦tõ♠❜❡ ❦✐✐r❡♥❞✉s✮✳ ❼ ❑✐...
Punase valgusega fotoefekti ei teki, sest pun valguse sagedus on väiksem. 10. Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 11. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. 12.Neeldumisspekter tumedatest joontest pideva spektri taustal. Tekivad sellepärast, et vastava lainepikkusega valgus ei pääse läbi külma gaasi. Valgus neeldub osaliselt gaasis. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". 13. Spektraalanalüüs aine keemilise koostise määramine tema spektri järgi. Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulike sagedustega elektromagnetilisi laineid.
abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale Kiirusspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab. Neeldumisspekter intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi. (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega Spektraalaparaat on vahend spektrite saamiseks. valguslaineid neelab. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on valgust, mida ta kuumalt kiirgab. Vikerkaar tekib siis, kui ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. kusagil sajab vihma ja paistab päike
valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spektrite liigid on kiirgusspekter, mis jaguneb pidevspektriks (annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist) ja joonspektriks (annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul; mustal taustal on värvilised jooned) ning neeldumisspekter (annavad külmad gaasid; pideval spektri taustal on mustad jooned). Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Ainete koostise teadmine on oluline nii farmaatsias, astroloogias, mineraloogias, loodushoius, metallurgias, masinaehituses, kriminalistikas, keemias kui ka bioloogias. lainepikkus (nm) T laineperiood (s) f laine sagedus (Hz) v laine kiirus (m/s) E lainefaas I valguse intensiivsus
Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid. 9. Mis on pidevspekter ja selle allikad? Pideva spektri annavad kõrge temperatuuri kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. 10. Millest oleneb pidevspektri kuju? Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. 11. Mis on joonspekter ja mis selle annavad? Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspekter on aine "sõrmejälg". 12. Mis on neeldumisspekter ja kuidas selle saab? Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjedab neeldumisspekter. See näitab, millise lainepikkusega valguslained antud aine neelab. 13. Mis on seos kiirgus-ja neeldumisspektrite vahel? Külm gaas neelab just selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. Neeldumisspekter on kiirgusspektri "negatiiv". 14. Mis on spekteranalüüs ja milleks seda kasutatakase? Spektraalanalüüsi kasutatakse
lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas lahustis. Ainete sulamistemperatuuride määramine: · Aine sulamistemp on temp, mille juures aine tahke ja vedel faas on normaalrõhul tasakaalus. · Sulamistemperatuur iseloomustab hästi ainet ja tema puhtusastet. Ainete spektrofotomeetriline uurimine: · Spektrofotomeetri abil on võimalik uurida, kuidas neelab uuritav aine elektromagnetkiirgust erinevatel lainepikkustel. · Neeldumisspekter võimaldab aineid identifitseerida ja hinnata nende puhtusastet (erinevatel ainetel on erinev neeldumisspekter). · Lisaks ainete identifitseerimisele võimaldab neeldumisspekter määrata ka ainete kontsentratsioone. Seose aine kontsentratsiooni ja absorptsiooni (kindlal lainepikkusel) vahel annab Lambert-Beeri seadus: A = c · · b [l·mol-1·cm-1] analüüdi molaarne neeldumistegur (ehk ekstinktsioonitegur) mingil kindlal lainepikkusel
lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Lahuse neeldumisspektri järgi on võimalik uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni e optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö käik: Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Minu uuritav objekt oli porgand, millest riivisin proovi ja kaalusin tehnilisel kaalul 0,526 g. Panin riivitud porgandi kadudeta uhmrisse, lisasin liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni tekkis ühtlane mass. Lisasin väikeste portsjonitena veevaba vee sidumiseks. Tekkis kuiv, pulbriline mass.
Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Kõik karotinoidid on värvilised. Nende värvus varieerub kollasest üle oranzi tume punaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust, seda intensiivsem tema punane värvus. Karotenoidid on võimelised adsorbeerida valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700nm) tänu oma polüeense struktuurile. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliseltmuutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste ~470 ja ~630 nm juures. Käesoleva laboratoorse töö eesmägiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel:
Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide molekulide ehitust iseloomustab polüeensus ja sellest tuleneb ka karotenoidide võime neelata valgust spektri nähtavas osas (400-700 nm). Neeldumisspektri järgi saab uuritava materjali karotenoidide sisaldust ja koostist iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni (A) ehk optilise tiheduse (D,OD) sõltuvustuuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö eesmärk Karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: 1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine,
Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide molekulide ehitust iseloomustab polüeensus ja sellest tuleneb ka karotenoidide võime neelata valgust spektri nähtavas osas (400-700 nm). Neeldumisspektri järgi saab uuritava materjali karotenoidide sisaldust ja koostist iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni (A) ehk optilise tiheduse (D,OD) sõltuvustuuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö eesmärk Karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: 1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine,
17. Too näiteid pidevspektrite kohta. Pidevspekter on päikese või hõõglambi valgus. 18. Iseloomusta joonspektrit. joonspektrid koosnevad erivärvilistest nn. kiirgusjoontest tumedal taustal 19. Nim. joonspektri allikad. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus kõrgel temperatuuril. 20. Too näiteid joonspektri kohta. Joonspektri annab elavhõbedaauruga täidetud kvartslamp. 21. Mis on neeldumisspekter? neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine (keskkond) neelab. 22. Kuidas liigitatakse neeldumisspektreid? Neeldumisspekter võib olla nii joon- kui pidevspekter. 23. Mis on Fraunhoferi jooned? fraunhoferi joonteks nim. päikesespektri taustal olevaid tumedaid jooni. 24. Mis on spektraalanalüüs? Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. 25. Kuidas nim
Kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just seda ainet. Joonspekter on aine ,,sõrmejälg", seda ei saa teistega segi ajada. Kui pidevspektrer meenutab meremüha, siis joonspektrile vastaks laulja hääl, mida on hõlpus ära tunda. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rühul. Joonspektri annab näiteks elavhõbeda aurudega täidetud kvartslamp. Lisaks valguse kiirgamisele ained ka neelavad valgust. Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjeldab neeldumisspekter. See näitab millise ,lainepikkusega valguslaineid antud aine ainult neelab. Kui valge valgus suunata spektriaalriista külma, mittehelenduva gaasi, ilmnevad pideva spektri taustal tumedad jooned. Külm gaas neelab just selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,, negatiiv". Neeldumisspekter võib olla ka pidev. Näiteks purpurklaas nelab roheks- kollast valgust ja laseb läbi vaid sinist-violetset ning punast valgust.
Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide molekulide ehitust iseloomustab polüeensus ja sellest tuleneb ka karotenoidide võime neelata valgust spektri nähtavas osas (400-700 nm). Neeldumisspektri järgi saab uuritava materjali karotenoidide sisaldust ja koostist iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni (A) ehk optilise tiheduse (D,OD) sõltuvustuuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö eesmärk Karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: 1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine,
8.Mis on pidevspekter ja joonspekter? Millised kehad vastavat spektrit annavad? Pidevspektris on esindatud kõiklainepikkused. Kuju oleneb aine temperatuurist (mida kõrgem on temperatuur seda lühemate lainepikkuste poole jääb spektri maksimum). Pidev spektrit annavad kõrgel temperatuuril kuumutatud tahked kehad ja vedelad ning tihedad hõõguvad gaasid. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. Seda annavad gaasilised ained madalal rõhul. 9.Mis on neeldumisspekter? Neeldumisspekter on kiirgusspekter nö negatiiv ja näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine neelab. 10.Mis on spektriaal analüüs? Spektraal analüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist, kiirgus- või neeldumisspektri järgi. 11.Mis on fotoefekt? Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 12.Plancki hüpotees? +valem Planck väitis, et valgus ei kiirgu aatomist lainetena, vaid energiaportsjonite kaupa ehk kvantide kaupa
ka väike kogus liiva kui abrasiivmaterjali. Hõõruda kuni ühtlase massi tekkeni. Seejärel lisada väikeste portsjonite kaupa veevaba Na2SO4 vee sidumiseks. Soola lisamise võib lõpetada, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. Järgmisena tuleb karotenoidid petrooleetriga proovist välja lahustada ning ekstrakt ära filtrida. Lõpuks tuleb kindlaks määrata ekstrakti kogumaht, minu katses oli selleks 10 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650 nm, võrdluseks kasutatakse puhast lahustit (petrooleeter). Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse protokolli need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid ja neile vastavad optilise tiheduse väärtused. Kolm neeldumismaksimumi: 1. =502,0 nm 0,340 A 2. =471,0 nm 0,418 A E1%= 3450 3
valguskvandi vaid siirdel- üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise) Kiirgav aatom loovutab energiat ainult kindlate portsjonite e. kvantide kaupa. Elektroni kaugenemisel tuumast energia neeldub. (läheb madalamalt kõrgemale tasemele) Elektroni lähenemisel tuumale energia kiirgub. (läheb kõrgemalt madalamale tasemele) Joonspekter tekib, kui hõrendatud gaasidest elektrivoolu läbi juhtida ehk nende heledus ei sisalda igasuguse lainepikkusega valgust. Kiirgusspekter neeldumisspekter pidevspekter joonspekter Kui aatom kiirgab kindla energiaga footoni, siis vastavalt energia jäävuse seadusele peab ta kaotama sama suure energiahulga. Aatomis on ka elektronid kindlatel energiatasemetel. Energiat mõõdetakse elektronvoltides eV= 1,6 · 10 J Ergastamine- tavaolekus aatomile antakse energiat juurde Kiiritades aatomeid valgusega. Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega. Ainet kuumutades
Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul) Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Kiirgusspekter on üksikute monokromaatiliste komponentide kogum. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab c = f lainepikkus(m)=osakese kiirus(1m/s)/kiiratava kiirguse sagedus(mhz) E k - E m = h f aatomi energ kõrgemas statsionaarses olekus(J,eV)-aatomi energia madalamas statsolekus(J,eV)=plancki konstant*kiiratava kiirg sagedus h h
Pidevspekter on selline , kus on esindatud kõik lainepikkused. Katsed näitavad ,et spektrid annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonetekogum. Kiirgusspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslained aine kiirgab. Kiirgusspekter võib olla nii joon- kui ka pidevspekter. Neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineeid aine neelab. Neeldumisspekter võib olla nii joon- kui ka pidevspekter. Spektraalanalüüs- nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Ainete koostise teadmine on oluline nii farmaatsias, astroloogias, mineraloogias, loodushoius, metallurgias, masinaehituses, kriminalistikas, keemias kui ka bioloogias. KVANTOPTIKA 13. Valgus kui footonite voog.
· Lisatakse väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et siduda vesi · Võetakse 25ml mõõtsilinder lehtri ja paberfiltriga · Ekstrahkeeritakse karotenoidid, kasutades lahustina petrooleetrit ( = 0,69 g/ml) · Uhmris olevale massile lisatakse ekstrahenti, segatakse ja ekstrakt viiakse metalllusikaga filtrile · Protsessi korratakse, kuni ekstrakt on värvitu · Ekstakti koguti 16 ml Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse vahemikus 350 650 600nm · Võrdluslahusena kasutatakse puhast petrooleetrit · Spektrofotomeetri ekraanile joonistub neeldumisspekter, millel märgitakse ära iseloomulikud neeldumismaksimumid ja nendele vastavad optilise tiheduse väärtused · Neeldumismaksimumid: o 445,5 nm, 0,2659 A o 470,0 nm, 0,3481 A o 500,5 nm, 0,2671 A · Neeldumisspekter trükitakse välja
Pidevspektri kuju oleneb temp., mida kõrgem temp. seda rohkem valgust kiiratakse ja seda lühemate lainepikkuste poole on kiiruste max. · Joonspekter kujutab endast erivärvilisi jooni tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Igal keemilisel elemendil on oma joonspekter. · Ribaspekter annavad molekulaarsed ained. Seal on paljudest väga lähedal asuvatest joontest tekkivad gruppid. · Neeldumisspekter kujutab endast tumedaid jooni pidevspektrite taustal. Gaas neelab samu lainepikkusi, mida ta ise kuumutades kiirgab. · Seda nähtust, kus kiirgus- ja neeldumisspekter on sarnased on seotud optilise resolantsiga. · Spektraalanalüüs seisneb aine koostise kindlaks tegemiseks, tema spektri järgi. Kasutatakse enamasti kiirgus- või neeldusspektrid. Suhteliselt ülitundlik meetod. Lihtsam on määrata aine kvalitatiivset koostist kui kvantitatiivset.
Mida rohkem karotenoid valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel neelab ja pikematel peegeldab, seda intenstiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus: molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksidsidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab iseloomustada neeldumisspektri järgi. Neeldumisspekter on optilise tiheduse sõltuvus uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Kuna aga proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter muutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda hoopis teistel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste 470 ja 630 nm juures.
Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. Tänu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevais suundades. 12. Mida iseloomustab spekter ja millised on spektrite liigid? Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Aine kiirgusspekter iseloomustab aine kiirgust. Spektrite liigid: pidevspekter, joonspekter, neeldumisspekter 13. Pidev-, joon- ja neeldumisspektri mõiste ja mis tingimustel nad tekivad? Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused, selles pole tühje kohti ja spektrograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba.Pideva spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspekter on aine "sõrmjälg", seda ei saa teistega segi ajada
Pidevspekter – Seda tekitab tahke ja vedela aine helendamine. Joonspekter – Tekib aatomaarse gaasi helendumisel. Sel juhul me näeme üksikuid teravaid värvilisi jooni, vahepealses osas valgus puudub. Osutub, et igal keemilisel elemendil on oma kindel joonspekter nii joonte arvult kui värvuselt. Ribaspekter – Tekib molekulaarse gaasi helendumisel. Sel juhul joonspektri jooned on laienenud ribadeks. Neeldumisspekter – väga tihti ei ole võimalik viia mõningaid aineid gaasilisse olekusse, et nad hakkaks helenduma (puit). Puu põlemisel eralduv gaas kogutakse kokku ning valgustatakse tekkinud gaasi ning võetakse gaasi läbinud valguse spekter. Sel juhul tema pidevspektrisse on tekkinud mustad jooned just nendesse kohtadesse, kus joonspektri korral oleks antud elemendi joonspektri jooned. 3
Energiat mõõdetakse erilistes ühikutes elektronvoltides [eV]. Kehtib seos: 1eV = 1,6 10 -19 J Mehaanikakursusest on teada, et kehale potentsiaalse energia lisamiseks tuleb tööd tehes kehale juurde anda energiat. Sama kehtib ka aatomite puhul. Aatomile saab energiat juurde anda mitmel viisil: · Kiiritada aatomeid valgusega · Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega · Ainet kuumutades Kui juhtida külmast gaasist läbi valgust, siis tekib nn. neeldumisspekter. See koosneb tumedatest joontest,mis vastavad täpselt sama gaasi kiirgamisel tekkivatele heledatele joontele. Seega gaas neelab kiirgust samuti kindlate väärtuste kaupa, nagu kiirgab.
Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Täielik peegelduse piirnurk sin0=1/n. Õhukese läätse valem: 1/f=1/a + 1/k. D= 1/f. Peegeldumisseadus =. Valguse murdumisseadus: Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud lahutuspinna ristsirge (pinnanormaal) on ühes tasandis.
3 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) 7. Jätkata ekstraheerimist ja filtrimist kuni sademe kohal olev ekstrahent on värvusetu. 8. Alustada spektrivõtmist. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Alustatakse spektri võtmist kasutades spektrofotomeetriat. Spektrofotomeetria näitab aine kontsentratsiooni mis on väljendatud optilise tiheduse kaudu. Karotenoidide neeldumisspekter jääb lainepikkuste 350-650 nm vahele ja võrdluslahuseks on orgaaniline solvent mida kasutati ekstraheerimiseks. Ekstraheeritud karotenoide pannakse klaasküvetti kuna neeldumisspektrit mõõdetakse nähtava valguse piirkonnas. 1. Võtta klaasküvett ja panna heptaani küvetti. Heptaan on võrdlemislahuseks. 2. Mõõta ekstraheeritud karotenoidide segu neeldumisspektrit. 3. Kirjutada ära iseloomulikud neeldumisspektrite maksimaalsed väärtused ja nende optilised
energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. - Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter? - Pidevspekter selles läheb üks üks värvus sujuvalt teiseks st elektromagnetkiirguse sagedus muutub pideval. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid. - Kiirgusspekter üksikud värvilised jooned tumedal taustal, tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru
energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. - Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter? - Pidevspekter selles läheb üks üks värvus sujuvalt teiseks st elektromagnetkiirguse sagedus muutub pideval. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid. - Kiirgusspekter üksikud värvilised jooned tumedal taustal, tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru
kõige kõrgemal on lilla värvus ja kõige madalamal punane värvus. Spekter-Spektriks nimetatakse diagrammi, mis näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalriist-Spektraalriist on seade spektri saamiseks, vaatlemiseks ja mõõtmiseks. Spektraalriistas kasutatakse valguse komponentideks lahutamiseks kas prismat või difraktsioonivõret. Spektrijoon on spektraalriista sisendpilu kujutis. Kiirgusspekter ja neeldumisspekter-Kiirgusspekter kirjeldab kiirgunud valguse koostist, neeldumisspekter neeldunud valguse koostist. Pidevspekter ja joonspekter-Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused, joonspektris ainult osa. Valguse kiirgumine valguse kiirgumine seisneb selles, et aineline objekt tekitab oma energia arvel täiendava väljaportsjoni ehk kvandi. Neeldumisel annab kvant oma energia ja impulsi mingile ainelisele objektile ära ning lakkab olemast. Juba Füüsikalise
Pidevspektrid: On esindatud kõik lainepikkused. Selles pole tühje kohti ja spektroskoobis võib näha värvilist riba. Pideva spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused: vedelad, kuumad, tahked. Pideva spektri järgi on raske aineid eristada. Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem valgust kiiratakse. Neeldumisspekter: Lisaks valguse kiirgamisele ained ka neelavad valgust. Neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab. 46. Kuidas on omavahel neeldumis-ja kiirgusspektrid seotud? Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". See tähendab, et neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgusspektris kiirgusjooned. Seega on tegemist optilise resonantsiga. Külm gaas neelab just selliste lainepikkustega
rõhu all kokku surutud klaasid.Erinevad ainete pidespketrid erinevad üksteisest vähe. 2)joonspekter-siin on mustal foonil värvilised jooned.Selle annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul.Joonte asetus sõltub ainult sellest,millise keemilise elemendiga on tegemist ja on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega. 3)ribaspekter-koosneb laiadest värvilistest ribadest,mis eraldatud üksteisest tumedate vahemikega. 4)neeldumisspekter-külm gaas neelab täpselt sellise lainepikkusega valguslaineid,mida ise kuumutatult kiirgab. Laserid-laserid on seadmed, mis tekitavad intensiivseid valguskimpe. Levinuimad laseriliigid on diood-, tahkis, ja gaaslaserid. Lasereid kasutatakse olmes, meditsiinis, tööstuses, sides, teadusuuringutel jpm. Metallide elektrijuhitavus-Tahkes ja vedelas olekus on kõik metallid elektrijuhid. Elektrivool metallides on põhjustatud elektronide liikumisest. Pooljuhtideks nim
on võimalik optilise tiheduse järgi määrata karotenoidi tüüpi. Töö käik · Õppejõult saadi prooviks tükike peterselli · Petersellist kaaluti 0,5g kaalutis ning viidi see kadudeta uhmrisse · Lisati pestud liiva ning peenestati proov · Lisati väikeste koguste kaupa veevaba Na2SO4, kuni proov oli täiesti kuiv · Proov ekstraeeriti heptaaniga ning filtriti kuiva 50ml mõõtesilindrisse, ekstraenti koguti 26ml · Määrati proovi neeldumisspekter vahemikus 350-650nm Neeldumisspekter Tippudest mõõdetud optiline tihedus: 1. 469,5nm 0,5934A 2. 442,0nm 0,6586A 3. 419,5nm 0,4492A
Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites (heksaanis, petrooleetris jt) iseloomulikud neeldumismaksimumid ( max) spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliselt muutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste 470 ja 630 nm juures. TÖÖ EESMÄRK: karotenoidide eraldamine taimsest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorosülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja sellel alusel uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, uuritavas objektis
Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Täielik peegelduse piirnurk sin0=1/n. Õhukese läätse valem: 1/f=1/a + 1/k. D= 1/f. Peegeldumisseadus =.
KÜSIMUSED: KVANTMEHAANIKA I 1.Kuidas tekivad vesiniku neeldumis- ja kiirgusspektrid? Spekter, mis tekib aine kiirgamisel on kiirgusspekter ja kujutab endast üksikuid värvilisi jooni mustal taustal.Kiirgusspekter tekib valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Tekib valge valguse lagunemisel. Spekter, mis tekib aine ergastamisel, on neeldumisspekter ja vastupidiselt eelmisele on üksikud mustad jooned värvilisel taustal. Neeldumisspektreid saadakse, kui pideva spektriga valgusallika valgus läbib nt. gaasi või auru. 2.Milline seaduspärasus ilmneb vesiniku spektris? Jooned on rühmitunud spektraalseeriatesse, igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasid. Täppisanalüüs näitab, et kõiki seeriajadasid kirjeldab valem kus on joone lainepikkus, R = 1,0974×107 m-1 on Rydbergi konstant, ning n1 ja n2
· Absoluutselt must keha ehk absoluutneeldur. 2. spektrite liigid: · Kiirgusspektrid: näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab 1.pidevspekter 2.joonspekter · Pidevspekter esindatud kõik lainepikkused kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. · Joonspekter ainet iseloomustav kiirgus-või neeldumisjoonte kogum kõik gaasilised ained madalal rõhul. · Neeldumisspekter- näitab milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab( moodustub neeldumisjoontest, on kiirgusspektri negatiiv.) · Külm gaas neelab selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult kiirgab. 3. spektraalanalüüs: * Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi.
Erinevad ainete pidespketrid erinevad üksteisest vähe. 2)joonspekter - siin on mustal foonil värvilised jooned. Selle annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. Joonte asetus sõltub ainult sellest, millise keemilise elemendiga on tegemist ja on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega. 3)ribaspekter-koosneb laiadest värvilistest ribadest, mis eraldatud üksteisest tumedate vahemikega. 4)neeldumisspekter-külm gaas neelab täpselt sellise lainepikkusega valguslaineid, mida ise kuumutatult kiirgab.
lahustub hästi. Kuna -karoteeni molekul, nagu teisedki karotenoidid, sisaldab hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid, siis neelab ta intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldmisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliselt muutuda ja sisaldada nimetatuist erinevaid neeldumismaksimume. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkustel 425 ja 650 nm. Antud töö eesmärgiks on apelsini koorest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektofotomeetril ja selle alusel uurivata materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. Töö käik:
tahked kehad, vedelikud ning tihedad gaasid. 7. Milline spekter on ribaspekter ja millistel tingimustel ta tekib? Ribaspekter on spektririba, mis koosneb üksikutest tumedate vahemikega eraldatud ribadest. Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest. 8. Milline spekter on joon spekter ja millistel tingimustel ta tekib? Joonspekter on spektririba, milles on eristatavad erineva sagedusega valguse jooned. Tekib gaasilise ainete madalal rõhul 9. Milline spekter on neeldumisspekter ja millistel tingimustel ta tekib? 10. Mis on spektraalanlüüs ja milleks teda kasutatakse? Spektrianalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine selle aine poolt tekitatud spektrite põhjal. Selle abil saadi teada päikese ja tähtede keemilised koostised. 11. Iseloomustada infrapunast kiirgust. Kus ja milleks kasutatakse? Infrapunakiirgus on magnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele
Ekstrakti kogumiseks võtsin 25-ml mõõtsilindri, mille varustasin lehtri ja kuiva filterpaberiga. Siis alustatakse ekstraktsiooni, lisades peenestatud massile väikeste koguste kaupa ekstrahenti. Teelusika abil kantakse sademe kohal olev ekstrakt filtrile. Seda tegevust korratakse, kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. Määratakse ekstrakti kogumaht, milleks tuli 10,5 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit ehk ekstrahenti. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid ja vastavad absorptsiooni täpsed väärtused: Optiline Lainepikkus tihedus A 1
· Osoonikiht kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihti lõhuvad peamiselt freoolgaasid. Spektrid · Spektrid- valguse energiajaotus lainepikkuste järgi · Pidevspektril on olemas kogu Mendelejevi tabeli elemendid, nt päikesel · Igal elemendil on oma kindel spekter, mida mõjutavad olek, rõhk ja temperatuur- nende järgi nihkuvad valgusjooned · Kiirgusspekter tekib neeldumisel, sellel on must taust ja värvilised jooned · Neeldumisspekter tekib ergastamisel, kui spektrid neelduvad ja tekitavad musti jooni · Spektraalanalüüs on aine määramine spektri abil. Selle plussid- ei riku aine koostist, piisab ühest molekulist, uuritav ei pea asuma laboris Kvantteooria · Valgusosake e kvant e footon · Ühe valgusosakese energia e kvandi energia. E= h*f · Kvandi omadused: Paigalseisvat footonit pole olemas seisumass =0 Valguse kiirus 3* Liikuva osakese mass m=