Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, erandi mood ( X; Y) määravad soo. Erinev igal liigil. Rakumembraan - koos põhiliselt fosfolipiididest(2kihti) ja valkudest(hajusalt peal w vahel). Erald raku
Laktoos-di, sahharoos-di, fruktoos-mono, amülopektiin-polü, glükoos-mono, glükogeen-polü,tärklis-polü, maltoos-di Mono- C6(HO),C5 (HO), Di-C12(HO),C10(HO) Polü-(C6H1005)n. Polü siis kui n on sees. Tärklise ja tselluloosi püsivus- Tselluloos on püsivam.(C6H10O5)n-tärklis (C6H10O5)n-----> nC6H12O6 (-glükoos) (Amülaas, ensüümid) Tselluloos------> n(C6H12O6) (-glükoos) (tsellulaas, konts. Happed bakterid) Magusus- glükoos, sahharoos,fruktoos,sünt. magusained magusamaks . --------------------------------> Kasutamine: Glükoos-Meditsiinis.Sahharoos-kasutatakse toidumaitsestamisel, kondiitritööstuses, konservant Tärklis-Toidu valmistamiseks, tabletid(meditsiinis)Tselluloos- Paberi,etanooli., mitmete tehiskiudude,lõhkainete ja teiste materjalide tootmise lähtaineks Nimetused-glükoos-viinamarjasuhkur, maltoos-linnasesuhkur,sahharoos-roosuhkur e. Peedisuhkur e
Keratiin- DNA Kromosoom-Kokkupakitud DNA 3. Rakumembraan- osad 4. Organellid- nimetused joonisel, ülesanded. 1. Tsütoplasma- Seob ühtseks tervikuks ja annab stabiilsuse. 2. Golgi kompleks- Rakus sünteesitud ainete kogumine ja ümbertöötlemine 3. Tsentrosoom- kromosoomide võrdne jaotamine tütarrakkude vahel 4. Tsütoplasmavõrgustik- Ainete transport. Kare-valkude sünt.,Sile-rasvade sünt. 5. Ribosoomid- Valgu süntees 6. Rakumembraan- Ühendab rakke kudedeks 7. Mitokonder- Energia tootmine 8. Tuumake- Toimub RNA süntees 9. Lüsosoom- Ainete lagundamine 10.Kromosoom- DNA edasiandmine tütarrakkudele. 11.Rakutuum- Juhib rakku, säilitab DNA Taime rakul veel: 1. Vakuool- kindlustab raku siserõhku 2. Plastiidid (5. ül) 5. Võrdle plastiide Plastiidid Värvus Ülesanne
annavad taime eri osadele värvuse. Kromoplastid-nendes sisalduv pigment karotinoid annab taimele kollase(pun,orz) värvuse. Leukoplastid-sisaldavad varuaineid(nt. tärklisevaru). Kloroplastid-roheline pigment- klorofüll, oluline fotosünteesil. Paiknevad lehtede rakkudes. Sarnane mitokondriga. Kloroplasti sees membraanidest mood. kotjad lamellid- klorofülli molekulid. Kloroplastis lisaks DNA, RNA ja valgu mol. Ribosoomid sünt. seal vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute mood. CO2-st ja veest valguse abil. Vakuoolid-memb. ümbritsetud põiekesed-vesi, happed, suhkrud, värvained. Mood. Golgi k.-i põiekestes või tsütopl.-s-lüsosoomide sarnased. Tsentraalvakuool-teki vakuoolide liitumisel ja on taimerakule ainuomane. Nad on taimeraku veemahutid. Taime siserõhku nim. taime turgoriks. Kuivusel turgor langeb, kuna taim
Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tšembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Süntesaator kõnekeeles ka sünt, on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatoriteks. Riistvaralised süntesaatorid jagunevad analoog- ja digitaalsüntesaatoriteks.
etanooli moodustumisega. Glükolüüsi tulem saadud püroviinama-
rihappe edasine lagund toimub mitokondri sisemuses.
Tsitraaditsükkel: toimub mitmeid ensümaatilisi reakt,mille k2igus
eralduvad järk-järgult CO2 molekulid. (ülekuumen ei teki) Osad
H aatomid saad H2Ost,ühimev NAD-iga.. Eraldub CO2,difudeerub
rakust,l2heb vereplasmasse,sealt kopsu. Hingamisahela reaktsioonid:
toimuvad mitokondri harjakestes. O2 sidumine,H ülekandja ( NAD)
annab 2ra H. Tekib H2O ja vabaneva ener arvel sünt ATP molekulid.
C6H1206+6O2=6CO2+6H2O ( 38ADP+38PI=38ATP)
Fotosüntees : 6CO2+12H2O=C6H12O6+6H2O+6O2,toimub
taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel
Valgusstaadium: fotosüsteem 2-pigmendid teost vee fotooksüdatsiooni
(fotolüüsi ja ATP sünteesi. 2H2O=< 4H+4e+O2. Eralduv Hioonid,elektronid.
O2 eraldub õhku. Fotosüsteem 1: pig osalevad NADPH2 moodustumisel.
NADP+2e+2H<
isevalguv põrandakatte mass), Aknad, uksed, liistud, Torud Soojaisolatsioonimaterjalid poorsed (>=60%), mille mahumass on väiksem 600 kg/m3. S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem. Klassifikatsioon struktuur (kiuline, teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus, soojajuhtivus, tulekindlus. Mineraalsed Mineraalvill (klaas, kivi) ei põle, õhu läbivus sõlt mahumassist, auruläbivus on suur, survetug oleneb tüübist, müraisol on hea madalatel lainepikkustel. Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om kasut 260..430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind. Kergkruus valm põlet pais savist, kasut..., ei karda kemikaale, niiskust, tuld, hallitust, mädanikku.
· NH av. valgu süntees · vitam av. · vereloome Vajadus 7-15 mg ööpäevas Imendub loomsest toidust paremini kui taimsest (fütiinhape, seob ka Ca, Mg, Fe ) Vask Cu osaleb: · Hb sünteesis · hingamisahela ens. · fosfolipiidide sünteesis · vabade radikaalide toime reguleerija, antioksüdant Allikad: maks, liha täisteravili joogivesi Mn: · ens, kofaktor: rasvhapete ja kolesterooli sünt. kilpnäärme hormoonide akt. · soodustab tiamiini. insuliini, biotiini, vit. C toimet · superoksiidi dismutaas on Mn seoseline vabade radikalide sidumine · vereloome, luukude allikad: täisteratooted, eriti kaer; munakollane Co: · kobalamiin · vereloome, erütrotsüüdid · saadakse peamiselt loomsest toidust I: · kilpnäärme hormoon kasv, areng, ka vaimne
hapete ja alk. reeageerimissaadused. Füüs. ja looduses: *Estreid leidub looduses paljudes taimedes. N. juurtes- palderjan, lehtedes- piparmünt, seemnetes, viljades- köömned, kroonlehtedes- roosid-roosiõli. *Loomsest materj kuuluvad estrite huka kõik rasvad. *Kergemate hapete ja alk estrid on meeldiva lille või puuvilja lõhnaga vedelikud ja neid nim puuviljaessentsideks. *Looduslikud lõhna- ja maitseained on väga kallid. Kondiitiritööst. kasut palju odavamaid sünt lõhna- ja maitsea., ses lisaks hinnale on need ka intensiivsema lõhna ja maitsega. *Raskemates hapete ja alk estrid on värvuseta, lõhnata, TAHKED ained ja neid nim vahadeks, mis vees ei lahustu ega märgu. Taimevahad tekkivad õhukese kihina lehtedele, okstele ja viljadele. Estrite nim tuletatakse seda moodustanud karb.happe c-aatomi arvu järgi, lõpu "-aat" lisamise teel. Ja saadud "-aat" lõpulise nim. ette märgitakse alk pärit nimetus Keemilised omadused: estrite põhiom
Transrasvad nende abil saadakse tütarrakkudele. Desoksüriboos tahkeid rasvu Vahad kaitse funkts. RNA 1)üksikahelas mRna Liitlipiidid: Fosfolipiidid 2)üksikahelad vahelduvad rakumembr koostises, vajalik D- kaksikahelat; mRNA inf RNA, cop vitam sünteesiks. geneetilise info ja viib Tsüklilised lipiidid: Kolesteriid rakutuumast ribosoomidesse tRNA loomaraku membr koostises, D- transport, amh transport rakus vitamiin ühend, sünt sapi rRNA ehituslik ül. Riboos. koostisosi Hormoonid Toit= kiudained, vitamiinid, testosteroon- lihasmass; mineraalained Eesmärk energia, Progesteroon- naistel. aatomid organismi Valgu ehit: 1)peptiidsid, amh ülesehitamiseks, vaj piisav järjestus 2)Amh ahel keerdub vedelikutarbimine. spiraal v volditakse kokku Süsivesikud- apaatia, kõhu ja 3)seotud vesiniksideme, tekib jalalabade paistetamine.
— hapni ku t oot mi ne (or gani sm i del e, sh t ai m edel e endi l e hi ngam i seks , hapni k uaat om i t est m oodust ub ka oso on - O 3 ki ht kai t seb M aad l ii gse ult ravi ol et t kii rgu se eest ); — süsi ha ppegaa si si dum i ne at m osf äär i st Kokk uvõt val t , fot os ünt eesi va l gus s t a adi umi t ähts amad pro t s e ss i d o n : — kl or ofül l i er gast am i ne val gus e pool t ; — veem ol ekul i de l agundam i ne, hap ni ku eral dum i ne; — ATP sünt ees el ekt r oni de ener gi a ar vel ; — vesi ni kuaat om i t e (pr o ot oni d + el ekt roni d) si dumi ne vaheühen di ga, m ood ust ub NADPH 2 Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad tsükli, seda reaktsioonide ahelat nimetatakse avastaja auks Calvini tsükliks. P im edus s ta a di umi rea k ts i o o ni de kä i gus : — s eot aks e atm os f ääri s t s üs i happega as i, — kas u tataks e ära ves i ni kuaa tom i d vaheühe ndi (NA DPH 2 ) koos s eis us t ning
kahekordistub, dna · Promootor(alguses)- kohale),AH,ansüümi süntees) dna nukleotiidne d,ATP · Toimub TUUMAS järjestus, mida ensüüm · Toimub · Replik toimub iga vajab DNA mol-le RIBOSOOMIDES kord enne raku kinnitumiseks · Algus e jagunemist · Rna sünt lõpeb, kui initsiaatorkoodon · Toimub kõigides ensüüm jõuab dna nukl AUG organismides järjestuseni ehk · Lõpp e stoppkoodon: terminaatorini (lõpus) UGA,UAA,AUG · Toimub nii eel-kui ka · Toimub nii eel-kui ka päristuumsetel päristuumsete org
sünonüümsus ühele aminohappele vastab mitu koodonit b) ühetähenduslikkus ühele koodonile http://www.abiks.pri.ee vastab 1 aminohape c) universaalsus bakteritest inimeseni d) mittekattuvus üks nukleotiid ei saa olla korraga kahes naaberkoodonis VALGU REGULATSIOON I mittevajalik mRNA lagundatakse, 10% geene avaldub ühes rakus korraga; 1) struktuurgeenid (RNA süntees, valgu sünt) a) avalduvad samaaegselt org kõikides rakkudes b)avalduvad 1 koe rakkudes c)avalduvad mingis etapis d) ei avaldu 2) regulaatorgeenid toodavad ensüüme, mis kontrollivad struktuurgeenide avaldumist (repressorid, aktivaator) II reguleeritakse geeni avaldumist
Mendeli I seadus:F1:ühetaolisuse seadus,er homosügootsete vanemate rist'l põlvk. isendid on ühetaolised Mendeli II:F2-lahknemise seadus,1.põlvk hübriidide ristamisel saadakse 2.hübriidses põlvk's lahknemine(kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel-1'e geeni er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom'des olevate geenide ja alleelide kogum Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on er. analüüsiv ristam-isendi genot. kindlaks teg. ristatakse uuritavaid isendid rets.vormiga.Selleks,et rets defektseid
vahele(osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel). Metafaas: kromosoomid liiguvad ekvatoriaalseletasandile, kromosoomid max kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad(algab kromatiidide lahknemisega ekvaatoritasandil ja lõppeb nende jõudmisega raku poolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, sünt tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb 2ks, tulemuseks 2ks tütarrakku.Mitoosi lõpus toimub tsütoplasma jaotamine e.tsütokinees. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2ks korda. Seega kõik normaalsed gameedid on haploitsed(n), sest viljastumise käigus taastub diploitne kromosoomistik.(2n). Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja
parathormoon; harkelund - lümfotsüütide arengut ja antikehade mood. stim. hormoonid (tümosiin, tümopoetiin); pankreas - glükagoon, insuliin; neerupealised - min.- (aldosteroon), glüko- (kortisool, kortisoon), androgeensed (suguhorm. - testosteroon) kortikoidid, adrenaliin, noradrenaliin; munasarjad - östrogeenid, progesteroon, munandid - testosteroon ül: kasvuhormoon - kudede kasv., valkude sünt., rasvhapete kas. energiaks; prolaktiin - piimanäärmete areng, piima tootm., piimasünt. käiv. ja käigus hoidm.; ADH - neerude talitl., vererõhu tõus, väljut. vee hulga vähend.; oksüdotsiin - emaka kontrakt. sünnit., piima väljut.; melatoniin - ööpäevane rütm; türoksiin, trijoodtüroniin - süsives. kas. energiaks, ainevah., valkude sünt., mõj. kasvu; kaltsitoniin - Ca ainevah
· kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes glükogeen · miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone vereringeelundkond · tagab pideva ainevahetuse organismis · võimaldab hapniku, toitainete ja hormoonide transtporti · transpordib kudedest ära tekkinud jääkained · ühtlustab kehatemperatuuri hingamiselundkond · kindlustab organismi ja väliskeskkonna vaelise gaasivahetuse · rakuhingamine e dissimilatsiooni käigus sünt. Eluprotsessideks vajalik energia ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-kopsutoru-bronhioolid-alveoolid seedeelundkond · toimub toidu mehhaaniline purustamine ja toitainete keemiline lagundamine · peensooles toimub lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi · jämesooles vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel sisenõrenäärmed · hüpofüüs e ajuripats toodab hormooni, mis juhib teiste sisenõrenäärmete talitlust ja kasvuhormooni
16)difusioon-ainete segunemine 17)osmoos-vee liikumine läbi memb kangema lahuse suunas 18)fagottsütoos -suured makromol läbivad membraani fagotsütoosi teel 19)tsütplasmvõrgustik -membraanidest moodus,põiekeste ja tsisternikeste süsteem ülesanded 1)ainete rakusisene liik2)ainevahetuslike protsesside toimumine 20)ribosoom-2osaline,koosneb rRNA-st ja valgu mol.rib.sünteestakse tuumakestes seejärel liiguvad tsüt,ku sosad kinnituvad tsütvõrgustiku,rib toimub valkude sünt ehk trans 21)polüsoom-ühe mRNA seotud ribo kogumik,mood,valgu süntteesi ajal 22)golgikompleks 1)rakusrakus sünteesitavate ainete vastuvõtmine2)valkude töötlemise lõpuleviimine 23)lüsosoom-on membraaniga ümbritsetudpõiekesed,mis sisaldavad lagundunud ensüüme 24)mitokonder-raku varustamine energiaga lõpule viia glükoosi lagundamine Tsütskelett-on valgulise koostisega võrgustiku tsütplasmas ,mis on rakkude tugi ja likumissüsteemiks
tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Glükogeen- e. loomne tärklis (polüsahhariid) , Geen- DNA lõik, mis määrab 1 RNA molekulti sünteesi loomadele/seentele- energeetiline varuaine. Promootor- DNA nukl. järjestus, millega ens. sünteesi alustamiseks peab ühinema Pärilikkuse kandjad on kromosoomid( päristuumsetel- rakutuumas) Repl. (DNAsünt.), transkr.(RNAsünt.) , transl.(valgu sünt.), - nende kaudu kandub edasi ja avaldub pärilik info. REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON 1DNA-> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA mol. ->DNA 1 ahela nukl. Järjestusega kompl. RNA mol. · Toimub rakutuumas, vastava ensüümi osalusel · Toim. rakutuumas interfaasi ajal, vastava ensüümi läbiviimisel
reaktsioone. koosnevad:aktiivtsenter,üldvalguline osa. ensüüme on vaja: aktiivsus,spetsiifilised,süntees allub geneetilisele kontrollile,aktiivsus reguleeritav,toime kordineeritud. 2)vitamiinid:bioakt org ained mida inimene saab enamasti toiduga. Jaot:veeslahust(C.H,B),rasvlahustuvateks(K,A,D,E).kokku umb 20. Ülesanded:ensüümide akt,ainevahetuse mõjut,antoksüdandid. Tähtsus:ainevahetushäireid tekitavad üle- kui ka alatarbimine. 3)Hormoonid:bioakt ained,mis sünt sisesekretsiooninärmetes. Jaotus:steroidhormoonid,valkhormoonid.Omadused:üliaktiivsed, lühike eluiga,septsiif toimega,toime läbi ensüümide.
või orgaanilisi ühendeid Energia vabaneb orgaaniliste ühendite Rakud→DNA süntees oksüdatsioonil Replikatsioon→millegi tootmine Maksas- lagundatakse alkoholi, (insuliin) mürkaineid (tekivad jääkained) Transkriptsioon-võib kasutada Translatsioon→lagundamisel tekkiv sünt energia Fotosüntees glükoos→glükogeeni moodustamine Noortel→ülekaalus sünteesiprotsessid Keskeas→protsessid tasakaalus Rangeeas→ülekaalus lagundamisprotsessid Organismi varustamine energiaga: Esmaseks energiaallikaks on (lagundamisjärjekord) sahhariid 1g→17 kJ energiat lipiidid 1g→39kJ energiat valgud 1g→17 kJ energiat ATP (adenisiintrifosfaat) – ühend, mis kannab energiat edasi- energia edasikandja)
ümbritseva keskkonnaga. (assi ja dissi jaguneb) Mutageen mutatsioone tekitav tegur Mikrotuubul Päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse. Mitokonder membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Nukleotiid Nukleiinhappe monomeer. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm peab sünt alustamiseks ühinema Plastiid membraanidest koosnev taimerakule omande organell. (kloro-,kromo-,leuko-) Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Populatsioon Samal ajal ühisel territooruiumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost
(H2SO4)arüülsulfohapped 4)+R-X (ALCl3)(Friedel-Crafts)alküülareen 5)R-COCl (AlCl3)arüülketoonid Halogeniidide reakts: 1)Primaarsed- hea nf SN2; kui tug ja mahukas alus halb nf E2. 2)Sekundaardsed- hea nf, nõrk alus SN2; tug alus E2. 3)Tertsiaalne- E2 tug alusega; mittealuselistes ting E1 ja SN1. 4)hüdrolüüsalkohol/ aldehüüd/ hape. 5) R-X+ R´O:- R-O-R ´ (eetrite süntees). 6)R-X+ -:CNR-CN (nitriilide synt). 7)R-X +R´-COO- R-COOR (estrite sünt). 8)R-X+NH3RNH3X. 9)R-X+X´R-X`10) R-X+H:-R-H. 11) tug aluste toimelalkeenid 12) R-X+ MetR-MetX. Alkoholid: 1)reag tug aluse/ Metalkoholaat 2)R´-O-Met+ alküülhalogeniid (R"X) R`-O- R"+Met-X 3)dehüdraatumine (E1) alkeen. 4)halogeenimine(H-X; PX3; SOX2)R-X+H2O 5)esterdamine hapetega R-OH+R`COOH ROOCR`+ H2O 6)oksüdatsioon aldehüüdiks/ ketoonix/karb happex. 7) H2SO4 juuresolekul iseendagaeeter Eetrid: 1)komplexid Lewise hapetega. 2)R-O-R+H-HalR-X+R-OH (SN2) 3) R-O-R+O2R- O-ROOH
Süntesaatori areng läbi aegade Jaspar Raissar 8 Klass Ruila Põhikool Süntesaator kõnekeeles ka sünt on muusikasmuusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks süntesaatoriteks . Riistvaralised süntesaatorid jagunevad analoog- ja digitaalsüntesaatoriteks.
paiknevad ribosoomid. lipiidide, bioaktiivsete ainete süntees Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes Karedapinnalise puhul: - Ribo s o o mi d e s t oi m u b v alku d sünt e es. Koosnevad suuremast ja väiksemast Neis toimub valkude süntees. allüksusest. Mõlemad osad sisaldavad rRNA ja valgu molekule. Ribosoomid Tsütoplasmas asuvad ühekordse Neis lõhustatakse mitmesuguseid aineid, membraaniga ümbritsetud organellid lagundatakse makromolekule ja põiekesed. rakustruktuure.
tiibklaver, mida pole aastaid reguleeritud , ja mõned väga head pianiinod suudavad võistelda tiibklaveritega tooni kvaliteedis ja tundlikkuses. Pianiino klaviatuurulatub tavaliselt neljdanda oktaavi LA-ni . Kui pianiino klaviatuur ulatud viienda oktaavi DO-ni nagu tiibklaveril , nimetatakse seda kontsertpianiinoks. Eestis enne Teist maailmasõda valmistatud headest kontsertpianiinodest võib nimetada näitkes Sprenk-Läte omi . Süntesaator Süntesaator kõnekeeles ka sünt , on muusikas muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli , millel looduses akustiline vaste puudub.Süntesaatori töö põhineb helisünteesil.Helisüntees 1981 tegi Sequential Circuits'i insener Dave Smith ettepaneku võtta kasutusele digitaalsete elektrooniliste muusikainstrumentide tootjate ühine kommunikatsiooniprotokoll MIDI , mille abil on lihtne ühendada ja juhtida erinevate tootjate
ühtede tunnuste järgi emaga, teiste poolest rohkem isaga. Kunagi pole lapsed enda vanemate koopiad. Geenides oleva informatsiooni avaldamiseks st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. Organismi tunnused kujunevad välja keskkonna ja geenide koosmõjul. See on mittepärilik muutlikkus. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele,kuid nad on vajalikud organismide kohanemiseks keskkonnatingimustega. Mida rohkem ultravioletkiirgust meie nahale langeb,seda rohkem sünt nahas pigment melaniini ja seda tumedakams nahk muutub. Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Inimesel võib esineda kahte tüüpi kaksiikuid ühemuna ja kahemunakaksikuid. Ühemunakaksikute korral viljastub üks sperm ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu algperioodil kahkes. Need kaksikud n alati ühe sugu, pärilikult ühesugused ja völimuselt lausa äravahetumiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need
Foto N2 CO2 Patog Sporuleer Atsidoto BAKTERID Gram Aeroob/anaeroob sünt fix fix een uv Termofiil lerant
Nt insuliin. *varuainete hoidmine-maksas säilitatakse vitamiine. Maksas palju glükogeeni. *verevalkude ja vererakkude süntees-maks toodab palju verevalke, nt albumiin, mis osalevad vere hüübimisel. Kõr-keskne roll kõhun,kui vere glük.sisaldus liigasuur,vabast.kõhun rakudinsuliini.Akt .transpordivalgus,glükoos-rakku.Ak ensüü ,mis muudavad raku glükoosiglükogeeniks/ suurendavad valkude,rasvade sünte.glük sis väh Mad-glük.hulk liigaväike,algab glükagooni sünt, jõuab vere kaudumaksa aktiv.ensü,mis glükogee lagundama,vab glükoos,mis jõuab verre ja normal. *kahjain-kogunevad maksa ja lag.seal,samutihorm *varuainete hoidmine-säilitatavitamiine*verevalkude /rakkude süntees-toodab vere valkusiosal vere hüübim Sül-amüloos lõhustab toitu/kõhun-toodab lipaani rasvade lõhustamiseks.Maos,sapi/lipaasi abil,imenduvad läbi peen soole lümfi ja verre.Sis-kurruline/hatud.jäme-sile.toitainete imendumine verre.
esmane valik 3-kuuselt, teine valik 12 kuu vanuselt ja lõplik hinnang 6 a vanuselt. Jõudluseks nim loomade võimet toota teatud tungimustes ja teatud ajavahemikus vajalik kogus mingit toodangut. Udar on nahamoodustis, kuid talituselt suguorgan. Udara anat ühikuks on imeti, mis koosn imetikehast ja nisast. koosneb:1)näärmekude, mis on seot piima produktsiooniga 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat. piima tekkimine ehk laktatsioon algab sünnitusega, toodab piimanääre,kust 1liitri piima sünt peab udarast läbi voolama 400-500l verd. Väljutamine e ejektsioon- vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhj alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodust suuremaid piimajuhasid. Lehmapiima keemiline koostis: vesi(87,2-88,5%),kuivaine(11,5-12,8%), rasv (3,8-40%), valk(3,0-3,5%),laktoos(4-4,5%),mineraalained(0,7-0,8).
Süntesaator Süntesaator Süntesaator on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai kõnekeeles ka sünt, on muusikasmuusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatoriteks . Riistvaralised süntesaatorid jagunevad analoog- ja digitaalsüntesaatoriteks.
taustakude.Kirjakoelõngad on jämedamad ja nad moodustavad kangal põikisuunalise joontena värvilisi mustreid. Lõimkirikangastel moodustub kiri lõimelõngadest. Klokee Vagukangas, mis koosneb neljast lõngasüsteemist. Mõlemad kangapooled on erineva pinnaga. Vaoline efekt tekib, kui kasutatakse korraga kokkutõmbavat ja mittekokkutõmbavat materjali. Nt. Kreppniit ja sünt. Filament. Kord Topeltkangas, millel on vaotaoliste joontega kiri. Koverkot Kaht värvi korrutatud lõngast tihe villane või poolvillane toimse sidusega mantliriie. Krepp Märjana tugevasti kokkutõmbuv krobeline riie, enamasti siid, ka villane või sünteetiline.Valmistamisel kasutatakse ülitugeva keeruga lõngu või kreppsidust. Seda saab matkida krobelisust riidesse pressides
Täht S õli sobib benamootorile. C diiselmootorile. Peaaegu alati on S ja C tähe taga mingi teine täht tähestiku järjekorras alates A'st. Mida kaugemal see teine täht on A'st, seda kvaliteetsem on õli. Õli tuleb vahetada vastavalt hooldusvälbale, kuid vähemalt korra aastas. Hermeetilistes tingimustes säilib õli kolm aastat, kuid karter pole hermeetiline, õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksudeerumisprotsessi. Erinevaid õlisid ei soovitata omavahel segada v.a sünt. Õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. seda määratakse kas mootori või uurimismeetodil. Lühendid: RON / MON Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsioonikindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv, seda väiksem on detonatsioonioht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Kuulda on heledat metalset kloppimist.(klõbinat) Mootoridetailid võivad puruneda.
Kaseiin- on pulbriline aine, mis sisaldab tehnilist kaseiini, kustutatud lupja, naatriumfloriidi ja petrooliumi. Toodetakse pulbrina, mis lahustatakse vees(külmas) Kasutamise aeg: ainult 4-7tundi.. -.- väga tugev liimliide ja kasutatakse tisleriplaatide ja massiivpuidu liimimiseks. Taimse päritolu liimid põhinevad taimsetel valkudel(kartulitärklis ja nisujahu) (Munavalge kõige puhtam valk üldse). Looduslikud liimid on keskkonna sõbralikud ja inimesele ohutud. Sünteetilised liimid Sünt. Liimide valmistamiseks kasutatakse sünteetilisi vaike, mis annavad bensiini-, kuuma- ja veekindla liite, mille tugevus ületab tunduvalt loomsete liimidega saavutatud tugevuse.Valmistamine lihtne, nakkumine kiire. Puuduseks: Liimilahuse lühike säilimise aeg ja tervistkahjustav toime. Kasutatakse nii külm kui kuumliimimiseks. Sünteetilised liimid koosnevad : 1. Tehisvaik- 2. Lahusti e. Stabilisaator- atsetoon, piiritus ja vesi 3. Kõvasti e
väljendusviis, markeerituse printsiip). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria – hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. Aanalüütilise väljendusviisi puhul saame mitu sõna, sünteetilise väljendusviisi puhul ühe (liidame morfeeme). Nt laua peal (analüüt.) ja laual (sünt.). Markeerituse printsiip – ühe grammatilise grupi sees mingi osa on markeeritud ja teine markeerimata Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid: * Arv e numerus – ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) * Klass, sh sugu e genus – maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene * Kääne e casus – eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme.
mikroobidest vabastamine läbi peenepooriliste filtrite. Steriliseerimine ioniseeriva kiirgusega- toime avaldub lühemate lainepikkustega kiirtel alla 100 nm. Steriliseerimine mitteioniseeriva kiirgusega. - on suurema lainepikkusega lõhub mikroobide DNA. 7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid Söötmed jaotatakse koostise järgi 3 rühma: looduslikud )piim, puljong, mahlad) . Kasut kultuuride säilitamiseks. Sünt. Söötmed on teat kindla koostisega. valmist kasut dest. Vett ja puhtaid kemikaale. Kasut mikroobide toitumisnõudluse ja rakust väljaerituvate ühendite uurimiseks. Komplekssöötmed puudub täpne keemiline koostis: sis ka pärmi, liha ja taimeekstrakte, võidakse kasutada tööülessannetest lähtuvalt. Liigitatakse: 1. selektiivsööde võim kiiresti eristada üht mikroobi teisest. 2.
27. Kõik järgnevad ühendid transkribeeritakse DNA-lt välja arvatud valk 28. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 29. Millise aminohappe asendus LDL retseptori järjestuse Tyr-X-X-Q Q positsioonis mõjutab LDL sisenemist? Phe 30. Milline organell osaleb membraanide lipiidide sünteesis? Siledapinnaline ER 31. Mis on signaaljärjestuse funktsiooniks sekreteeritavate valkude sünteesil? Siduda sekretoorset valku sünt ribos ER membraaniga 32. Milline järgnevalt nimetatud asjaoludest põhjustab kõikide makromolekulide tüüpide akumuleerumist lüsosoomides? H+ATP-aasi inaktiveerumine lüsosoomide membraanis 33. Tay-Sachs'i haiguse põhjuseks on gangliosiidide lagunemise puudus 34. Profiliin seostub G-aktiini (+) otsale 35. Profiliini üheks põhiliseks funktsiooniks rakkudes on soodustada 6-aktiini polümeriseerumist 36
ribosoomid: prokarüootide ribosoomid on veidi väiksemad, erinevused on ka ribosoomide valgu ja RNA sisalduses. 38. Bakteriraku ehitus. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum.+ blabla 39. Bakterite kasv ja paljunemine. Paljunevad pooldudes, suht kiirelt Mõned ka pungumise teel 40. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. 1)Protistid häähää 2)taimeriik rakukest, plastiidid, suuredvakuoolid 3)seeneriik kõik heterotroofid, kasutavad teiste organismide sünt org ainet. 4)loomariik 41. Algloomade raku ehitus. Vibur! Võivad sisaldada ka kloroplaste. 42. Seeneraku ehitus. Samad organellid, mis loomsesrakus, taimedele omased plastiidid puuduvad, sh vakuoolid. Üherakulised seened on ümarad, kuid hulkraksed, hüüfemoodustavad seened on niitjad, otste kaudu liiguvad organellid ja rakutuumad. 43. Restriktaasid. Paljud bakterid produtseerivad ensüüme, restriktsioonilisi endonukleaase e. klass II
Kardiomüotsüütidest lühemad ja jämedamad. Silelihasrakkude üldiseloomustus Esinevad seedekanali, hingamisteede,kuse- ja suguorganite, vere- ja lümfisoonte seinas. Uusi müotsüüte tekib pidevalt juurde,näiteks väikeste veresoonte seinas. Käävjad rakud, tuum tsentraalselt. Puudub ristvöödilisus Spontaanne aktiivsus on võimalik Funktsionaalne süntsüütium Juhtesüsteem -Pilukontaktid e.neksused (funkt. Sünt) -Desmosoomi sarnane kontaks(tagab mehhaanilise seostuse); desmiin -Kaveoolid ja nendega seotud SER(S) -närviimuplsi silelihasrakku edasikandmise süsteem -Müofilamendid – aktiin, müosiin Teised kontraktiilsed rakud: müoepiteel,müofibroblastid,peritsüüdid. SIDEKOED
1. üksikahelaline DNA kui info kandja kogu molekuli ulatuses 2.vajalikud ensüümid (DNA-polümeraas) 3.energeetilised faktorid (ATP) 4.kõik nukleotiidid mis kuuluvad DNA koostisesse 5.protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV. Olemus: DNA replikatsioon on kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon pool konservatiivse iseloomuga st sünteesitud molekuli üks ahel pärineb vanalt molekulilt, teine ahel sünteesitakse. V. Komplementaarsus: DNA lähteahel A T G C DNA uus sünt. ahel T A C G Transkriptsioon · Toimub tuumas. · Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. · Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus)
perioodikat, bro- süüre ja õpikuid ning luulekogusid (Barbarus "Relvastatud värsid", Semper "Ei vaikida saa"}, kuid napilt proosat. Pärast nõukogude võimu taastamist võeti 1945. aasta kevadel Kirjanike Liitu 25 Saksa okupatsiooni ajaks kodumaale jäänud kirjanikku ja aasta lõpus oli liidul 47 liiget. Kohe algas aga ka vastupidine liikumine - Kirjanike Liidust välja heitmine. Eescimaa Kommunisdiku (bol- sevisdiku) Partei Keskkomitee dramaatiline 8. pleenum 1950 heitis sünt^e varju üle kogu kultuurieliidi. Erme ja pärase seda kaotasid töökoha või liidu liikmelisuse ligi 200 teadlast, 20 kirjanikku. 15 kunstnikku, 10 heliloojat ja 20 näitlejat ehk umbes 20-25% Tulevane abielupaar (1937) Heiti Talvik ja Betti Alver Tartus Toomemäel Karl Ernst von Baeri ausamba ees 1930. aastal. Nii Talvik kui Alver kuulusid 1930. aastate lõpus tekkinud Arbujate luulerühmitusse. Alver debüteeris prosaistina 1927. ja luuletajana 1931. aastal, esimene luulekogu ilmus 1936
tuvastada, kas tegu on 16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Märgi ja tähenduse vaheline seos. Pragmaatika - käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. 10 On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Märgi ja kasutaja vaheline seos. Süntaktika – grammatika reeglid e sünt reeglid. Ahel, järjestamine. Mis on üldse? Grammatikareeglid Semantika – tähendus, tõlgendamine; keele ja füüsilise objekti vahel seos. Mis see tähendab? Pragmaatika – seose interpreteerimine, kuidas me aru saame. Mille/kelle jaoks? Pragmaatiline, kasulik 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat
steriliseerimine- on lahuste või gaaside mikroobidest vabastamine läbi peenepooriliste filtrite. Steriliseerimine ioniseeriva kiirgusega- toime avaldub lühemate lainepikkustega kiirtel alla 100 nm. Steriliseerimine mitteioniseeriva kiirgusega. - on suurema lainepikkusega lõhub mikroobide DNA. 7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid Söötmed jaotatakse koostise järgi 3 rühma: looduslikud )piim, puljong, mahlad) . Kasut kultuuride säilitamiseks. Sünt. Söötmed on teat kindla koostisega. valmist kasut dest. Vett ja puhtaid kemikaale. Kasut mikroobide toitumisnõudluse ja rakust väljaerituvate ühendite uurimiseks. Komplekssöötmed puudub täpne keemiline koostis: sis ka pärmi, liha ja taimeekstrakte, võidakse kasutada tööülessannetest lähtuvalt. Liigitatakse: 1. selektiivsööde võim kiiresti eristada üht mikroobi teisest. 2. diferentsiaalsööde võim kiiresti eristada üht mikroobitüve teisest. 3
Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz ...
3. Toitainete suurema emissiooni rooja ja uriiniga tingib nende liigne sisaldus söödas. 4. SÜNTEETILISTE AMINOHAPETE JA KÕRGEKVALITEEDILISE PROTEIINI KASUTAMINE!!!!! A. Sööda proteiini sisalduse vähendamine ja sünteetiliste aminohapete kasutamine. B. Sööda proteiinisisalduse alandamine vähendab eelkõige N sisaldust uriinis, roojas mitte märkimisväärselt. C. Katsed on näidanud, et 1%-line sööda proteiinisisalduse alandamine (koos sünt. Aminohapete kasutamisega) väheneb lämmastiku eritumist uriini ja roojaga ligikaudu 8%. D. Sünteetiliste aminohapete kasutamise piirid lämmastiku talletumine kehas väheneb, kui sööda proteiinisisaldust vähendada üle 4% ja selleks kasutada enam kui 3 sünteetilist aminohapet. E. Suur sööda toorkiu sisaldus alandab lämmastiku kasutamise efektiivssust organismis. 5
Metabolism: toit+O2->H2O+CO2+energia. In energiavajadus 9000kJ/päev. 155. Raku en allikad: FS, (an)aeroobse metabolismiga kaasnevad redoksr-d. 156. En salv: lühi: ATP, NADPH. Pikk: süsivesikud, rasvad, valgud. Pool toidust kulub ATP sünteesiks. Raku energiseerimine seisneb ioonide ja molekulide pumpamises läbi rakumemb vastu ennde konts gradienti suure kontsi suunas. Päikesesüst: 4,57 miljr. Biol evol: *biol tähtsate kõrgenergeetiliste molekulide sünt. *tihenemine ja kondenseerumine juhusliku järj polümeerideks. *stabiilsete biol infosüst tekkimine. 157. MATEMAATIKA: skalaarid: objektid, mida isel arvuline väärtus, märk ja ühik. Liituvad algebraliselt (aeg, mass, T*, el.laeng). 158. Vektorid: isel pikkus, ühik ja suund, liituvad geomeetriliselt (nihe jõud, kiirus, kiirendus, el.välja tugevus). 159. Keskväärtus e. matem-line ootus. 160
poolt. Hüdrofobiseeriv aine moodustab tahke aine pinnale õhukese kile, selle tulemusena kogu pinna energia väheneb. Enamkasutatavad räni-org ühendid. Töödeldakse puidupinda, paljusi looduslikke ja telliskive (paekivi, liivakivid, tellised). Hüdrofobiseerimise eesmärgiks on vee tungimise vähendamine pinnas olevatesse pragudesse ja pooridesse. Ioonvahetajad on lahustumatud tahked ained (sünt, polümeersed valgud). Ioonvahetajat ehk ioniiti nim katiooniks kui vahetuvaks iooniks on kationiit ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioniit, nt Ca2+ 16 Keemia ja materjaliõpetus vahetumine: 2Na R(t) +Ca (l)Ca (R)2(t)+2Na (l); Cl -iooni vahetamine: R+OH-(t)+Cl-(l) R+Cl-
tihedus alla 0,99, S sialdus kuni 2%, Balti meres 1%. Määrdeained on mootoriõlid, transmissiooniõlid, plastsed määrded.Eesmärk vähendada hõõrdumist, liikuvate detailide kulumist, tihendada detailide vahemikud, antikorrosiooni ja katsvad omadused, puhastamisomadused. Mineraalõlid- odavad, kuid ekspluatatsiooni omadused ei vasta kaasaegsetele nõuetele, nafta dest ja puhstamise produktid. Poolsünt õlid- kompromiss hinna ja kvaliteedi suhtes,20-40% sünt komponenti. Täissünt õlid spets sünteesitud polü-alfa- aleenid ja estrid. Kallid, head ekspluatatsiooni omadused. Mootori konstruktisoon vajab kindla SAEga(viskoossusega) õlisid. Määratakse termiline stabiilsus 250juures, et ei oksüdeeruks ega tekisks vaigutaolised oks produktid. Happearv(mg KOH kulub 1g õlis olevate hapete neut.) Leektemp, mille puhul aurud süttivad lahtised tules, süttimistemp, mille puhul õli süttib
On leitud, et Cr3C2-Ni kermiste kulumine kiirus suureneb sideaine sisalduse suurenedes Nagu joon. 1.5 nähtub Cr3C2-Ni kermiste kulumine sõltub keemilisest koostisest ja veidi ka karbiidi valmistamise viisist. 50 45 Reakt.paag. 40 Otsesünt. 3 Mahu kadu, mm 35 Astmeline sünt. 30 25 20 15 10 5 0 10 15 20 25 30 Sideaine sisaldus, % Joon.1
annaabi.ee 
