Egiptuses, tappes üle 20,000 inimese. Aastal 216 alustas ta uut sõda Pärsiaga Caracalla toetus sõjaväele, tõstes nende palka ja püüdes end näidata sõduritega võrdsena, täpselt nagu isa oli talle soovitanud. Ometigi löödi ta aprillis 217 maha Carrhae linna lähedal (tänapäeva Kagu-Türgis), kus ta teel Edessa linna urineeris, ühe oma ihukaitseväe sõduri poolt väidetavalt kättemaksuks selle venna hukkamise eest. Sõdur ise, Julius Martialis, tapeti vibuküttide poolt põgenemiskatsel. See oli ametlik selgitus ta surmale, mille andis ta ihukaitse ülem ja tulevane keiser Macrinus. Caracalla ema Julia Domna oli 217. aasta sõjakäigul temaga kaasas ja suri peagi pärast poega, sooritades enesetapu (näljutas end surnuks, ta põdes ühtlasi rinnavähki). Ehkki ta ei andestanud Caracallale Geta tapmist, oli ta ilmselt selle valitsusajal üks mõjuvõimsamaid 3 inimesi Rooma riigis
Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Ilias on ühe linna lugu Ilioni linna lugu (Trooja). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva
sari( kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugude võrdlus paarikaupa). Plutarchose teoseid on väga palju loetud ning läbi ajaloo tsiteeritud, eriti keskajal. Mõjutusi on saanud nt kristlased, prantsuse ja inglise kirjandus, eriti draamakirjanikud (nt Shakespeare ,,Suveöö unenägu"): Rousseau, Goethe, Schiller; prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, dekabristid, Belinski jt. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad
autori õe- ja kasupoeg. Plinius Noorema tähtsus seineb tema kirjades (kus ta annab kaasaegsete iseloomustusi, kõneleb oma esinemistest senatis ja kohtus, reageerib päevasündmustele, arutab kirjandulikke küsimusi, kirjeldab loodust ja tähelepanuväärseid esemeid jne). Tuntud on kaks kirja Tacitusele, kus ta kirjeldab Vesuuvi purset 79.a ja oma onu hukkumist. 56. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis 15 raamatut epigramme, põhivormiks eleegiline distihhon, teravad ja pilkelise puänteeritud lühikesed luuletused on kirjutatud mitmesuguste tüüpide aadressil ja mitmesugustest situatsioonidest lähtuvalt. Martialis on sageli frivoolne või koguni rõve, kuid fantaasiarikas. Temalt on õppinud peaaegu kõik hilisemad epigrammikirjutajad Juvenalis satiiri klassik, see zanr muutus tema loomingus iseäranis teravaks,
/i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform.
vormi seadusena (materiaalne ja formaalne õigus), teiseks garanteerib õigusemõistmist kohtute kaudu ja kolmandaks administreerib õigust sunni ja sunni ähvardusega. Intellektuaalomandi õiguses kui ühes õigusharus kaalutakse inimese (või juriidilise isiku) subjektiivset õigustatud huvi (ehk õigust subjektiivses mõttes) avaliku huviga. Ühelt poolt on inimese looming selle inimese vaimne sünnitis (plagiare – lapsi röövima; M. Valerius Martialis, I saj), mis annab talle õiguse teatud monopoolsele seisundile (vrd vanemate õigus lapsi kasvatada); teiselt poolt on ühiskonnal õigustatud huvi oma liikmete vaimsele panusele, et see saaks kasutatud kõigi hüvanguks. Riik kehtestab oma territooriumil tingimused, millistel inimene saab oma monopoli kaitsta ja assisteerib inimest kui nõrgemat osapoolt juhul, kui ta seda on (õiguse raske rikkumise korral või kui on tarvis autoriteetset ja sunniga tagatud õigusemõistmist)
Lucanust peeti Vergiliuse järel tähtsuselt järgmiseks eepiliseks poeediks. Ta kirjutas eepikat, juhuluulet, näidendeid, proosat. Peateos: ,,Kodusõda" (,,Bellum civile") e ,,Pharsalia" 10 raamatus, mille süzeeks oli Caesari ja Pompeiuse vaheline kodusõda.Eepose sisu pärines peamiselt Liviuselt. Lucanus pidi L. Calpurnius Piso vandenõu ühe juhina endalt elu võtma. 75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis · Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. · Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsuste kasutamine. Juvenalis · Juvenalise eluloo kohta on vähe andmeid, tema kirjandus- ja retoorikaalane haridus oli kindlasti hea. · Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna.
Pompeiuse vahelisest kodusõjasti. Vabariiklik Rooma, kes on uhke oma vabaduse ja seaduslikkus üle, hukkub kodusõjas. 75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? Petroniuse (surnud 66 pKr) sulest arvatakse pärinevat satiiriline novell ,,Satyricon". Petroniuse teos on pikk, aga säilinud on üksikud lõigud, mis annavad siiski aimu, kuidas ülemklass Roomas elas. 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis (u 40u 102 pKr) on eelkõige epigrammiklassik. Ta kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigrammid on teravad ja pilkelise puänteeritud, temaatikaks on lipitsemine imperaatorite ees ja obstsöönsste kasutamine. Juvenalis (u 60pärast 127) on tuntud eelkõige satiiri klassikuna. See zanr muutus tema loomingus iseäranis teravaks ja sageli liialdavaks. Juvenalis oli kirglik kombelanguse ja linnaelu pahede sarjaja
Armueleegia on Rooma autorite leiutis, Kreekas see puudus. Lisaks on roomlaste leiutis satiir. 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. Epigramm on kõige vanem kreeka luulest üle võetud luulevorm, värsimõõt on eleegiline distihhon. Sisu: hauaepigramm, poliitiline, seltskondlik, kirjanduslik, sõprus, armastus, inimsuhted. Mahult on minimaalselt 2 värsirida, pikemad kui 10 värssi. Stiilivõteteks sõnamängud ja puänt, sageli ebakindel autorsus. Martialis: teemadeks keisriülistused, lipitsus; sõprade/patroonide kiitus; filosoofilised mõtisklused elu üle; seksuaalsed teemad jt. Teosed: ,,Vaatemängude raamat", ,,Võõruskingid", ,,Kaasaantavad kingid", kokku 15 raamatus üle 1500 epigrammi. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Olid esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj eKr alguspoolel; liikmeteks nt Catullus, Rhianus, Valerius Cato, Gallus
Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform.
vahelduvad arhaismide ja neologismidega. Esineb külalist kordust, alliteratsiooni, assonantsi, parallelisme, sõnamänge. Autor parodeerib põhjakihtide kõnepruuki, kohtukõnepruuki ja eepikat. 55. Kes olid Plinius Vanem ja Plinius Noorem? Plinius Noorem oli vanarooma riigitegelane, jurist, kirjanik ja teadlane. Plinius Vanem oli vanarooma õpetlane, Plinius Noorema onu. 56. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsste kasutamine. Kasutas peamiselt eleegilist distihhoni. ( epigrammide loomisel ) Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna. Säilinud on 16 heksameetreis kirjtatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. 57. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate?
Selle eeskujuks oli kreeka hellenistlik epigramm. Värsimõõduks harilikult eleegiline distihhon. Eristati hauaepigramme, poliitilisi, seltskondlikke, kirjanduslikke, sõprust, armastust, inimsuhteid käsitlevaid epigramme. Epigramm on eelkõige määratletav oma lühiduse poolest, minimaalselt kaks värsirida, tavaliselt kuni kümme rida. Stiilivõtteist olid levinud sõnamängud ja puänt. Epigrammi kõrgaeg oli 1. sajandil pKr ja tuntuimaks autoriks Martialis. Kirjutas oma eluea jooksul üle 1500 epigrammi, neis domineerivad keisriülistused ja lipitsemine. Samuti sõprade ja patroonide kiitmine. Tihti kirjeldab ta silmapaistvaid juhtumeid, kunstiteoseid, sisaldab ka filosoofilisi mõtisklusi elu üle. Piitsutas ühiskonda tema pahede pärast (satiiriline ehk pilkeepigramm), esineb ka seksuaalseid teemasid koos rohkete obstsöönsustega. 117
draamade headest tavadest, jubedad stseenid ja veri olid tavalised. Filosoofilised teosed käsitlesid praktilist moraali. Seetõttu oli ta varauusajal hinnatud. Ta propageeris stoikude ideid. Oluline proosakirjanik oli Tacitus. Eelkõige oli ta oluline ajalooraamatute poolest: kirjutas biograafiaid ja ka suuri teoseid. ,,Historia", ,,Annaalid". Ta üritas küll olla erapooletu, kuid ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga. Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust. Martialis kirjutas epigramme, mis olid üsna 3 obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest, isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda kesk- ja barokkajal. Vaskne ajajärk (1306. saj) Apuleius, Suetonius, Ausonius, Claudianus, Augustinus, Boethius Antiikkirjanduse langus. Pöörduti tagasi vanade tunnustatud autorite poole. Ilmnes kristlik
.. Ümarlaud -- keskaegses rüütliluules esineva keldi kuninga Arthuri (VI s.) õukonnas moodustasid 12 teenekamat rüütlit ümarlaua (istuti ümmarguse laua ümber, et kfllelgi poleks olnud vaja asetuda vähem väärikale paigale laua tagumises otsas). Peerkond -- peeride kogu; keskajal nimetati peerideks suurvasalle, XIX sajandil aga riigi esinduskogu ülemkoja liikmeid. Konklaav -- kardinalide kogu, kes ka paavsti valib. Lk. 86 Marcus Valerius Martialis (43--104) -- rooma luuletaja, satiiriliste epigrammide autor. 500 Lk. 88 Burington, John (1743--1827) -- inglise ajaloolane, keskaja uurija. Lk. 93 Despréaux -- Boileau-Despréaux, Nicolás (1636--1711) -- prantsuse kriitik ning luuletaja. Lk. 94 ... raudkahvli pöörast klõbinat... -- Ilmne anakronism, sest kahvel oli veel XVI sajandil haruldane luksusese. Lk. 99 Dom -- vaimulike, eriti benediktiinide (vanim läänemaine mungaordu) kõnetusnimi.
annaabi.ee 
