võimas kultuuriline tähendus esindamaks teatud rahvust üle maailma. Eepilist loomingut on olnud pea kõigil maailma rahvastel, aga vähestel on leidunud sellist kirjameest, kes koguks kokku rahva suus levinud jutud ning need üheks suureks teoseks kokku vormiks. Eeposes ,,Kalevipoeg" kujutletakse eesti rahvuskangelast Kalevipoega kui töörügajat, võitlejat ja igati võimast teomeest kes hoolis oma rahvast. Tuleks aga mõelda, et miks ometi on eeposel ,,Kalevipoeg" nii suur osatähtsus eesti kultuuriloos? ,,Kalevipoega" hakkas algselt kirjutama F.R Faehlmann, kes pani aluse algsele versioonile Kalevipojast. Ta jättis eepose kirjutamise hoopis pooleli ning selle võttis üle F.R Kreutzwald, kes hakkas ,,Kalevipoega" täiendama arstiameti kõrvalt. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega mis tähendabki seda, et alles eeposed tegid võimalikuks kultuuri tekkimise ja arengu
Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon(armastus, viha, armukadedus jms) ,,Jevgeni Onegin" Oliu meistriteoseks Tsaikovski kümne ooperi hulgas. Selles säilib küll Puskini idee, kuid Tsaikovski suunates tähelepanu tegelaste tundeelule tõlgendas seda psühholoogilise draamana. Richard Wagner Saksa helilooja · Ta oli mitmekülgne ning üks suurimaid novaatoreid. · Tema ulatuslikem teos on saksa eeposel põhinev ooperitetralooga ,,Nibelungide sõrmus" · Ta pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Ei püüdnud muusikat allutada sõnale, hakkas kasutama nn juhtmotiive(lühikesed ja lihtsalt viisilõigud,mis iseloomustavad üksikuid tegelasi). · Loobus esimesena numbriooperitest. · Tema ooperi ianestik on müütidest, muinasjuttudest või ajaloos. Tema ooperite süzeede aluseks on saksa ja skandinaavia eeposed ja legendid.
eestlaste kätte. Kujunes välja Eesti kultuurielu üks omapärasemaid traditsioone laulupidude korrapärane korraldamine, mis kestab tänapäevani. Rahvusliku liikumise käigus sündis: * ajakirjandus * J. V. Jannsen rajati 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees". !879. aastal hakkas C. R. Jakobson välja ajalehte ,,Sakala", misoli demokraatia suuna häälekandja. * rahvuslik kirjandus ja poeesia Eriline tähendus oli Fr. R. Kreutzwaldi eeposel ,,Kalevipoeg". Isamaalist luulet kirjutas L. Koidula. * teatrikunst L. Koidula näidendid ,,Saarmaa onupoeg" ja ,,Vigased pruudid" rajasid teed meie näitekirjandusse. * kujutav kunst Suure tähtsusega oli Johann Köler, kes sai tuntuks rahvusliku maalikunsti arendajana. * rahvaloomingu kogumine Sajandi lõpus algas Jakob Hurda üleskutsel innukas rahvaluule kogumine. Mitmed heliloojad algatasid suurema kampaania eesti rahvaviiside kogumiseks ja säilitamiseks.
sulandumine ühtseks kunstiliseks tervikuks Wagner võttis kasutusele juhtmotiiviv nn Lõputud meloodiad Wagner uuendas ka orkestratsiooni Eriline tähelepanu vaskpillidele Põhiideed Ooperite libretod kirjutas ta ise Ainestik pärines saksa ja Skandinaavia eepostest, müütidest ja pärimustest See määras ära ka teoste müütilise-muinasjutulise, teisepoolt traagilise atmosfääri Peategelased olid siis traagilise saatusega õilsad kangelased Teosed Ulatuslikem teos on Saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia ,,Nibelungide sõrmus´´ ,,Lendav Hollandlane´´ https://www.youtube.com/watch?v=7AlEvy0fJto Vene ooper Vene ooper Peterburg oli muusikakeskuseks Suured Itaalia mõjutused: a) Katariina II valitsemiseajal õukonna juures tegutsenud Itaalia ooperitrupp b) Vene esimesed kutselised heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all Esimene Vene ooperiteater oli 1780. a avatud Petrovka teater Moskvas Samal aastal alustas tegevust ka moskva Suur Teater
e. Tõi üheosalise sümfoonilise poeemi: ,,Hamlet", ,,Prometheus" f. Ungarlane, esinenud Tartu Ülikooli aulas, 5. Fryderyk Chopin a. Ei ole programmiline, enamus klaverile, tundlik ja nõtke, täis kaunistusi b. Arvukalt väikevorme: etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, polomerid, masurkad, ballaadid, ekspromptid c. 2 klaverikontserti d. Poolakas 6. Richard Wagner a. Põhiliselt ooperid (kokku 13), ooperireform b. Saksa eeposel põhinev ooperitetroloogia ,,Nibelungide sõrmus": ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" c. Ooperid: ,,Lendav Hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohegrin", ,,Tristan ja Isolde" 7. Giuseppe Verdi a. Meloodiarikkus, jõuline rütmika, meeldejäävad motiivid, vokaalne valitsemine b. Oopereid kokku 26: ,,Oberto", ,,Attila", ,,Macbeth", ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Don Carlos", ,,Trubaduur", ,,Nabuceo", ,,Traviata" 8. Edward Grieg a
Vaimuliku kirjanduse domineerimine kirjanduses lõppes. Seltsid. Muusikalevik rahva seas (koorilaul). Eraomandusliku mõtteviisi teke talupoegkonnas. Kanti filosoofia hindamine akadeemilise haritlaskonna seas. Talupoeg ei pidanud haritlaskonna meelest enam olema vaid vajalikult määral haritud ja siiski oma seisuses püsima. Rahvuse väärtuse rõhutamine. Haritlased tahtsid olla eestlased. Rahvaluule tähtsuse adumine. Soome eeskuju eepose näol. Eeposel suur tähtsus rahvusliku ärkamise näol. Soome-ugri keeleteaduse esiletõus. Suguluse väärtustamine Soomega. Valdavaks sai teadmine, et ei olda üksi, kuulutakse suuremasse peresse, mis on võrdõiguslik teiste rahvaste rühmadega. Endiselt baltisaksa domineerimise aeg. Haritlaskonnal suurim roll kultuuri kandajana.
Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa- alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne. Eeposes saab kalevipoeg kuningaks, kuid mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama (künnab, külvab) mis rahvaski. Kr. seostab
mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa-alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne. Eeposes saab kalevipoeg kuningaks, kuid mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama (künnab, külvab) mis rahvaski. Kr. seostab
millega mängida. Tiamat sai pahaseks. Lõpuks leiti, et õige juht peaks olema Marduk. Marduk oli nõus, kui ta tõstetaks jumalate kuningaks. Jumalad võitsid merekoletisi, otsustasid Tiamati pooleks lõigata, ühest tema poolest tehti taevas, teisest maa. Kigu verest tegi Ea inimkonna, et nad jumalaid teeniks. Babülionis tehti Marduki tempel ja alguse sai maailmakorraldus. Tõenäoliselt eepos tehtud varasema sumeri prototüübi põhjal. Eeposel oli arvatavasti ka Babüloonias poliitilis-rituaalne tähendus. Väietavalt kanti seda ette Akitu pidustuste käigus, mille käigus Babüloonia kuningas võis taasetendada kuningavõimu võitu kõikvõimalike kosmiliste vaenlaste vastu. Eepos legitimeeris kuningavõimu. Inimesi sai nii palju, et nad hakkasid jumalaid häirima. Jumalad saatsid seetõttu üleujutuse. Selle elas üle Utnapisti. Üleujutuse motiiv on ilmselt sumeri päritolu.
draamad, mis ei jagunendu mitte numbriteks, vaid stseenideks. Levinud võtteks oli tema ooperites juhtmotiivid, millega iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikke. Tuntud on ka Wagneri nn lõputud meloodiad, mis kujunesid lühikesest tuumast ja selle arendusest. Lauljatelt nõudis helilooja uutmoodi laulmis- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperi lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl ning hea tervikutunnetus. Wagneri ulatuslikem teos on saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia ,,Niebelungide sõrmus" (1848-1874) , mis koosner ooperitest ,,Reini kuld" , ,,Valküürid" , ,,Siegfried" ning ,,jumalate hukk" Tuntumad Wagneri ooperid on veel ,,Lendav Hollandlane" , ,,Tannhäuser" ,,Lohengrin" , ,,Tristan ja Isolde" , ,,Nürnbergi meistrilauljad" , ,,Parsifal" Operett Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga.
"Ilias" kui sõjaaja olustik ja "Odüsseia" kui kangelase rännakud ja pildid rahuajast. Seetõttu peetakse eeposeid hinnaliseks ka ajalooallikatena. 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Arvati, et eeposed olid üles kirjutatud türann Peisistratose ajal 6.sajandi Ateenas riiklike pidustuste ajal. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Kas mõlemal eeposel (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") oli sama autor? Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinud arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, aga mõlemal ilmselt eri autor. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Trooja tsükkel, Teeba tsükkel, Heraklese vägitegude tsükkel, Argonautide tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. Ilias, Odüsseia, Telegoneia, Kypria 23
Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa- alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne. Eeposes saab kalevipoeg kuningaks, kuid mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama (künnab, külvab) mis rahvaski. Kr. seostab
Romaanis on palju tegelasi, aga ühelegi neist ei ole antud õigust väljendada ainukehtivad tõde. ! ÜHEHÄÄLNE romaan on lihtsamat tüüpi- siin võib küll esineda erinevaid vaatepunkte, ent valitsema jääb peategelase või kõiketeadva jutustaja vaatepunkt. Teised, põhilised vaatepunktist lahknevad hääled kas surutakse vaikima või kuulutatakse valedeks. PROOSAZANRID EEPOS ! EEPOS on kirjanduslik suurvorm, mis on enamasti kirjutatud värsivormis. Eeposel on tavaliselt üks peategelane, sageli üleloomulike võimetega kangelane, kelle tegevusest võib sõltuda kogu tema rahva saatus. Eepostes on lahinguid, ning pikki ja vaevarikkaid teekondi. Tegevus toimub suurel maa-alal. ! ! *Eepos on ülev zanr- ei tegeleta arhiste asjade, elu pisiseikadega - kangelane saadab korda vaid suuri tegusid. Eeposes elatakse suurte ideaalide nimel. ! ! *Kangelane ei muutu sündmuste käigus - algusest peale valmis ja terviklik. !
ngakizele kogukondlik esivanemate kultus udmurtidel ohvritseremooniad, mida tähistati kevadel ja sügisel esmalt pühas salus, hiljem palvekojas (puust kuju > küünal 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Setode eepos „Peko“ loodi rahvalauliku Anne Vabarna „ette ütlemisel“ tema pojale Ivanile. Esimese osa ettütlust 1927. a, teine osa 1930. a, eeposel on umbes 8000 värssi. Eepose jutustava ülesehituse pani eelnevalt kokku rahvaluulekoguja Paulopriit Voolaine. Tekst kirjutati üles 1927 etteütluse põhjal. Põhineb ühe seto aktivisti etteantud süžeel – ta oli riigipalgal ja tahtis midagi tagasi anda riigile. Pekokultus avastati 19. sajandi lõpul, esimesed ülestähendused 1880-1890.aastatel. Peko tegelaskuju loomisel lähtus Paulopriit Voolaine läänemeresoome jumaluse Peko kujutelmast, mida Setumaal veel paiguti tunti
filosoofiliste probleemide käsitlemiseks. Inimene õpib kannatlikus võitluses loodusega alluma jumalikele seadustele. 109. Iseloomusta P. Ovidius Naso eepilist peateost ,,Metamorfoosid": kesksed ideed, struktuuri eripära ja uuenduslikkus võrreldes Vergiliuse eeposega ,,Aeneis". ,,Aeneis" oli mütoloogilis-ajalooline eepos, mis osaliselt kandis ka propaganda sõnumit roomlaste ajalugu seoti väga otseselt kreeklaste omaga. Eeposel on üks kangelane, kes saadab korda õilsaid tegusid ja keda ülistatakse. Ovidiuse peateoses ,,Metamorfoosid" pole ühtset kangelast ega läbivat teemat. See on kahesaja viiekümne muundumise lugu mütoloogiast ja ajaloost antud teemadel. Värsimõõduks on heksameeter, koosneb 15. raamatust, kogumaht 12 024 värssi. Ovidius oli omas ajas täiesti originaalne; kirjutas supereepose, mida selles zanris polnud võimalik enam ületada
loomingut. Catullus avaldas mõju ka kunstile. Tibullus ja Propertius mõjutasid eriti renessanssi. Tibulluse eleegiad olid üsna kerged, Propertius oli raskepärasem. Teda mõjutasid hellenistlikud poeedid. Kuldse ajastu kolmik: Vergilius, Horatius, Ovidius. Vergilius kirjutas keiser Augustuse tellimusel propagandateoseid, neist kuulsaim on eepos ,,Aeneas" Rooma poetiseeritud ajalugu Aenease põgenemisest Troojast võitluseni Itaalias. Vergiliuse eeposel oli tugev järelmõju renessansi ja baroki ajal. Horatius kirjutas väga eripalgelist luulet. Elu lõpuks oli temast sisuliselt saanud Augustuse õukonnapoeet. Ta pidas kõige olulisemaks oma oode. Tema ,,Ars poetica" oli renessansi ja baroki ajal õppekirjandus, mis mõjutas ka hilisemat luuleteooriat. Ovidius kirjutas lembeluulet, mütoloogilist õpetatud luulet, pagenduse ajal kurba eleegiat. Lembeluule oli meeleline, õpetades, kuidas võita armastust, kohati vaimukas ja paroodiline
Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnaline rüü (rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil). Pärast toimusid ohvritalitused, muusika- ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks õlipuuokstest pärja ja õliga täidetud hinnalise amfora. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Kas mõlemal eeposel oli sama autor? Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinuim arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, ent mõlemal ilmselt eri autor 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Teeba tsükkel Heraklese vägitegude tsükkel Argonautide tsükke Trooja tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. * ,,Kypria" (Trooja sõja põhjused ja eellugu)
Läheb ka 2. korda põrgusse: enne ta võitis Sarvikut, aga too pages veel rohkem maa alla. 19. loost pöördub eepos lõpplahendusele. Maal hakkab halvasti minema: raudmehed saabuvad, Kalevipoeg saab lüüa. Taganeb metsa, läheb üle Kääpa jõe, kus mõõk lööb jalad alt, sureb, läheb taevasse. Taevas kogunevad targad, kes mõtlevad, kas saaks Kalevipoega veel kasutada. Otsustavad hinge tagasi anda ja saata ta põrgusse Sarviku valvuriks. Eeposel on 2 lõppu: kangelase langemine ja tema tagasitoomine surmast. Toonitab optimismi, lootust: „Aga üks kord algab aega...“ Vaatamata traagilisusele, et kuningat pole enam, jääb lootus, et kui ta põrgust vabaneb, saabub taas. folkloristlik Kalevipoeg = negatiivne, põhitegevus on eri külade naiste tagaajamine, alkohol. Ta on nagu puhas instinkt, loodusjõud. Ambivalentne. Pole kuningas. Kreutzwaldi KP kannab eepose põhiideed. Oluline on eri tegelaste suhe KP-ga. Esitatakse
annaabi.ee 
