Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu võib lugeda ja jutustada mitmeid kordi. e) lugege luuletusi, liisusalme ja vigurlauseid, kus on palju kordusi (tii-tii-tihane, vaa-vaa- varblane; midli-madli, kudli-kadli). f) mängige erinevaid sõnamänge (vastandsõnade leidmine, mõistatuste lahendamine, mida ütlesin valesti). g) harjutage suu- ja keelemänge (hobuse kappamise imiteerimine, keele liigutamine külgedele ja üles-alla, põskede punnitamine, huulte torutamine). h) õpeta last võrdlema, märkama erinevusi ja sarnasusi (talv ja suvi, lind ja loom).
loogilise sümbolite kasutuse kaudu abstraktsetest mõistetest arusaamist. Tema mõtlemisvõimesse on tekkinud hüpoteetilisuse moment. Üldiselt arvatakse, et enamik inimesi ei suuda kunagi saavutada selles etapis täiuslikkust, kuid see muudabki inimkonna huvitavaks, et me oleme erinevad. Mälu ja mõtlemist areng Mälu on tunnetusprotsessides ja tegevuses. Lapse mõtlemist ja mälu arendab ka see, kui lapsevanem loeb lapsele ette tema eale sobivat jutustust, luuletusi, liisusalme. Lugemise ajal laps jälgib pildil toimuvat ja kuulab jutustust, see soodustab kõige otsesemalt lapse mõtlemist. Laps kogub suurema osa informatsioonist nägemise ja kompimise abil. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda . Mõtlemine on tunnetustegevuse kõrgeim aste, mille käigus laps lahendab tema ette püstitatud probleeme. Mõtlemise arendamine toimub kahes suunas: ülemineku tagamine tajuülesannetelt
puutükk loodusest) erinevates tegevustes ja mängudes, areneb lapse paindlik mõtlemine. 4 aastane laps räägib mängu ajal, võib kirjeldada oma tegevust. Jutustab mänguasjadele lugusid loeb neile mängult raamatuid ette. 5 aastane reguleerib oma tegevusi sisekõne abil, oskab kasutada ruumi- ja ajamõisteid, tunneb värvusi, kasutab liitlauseid, kasutab enamasti õigeid keelevorme, suudab jutustada sündmustest oma elus või pildil, suudab meelde jätta luuletusi ja liisusalme ja see kõik tuleneb mängides. Lapse arengu eeldatavad tulemused 4-5 aastane laps: - tunneb mängust rõõmu; - püüab rakendada mängudes oma teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast; - püüab võtta endale mängurolli täiskasvanute abil,võib täita mängudes erinevaid rolle; - võtab osa ühismängudest; - järgib mängureegleid; - püüab arendada sisu loovmängus; - kasutab mängudes erinevaid mänguvahendeid;
Lavastusmäng 1-2 aastaselt: Lavastusmänguni jõudmisel on vaja teha eeltööd juba esimesel eluaastal. Lapsega tuleb sageli vestelda, talle laulda, lugeda lühikesi luuletusi ja rütmisalme ning mängida hüpitusmänge. Aastane laps on emotsionaalselt vastuvõtlik muusikale ja kunstilisele sõnale. Lapsel areneb võime kooskõlastada erinevaid liigutusi muusikaga, ilmned rütmitunne ning ta tabab luuletuse rütmi. Kui talle loetakse lühikesi luuletusi, nalju, rütmi- ja liisusalme, tekitab see temas rõõmu, elevust ning soovi matkida täiskasvanut. Matkimismängude kaudu omandab laps erinevaid liigutus- ja kõnemudeleid, mida läheb hilisemas lavastusmängus vaja. 3-4 aastaselt: Kuulatakse meeleldi täiskasvanu emotsionaalselt esitatud lühikesi lugusid. Huvitavad tekstid, milles peaks olema palju kordusi. Laps imiteerib kuuldud loo tegelaste häälitsusi ja käitumist ning ütleb üksikuid kergemaid lauseid. Lavastusmängu juhtmängija või juhendaja
jõukohasel tasemel õpetus omakorda võimaldab psüühiliste protsesside täiustumist. Kognitiivsete oskuste valdkond on tihedalt seotud motoorika, sotsiaalsete ja kommunikatsioonioskuste kujundamisega. Seega peavad vastavate oskuste kujundamise/kinnistamisega tegelema nii rühma õpetaja, liikumis- ja muusikaõpetaja kui ka logopeed. Sellises vanuses lapsed peaksid hääldama kõiki häälikuid õigesti ja rääkima selgelt ja arusaadavalt. Peaks teadma peast kuni 4 realisi liisusalme, peaks kasutama lauses põimlauseid. Kuid samas teab ja nimetab enamiku kehaosi, kirjeldab täiskasvanu abiga olupilti. 6 Eneseteenindamine Eneseteenindamise oskused ja harjumused tulevad paljustki pere elulaadist ning tavadest. Poisil puuduvad oskused eneseteenindamiseoskuste kohalt. Poiss ei suuda hoolitseda oma keha eest ega riiete eest. Rebib aegajalt oma riideid lasteaias katki, ei pese nägu ega käsi lasteaias ilma, et peaks talle mitu korda ütlema. Tervise hoidmise oskused on head
Tähtsusetu ei ole seegi, et juba üsna varases eas puutus laps kokku lauludes, mängudes, juttudes, vanasõnades, aga ka kommetes, tavades ja igapäevastes käitumisnormides väljenduva esivanemate traditsioonilise maail- mavaatega. Siit ammutati hingelist tasakaalu ja sisemist kindlustunnet. Mitmete põlvkondade lastele on rõõmu ja mängulisust pakkunud eesti folklooris liisutuste näol mitmesugused kõnemängud ning tänapäevagi lapsed kasutavad neid omavahelistes mängudes. Liisusalme teab ja peab neist lugu iga laps. Neid korrutatakse, jorutatakse, ümisetakse suurima mõnu ja rõõmuga. Liisutustes kohtame tihti olematuid või absurdseid tegelasi, keda seovad omavahel kummalised ja täiesti ootamatud seosed. Kummalised ja ootamatud on ka nende tegemised-toimetused. Tegelikult aitab olematu ettekujutamine just pärismaailma kiiremini ja kergemini omaks võtta. Samamoodi on ka keelelise külje pealt.
Kõne arengu seisukohast on kuulamisoskuse arendamine koolieelse ea tähtsamaid ülesandeid. On oluline, et kuulamisoskus kujundatakse enne seda, kui laps jõuab lugemise ja kirjutamiseni. Oskus hakata kasutama tegevust saatvat kõnet kujuneb lapsel pikkamööda. Täiskasvanuga igapäevase koostegutsemise käigus kujuneb arusaamine täiskasvanu lausete sisust. Kuulamisoskus on aluseks rääkimisele, lugemisele ja kirjutamisele. Tegevusi ja mänge tuleb toetada kõnega, haarates juurde liisusalme, sõrmemänge ja luulet. Nende tegevustega anname väikelapsele võimaluse omandada emakeele suulist vormi. Sel perioodil on keel ja tegevus lahutamatult seotud. 1-2 aastane laps kasutab 3 kuni 5 sõnalisi lauseid. Sõnade tagavara tõuseb 300-ni. Kasutab sõnu "anna", ,,otsas", ,,ära/peidus". Osutab esemele või pildile ning küsib "Mis...?" Nimetamisel näitab tuttavaid esemeid. Hakkab ennast nimetama nimepidi. Mõistab ja täidab
Traditsiooniliselt peetakse reeglimänguks mängu, kus on kindlad normid ja täpne mängu käik. Reeglimängus osaleb vähemalt kaks mängijat ja nad on seotud konkreetsete esemetega. Reeglimängu iseloomustab neli komponenti: 1. mänguasjade ja esemete olemasolu 2. mängureeglid 3. mänguvõimed ja valmisolek 4. mängija isiksus tervikuna Lisaks neile neljale komponendile võib reeglimängus esineda ka mitmesuguseid liisusalme. Reeglimängudel on suur mõju lapse arengule. Mängijad peavad reeglitest kinni pidama, jagama rolle omavahel, kooskõlastama reeglid või nende muutmise. Mäng ja uurimine??? 4.Montessori, Fröbeli ja Steineri vaated laste mängust. Maria Montessori- mäng sünnib juba mähkimislaual. Tähtsam on mängule innustada. Liikumismängudel eriti suur tähtsus kõige muu õppimisel. Mängudes suundutakse konkreetselt abstraktsemale
113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? Lüürikale eelnenud rütmistatud proosa lühivorme (loits, vanne, needus jt) nimetati carmen'iteks. Neid iseloomustab algriim, harva lõppriim, palju kõlakujundeid; fraasid enam-vähem ühepikkused, kasvavate liikmete seadus, figura etymologica (etümoloogiliselt seotud sõnatüve kordus). Tuntud on Cato Vanema ,,Põllupuhastuspalve". Kirjutati ka liisusalme ja mõistatusi. 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? Tänapäeval on lüüriline luule väga laias tähenduses ehk see on igasuguses vormis (ka vabavärsis) luule, milles on keskne autorile omistatavate tunnete väljendamine. Antiikajal oli lüüriline luule lüürilistes värsimõõtudes luule. Tihti kajastas luulezanri
annaabi.ee 
