Barbarism vahendsõna Kõiv kask Pürgima püüdlema Bestseller menuraamat Kõurik raskesti kasvatatav Reivik rivaal Bestseller menuteos laps Rend-joonis Briifing infotund Künnis lävepakk Retuusid reiud Buklet voldik Laptop sülearvuti Rula ratastega laud Deklamaator etleja Leksika sõnavara Rupskid looma siseelundid Deklineerimine käänamine Leksika sõnavara õpetus Russitsism venepärane Dekreetpuhkus Leksikograafia sõna emapuhkus sõnaraamatu koostamine Rümp looma puhastatud Dialekt murre Leksikoloogia sõnaõpetus keha Dziinid teksad Lell isa vend Saajad-pulmad
muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline kontekst, milles sõna kasutada saab (nt kartuleid võtma, marju korjama, vilja koristama). Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus. (hiir `näriline' `arvuti lisaseade'). Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde, allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku. Sõna on üldistus sõnavormidest, st sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum, sõne aga sõna tekstis. Leksikaalne üksus on keeleüksus, millel on tähendussisu, see võib olla sõna või sõnade püsiühend. Ilus ja kaunis on sünonüümid, ehk samatähenduslikud sõnad raamat ja juturaamat
,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid" (1980), puudutus" (1981), ,,Salateadvus,/ (1983) ning ,,Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes ,,Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline,/, ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks. Sisuga sarnane süntees tekib vormis. Ühelt poolt jääb Kareva truuks vormirangusele, eelistades silbirõhulisi ja rõhulisi meetrumeid, eriti klassikalises luules kinnistunud viiejalalist jambi
TUNNIKONSPEKT OLGA PRIVALOVA, SKVVM-1 AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine - kommunikatiivsed eesmärgid: õppida rääkida riietest, garderoobist, riieteesemeid kirjeldada 2. Arenemiseesmärgid: 1 Fantaasia, mõtlemise, tähelepanu, vaatlemisoskuse arendamine, üldise silmaringi laienemine, ka lingvistilise silmaringi arenemine,
sõnavaraõpetus Uurib, kuidas sõnad inimkogemuses eksisteerivad (sõnaraamatute koostamise põhimõtted >> sõna talletamine ja taastootmine ajus) Põhimõisted I Sõna üldistus sõnavormidest, st sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Sõna algvorm sõna esindaja, valitakse (ainsuse nimetav ja ma-tegevusnimi) Sõnavorm grammatiline sõna, st sõna mistahes grammatilises vormis (jooksma, joostakse, on jooksnud). Sõnavara ehk leksika - kõik mingisse keelde, allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku. Põhimõisted II Sõne sõna tekstis (sõnavarastatistika tegeleb sõnavara statistilise uurimisega: sõnasagedus, sõnavara kasv, tekstianalüüs) Lekseem vähim sõnavaraüksus (sõna või tüvimorfeem) Leksikaalne üksus keeleüksus, millel on tähendussisu, st sõna või sõnade püsiühend (uks, aken, puu, läbi lugema,
Ta teeb nii olude sunnil. Ta sai aru. *Võtsin töö puhastele käsile. *Ta teeb nii olude sundidel. *Ta sai arud. 6. Grammatikaliseerumine on pikaajaline protsess, võib rääkida grammatikaliseerumise astmetest (kontiinuumist). Eesti keeles on kasutatut terminit ,,grammatikaliseerumise kalle" (cline). Ebaõnnestunud eestikeelne vaste, parem ja arusaadavam oleks ,,grammatikaliseerumise kulg" vms. Leksikaalne ühik > grammatiline sõna > kliitik > liide Teisisõnu: leksika > süntaks > morfoloogia Kliitik vahepealne iseseisva sõna ja grammatilise tunnuse vahel, n-ö toetub iseseisvale sõnale, nt inglise I'm, prantsuse j'ai. Liikumine toimub vabamatest suhetest rangemate suhete suunas, konkreetsest abstraktse suunas. Näiteid: Kaasaütleva lõpp on arenenud postpositsioonist: N GEN + kaasa > -kaa > -ga (vrd soome N GEN + kanssa) Kaassõnade areng: käändevormide kivistumine. Mõnikord side nimisõnaga on veel tunnetav (abil), kuid mitte alati (maha)
diakroonia. Sünkroonne kirjeldus vaatleb mitte ainult iga antud staadiumi kirjandusloomingut, vaid ka kirjandustraditsiooni seda osa, mis kõnesoleva staadiumi jaoks on taaselustatud või jäänud vitaalseks. Toonitatakse, et kirjanduskriitikat ei tohi segamini ajada kirjandusteadusega: "kirjanduskriitiku" nimetuse omistamine kirjanduse uurijale oleks sama ekslik nagu "grammatika- (või leksika-) kriitiku" nimetuse andmine keeleteadlasele. Sünkroonset poeetikat, nagu sünkroonset lingvistikatki ei tohi segi ajada staatikaga. Diakrooniline (ajalooline) lähenemine puudutab mitte ainult muutusi, vaid ka pidevaid, vastupidavaid , staatilisi faktoreid. Diakrooniline poeetika või keeleajalugu on ülemstruktuur, mis ehitatakse järjestikulisele sünkroonsete kirjelduste seeriale. Poeetika lahushoidmine keeleteadusest on garanteeritud vaid siis, kui keeleteaduse ala lubamatult piirata.
Aosta(Itaalia);Caesaraugusta-Zaragoza(Hispaania), Colonia Agrippina-Köln; Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. 26.Miks räägitakse alates varasest uusajast Euroopa keeleliselt relatiniseerimisest? Miks tähendab relatiniseerimine ühtlasi ka regetsiseerimist? Millistes eluvaldkondades on olnud aktiivsem ladina, millistest kreeka laensõnade tarvitusele võtmine? Ladina keel kui rahvusvahelise leksika ja terminoloogia alus: Antiikne eeskuju- ladina filosoofiaterminoloogia: uute asjade/mõistete jaoks tuleb kasutusele võtta uued sõnad. Põhiprintsiip „Nihil adhuc esse, quod Latine non sit expressum aut exprimi nequeat“ (Pole midagi mida ladina keeles ei oleks väljendatud ega saaks väljendada) Internatsionalismide levik= Euroopa relatiniseerimine: kõik varauusaegsed eluvaldkonnad. Ladina keel kui rahvusvahelise leksika ja terminoloogia alus:
Väites seda, et eesti keel on ammustest aegadest olnud selline, nagu ta parajasti tänapäeval on, teeme tegelikult vea. Keeles on väga palju laensõnu nendest keeltest, mida rääkisid inimesed, kelle võimu all oli Eesti. Need on eeskätt vene, saksa ja rootsi keelest tulnud sõnad. Samas üpris suur kvantum sõnu tuli ka soome keelest. Pikkamööda on need laenatud sõnad kõnepruugis sel moel kohanenud, et ei oskagi oletada nende õiget päritolu. Tänapäeval kiireneb eesti leksika laienemine, mille põhjustajaks on infotehnoloogia tormiline areng. Seega pea iga aasta lisandub sõnavarra mõnikümmend uut terminit inglise keelest. Siit lisandub veel üks kohustus kanda hoolt selle eest, et oleks võimalus minna julgelt tulevikku just sellise eesti keelega, mille üle uhkust tuntakse ja mis säilitab endas oma identiteeti, ajalugu ning eripära. Kohustus on hoolitseda, et Eesti rahvas püsiks. Tuleb kaitsta oma keelt ja süvendada lastes
huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline", ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks. Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine,
huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline", ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks. Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine,
KUJUTLEJA Info põhjal kujunevad neil põhiliselt pildilised assotsiatsioonid. Nad jätavad kergemini meelde pilte, jooniseid, diagramme, graafikuid, demonstratsioone. Visuaalse mõtlemisega inimesed on passiivsemad, nad alluvad enam sisemistele kujutluspiltidele ning eelistavad staatilisemat keskkonda. Keeleõppes sobib selle tüübi puhul kasutada mõtteskeemide loomist, kirjeldusi, tegevuste mitmekesisusega ei tohiks üle pakkuda. Tihti võib kujutlejate leksika olla rikas ja emotsionaalne. Suulisest lihtsam võib olla kirjalik tekstiloome. ( http://www.e-uni.ee ) SÜGAVAD JA PINNAPEALSED STRATEEGIAD Eristatakse ka sügavaid ja pinnapealseid strateegiad esimesed soodustavad materjali põhjalikku omandamist, teised on suunatud pigem kiirele hakkamasaamisele. Õppimine on motiivide ja strateegiate kombinatsioon. Iga kombinatsioon määrab erineva lähenemise õppimisele. Motiiv määrab ka ära strateegia läbi õppija personaalsete vajaduste
Sümbol- märk , mille tähendus ja vormi sisu ei one motiveeritud Indeks- vorm on mittepiltlikus suhet referendiga Suhtlus ehk kommunikatsioon Saatja-vastuvõtja-kanal Keele vhendusel saadud info Jaguneb kaheks: Semantiline info: mida konkreetne lausung tähendab Statistiline info: põhineb koodi märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel Keele ALASÜSTEEMID FONEETIKA: häälikud on ehitusmaterjal MORFOLOOGIA: tüved, tunnused, lõpud jne Sõnavara/LEKSIKA SÜNTAKS: üksused koosnevad sõnavormidest LOENG II Maailmakeeled: Keeltevahelised SARNASUSED Seletatkse järgnevaga: Mõtlemisprotsesside universaalsus Keelte sugulus Laenamine Juhuslik kokkulangevus Keelte ühisjooni nim. universaalideks... Üldkeeleteadus ...üldkeeleteadus uurib universaale: Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria
· Pascal, 1971, N. Wirth - Euroopa · C, 1974, D. Ritchie · Ada, 1979 - USA · Funktsionaalsetest keeltest esimene on Lisp, 1962, J. McCarthy, LISt Processing - MIT · Loogilistest keeltest esimene on Prolog, 1971, PROgramming in LOGic - Marseille Univ. · OOP alused Simula, 1967 · Smalltalk - "puhas" OOP · C++ , 1986, B. Stroustrup, OOP · ML, Haskell, Scheme - funktsionaalsed · Java, 1995, Sun - OOP Programmeerimiskeelt iseloomustavad: 1. leksika - kuidas panna kirja elementaarseid "sõnu" antud keeles - nimed (identifikaatorid), konstandid (arvud, stringid, tõeväärtused jne.), võtmesõnad (reserveeritud nimed), eraldajad jne. 2. süntaks - antud keele grammatikareeglid. Erinevalt loomulikest keeltest ei ole programmeerimiskeeltes mitte midagi peale hakata süntaktiliselt vigaste tekstidega. 3. semantika - keelekonstruktsioonide tähendus, s.t. kuidas interpreteeritakse
Sõnamoodustuse küsimused. Sissejuhatus 1. Leksika ja sõnamoodustus on vastastikku seotud selles mõttes, et sõnamoodustus on sõnarikastusvahend: protsessi tulemuseks on uued sõnad oma leksikaalse tähenduse ja grammatikaga (muutevormistik, lausekasutusvõimalused). 2. Sõna kui keelemärgi üks funktsioone on tähistada keelevälise maailma objekte ja nähtusi, mida nim entiteetideks e olemiteks. 3. Keelevaras olemasolevaid leksikaalseid ja tuletusmorfeeme kindlate reeglite järgi
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid.
III aastatuhande teisel poolel eKr ilmusid esimesed sõnastikud, mida on ka väljakaevamistel leitud. Need aitasid lugeda ja interpreteerida sumeri tekste. Õppekursus toimus kahe põhiprogrammi alusel. Esimene pani pearõhu teadusele ja keeletehnikale, teine kirjandusele ja loomingulise potentsiaali arendamisele. Esimene programm kujunes järk-järgult selle õpetamisprotsessi käigus, mille peaeesmärk oli sumeri kirja õpetamine. Sumeri keele leksika oli jaotatud gruppidesse, kus sõnad ja väljendid olid omavahel seotud üldise sisu poolest. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale. Enamik savitahvlikesi olid keeruliste nimisõnade või tegusõnavormide loetelud. See näitab, et sumerite grammatika oli hästi läbi töötatud. Palju pöörati tähelepanu ka matemaatikale. Sumeri koolilapsed õppisid arvude kirjutamist, ülesannete lahendamist, pindalade arvutamist. Samuti oskasid sumerid üles kirjutada nii täis-kui ka murdarve.
Jean-François Lyotard (192498) taandumine. 1979 ,,Postmodernne olukord" (La 3. Ladina ja vanakreeka keele pärand Condition Euroopas: postmoderne), 1988 3.1 Euroopa tähestiku, kirjakeelte ,,Postmodernsusest lastele" süsteemi ja (Le Postmoderne expliqué aux grammatikatraditsiooni alus; enfants, e.k 2014) 3.2 rahvusvahelise leksika ja ,,Suurte narratiivide (jutustuste)" terminoloogia alus; (grands récits) Mõju eesti sõnavarale; ehk metanarratiivide kadumine (nt 3.3 Euroopa nimevaramu alus ajaloo progress, teaduse kõiketeadmine, Ladina keele ja romaani keelte absoluutne nimetus vabadus) Latium maakond Tiberi Tagajärg: kohalikud, väikesed alamjooksult Lirise jõeni.
kirjakeeles" (1981). Arnold Kask mõtestas kirjakeele ajalugu laiemas perspektiivis. Raamatud: "Eesti kirjakeele ajaloost" I--II, "Eesti murded ja kirjakeel" (1984). Aino Valmet vanema kirjakeele morfoloogia. Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. 22. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused. Tänapäeval uudne lähenemine vanadele tekstidele kogu materjali elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine. Korpused, sõnastikud, konkordantsid. Arvestada tuleb lähtematerjali raskesti kättesaadavuse ja tõlgendamise keerukusega. Uurimismeetodid: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930
Samas sisu ja otstarve on mõlemal keeletüübil samasugune, kui lähtuda semantilisest poolest, mõttekeelest (mentalese), kust saavad mõtted endale kuju, mida suhtluses väljendatakse. Semantiline universaal peitub mõttekeeles. Mõttekeel on Chomsky järgijate sõnul kaasasündinud ja keeleõpe annab sellele juurde viimase lihvi ja vormi. Evans ja Levinson (2009: 435) vastavad sellele jällegi keeltevaheliste suure erinevusega: grammatika ja leksika kodeerivad valmis mõttekeelsed mõisted, kuid ei saa neid igas keeles ühtviisi sõnadesse panna, sest mõnes keeles ei pruugi olla näiteks värvi- või arvsõnu, samas mõnes teises võib olla jälle ,,liiga palju" (nt atabaski keeles tuleb valida verbi juurde objektikategooriaks vedelik, köiesarnane ese vms). (Evans, Levinson 2009: 435) Keel peegeldab kultuuri ja ümbrust: kui mõne kategooria jaoks ei nähta vajadust, siis ei kajasta seda ka keel, aga ,,ei
maa-vesi; jaht mägedes-jaht merel; mäetipp-org. Vormiliselt kosmogooniline (vertikaalis), kuid sisult geograafiline (horisontaalne) liikumine. Sotsioloogiline kirjeldab sugulussuhteid, nt isa- või emapoolsed sugulased. Tehnoökoloogiline: tegevuse käivitaja, nt nälg. Globaalse integratsiooni kood, mis seob eelnevad koodid tervikuks. Üleminekul müüdilt müüdile jäävad armatuur ja kood samaks, aga teade muutub. Teated antakse edasi koodide abil, millel on oma grammatika ja leksika. Invariantne on just nende grammatika, aga mitte leksika (ja seetõttu ka mitte teade). (8.loengu slaidid 32-42) Eco: Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel. Kõiki koode saab kõrvutada üldise koodi alusel, mis on neist lihtsam ja universaalsem. Eksisteerib märgirepertuaar (teatav loetletav hulk sümboleid). Kood tuletab neist sümboleist erinevuste ja opositsioonide süsteemi ja sätestab ühildumise reeglid
(1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 26. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI Uurijad: TÜ: Huno Rätsep, Jaak Peebo, Valve-Liivi Kingisepp, Heli Laanekask, Külli Prillop, Pille Penjam, Kristel Ress, Külli Habicht; EKI: Kristiina Ross, Külli Kuusk, Heiki Reila, Annika Kilgi Tööd: Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997), "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000), "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002), "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002), "Läänemere
(1983) ning “Vari ja viiv” (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes “Ööpiltidega” sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud 4 statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks “tõeline,“ “püha,” “taevas,” “valgus,” “sära,” “jumal,” “igavik,” “ime.” Armastus omandab järk – järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavast eetiliseks printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi
Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus ja heli on seega keelelise suhtluse kaks poolust. Keel põhineb tähenduse ja heli seostamisel. Seega on keele olemus kaheplaaniline, ehk duaalne. Keele allsüsteemi suhted hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: - Semantika tähenduste uurimine - Süntaks lauseehituse uurimine - Leksika sõnavara - Morfoloogia sõnade sisestruktuur - Fonoloogia häälikulise struktuuri uurimine Selle süsteemi kohaselt teostub kõrgem tasand madalama tasandi kaudu. · Keelesüsteemi avatus Suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv neis on piiratud või mitte. Ainult loomulikud keeled on avatus süsteemid selle mõiste kitsamas tähenduses. Neis on palju alussõnu
Publikatsioone : · Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997) · Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000) · Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht, Külli Prillop "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002) · Kristel Kikas "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002) · "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995) · Johannes Gutslaff. "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlkinud ja koostanud Marju Lepajõe (1998) · "Julius Mägiste 100". Koostanud Valve-Liivi Kingisepp (2000). · "Vana kirjakeel ühendab
Laadima hakkas ta youtube,i keskkonda enda lohakat tõendavat videot ja see oli viimasena mille peale ta mõtles, et vastu pead ei saaks mingisuguse ehitisega. Intervjueerija tsiteerib twitteri kaudselt sõnumi jätnud noormehe poolt, mis oli väga karmilt seletatud selle juhtumi poolt ja ta ei hakkanud kommenteerima, mida täpsemalt noormees tahtis sellega teada kuid palub vastavalt seletust selle juhtumi juures. Silveri jaoks esmamulje oli selle küsimuse peal huvitav selle poolest et leksika poolest rääkis ta kõik seda rahulikult stuudios ja hästi palju huvitavad näoilmeid oli, kuid reaalsuses sotsiaalmeedia kaudu oli kõik palju karmim kirjas ehk üleliigendatud näiteks sellest et ”tuli põleb, kuid tegelikult lihtsalt suitsu natukene tuli välja ja lõppes”.Järelikult oli see tehtud selle jaoks , et inimesed talle tsiteeriks selle kohaselt vastu et ta on hästi suur kangelane ja tahtis kuulsust selle poolest saada, juttu järgi oli arusaadav et sõnadest
gasoline ja Prantsusmaal essence. Kui aga peaks huvitama petrool (ehk petrooleum), siis tuleb Inglismaal küsida paraffin, USAs kerosene, Prantsusmaal pétrole. Rahvusvahelistena ei ole kasutatavad isegi suuremad arvsõnad (kõrgemate järguühikute nimetused), sest biljon on Venemaal, Prantsusmaal, USAs 109, aga Suurbritannias, Saksamaal 1012, triljon vastavalt 10 12 ja 1018. Kõige harilikumad meie kultuuriareaali rahvusvahelise leksika lähtekeeled on olnud vanakreeka ja ladina keel. Vanakreekast pärinevad nt apteek, ingel, kips, kirik, orel, paragrahv, piibel, piiskop, prohvet. Tänapäeva sõnaloome seisukohalt on olulisem, et sealt on pärit hulk aktiivseid morfeeme (tüvesid, eesliiteid ehk prefikseid, pooleesliiteid ehk prefiksoide, järelliiteid ehk sufikseid, pooljärelliiteid ehk sufiksoide). Järgnevalt näiteid vanakreeka prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide kohta:
kirjaviisid (foneetiline ja logograafiline; silpkiri), tähestikud, ladina tähestiku kujunemislugu, eesti keele teadaolevad esimesed kirjapanekud. Kohustuslik lugeda õpikust lk 107-147= peatükk Morfologia. Morfoloogia test Moodle'i 4. Moodulis (seal ka täpsemad juhised.) · Sissejuhatus grammatilistest kategooriatest · Kordamine tüpoloogiast · Morfeem, morf, allmorf · Vaba ja seotud morfeemid · Markeeritus · Sõna · Grammatika · Grammatika ja leksika suhetest · Grammatiseerumine · Sõnaliigid Morfoloogia ja süntaksi uurimisuobjektiks on vormilised vahendid, mida keeles tähenduste väljendamiseks kasutatakse. Morfoloogia- sõna ja sõnast väiksem üksus Süntaks- seosed sõnade vahel ja lausete ehitus =MORFOSÜNTAKS Morfeemiaanalüüs- morfoloogiline segmentimine: Ma e-lan veel koleda-ma-s paneel+maja-s kui eelmise-l aasta-l. Morfoloogiline info lisamine-töönimetus glossimine: -1SG KOMP-ELAT-ELAT- ADE-ADE
"Karolingide renessanss"- ladina kirjaeele "puhastamine" 813 Tours'i kirikukogu (in rusticam romanam linguam) tõlgiti jutlused maarahva keelde 10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles Paavst Gregorius V (999) epitaaf: oli kolme keelne- ladina k, vulgaarkeel, germaani keel Ladina keele püsimine - Hariduse, valitsemise, seaduste keel - Ilukirjanduse keel Ladina keel romaani keelte adstraaduba (leksika, morfoloogia, süntaks, ortograafia) Sõnapaarid samast etümonist pr. penser (mõtlema)- peser (kaaluma), detteur -déviteur (võlgnik= it. argento- ariento Ladina keele perioodid 1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid epigraafilised pealiskirjad. 7. saj. e. Kr. nn. Praeneste rõivanõel (fibula Praenestina, Praeneste = Palestrina):
400-aastasest keele- ja kultuuriloost (16. sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani). Liikmed: Külli Prillop, Pille Penjam, Kristel Ress, Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht + üliõpilased kui tekstide sisestajad (BA Piret Sõmermaa); märgendajad (BA Piia Taremaa, BA Aune Esinurm). TÜ vana kirjakeele töörühma publikatsioone · "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997) · ,,Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000) · "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002) · "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002) EKI · Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. · Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) · Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta
iseseisva ettekujutuse "karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981), "Salateadvus" (1983) ning "Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes "Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks "tõeline," "püha," "taevas," "valgus," "sära," "jumal," "igavik," "ime." Armastus omandab järk järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavast eetiliseks printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi
plus) h) demonstratiivide tähendus nõrgeneb (→ määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine (→ umbmäärane artikkel) 29. VL süntaktilised ja leksikaalsed eripärad võrreldes klassikalise ladina keelega Süntaks, sõnajärg muutub vormistatumaks, enne oli vaba a) Indikatiivi kasutuse laienemine (nt. kaudne kõne) b) KL Accusativus cum infinitivo (Credimus te mentiri) → analüütiline konstruktsioon: credimus quod mentiris. c) Sõnajärje stabiliseerumine Leksika a) Paljud KL sõnad kaovad kasutusest, nt. ferre (“kandma”) → (ad)portare (cf. pr. porter). b) sõnade tähenduse kitsenemine (nt. unione “pärl” > pr. oignon “sibul”; necare “tapma” > “lämmatama” > “uputama”, cf. pr. noyer) c) sõnade tähenduse laienemine (satione “külviaeg” > ajaperiood, aastaaeg, cf. pr. saison). d) metafoorid, nt. testa “savipott” → “pea”, cf. pr. tête 30. Prantsuse keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine
sõnade muutmist sõnade omatähendust süntaktilist funktsiooni. Need kriteeriumid on oma põhiolemuselt erinevad, kui rõhutada enam ühte või teist, saab mõnevõrra erineva liigituse. Eesti keele tänapäeva sõnaliigikäsitelu esmaaluseks on sõnamuutmine, nt noomenid käänduvad, (deklineeruvad) verbid muutuvad ajas ja isikus (konjugeeruvad), partiklid ei muutu üldse. Sõnaliigid III Morfoloogia, leksika ja süntaksi vahel on olemas teatud üldised vastavused: kindlaid grammatilisi tähendusi väljendavad sõnavormidele vastavad enamasti mingid süntaktilised funktsioonid ja neile omakorda mingid leksikaalsed tähendused. Ometi ei ole need vastavused alati absoluutsed (nt mõned adjektiivid, mis ei käändu, vdl isevärki ilus) Ühe sõnaliigi moodustavad eesti keele grammatikas sõnad, mida iseloomustavad järgmised tunnused (vt EKG I lk 15):
b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3. Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). SÕNAVARA e LEKSIKA: Sünonüümid samatähenduslikud sõnad, nt ilus kena kaunis. Antonüümid vastandtähendusega sõnad, nt must valge, ilus kole. Homonüümid sama kuju, kuid erineva tähenduse ja päritoluga sõnad, nt tuli, tee, viis. Paronüümid kõlaliselt ja vormiliselt sarnased ning lähedase tähendusega sõnad, nt enamik enamus, enne ennem. Neologism uudissõna, nt majandussurutis. Arhaism vananenud sõna, nt triiphoone (kasvhoone).
supersubstantialis (kirikulad) >supersubstantial supernaturalis (keskaegne lad. k) >supernatural. Võeti üle ka ees- ja järelliiteid. Inglise keele püsimajäämisel rahvusvahelise terminoloogia keelena on keeleajaloolistel põhjustel pikem perspektiiv, sest sel keelel on tänu varasele romaani keelte mõjule (al. 11. sajandist) ladina laensõnade integreerimise kogemus oma keelde, samal ajal kui keele oma germaani leksika on tahaplaanile surutud, rõhumuutused toimunud, aga ka paljud sõnaperekonnad koosnevad segiläbi germaani ja ladina elementidest. Inglise keel on tänu mahukatele laenudele ladina ja romaani keeltest maailma kõige sõnarikkamaid keeli, s.t ka, et selles keeles on enim võimalusi varieerida stiili- ja tähendusvarjundiga. Tänapäeval umbes 51% latinisme. 25. Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik (reception studies) lähenemine antiigile? Mille
Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP Öeldis ehk predikaat - VP Määrsõna ehk adverb - AdvP Määrus ehk adverbiaal AdvPvõi PP Arvsõna ehk numeraal - QP Asesõna ehk pronoomen Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, Määrus ehk adverbiaal AdvPvõi PP partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) 45. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. NT kansak > ksak > ksa? > ksa > kâs > kas >- ka > -Ga (Rätsep 1979). kansak ,rahvas' latiivis Grammatika ja leksika suhe keeles Leksikaalne üksus Grammatiline üksus
tänapäeva keeles olemas). • Sõnaperre ei kuulu mitte ainult tuletised ja liitsõnad sama põhisõna baasil, vaid ka neist omakorda moodustatud sõnad. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed • Igal lekseemil on teatud morfosüntaktilised ja semantilised omadused. Lekseemi teksti kaasamine tähendab tema süntagmaatiliste omaduste realiseerimist. • Süntagmaatiline seos kajastab lekseemi seost temaga koos esinevate lekseemidega. • Leksika paradigmaatiline jagunemine peegeldab seoseid, mis eksisteerivad objektide ja nähtuste vahel tegelikkuses (tegelikud sisuseosed). • Paradigmaatiline seos kehtib tekstis esineva lekseemi ja mingite teiste lekseemide vahel, mida ei pruugi samas tekstis esineda. Verbi niitma võrgustik Põhilised paradigmaatilised seosed • semantilised rühmad ja teemaread • hierarhilised seosed: hüperonüümia, meronüümia • sarnasusseosed: sünonüümia
Kordamööda esitatakse pantomiimid. Õpilased demonstreerivad õpisituatsioonis,kuidas väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. -Te olete tublid! Lisa 1. Lipikud Artikli vaba refereering Võõrkeel on suhtlemiseks Tänaseks kuulub võõrkeelteoskus iga inimese põhioskuste hulka. Traditsiooniliselt on keeleoskuseks peetud õpitava keele grammatika (mor foloogia ja süntaksi), häälduse (fonoloogia) ja sõnavara (leksika) valdamist. Sellist keelestruktuurist lähtuvat arusaama keeleoskusest kohtab keeleõpetajate hulgas tänagi. Tagajärjeks on õpetuse grammatikakesksus. Euroopa keeleõppe raamdokumendis keskendutakse aga suhtluspädevuse kolmele komponendile: 1) Keelepädevus (leksikaalsed, fonoloogilised, morfoloogilised ja süntaktilised teadmised ja oskused) 2) Sotsiolingvistiline pädevus (keeleka-sutuse sotsiaalsetest tavadest ja kultuurikontekstist tingitud aspektid)
predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 45. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilistemaks üksusteks. Nt -ga, peale, kuna. Leksikaalne üksus Grammatiline üksus Tähendus Konkreetne tähendus Abstraktne tähendus Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma objektile Väljendab suhteid objektide vahel
Keel on osa inimese loomusest. ,,Üks rahva identiteedi kandjaid ongi keel." (Erelt, Metslang, 1998, 657) Selle arusaamine ja mõistmine aitab meil paremini mõista oma emakeele väärikust ja kordumatus individuaalsus. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks oma kaaslastega ja kindlasti ka oma mõtete väljendamiseks. Keel muutub tänu sõnavarale. Keele muutumine on aga paratamatu ning see on inimlik, sest see on sama muutlik kui inimene ja maailm.( Hint, 1978) Sõnavara ehk leksika on mingisugusesse keelde kuuluvad kõik olemasolevad sõnad. Seda põhjustavad välised mõjud, nagu näiteks poliitika, kultuur, kindlasti ka teaduse ja tehnika kiire areng. Eesti sõnavara on kiiresti muutunud pärast taasiseseisvumist, kuna välismõjud teistest riikidest on olnud just pärast iseseisvumist suured. Võib siiski öelda, et meie keel on hästi väljaarenenud, kuid olemasolevatele väljendusvormidele otsitakse ka uusi, moodsaid, kaasaegseid ja paremaid vasteid. ( http://www.eki
predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 45. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilistemaks üksusteks. Nt -ga, peale, kuna. Leksikaalne üksus Grammatiline üksus Tähendus Konkreetne tähendus Abstraktne tähendus Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma objektile Väljendab suhteid objektide vahel
predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 45. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilistemaks üksusteks. Nt -ga, peale, kuna. Leksikaalne üksus Grammatiline üksus Tähendus Konkreetne tähendus Abstraktne tähendus Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma objektile Väljendab suhteid objektide vahel
analüüsis semioloogilises analüüsis Leksikon ja grammatika Iga keel peab omama leksikoni (st oma märkide nimistut, kust tehakse valik konkreetses kõneaktis) ja grammatikat (nende märkide omavahelise ühendamise reegleid, süntaktika). Keele hierarhiline struktuur Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur. Ta jaguneb eri tasandi elementideks. Lingvistikas eristatakse foneemide, morfeemide, leksika, sõnaühendite, lausete ja lauseliitude tasandit. (Niisugune on kõige üldisem liigendus; real juhtudel eristatakse silbi, intonatsiooni ja teisi tasandeid.) Iga tasand on korrastatud vaid talle eriomaste reeglite süsteemi järgi. Keelt organiseerib kaks struktuuritelge Ühelt poolt jagunevad keele elemendid eri liiki ekvivalentseteks klassideks: nimisõna kõik käänded, kõik vastava sõna sünonüümid, kõik antud keele eessõnad jne
teadmiste juurde, ning mille suhtlusringkond pakkus toitu tema intellektuaalsetele huvidele niisiis Suburg kui sinisukk. Tema naisõiguslikud ideed näivad paljuski isiklikust elukogemusest (ajalehte alustas ta 40ndais eluaastais) ja analüüsivõimest tuletatud. Tervikuna on Suburgi intensiivne analüütiline keel pedagoogilise ja eheda rikkaliku elukogemusliku iseloomuga, kus samas puudub akadeemiline lihv. Neis on koloreeriv annus ruraalset eksootikat (sh pärisorjuse leksika), loomingulist (isevoolulisuse) anarhiat, isemõtleja emotsionaalset kaasaelamist. Tema võitlus naise käsualuse seisundi vastu oli võitlus loominguvabaduse eest sest kui pole loomingulisust, pole ju ka vaja vabadust selle tarvis... See, kuidas mäletab ja hindab XXI sajandi avalikkus Eesti kultuuriruumi esimesi kuulsaid naisi, näitab (kriitiliselt) anonüümse stencili-kunstniku Edward von Lõnguse Lydia: luuletajast on saanud kodutu tänavaelanik, kes käib pudeleid
Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta (seos J. Hornungiga) Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad: Fonoloogia: K. Prillop (doktoritöö 2011) Morfosüntaks: K. Habicht (doktoritöö 2001) Süntaks: P. Penjam (doktoritöö 2008), A. Esinurm Leksikograafia: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (kollektiivsed sõnastikud), K. Ress, V.-L. Kingisepp Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau (doktoritöö 2011), H. Laanekask (doktoritöö 2004) Uurimisseis: Elektroonilised kogud nii Tallinnas Eesti Keele Instituudis (http://www.eki.ee/piibel) kui ka Tartu Ülikoolis (http://www.murre.ut.ee/vakkur). Uudne lähenemine vanadele tekstidele kogu materjali elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine. Korpused, sõnastikud, konkordantsid
1. 18. saj II poole põhjaeesti kirjakeel 18. saj II poole kirjakeele traditsioon rajaneb piiblitõlkele. Hupel keelealane (põhjaeestikeelne) peateos 1780 "Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch", mis oli olulisim õppevahend muulastele eesti k õpetamisel sellest lähtusid TÜ esimesed eesti k lektorid. Väärtuslikem osa on sõnastik, mis esitab tol ajal kasutusel olnud leksika ülevaate. Sõnaraamat jäi kauaks suurimaks eesti k sõnavarakoguks. Grammatika eessõnas kurdab Hupel, et kunsti ja teaduse väljendite poolest on eesti k vaene: põhiteene on sõnavara talletamine ja varasema materjali üldistamine. Hupel kirjutas ka arstialaseid teoseid, nt "Lühhike õppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi inimeste kui ka veiste haigusse ning wiggaduste wasto" ilmus 41 numbrit ja raamat "Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad
35. Mis liikidesse jagunevad mittetäieliku struktuuriga laused? Jagunevad: 1) lünklause ehk elliptiline lause. Süntaktiliselt obligatoorne element sõnastamata, kuid sisuliselt olemas. Kuhu sa lähed? Ø Ø koju. 2) vaeglause olulist komponenti pole, lisada ei saa. Tere hommikust! Siia tullakse 36. Mis tunnused iseloomustavad vormeleid? Iseloomulikke tunnuseid: 1. kinnisstruktuur 2. kinnistunud sõnajärg 3. kinnistunud leksika/semantika 4. nihkunud tähendus 5. ehitus ebaregulaarne 6. kindel funktsioon tekstis või situatsioonis 1 37. Mis kommunikatiivsed lausetüübid on eesti keeles? Lausetüübid jagunevad suhtluseesmärgi järgi: 1) väitlause Sa jooksed kiiresti 2) küsilause Kas sa jooksed kiiresti? 3) käsklause Jookse kiiresti! 4) soovlause Jookseks ta kiiresti! 5) hüüdlause Küll sa jooksed kiiresti! 38
Sisekõne: · sisekõne funktsioonid: - verbaalse mälu ja mõtlemise teenindamine saadab lapse tegevust - oma tegevuse reguleerimine, planeerimine, jälgimine(erivj) - mälu ja mõtlemise vahendiks, aitab areneda kõrgematele protsessidele · Egotsentriline kõne - > sisekõne (umbes 5a, egots. Kõne osakaal väheneb) - osatoimingu kommenteerimine - osatoimingu tulemuse fikseerimine - eelnev nimetamine- planeerimine · sisekõne tunnused: spetsiaalne süntaks, leksika · erivajadustega laste sisekõne: hilinemine, funktsionaalne piiratus LOE RAAMATUST JUURDE ALATI Keeleüksuste tähendus · tähendus- teadmised keeleüksusega tähistatavast tegelikkusest (tajutavast või mentaalsest rühmast)- tähendus areneb- nt algul on kodus olev koer ainult koer, lõpuks teab palju rohkem koeri, nt erinevaid ja nt koerakasvatajal on erinev tähendus sõna koer kohta. Erinevatel inimestel on erinev arusaam koerast.
Väldib fantastikat. KROONIKA ajaraamat, ajaloolisi sündmusi ajalises järjestuses esitav jutustus. Neid läbib põhiidee, sündmuste olemuslikke seoseid ega põhjusi ei selgitata, ka inimesekujutusse ei süveneta. Esinevad proosa- ja värsivormis. Tuntuim eesti kroonika on Läti Henriku Liivimaa kroonika. Ajalooaineline ilukirjandus tugineb kroonikais talletatud faktidele ja kirjeldustele, kasutab ka nende vormivõtteid (stiil, leksika) MARGINAAL märkus raamatu või käsikirja valgel äärel, ääremärkus; kirjandusliku zanrina esseistika väikevorm, lüürilise, mõtiskleva, arutleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild või kommentaar kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jm teemadel. Eesti kirjanikest tuntuim autor F.Tuglas. NOVELL vanemas tähenduses uudisjutt; lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba Vana-Kreekas jutustati
pronoomen PronP; Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP); Lauseliikmed (grammatical/syntactical function) ja nende tüüpilised väljendajad; Alus ehk subjekt NP; Öeldis ehk predikaat VP; Sihitis ehk objekt NP; Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP; Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP; Täiend ehk atribuut AP 50. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. (Nt ga, peale, kuna) 51. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele
annaabi.ee 
