TARTU ÜLIKOOL
BIOMEEDIKUM
Biokeemia osakond
U. Soomets , K. Kilk , A. Ottas,
R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer
Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide
struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid
Biokeemia I osa
(Sissejuhatavad peatükid)
Tartu 2018
BIOKEEMIA OSAKOND
BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT
MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND
TARTU ÜLIKOOL
Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo-
nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid)
Toimetajad : Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets
Disain : Mihkel Zilmer, Ursel Soomets
Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer
Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali-
ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel
ega muul viisil.
2
Sisukord
Sissejuhatuseks
1
Orgaaniliste ühendite klassifikatsiooni põhialused
5
2
Orgaaniliste ühendite nomenklatuuri põhialused
10
3
Orgaaniliste ühendite konfiguratsioon ja konformatsioon
lase molekulidel tihedamalt asetuda. Lahustuvus vees. Nii alkoholidel kui hapetel hüdrofoobse süsivesinikahela pikenemine toob kaa- sa lahustuvuse dramaatilise kahanemise. Keemistemperatuurid kasvavad nii alkoholide kui ka hapete reas üsna monotoonselt. Seda kasvu ei saa panna üksnes molekulmassi kasvamise arvele, sest ka süsivesinikahelate omavaheline vastasmõju kasvab (vt õpik I osa lk 34 küsimus 3). Sulamistemperatuurid muutuvad mõlemas reas, kuid tähelepanuväärne on sõltuvus süsiniku aatomite arvust. See on seotud molekulide võimaliku pakkimisega kristallvõres. Nii on karboksüülhapete korral paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga ühenditel suhteliselt kõrgem sulamistemperatuur kui naaberliikmetel selles reas. 3
lase molekulidel tihedamalt asetuda. Lahustuvus vees. Nii alkoholidel kui hapetel hüdrofoobse süsivesinikahela pikenemine toob kaa- sa lahustuvuse dramaatilise kahanemise. Keemistemperatuurid kasvavad nii alkoholide kui ka hapete reas üsna monotoonselt. Seda kasvu ei saa panna üksnes molekulmassi kasvamise arvele, sest ka süsivesinikahelate omavaheline vastasmõju kasvab (vt õpik I osa lk 34 küsimus 3). Sulamistemperatuurid muutuvad mõlemas reas, kuid tähelepanuväärne on sõltuvus süsiniku aatomite arvust. See on seotud molekulide võimaliku pakkimisega kristallvõres. Nii on karboksüülhapete korral paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga ühenditel suhteliselt kõrgem sulamistemperatuur kui naaberliikmetel selles reas. 3
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused I osa 1. SÜSINIKU KEEMIA (LK 24) 3. Tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem H H H H H H C O H C C C O H C C H H H H H H H H 4. a) b) OH c) Cl 5. H H a) b) H c)
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16
(meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised
aspektid). B
Kõik kommentaarid