Tingimused. Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. 3)Mis on jadaahel? Omadused. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestikehk jadaühenduseks. 4)Mis on rööpahel?Omadused. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. 8)Mida iseloomustavad vahelduvvooluahelas aktiiv-,reaktiiv- ja kogutakistus? Aktiivtakistus on üks kolmest vahelduvvooluahelas esinevast takistuse liigist. Füüsikaliselt sisult on see põhijoontes sama mis tavaline elektritakistus alalisvooluahelas. Aktiivtakistuse tõttu muutub osa elektrivoolu energiast eeskätt soojuseks (või mõneks muuks energialiigiks peale elektrienergia). Reaktiivtakistus ehk reaktants on näivtakistuse komponent, mis iseloomustab perioodilist (võnkuvat) energiavahetust elektriahela elementide vahel.
Reaktsiooni põhimõtteline skeem on järgmine: Taandatud substraat + H2O2 Oksüdeeritud substaat + 2 H2O POx-i toimel oksüdeeruva kromgeense substraadina kasutatakse bensidiini derivaate. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat (III), K3(Fe(CN)6) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusele 410 nm. Reaktsioon kulgeb PO x-ile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. 2 Fe2+ +H2O2 + 2H+ 2 Fe 3+ +2 H2O Töö käik Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on olulisene koht tööreaktiivil, mis sisaldab Gox, Pox, kaaliumheksatsüanoferraati (II) ja fosfaatpuhvrit pH 6. Tööreaktiiv oli valmistatud praktikumi juhendaja poolt. Tundmatu lahuse (tundmatu proovi) ettevalmistamine Minu uuritavaks lahuseks oli mesi, mida ma kaalusin analüütilisel kaalul kaaluklaasi 0,1199 g ning viisin selle kvantitatiivselt 200 ml mahuga mõõtekolbi. Selleks kuumutasin destilleeritud
kollane veresool). POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasneb vesinikperoksiidi redutseerumine veeks. Tekib kaaliumheksatsüanoferraat (III) (see on punane veresool), mis annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. Minu konkreetne tööülesanne oli glükoosisisalduse määramine sidrunimahlas, POx substraadina kasutasime kaaliumheksatsüanoferraati (II). Töö käik Tööreaktiiv Tööreaktiiv sisaldas 2,5 mg GOx, 1,5 mg POx, 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0 ning ülejäänud 0,1% kaaliumheksatsüanoferraati (II), et täita 25 ml mõõtekolb. Mina töötasin juba ettevalmistatud tööreaktiiviga. Uuritava lahuse ettevalmistamine Minu uuritavaks prooviks oli sidrunimahl. Pigistasin sidrunist välja väikese koguse mahla, juhendajalt sain juhised lahuse lahjendusmäära osas: tuli võtta 1ml sidrunimahla 25 ml lahuse jaoks.
Liinipinge sõltuvus aktiiv- ja reaktiivvõimsusest 115 110 105 U2(P) U2, kV 100 U2(Q) 95 90 85 0 5 10 15 20 25 30 35 PT, MW Joonis 4. Liinipinge sõltuvus aktiiv- ja reaktiivvõimsusest Pingekao sõltuvus reaktiiv- ja aktiivvõimsusest 18 16 14 12 10 ∆U(P) ∆U. kV 8 ∆U(Q) 6 4 2 0 0 5 10 15 20 25 30 35 PT, MW Joonis 5. Pingekao sõltuvus reaktiiv- ja aktiivvõimsusest
Töö käik: Valan katseklaasi 1 ml 1%-list AgNO3 lahust. Lisan katseklaasi 0,5 ml konts. NH4OH lahust. Loksutan. Lisan 1 ml glükoosi lahust. Loksutan hoolega ja soojendan ettevaatlikult veevannis. Järeldus: Katse tulemusena sadestus hõbe katseklaasi seintele peeglina. Sellega võib järeldada, et glükoos sisaldab aldehüüdrühma avatud vormis. 1.2.4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Fehlingi reaktiiv Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na- tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamine. Kasutatakse Fehlingi reaktiivi taandavate suhkrute määramisel. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Töö käik: Kahte katseklaasi valan mõlemasse 1 ml sahharoosi lahust. Ühte lisan 1 tilk HCl. Loksutan. Lahused on värvitu.
Töö käik: · Hoolikalt pestud katseklaasi valame 1ml 1% HNO3 · +0,5ml konts NH4OH + 1ml glükoosi lahus · Segu soojendatakse · Hõbe peab sadestama seintele peeglina. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Reaktsiooni tulemusena tekkis seintel hõbekiht. Hõbe sadestus ammoniakaalse lahusese aldehüüdrühmiga reageerimise tulemuseks. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Teoreetilised alused: Fehlingi reaktiiv taandavate suhkrute määramiseks kasutatav reaktiiv. (Fehlingi-I + Fehlingi-II) Reaktsiooni tulemuseks tekkib punane sade CU2O NB! Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuid reageeruvad tema hüdrolüüsi produktid. Inversuhkur glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu Inversioon hüdrolüüsi protsess Hüdrolüüs kiirendatakse happega. Töö käik: · Kahte katseklaasi valatakse 1 ml sahharoosi lahust
veevannis: munavalgu lahuses toimus ~3 minutiga kihistumine, kus põhi jäi vedelaks ja pisut kollakaks, ülalt aga massistus (valge) ning keskelt oli pisut punakas. Zelatiini lahus, olles soojas ~4 min muutus roosakasläbipaistvaks. Järeldus Milloni reaktiiviga (elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes) reageerides andsid nii munavalk kui ka zelatiin positiivse Milloni reaktsiooni, mis puhul munavalgu denatureerunud vorm sademena ja zelatiini lahus muutsid värvi. Milloni reaktiiv tõestas türosiini radikaalide olemasolu, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvub roosakaks kuni tume(telliskivi)punaseks. OH O OHg HNO3 + HgNO 3 O2N N O + 2 H 2O värvitu punakas 1.1.4. Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon
toimub aromaatsete tuumade nitreerumine (kollane). 1.1ml munavalgu 2.6 tilka konts. HNO3 3.Loksutasin ja soojendasin 4.Jahutasin ja lisasin NH4OH Konts. Lämmastikhappe lisamisel tekkis sade => valk denatureerus pöördumatult, pärast soojendamist lahus muutus kollaseks => nitreerisid aromaatsed tuumad Tyr, Trp ja Phe aminohapetes. NH4OH lisamisel lahus muutus oranziks ja tekkis ammoniaagi lõhn => munavalgus on Tyr, Trp, Phe aminohaped. MILLONI REAKTSIOON Milloni reaktiiv: elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastihappes vähese NaNO2 lisandiga. Kasutatakse et määrata finoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (valkude puhul Tyr radikaalid). Suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. 2.Mõlemasse lisasi 6 tilka Miloni reaktiivi. 3.Soojendasinreaktsiooni segu 50 graadini ning jälgitasin toimuvaid muudatusi
Katseklaasi valan 1 ml 1% AgNO3 lahust, lisan 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH ja 1 ml glükoosi lahust. Ettevaatlikult soojendan segu. Tulemus: Hõbe saadestus seintele õhukese peeglina.See tähendab,et lahus sisaldas glükoosi. Glükoosi lisasite te ise katseklaasi. Mida saab antud katsest järeldada glükoosi kohta? Glükoos on taandav suhkur,sest katseklaasi pinnal tekkis peegel. Aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. 4.Sahharoosi hüdrolüüsi kontrollFehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv on üheks levinumaks reaktiiviks taandavate suhkrute määramisel. Fehlingi reaktiiv on vask()-tartraatkompleks, mis saadakse Fehlingi ja Fehlingi lahuste kokkusegamisel. 2 NaOH + CuSO4 = Na2SO4 + Cu(OH)2 HO CH COONa O CH COONa Cu(OH)2 + Cu + 2 H 2O
Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade II katseklaasi valati 1 ml NaCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade III katseklaasi valati 1 ml CaCl2 lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. CaCl2 + 2AgNO3 2AgCl + Ca(NO3)2 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade Cl- ioonide määramiseks peab reaktiiv sisaldama Ag+ ioone, tekib hõbekloriidi sade. I katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima II katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima III katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima Katse 1.2 Katseklaasidesse valati 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4, Na2S2O3 lahust ning igasse katseklaasi lisati 0,1 ml BaCl2 lahust.
Jahutasin segu, siis lisasin NH4OH lahust ja loksutasin. Tulemus: Lämmastikhappe lisamisel tekkis valge sade, soojendamisel helekollane sade ning NH4OH lisamisel intensiivse oranzi värvusega sade. Järeldus: Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, on tekkinud nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselises keskkonnas on see oranz. Võime järeldada, et munavalgu lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiv on elavhõbe(II) nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini olemasolul valgu koostises värvub valgu lahus või sade roosakaks kuni punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. Lisasin mõlemasse 6 tilka Milloni reaktiivi ning soojendasin segusid vesivannis.
Cu(OH) 2 + Cu + 2H2O CH O CH O HO C K O C O O K K,Na-tartaat e Segnett'i sool Fehlingi reaktiiv Na Na O O O C C O O OH
Loksutasin reaktsioonisegu ja soojendasin, kuni tekkinuda valge sade värvus kollaseks. Jahutasin segu, lisasin NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutasin katseklaasi. Lahus muutus oranzikaks. Järeldus: reaktsioonisegu sisaldas aromaatsete tuumadega aminohappeid, kuna HNO 3 lisamisel aromaatsed tuumad nitreerusid ning tekkis kollane sade. Leeliselises keskkonnas muutus lahus oranziks. 3. Milloni reaktsioon Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO 2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiin. Türosiin sisaldub enamikus valkudes, seega annab reaktsioon enamasti positiivse tulemuse, mille puhul valgu lahus või denatureerunud sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)punaseks. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust, mõlemasse
Tulemus: Lämmastikhappe lisamisel tekkis valge sade, soojendades see tõepoolest muutus pastelseks helekollaseks. Jahutades läks sade intensiivsemaks ja pisut tükki, NH 4OH lisades läks sade palju erksamaks ja tumedamaks, palju intensiivsemaks. Seega saime positiivse reaktsiooni ning aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus sai tuvastatud 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma (Tyr) sisaldavad ühendid. Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO3 lisandiga. Milloni positiivse reaktsiooni korral valgu lahus või valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik: 1 katseklaasi valada 1 ml munavalgu lahust, 2. valada 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse lisada 5-6 tilka Milloni reaktiivi ning soojendada 40-50 kraadini. Tulemus: Munavalgu lahuse puhul tekkis juba alguses sade ning kuumutades muutus see
Kuumutasin katseklaase vesivannis kuni tekkis ühtlane sade. Katseklaasidesse, kus sadet ei tekkinud lisasin 2 M ammoniaagi vesilahust, kuni pärast tugevat loksutamist jäi püsima tuntav ammoniaagi lõhn ning kuumutasin veelkord vesivannis. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1. Kõikides katseklaasides tekkis valge sade. Cl-ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag+ iooni. AgCl ühend on valge värvusega. Sadet moodustava ühendi ioonide kontsentratsioonide korrutis [Ag +] [Cl] teises ja kolmandas katseklaasis: Järelikult peab ka sade tekkima. Kasutan aktiivsusi kontsentratsioonide asemel: Katse 1.2. Ba2+ ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama SO 42- ioone. Sadeneb valge värvusega baariumsulfaat. Arvutan sadet moodustava ühendi ioonide kontsentratsioonide korrutise esimeses
Bromobenseen Bensoehape Etüülbensoaat 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Sünteesi esimeses etapis toimub Grignardi reaktiivi saamine. Kõigepealt bromobenseen reageerib magneesiumiga kõigepealt moodustub side magneesiumi ja kloori vahel, katkeb side kloori ja süsiniku vahel ning tekib alküülradikaal. Seejärel reageerib magneesiumkloriid tekkinud alküülradikaaliga, kusjuures uus side moodustub magneesiumi ja alküülradikaali vahel. Moodustub Grignardi reaktiiv tugev nukleofiil ja alus, mille reageerimisel tahke süsinikdioksiidiga ning HCl-ga moodustub bensoehape. Teises etapis toimub kõigepealt karboksüülhappe (bensoehappe) elektrofiilse tsentri happekatalüütiline aktiveerimine, kuna karboksüülhapped ei ole tavaolukorras piisavalt aktiivsed, et alkoholidega reageerida. Tugeva happe toimel muutub karbonüülrühma süsinik elektrofiilsemaks, nii et see on võimeline reageerima alkoholi nukleofiilse tsentriga.
metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina Töö käik: Katseklaasi valati 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisati 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust. Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte katseklaasi lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Mõlemat lahust kuumutati 10 minutit veevannis ja mõlemale lisati seejärel Fehling I ja Fehling II lahust.
Tulemus: Lisades HNO3 tekkis läbipaistmatu valge hägu, soojendamisel tekkis põhja kollakase vedelik ja valge helvesjas sade kerkis üles, lõpuks muutus kogu katseklaasi sisu üleni kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus heledamaks. Järeldus: Valk sadestus ja aromaatsed tuumad nitreerusid, segule kollakas värvus, järelikult sisaldusid munavalgus aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped. 3. Milloni reaktsioon Reaktsioon sarnaneb ksantoproteiinreaktsioonile. Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Reaktiiviga annab valk soojendamisel intensiivse punaka sademe. Milloni reaktiiviga reageerivad samuti aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik: Ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi Hg(NO3)2 + HNO3. Soojendasin segusid umbes 50C. Tuleb hoiduda ülemäärasest reaktiivi lisamisest valgule võib maskeerida reaktsiooni.
Töö käik: Katseklaasi valati 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisati 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust. Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte katseklaasi lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Mõlemat lahust kuumutati 10 minutit veevannis ja mõlemale lisati seejärel Fehling I ja Fehling II lahust.
kus F! ‒ jõud ja v! – kiirus. Võimsus elektrotehnikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektritarviti võimsust nimetatakse ka võimsustarbeks. Elektrotehnikas eristatakse hetk-, aktiiv-, reaktiiv- ja näivvõimsust. Hetkvõimsuseks (tähis p) nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsus (tähis P) on vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtus ühe perioodi kestel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab kiirust, millega energia salvestub reaktiivtakistusega elektriahelaelementidesse, näiteks kondensaatorisse ja induktiivpooli, samuti energiavahetust ahelaosade vahel. Näivvõimsus (tähis S) on aktiiv- ja reaktiivõimsuse geomeetriline summa.
2 säästu Töötavlampi arvuti STBY arvuti toiteblokk üksinda võimsuste energijav maksumu kasutatud Aktiiv Näiv Reaktiiv gur ajadus s tunde Vattmeetri näit S Q= PF kWh senti/min C C Märkused 2 68 122,04 101,3 0,56 0,001133 0,177933 4 2 36 P=2·14 W 47,04 30,3 0,77 0,000600 0,0942 8
Töö käik: Katseklaasi valame 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisame 0,5ml konts. NH4OH lahust ja loksutame. Seejärel lisame 1ml glükoosi lahust ja loksutame. Segu soojendame veevannis. Alguses lahus saab hallikaks, seejäärel tekkis peegel katseklaasi seinale. Järeldus: Sellepärast et katseklaasi pinnal tekkis peegel, glükoos on taandatav suhkur. Aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. Oli nagu sellel pildil - 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: Kahte katseklaasi valame 1ml sahharoosi lahust, ühte lisame 1 tilk konts. HCl. Loksutame. Mõlemat lahust kuumutame 5 minutit veevannis. Seejärel lisame mõlemasse 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II lahust ja loksutame
NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1ml glükoosi lahust, segu loksutatakse hoolikalt ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub hõbe katseklaasi seintele peeglina. Järeldus Kuna katseklaasi seinale tekib peegel, on glükoos taandav suhkur. 1.2.4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline vask(II)tartraatkompleks ehk Fehlingi reaktiiv, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkrur ise oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, seega sahharoos positiivset
Mul ei tulnud positiivset reaktsiooni (hõbe ei sadestunud katseklaasi seintele). Järeldused: Katse ebaõnnestumise põhjuseks võis olla liigne glükoosi lisamine, mis vähendas segu aluselisust, või katseklaasi loksumine kuumutamisel (vesi kees ja õhumullid liiguatsid katseklaasi). Mul tekkis kogu lahusesse hall sade. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramisel on levimuimaks reaktiiviks leeliseline vask(II)tartraatkompleks (Fehlngi reaktiiv), see saadakse Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II (leeliseline K, Na-tartraat) lahuste kokku segamisel. Tekkiv kompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba alehüüd või ketorühma mõjul taandub vask, andes vask(I)oksiidi, punane sade. Suhkur aga oksüdeerub happeks. Sahharoos niisama Fehlingi reaktiiviga ei reageeri (pole taandav suhkur), Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendatakse kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Saharoosi hürdolüüsi protsessi
liitainetega Reageerimisel eraldub suur hulk soojust ja valgust Tähtsamate kloriidühendite rakendusalad NaCl maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend KCl kaaliumväetis CaCl2 õhu kuivatamiseks eksikaatoris ZnCl2 puidu immutusvahend mädanemise vastu; metallide jootevedeliku koostisosa AgCl fotopaberite valmistamisel Tähtsamate kloriidühendite rakendusalad BaCl2 väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv KClO kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel Ca(ClO)2 kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina FeCl2 reaktiivide valmistamiseks Vesinikkloriidhape Saadakse vesinikkloori lahustumisel vees Kontsentreeritud vesinikloriidhape sisaldab 37% HCl Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev ja sööbivate omadustega vedelik
värvus). CaCl2 lahusele AgNO3 lahuse lisamisel tekkib valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. CaCl2 2 AgNO3 2 AgCl Ca NO3 2 valge sade Cl Ag AgCl Valada katseklaaside sisud kokku ning jätta katseks 3.1. Millist iooni peab sisaldama Cl– -ioonide määramise reaktiiv, mis ühend tekib ja milline on selle ühendi värvus? Reaktiiv peab sisaldama Ag+ ioone, Cl– ja Ag+ -ioonide omavahelisel reageerimisel tekkib hõbekloriid (AgCl) – valget värvi sade. Cl Ag Arvutada sadet moodustava ühendi ioonide kontsentratsioonide korrutis , arvestades, et lahused on 0,02 molaarsed
14. Kirjuta seos ,mis kirjeldab Newtoni teist seadust: a= F/m 15. Igale mõjule vastab alati võrdne ja vastassuunaline vastumõju. 16. Kahe keha jõu mõju on omavahel võrdne ja vastassuunaline/sama suunaline. 17. Kehade vastastikusel mõjutamisel saadud kiirendused on võrdelised/pöördvõrdelised nende kehade massidega. 18. Suletud süsteemi kogu impulss on/ei ole jääv. 19. Liikumishulga, ehk impulsi jäävuse seaduse rakenduseks on reaktiiv liikumine. 20. Keha kaaluks nimetatakse : kehamassi, mis avaldab raskust sellele asetuvale pinnale,kus on vastav keha. 21. Raskusjõud mõjub alati Maa keskpunkti suunas. 22. Raskusjõud on/ei ole keha kaalu olemasolu põhjus. 23. Kaaluta olek- keha avaldab/ei avalda alusele/riputusvahendile survet. 24. Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse deformatsiooniks. 25. Kirjuta kõik 5 deformatsiooni liiki: .....................................................................
Saab kasutada väga edukalt õues ( Tööiga ei vähene ega valgustugevus samuti) Süsteemi kaabli läbimõõt ei pea olema nii suur kui on hõõglampidega süsteemil. Väike kabariit 9. Võimsus tegur (Cos (fi) ) ja selle praktiline sisu elektrimootorite kasutamisel? S - NÄIVVÕIMSUS (VA- VOLTAMPER) P – AKTIIVVÕIMSUS (W- WATT) Q – REAKTIIVVÕIMSUS (var – VOLTAMPER REAKTIIV) COS (fi) on kasutegur. Kasuteguri võimalikult suureks saamiseks peame kasutama elektrimootorit täisvõimsusel. Kasutegurit saame suurendada kondensaatori abiga. 10. Koostada elektriahelda skeemi, mis koosneb jadamisi ühendadut aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistusest? Millega võrdub näivtakistuse (z) suurus vahelduvvoolu korral? R – Aktiivtakisti RL – induktiivtakisti RC - mahtuvustakisti 11. Mida näitavad elektriseadme kesta kaitseastme tähise (IP):
· NaCl - 1)sooda tooraine, mis on omakorda klaasi lähteaine ja tähtis pesemisaine. 2)maitseainete ja toiduainete konserveerimise vahend · ZnCl 1) puidu immutusvahend mädanemise vastu 2) metallide jootevedelike koostisosa · KCl kaaliumväetis · AgCl - valgustundlikkuse tõttu kasutatakse fotopaberite valmistamisel · FeCl3 - reaktiivide valmistamine · BaCl - väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor · https://annaabi.ee/Kloor-Cl2-m290.html · http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4tee ma/loodus/kloor2.html · Hergi Karik, Kalle Truus. (2003). "Elementide keemia" · Hergi Karik. (2009). "Leiutised ja avastused keemias"
· Lisan 0,5 ml konts NH4OH lahust · Loksutan · Lisan 1ml glükoosi lahust · Loksutan ja soojendan veevannis Katseklaasi pinnale tekib hõbepeegel ning keskel kollakaspruunikas hägune lahus. Seega on glükoosis aldehüüdrühm olemas ning glükoos on ka taandav suhkur, kuna taandas [Ag(NH3)2]+ RCOH + 2[Ag(NH3)2]++ 2OH? RCOOH + 2Ag + 4NH3+H2O 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv (Fehlingi I lahus (CuSO4) + Fehlingi II (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus)) on levinud taanduvate suhkrute määramiseks. Tekkiv vask(II)- tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega ning vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub vask(I)oksiid (punane sade). Suhkur ise aga oksüdeerub vastavaks happeks. Töö käik: · Valan kahte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust · Ühte neist lisan ka 1 tilga konts HCl-i · Loksutan
(eraldub soojust, soojusefekt negatiivne) ning naatriumsulfaadi lisamisel endotermiline reaktsioon (neeldub soojust, soojusefekt positiivne). Katse 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Arvutada katse tulemustest kristallvee koefitsient (n) vask(II)sulfaat kristallhüdraadis (s.o vee moolide hulk ühe mooli CuSO4 kohta) Kasutatud töövahendid: kaal, tiigel, gaasipõleti, eksikaator Kasutatud reaktiiv: CuSO4 · nH2O vask(II)sulfaat kristallvesi Töö käik: Kaaluti kuiv ja puhas tiigel (±0,01g). Tiiglisse kaaluti 1-1,2 g CuSO 4 · nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutati tiiglit ettevaatlikult gaasipõleti leegil (u 220 oC), mille juures sool muutus veevabaks. Tekkinud CuSO4 oli värvitu ühend. Tiigel jahutati eksikaatoris ja kaaluti. Kuumutamist korrati konstantse kaalu saavutamiseni. Kuumutamisel vähenenud mass vastas soolast eraldunud kristallvee massile.
Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch’i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1.Molisch’i test 6 Eda Türi 142281 YAGB21 Teoreetilised alused Molisch’i testiga tehakse kindaks süsivesikute esinemist. Molich’i reaktiiv on α-naftooli segu alkoholis. Positiivse Molisch’i testi annavad nii mono-, oligo- kui ka polüsahariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustavad fufuraalid või 5-hüdrksümetüülfurfuraalid. Need produktid reageerivad α- naftooliga ning moodustub lillakas kiht uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist Töö käik
*tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivamiseks . CaO+H2o Ca(OH)2 Hüdroksiidid Kõik leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid on tugevad alused-leelised. Lubjapiim tahke kustutatud lubi+vesi=piimjas segu Lubjavesi lubjapiima filtreerimisel. NaOH- vajalik keemiatoostuses,oluline reaktiiv eemialaborites. Kas seebi valmistamiseks. CaOH ehitusmaterjalide valmistamine. Lubimört CaOH+vesi+liiv = hea sideaine. Kustuta lubi kas põllumajanduses , vähendatakse muldade hapelisust Viljapuutüvede valgendamisel. *soolad Leelis ja leelismuld metallide soolad on kristallsed ained Valdav iooniline side. *kõrge sulamistemp. *plastilisus puudub,kristallid on küllaltki kõvad kuid haprad. *enamasti valged *tugevad elektrolüüdid. Lahustuvus vees on erinev,
vask(II)-triloon B kompleksi. Kompleks valmistatakse kõrge kontsentratsiooniga Na2CO3-st, CuSO4-st ja triloon B-st (etüleen-diamiintetraäädikhappe dinaatriumi sool). Kuna reaktiiv on tugevalt aluseline, lõpetab ta invertaasi ensüümireaktsiooni. Peale invertaasi reaktsiooni on
Ainult kaltsiumhüdroksiid lahustub vees suhteliselt vähe, kuid niipalju siiski, et teda saab lugeda leeliseks. · Tahkele kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas segu - lubjapiim. Lubjapiima filtrimisel omakoda lubjavesi. · Lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Naatriumhüdroksiid ja teised aktiivsemate leelismetallide hüdroksiidid aga ei lagune isegi kuumutamisel kuni sulamistemperatuurini. · Naatriumhüdroksiid on väga oluline tooraine keemiatööstuses ning oluline reaktiiv keemialaborites. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimi on seebikivi. · Kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse seinte krohvimisel ja müüride ladumisel. Soolad · Kristalsed ained, milles on valdav iooniline side. · Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur · Plastilisus puudub, kristallid on küllaltki kõvad kuid haprad · Enamasti valged
mille eest hoolitseb EE Televõrk. 10. Dispetšisüsteemi kasutajaliides Ehk MicroSCADA. Erinevate õigustega kasutajatel erinevad liidese omadused kasutada. MicroSCADA eeldab, et elektriseadmed klassifitseeritakse alajaamade ja nende elektriliste ühenduste kaupa. Häiretena on dispetseritel punane täpp mis näitab kõiki häireid. 11. Elektrienergia kaugmõõtesüsteem (Multifunktsionaalne kaugmõõtesüsteem) Saab mõõta nii reaktiiv kõi aktiivenergiat, fikseerida koormustippe, sättida tariifivahemikke, teha koormuse seiret erinevatel aluste, saada andmeid elektri kvaliteedi kohta. 12. Elektrienergia kaugmõõtesüsteem (Kaugmõõtesüsteemi andmeside) Arvestite andmed edastatakse mõõteterminali (kontsentraatoritesse). Andmeside toimub võrgu kõrgsageduskanali kaudu (distribution line carrier, DLC), telefonivõrgu kui kaabeltelevisioonkanali abil. 13. Elektri kvaliteedinäitajad 14
konserveerimiseseks ning on ka lähteaine Na, NaOH, Cl , NaCO tootmiseks. Kloori teisteks levinud ühenditeks on veel näiteks kaaliumkloriid, mida kasutatakse kaaliumväetisena, tsinkkloriid mis leiab kasutust puidu immutusvahendina mädanemise vastu ning on ka metallide jootevedeliku koostiosa. FeCl ehk raud(III)kloriidi kasutatakse reaktiivide valmistamiseks ning baariumkloriid on väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv. Õhu kuivatamiseks eksikaatoris kasutatakse kaltsiumkloriidi, hõbekloriidi kasutatakse tema valgustundlikkuse tõttu fotopaberite valmistamisel. Kloori ühend kaaliumkloraat on kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, mida kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks kui ka tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel. Ning keemiatööstuses on levinuim kloori ühend kaltsiumhüpoklorit, mis on kloorlubja tähtis koostisosa ja seda rakendatakse pleegitus-ja desinfitseerimisvahendina.
hallituseened, paljud taimed, aga ka mesilased. Inimesel on invertaas vajalik seedeensüüm. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks võib kasutada mitmeid meetodeid. Antud töös kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi (valmistatakse kõrge konsentratsiooniga lahuses, võttes üks ühele hulga ja triloon-B). Antud reaktiiv täidab kahte rolli: · Tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile mille pH 4,8 inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni. · Tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)- triloon B kompleksi. Taandavaid suhkruid sisaldav reaktsioonisegust võetud proov viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja
......................24 Pingestamata elektriseadme isolatsioonitakistuse mõõtmine............................................24 Pingestatud seadme isolatsioonitakistuse mõõtmine........................................................25 Võimsuse mõõtmine ...........................................................................................................25 Aktiivvõimsuse mõõtmine kolmefaasilistes ahelates........................................................26 Reaktiiv- ja näivvõimsuse mõõtmine................................................................................27 Võimsuse mõõtmise võimalused......................................................................................27 Mõõtmismeetodid Mõõtmiseks kasutatakse mõõteriistu ja mõõte ning rakendatakse erinevaid mõõtmismeetodeid. Mõõtmismeetodid jagunevad: 1. otsene mõõtmismeetod, mis omakorda jaguneb: a
logistika märksõnad I maailmasõjas? Toit (leib, konservid); Loomasööt; hobuveokid,raudteetransport, laevad;Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid);Telgid, kaevikud, blindaazid;Arenev teedevõrk 7)Millised olid logistika märksõnad II maailmasõjas? Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt;Talverõivad;Hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport;Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv- miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid 8) Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000 a. ja millised tegurid kiirendasid logistika arengut? I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. (logistikatkäsetletpõhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng.) II etapp 1980-1990. Arenev integratsioon(Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet.
ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. 6. Kirjeldage ksantoproteiini- ja Milloni reaktsiooni kemismi. ksantoproteiini : Konts.lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustunud nitrofenooli tüüpi ühend on intensiivselt kollase värvusega ja käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Milloni reaktsioon: Milloni reaktiiv -elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks.
Töö käik Valasin kahte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust, millest ühte lisasin ühe tilga HCl lahust ning kuumutasin vesivannil 5 min. Lisasin mõlemasse katseklaasi 1ml Fehlingi I ja Fehlingi II lahust. Tumesinine HCl-i sisaldav lahus muutus kuumutamiselt punakas aga teine oma värvi ei muutnud. HCl-i sisaldav lahus muutus punaseks sellepärast, et hape kiirendas hüdrolüüsi ning glükoos reageeris Fehlingi reaktiiviga. Järelikult sobib Fehlingi reaktiiv taandavate ja redutseerivate suhkrute kindlakstegemiseks, kuna viimaste korral annab ta lahusesse punase sademe. Barfoed reaktsioon Barfoed' reaktiiv võimaldab eristada taandavaid mono-ja disahhariide, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske monosahhariidid ,aga mitte disahhariidid. Kui tegemist on monosahhariididga, tekid katseklaasi tumepunane sade. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 1ml glükoosi lahust ja teise 1ml laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin Barfoed
HCl + H2O H3O+ + Cl-(aq) Tähtsamate klooriühendite kasutusalad: · NaCl naatriumkloriid maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend, lähteaine Na, NaOH, Cl , Na CO tootmiseks; · KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis; · ZnCl2 - tsinkkloriid puidu immutusvahend mädanemise vastu, metallide jootevedeliku koostiosa; · FeCl3 - raud(III)kloriid reaktiivide valmistamiseks; · BaCl2 - baariumkloriid väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv (tekib hapetes praktiliselt lahustumatu BaSO ) · CaCl2 - kaltsiumkloriid õhu kuivatamiseks eksikaatoris; · AgCl hõbekloriid valgustundlikkuse tõttu kasutatakse fotopaberite valmistamisel; · K2Cl2O - kaaliumkloraat kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel; · Ca(ClO) 2 - kaltsiumhüpoklorit kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse
1922;Eesti 1926. Telvisoonisaadete regulaarselt edastamist alustati 1930 a. teisel poolel. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid, rikkamates riikides hakkas ka auto muutuma tarbekaubaks. Esireas oli USA, kus Henry Fordi auto firma hakkas tootma lihtsat ja kätte saadavat automudelit. 1919 a. sooritati ka esimesed lennud üle atlandi ookeani, eestis algas reisijate vedu 1921 a. kui rootisi lennukid hakkasid lendama tallina ja stockholmi vahel. 1930 a. lõpul ehitati esimene reaktiiv lennuk Filmikunst- 1920 a. lisati must-valgetele filmidele ka heli. 1920 oli aga tummfilmi õitseaeg , kuulsamaid selle aja lavastajaid- näitlejaid oli Charles Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende almaid et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigi juht.
Kuumutasin 3 tilka lahust keemiseni ja lisasin 2 tilka dinaatriumvesinikfosfaadi lahust, 2 tilka 2 M ammoniaakhüdraati ning soojendasin. Ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriidi juuresolekul tekkis valge ammooniummagneesiumfosfaadi sade: Mg2++ HPO4- + NH3H2O MgNH4PO4 + H2O NH4+- ioonide tõestamine Nende ioonide tõestamine toimus alglahusest. Lisasin ühele tilgale alglahusele 1 tilga Nessleri reaktiivi. Tekkis punakaspruun sade, mis tõestas NH4+- ioonide olemasolu lahuses. Nessleri reaktiiv on kompleksühendi K2[HgI4] ja leelise KOH segu, mis reageerib ammooniumioonidega vastavalt võrrandile: NH4+ + 2 [HgI4]2- + 4 OH- [NH2Hg2O]I + 7 I- + 3 H2O Leekreaktsioon Saadud soola kristalli asetamisel gaasipõleti leeki tekkis rohekas leek. Järelikult oli tegu Ba2+- ioone sisaldava soolaga.
Reaktiivsus). Tähistatakse =h1-h2/h0-h2 H1 on entalpia töölabade ees H2 on entalpia on väljumisel töölabadest Seega reaktiivsus näitab milline osa astme kogu entalpialangust paisub töölabadel. Trubiini ehituses pakuvad huvi trubiini ehituse praktikas kus jääb 0 i ja 0,6e vahel. Kui (roo) oleks 0 ss oleks tegemist puhtal kujul aktiivse astmega. Selliseid astmeid ei kasutata eriti(puhtaktiiv astmeid). Tavaliselt aktiiv aste=0...0,15, see on ökonoomsem. Reaktiiv tüüpi astmeid nim kus roo on 0,4...0,6 e. u.0,5. Joon2. Mitmeastmelise aktiivturbiini põhimõtteskeem.Kiirus tõuseb,Tüüsis rõhk lange, kiiru langeb ja läheb II-e. Jne. Töölabadel rõhk kuskil ei lange. Reaktiiv trubiini põhimõtte skeem joon3 Tavaliselt kasut trummerrootorit mis on seest õõnes mille külge on kinnitatud töölabad kus toimub paisumine ja nende vahel juhtlabad ehk düüsid(kinnitakud korpuse kylge).roo =0,4...0,6 e u 50%
Elusolenditele vajalik elutegevuseks. Kasutatakse toiduainete säilitamisel, lumekoristuse hõlbustamiseks, oluliste ainete tootmiseks. · KCl - kaaliumkloriid. ??? · CaCl2 * 6H2O - kaltsiumkloriidheksahüdraat, kasutatakse gaaside kuivatamiseks. · BaCl2 - baariumkloriid - ??? · ZnCl2 - tsink(II)kloriid - ??? · AgCl - hõbe(I)kloriid - ??? · AlCl3 - alumiiniumkloriid - ??? · KClO3 - pertoleesool - ??? · Ca(OCl)2 * CaCl2 - kloorlubi - orgaanilises keemias reaktiiv, desinfitseerija, sõjatööstuses mürkide mürgituks muutmisel · Joodtinktuur - ??? · Sublimatsioon - aine vahetu üleminek tahkest gaasiliseks (vahepeal vedelaks muutumata) · Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena (allotroopse teisendina) · Isotoobid - keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on ühesugune arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid. Samasuguse tuumalaenguga, aga erineva massiarvuga. · Kloorivesi - ???
hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ning moodustub punane Cu2O sade. Keetmisel toimub järgnev reaktisoon: Järgnevalt tuleb tiitrimise teel määrata vabanenud triloon B kogus. Selleks kasutatakse 0,02M CuSO4 lahust
POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). H2O2 toimib vesiniku aktseptorina, redutsseruks H2O-ks. Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetril. Töö käik: Määran glükoosisisaldust tundmatus proovis (greibimahl). Kasutan tööreaktiivi, mis sisaldab ensüüme GOD ja POD, kromogeenset substraati K3[Fe(CN)6] ja fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6, sest reaktsioon toimub happelises keskkonnas. Töö reaktiiv on ettevalmistatud, materjalide kokkuhoiu mõttes. Uuritava proovi (greibimahla lahjendus) ettevalmistamine: Valmistasin greibimahlast 1:100 lahjenduse. Selleks pipeteerisin automaatpipetiga 0,5 ml pigistatud greibi mahla 50 ml kolbi, täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega ning loksutasin segamini. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks: Valmistasin 1,0 mg/ml kontsentrasiooniga glükoosi lahusest 3 lahjendust: 0,25, 0,125 ja 0,062 mg/ml
hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO 4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ning moodustub punane Cu2O sade. Keetmisel toimub järgnev reaktisoon: Järgnevalt tuleb tiitrimise teel määrata vabanenud triloon B kogus. Selleks kasutatakse 0,02M CuSO4 lahust
annaabi.ee 
