(ALKAANID) (ASENDUSRÜHM) CH4 Metaan CH3-metüül C2H6 Etaan C2H5- etüül C3H6 Propaan C3H7 -Propüül C4H10 Butaan C4H9 -butüül C5H12- Pentaan JNE.... C6H14- Heksaan C7H16- heptaan C8H18 -oktaan C9H20 - nonaan C10H22- dekaan Valents- näitab mitut kovalantet sidet võib antud aatom moodustada. Orgaanilises ühendites on süsiniku valem alati 4 ORAAGILISED ÜHENDID- a)atsüklilised b) tsüklilised Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune element koostis ja molekulmass aga erinev struktuur ja omadused Molekulvalem- summaarvalem nõitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid
arv n Üldvalem CnH2n+1 Valem Nimetus Valem Nimetus Valem Nimetus 1 Mono CH4 metaan CH3- metüül- - - 2 Di C2H6 etaan C2H5- etüül- - - 3 Tri C3H8 propaan C3H7- propüül- C3H6 tsüklopropaan 4 Tetra C4H10 butaan C4H9- butüül- C4H8 tsüklobutaan 5 Penta C5H12 pentaan C5H11- pentüül- C5H10 tsüklopentaan 6 Heksa C6H14 heksaan C6H13- heksüül- C6H12 tsükloheksaan 7 Hepta C7H16 heptaan C7H15- heptüül- C7H14 tsükloheptaan 8 Okta C8H18 oktaan C8H17- oktüül- C8H16 tsüklooktaan
ladinakeelsetest numbritest. C-aatomite arv Valem Alkaan Alküülasendaja Alküülasendaja valem 1 CH4 metaan metüül -CH3 2 C2 H6 etaan etüül -C2H5 3 C3H8 propaan propüül -C3H7 4 C4H10 butaan butüül -C4H9 5 C5H12 pentaan pentüül -C5H11 6 C6H14 heksaan heksüül -C6H13 7 C7H16 heptaan heptüül -C7H15 8 C8H18 oktaan oktüül -C8H17 9 C9H20 nonaan nonüül -C9H19
Kuum, pehme seep valatakse vormi.[10] 5. KLAASIPUHASTID Klaasipuhasteid kasutatakse selleks, et puhastada aknaid, klaasist laudu, peegleid ja arvuti või teleka ekraane.[8] Klaasipuhastid võivad ärritada silmi ja hingamist. Manustamisel võivad põhjustada uimasust, teadvusetust või surma. Enne toote kasutamist peab lugema kasutusjuhendit. Neid tooteid kasutades peaks kandma kindaid.[8] Põhilised ained, mida klaasipuhastites kasutatakse on isopropanooli, monoetanoolamiini ja butüül glükooli.[7] Isopropanool ehk isopropüülalkohol on põhiliseks koostisosaks klaasipuhastites. Isopropüülalkohol aurustub kiiresti ja lahustab kokkupuutel õli ja rasva. Isopropüülalkohol on kergestisüttiv ja kontsentreeritud annustel võib olla inimestele mürgine, mõjub halvasti kesknärvisüsteemile, kardiovaskulaarsüsteemile, maksale ja neerudele.[7] Monoetanoolamiin on mürgine, kergestisüttiv, söövitav vedel aine, mis tuletatud ammoniaagist
arv nimetus nimetus 1 CH4 metaan CH3 metüül 2 C2H6 etaan C2H5 ehk CH2CH3 etüül 3 C3H8 propaa C3H7 ehk CH2CH2CH3 propüül n 4 C4H10 butaan C4H9 ehk CH2CH2CH2CH3 butüül 5 C5H12 pentaan ... ... 6 C6H14 heksaan ... ... 7 C7H16 heptaan ... ... 8 C8H18 oktaan ... ... 9 C9H20 nonaan ... ... 10 C10H22 dekaan ... ...
ning tagab hea korrosioonitõkke. Materjali võib kasutada väga intensiivse UV- kiirguse, kõrge temperatuuri ja suure suhtelise õhuniiskusega kohtades. Kasutatakse seda näiteks soojustamiseks katuse-, seina- ja fassaadisüsteemides. 2. Fenoolformaldehüüdvaik (PF) on ebaregulaarne läbipaistev tahke ja lahustuv ester, , Vaigutärpentin, bensiini lahusti, kuiv õli jne. .See on valmistatud kondenseerumisel para-tertsiaarne butüül fenooli ja formaldehüüdi katalüüsi kaltsiumhüdroksiidi. Fenoolformaldehüüdvaiku toodetakse fenooli ja formaldehüüdi reaktsiooni abil ning see leiab rakendust järgmistes toodetes: lihvkettad, pidurite hõõrdkatted, laminaat, vineer, klaaskiu, tindi tööstuse, tööstus-laminaadid ja rehvitööstustele. 3. Polüstüreen (PS), puhas polüstüreen on kõva,kuid rabe, klaasjas,väikese löögitugevusega ja läbipaistev polümeer
Nt Metaani molekuli C-H side katkemine reaktsioonis, moodustub metüülradikaal ja vedinikradikaal ALKAAN NIMETUS ALKÜÜLRÜHM -NIMETUS CH4 Metaan CH3 Metüül- C2H6 Etaan C2H5 Etüül- C3H8 Propaan C3H7 Propüül- C4H10 Butaan C4H9 Butüül- C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül- C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül- C7H16 Heptaan C7H15 Heptüül- C8H18 Oktaan C8H17 Oktüül- C9H20 Nonaan C9H19 Nonüül- C10H22 dekaan C10H21 Deküül- 1
ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül C7H16 Heptaan C7H15 Heptüül C8H18 Oktaan C8H17 Oktüül C9H20 Nonaan C9H19 Nonüül C10H22 Dekaan C10H21 Deküül · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust
ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Alkaanide nimetused/valemid (graafilised, tasapinnalised, lihtsustatud) Tähtsamad alkaanid: CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan CH3CH2 etüül C3H8 propaan CH3CH2CH2 propüül C4H10 butaan CH3CH2CH2CH2 butüül C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan Isomeerid (Koostamine, füüsikaliste omaduste tuletamine ja põhjendamine) Isomeeride struktuur on erinev, siis erinevad on ka nende omadused ehk omadused sõltuvad aine struktuurist. Füüsikalised omadused: 1. Sulamistemperatuur 2. Keemistemperatuur 3. Tihedus Põlemisreaktsioonid Põlemisel ained oksüdeeruvad hapniku toimel ehk tekivad OKSIIDID
Mingi rühma kordumisel kasutatakse koos rühma nimetusega eesliiteid di-, tri-, tetra- jne. Summaarne valem Nimetus Tuletatud alküülrühm CH4 Metaan CH3 metüül C2H6 Etaan C2H5 etüül C3H8 Propaan C3H7 propüül C4H10 Butaan C4H9 butüül C5H12 Pentaan C5H11 pentüül C6H14 Heksaan C6H13 heksüül C7H16 Heptaan C7H15 heptüül C8H18 Oktaan C8H17 oktüül C9H20 Nonaan C9H19 nonüül C10H22 Dekaan C10H21 deküül
Glütserool on magusamaitseline, siirupjas, toatemperatuuril viskoosne vedelik, mis seguneb hästi veega. Glütserool leiab kasutamist ka kosmeetikapreparaatides. EETRID Eetrid on ühendid, kus kaks alküülradikaali on seotud üle hapniku silla. Nimetuse lõpp eeter. CH3OCH3 dimetüüleeter CH3OCH2--CH3 metüületüüleeter CH3OCH--CH3 metüül(1-metüületüül)eeter CH3 CH3CH2CH2CH2OCH2CH2CHCH3 butüül(3-metüülbutüül)eeter CH3 EETRITE ÜLDISED FÜÜSIKALISED OMADUSED Eetrid on hüdrofoobsed ühendid, sest neil puudub vesiniksidemete tekitamise võimalus vee molekulidega. Võrreldes alkoholidega on eetrite keemistemperatuurid väga madalad. Eetrid on väga kergesti lenduvad ühendid, sest eetri molekulid ei saa omavahel vesiniksidemeid moodustada.
Voolukiirust piiratakse pumpamisel, et vältida torustikes elektrostaatiliste laengute teket. Ainet peab hoidma eemal ka kokkusobimatutest ainetest nagu aerosoolidest, oksüdeerivatest ja söövitavatest kemikaalidest. Peab vältima ka otsest päikesevalgust. Tühjad konteinerid, kus aine enne oli võivad ohtlikud olla, kui sisaldavad aine jääke. Konteinerite vooderduseks sobib roostevaba teras või "pehme teras" (mild steel). Vältida tuleks polüvinüülkloriidi, naturaal-, butüül- või neopreenkummi. Ühesõnaga on tegemist väga ohtliku ainega, millega kindlasti asjatundmatutel ei tohiks väga kokkupuuteid olla ja enamasti ainult tööstustes kasutada.
kuid peegeldab pikalainelist soojuskiirgust Selektiivklaasi kasutatakse klaaspakettides Selektiivklaasi valguse läbilaskvus on 56...65% ja sellel on metalloksiidist tingituna kerge värvivarjund Kahekordne selektiivklaasiga pakett vastab soojustehnilistelt näitajatelt kolmekordsele tavalisele klaaspaketile *Klaaspaketid Valmistatakse kahest või enamast klaaslehest, mille vaheline ruum suletakse õhutihedalt. Õhuruum sisaldab õhku ja/või gaasi Pakettide tihendamiseks kasutatakse butüül-, silikoon- või polüsulfiidhermeetikuid Pakettide õhuruum võib sisaldada õhust paremate soojuslike näitajatega gaasi, näiteks argooni *Lamineeritud klaas Valmistatakse kahest või enamast klaasilehest lamineerides need plastkilet kasutades ühte Lamineeritud klaas on tugevam võrreldes sama paksusega tavalise klaasiga Purunedes jäävad klaasikillud kilemembraani külge Lamineeritud klaasi kasutatakse kohtades, kus klaasi purunemise oht on suur (pangad, kullasepaärid jms.)
· Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga üül (alkaan alküül, etaan etüül, pentaan pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül C3H8 propaan C3H7 propüül C4H10 butaan C4H9 butüül C5H12 pentaan C5H11 pentüül C6H14 heksaan C6H13 heksüül C7H16 heptaan C7H15 heptüül C8H18 oktaan C8H17 oktüül C9H20 nonaan C9H19 nonüül C10H22 dekaan C10H21 detsüül · Hargnenud ahelaga alkaane nimetatakse ahela järgi, milles süsiniku aatomite arv on suurim (peaahela järgi). · Kõrvalahelate nimetamiseks nummerdatakse peaahel alates sellest otsast, kus kõrvalahela
ahelas nimetus nimetus nimetus 1 Mono Mentaan Metüül - 2 Di Etaan Etüül - 3 Tri Propaan Propüül Tsüklopropaan 4 Tetra Butaan Butüül Tsüklobutaan 5 Penta Pentaan Pentüül Tsüklopentaan 6 Heksa Heksaan Heksüül Tsükloheksaan 7 Hepta Heptaan Heptüün Tsükloheptaan 8 Okta Oktaan Oktüün Tsüklooktaan 9 Nona Nonaan Nonüün Tsüklononaan
CH4 + Cl2 = HCl + CH3Cl 4) tavatingimustel ei reageeri leeliste ega hapetega · Kasutamine: metaani kasutatakse kütusena ja tema halogeenderivaate ravimitööstuses. Metaani lagunemisel saadakse tahma, mida kasutatakse trükivärvide ja autokummide valmistamisel. Metaanist saadud vesinikku kasutatakse ammoniaagi tootmisel. Radikaal · Kui alkaani valemist eraldada üks vesiniku aatom, siis järelejäänud osa 4) C4H9 - butüül nimetatakse 5) C5H11 - pentüül radikaaliks. 6) C6H13 - heksüül · Lõpp -üül 1) CH3 - metüül 7) C7H15 - heptüül 2) C2H5 - etüül 8) C8H17 - oktüül 3) C3H7 - propüül 9) C9H19 - nonüül 10) C10H21 - deküül Alkeenid · Alkeenid on küllastumata 3) C3H6 - propeen süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite 4) C4H8 - buteen
klass kantserogeen ehk vähki põhjustav element. (Environmentally Sound) Alkohol, Isopropyl (SD-40) - tugevalt kuivatav ja nahka ärritav, kiirendab vananemist nahal, pigmendilaike tekitav, muudab nahapinna ph-taset nii, et nahk võtab paremini vastu baktereid ja viiruseid. Benzalkonium Chloride - väga mürgine säilitusaine, sellega kokkupuutumisel ärritab see nahka, silmi, nina ning kõri. (BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül hüdroksütolueen E321) Säilitusaine, mida kasutatakse päikesekreemis, huulepulgas, näokreemis, ripsmetussis, juuksevärvis (eriti mustas).Allergeen - seosed käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. 5 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (Bronopol) säilitusaine mis on väga mürgine ja põhjustab dermatiiti. Esineb Miniriski toodetes.
valem e valem arv arvu nimetus CH 4 Metaan 1 -met- CH 3 -metüül- Analoogs C2 H 6 Etaan 2 -et- C2 H 5 -etüül- elt teistega C3 H 8 Propaan 3 -prop- C3 H 7 -propüül- Analoogs C 4 H 10 butaan 4 -but C4 H 9 -butüül- elt eelnevate g Analoogs C5 H 12 Pentaan 5 -pent C5 H 11 -pentüül- elt eelnevate ga 2-metüülbutaan CH 3 H HH H | | | | | 2,2dimetüülpentaam H-C-C-C -C- C-H | | | | | CH 3 H HH H
Väikestes tiikides võib tootmine suure veevahetuse korral olla ka intensiivne. Tiikide kuju ei pea olema alati korrapärane, ehkki eelistatud on veidi piklikud ristkülikukujulised tiigid. Maa tiigi süsteem on ideaalne kasvupind kala toodanguks ning seda on kasutatud sajandeid. Selle süsteemi originaal kasutajad olid mungad, kes kasvatasid jõeforelli toiduks. Tiigid on suured ja maasse kaevatud. Pinnas peab olema hea vee omaduse suhtes, alternatiivina näiteks butüül vooderdus, mis on kulukas. Standard suurus on umbes 30m*10m sügavusega 1m, sisselaskeava juures kitseneb 1,7m . Mahutavus on u. 1,5 tonni forelli. (http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.htm, 13.03.2012). Joonis 5. Kasvatus tiik KASUTATUD KIRJANDUS 1. Brown Trout eggs. Science Photo Libary. [http://www.sciencephoto.com/media/375899/enlarge]. 08.04.2012. 2. Brown Trout. Aquamedia. [http://aquamedia.org/production/species/browntrout_en.asp
Etaan C2H6 Etüül C2H5 CH3 CH3 CH3 CH2 Propaan C3H8 Propüül C3H7 CH3 CH2 CH3 CH3 CH2 CH2 Isopropüül CH CH3 CH3 Keemia 2012 Keemia 2012 Butaan C4H10 Butüül C4H9 CH3 CH2 CH2 CH3 CH3 CH2 CH2 CH2 Isobutüül CH3 CH CH2 CH3 Jne. Süsivesinikest moodustunud radikaale nimetatakse alküüdradikaalideks. Radikaalideks võivad olla ka halogeenid: Kloro Cl Bromo Br Jodo I Fluoro F ÜLESANDED. 8) Mitu mooli O2 kulub 80g propeeni põlemiseks? C3H6 + 4,5O2 3CO2 + 3H2O
toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puu viljadest jne. - ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks anti oksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiin hape (E 200) ja bensoehape (E 210). - ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape E 300 (C- vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhul gas botulismitekitaja
üldaroomiga) Valge kapsas, punane kapsas, rooskapsas Perekond Cruciferae hõlmab Brassica taimi 1) Kapsas 2) Brüsseli kapsas ehk rooskapsas 3) Naerid 4) Pruun sinep 5) Vesikress 6) Redised 7) Mädarõigas Peamised komponendid on 2-propenüül-3-butenüül-isotiotsüanaadid ja 2-fenüületüül- isotiotsüanaadid. Pürasiinid Paprika pipar ja tsillid sisaldavad suurtes kontsentratsioonides 2-isobutüül-3- metoksüpürasiini, mis biosünteesitakse leutsiinist. 2-sec-butüül-3-metoksüpürasiin on üks porgandite tüüpiline aroomiaine. Skatool, p-kresool Ksatool ja p-kresool tekivad vastavalt trüptofaanist ja türosiinist mikroorganismide abil. Skatooli oksüdatiivsel lõhustamisel tekib o-aminoatsetofenoon (loomalõhn). Tortillakrõpsud Köögiviljad Köögiviljad sisaldavad suurt hulka lenduvaid lõhnakomponente: 1) Algupärases vormis olevad lõhnakomponendid 2) Prekursoritest ensüümtegevuse poolt toodetud lõhnakomponendid
ained, mis on eraldatud toidust (näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne) ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained (näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210)) ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi (näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid) Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E 300 (C-vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja
Tänapäeval saadud kautsuk granuleeritakse ning kuivatatakse. Keemiliselt koostiselt on NK 1,4-polüisopreen: [- CH2 C(CH3) = CH CH2]n 28. Tähtsamad sünteetilised kautsukid. Kõiki kautsukke võib jagada üldotstarbelisteks ning eriomadustega kautsukkideks. Viimaste eriomadused on: termiline püsivus ,külmakindlus, keemiline püsivus hapete ning leeliste suhtes jne. Üldotstarbelised: Butadieen ,Butadieen-stüreen jt Eriotstarbelised: Butüül jt. Vaatame näitena SBR tootmist .Tegemist on kopolümerisatsiooni protsessiga. .Butadieen ja stüreen suunatakse segistisse. Eraldi valmistatakse emulgaatori vesilahus, mis suunatakse samuti järjestikustesse reaktoritesse . Selle aja jooksul, mil segu läbib järjestikused reaktorid, reageerib ära ca 60% toorsegust laateksi moodustumisega. Valmissegu drosseldatakse ning suunatakse aurutuskolonni ,kus eraldatakse reageerimata jäänud stüreen ja butadieen
silmade kuivust, pikemal kasutamisel mürgised. EU-s keelatud, kuna põhjustavad vähki. Benzalkonium Chloride - äärmiselt mürgine säilitusaine /antistaatik, kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri. Atseetaldehüüd (Acetaldehyde) – kasutatakse küünepalsamites. Ohtlik sagedasel tarbimisel – potentsiaalne vähitekitaja BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül hüdroksütolueen E321) – kasutatakse päikesekreemides, huulepulkades, näokreemides, ripsmetuššides, juuksevärvides (eriti mustas) säilitusainena. Allergeen - seosed käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. Seotud reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist dermatiiti. Ksüleen (xylol või dimethylbenzene)– tekitab nahaärritusi ning maksakahjustusi, naha ja hingamissüsteemi ärritaja, uimastav kõrgetes kontsentratsioonides.
Masuut Nafta krakkimine bensiini saagise suurendamiseks lõhutakse pikad süsivesinikahelad lühemateks Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül C7H16 Heptaan C7H15 Heptüül C8H18 Oktaan C8H17 Oktüül C9H20 Nonaan C9H19 Nonüül C10H22 Dekaan C10H21 Deküül 81
nahakasvaja riski. Alkohol, Isopropyl (SD-40) - tugevalt kuivatav ja nahka ärritav, muudab nahapinna ph-taset nii, et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb, tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist. Benzalkonium Chloride - äärmiselt mürgine säilitusaine /antistaatik, kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri. (BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül hüdroksütolueen E321) kasutatakse päikesekreemides, huulepulkades, näokreemides, ripsmetussides, juuksevärvides (eriti mustas) säilitusainena. Allergeen - seosed käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. Seotud reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist dermatiiti. 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (Bronopol) mürgine säilitusaine. Põhjustab dermatiiti. Avastasime Miniriski toodetest.
15) ammoniaak; 16) nikkel ja selle ühendid; 17) fosfor ja selle ühendid; 18) plii ja selle ühendid; 19) tsink ja selle ühendid; 20) vask ja selle ühendid; 21) vääveloksiidid; 22) väävelhape; 23) süsinikdisulfiid; 24) vanaadium ja selle ühendid; 25) kloor; 26) broom; 27) jood; 28) fluor ja selle ühendid; 29) alifaatsed ja alitsüklilised petroolpiirituse või bensiini süsivesinike derivaadid; 30) alifaatsete ja alitsükliliste süsivesinike halogeenderivaadid; 31) butüül-, metüül- ja isopropüülalkohol; 32) etüleenglükool, dietüleenglükool, 1,4-butaandiool ja glükooli ning glütserooli nitraatderivaadid; 33) metüüleeter, etüüleeter, isopropüüleeter, vinüüleeter, dikloroisopropüüleeter, guajakool (2-metoksüfenool), etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid; 34) atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, metüületüülketoon, metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon, diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2-
H H H H H C C H C H H C C H H H H H H C H C H H H H 4. a) isopropüül- = 1-metüületüül- b) isobutüül- = 2-metüülpropüül- c) tert-butüül- 1,1-dimetüületüül- 2.2.2.3. Isomeeria ja alkaanide esindajad (lk 34) 1. Ainete omadustest ja omaduste liigitamisest on juttu lk 32. Keedusool, suhkur ja vedelgaas on juhuslikud näited, võite neile lisada teisigi tuntud aineid. Küsimuste näiteid Kas vedelgaas on individuaalne ühend või ainete segu? Aga keedusool ja suhkur? Küsimusi füüsikaliste omaduste kohta 1. Milline on nende ainete agregaatolek toatemperatuuril?
süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Nimetus Molekulmass Sulamistemp. Keeemistemp. Alküülradikaal Tsükloalkaan Metaan 16 -182,5 °C -161,6 °C Metüül Etaan 30 -182,8 -88,6 Etüül Propaan 44 -187,6 -42,1 Propüül Tsüklopropüül Butaan 58 -138,3 -0,5 Butüül Tsüklobutaan Pentaan 72 -129,3 +36,0 Pentüül Tsüklopentaan Heksaan 86 -95,3 +68,7 Heksüül Tsükloheksaan Heptaan 100 -90,6 +98,5 Heptüül Tsükloheptüül Oktaan 114 -56,8 +125,7 Oktüül Tsüklooktaan Nonaan 128 -53,6 +150,8 Nonüül Tsüklononaan
süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Nimetus Molekulmass Sulamistemp. Keeemistemp. Alküülradikaal Tsükloalkaan Metaan 16 -182,5 °C -161,6 °C Metüül Etaan 30 -182,8 -88,6 Etüül Propaan 44 -187,6 -42,1 Propüül Tsüklopropüül Butaan 58 -138,3 -0,5 Butüül Tsüklobutaan Pentaan 72 -129,3 +36,0 Pentüül Tsüklopentaan Heksaan 86 -95,3 +68,7 Heksüül Tsükloheksaan Heptaan 100 -90,6 +98,5 Heptüül Tsükloheptüül Oktaan 114 -56,8 +125,7 Oktüül Tsüklooktaan Nonaan 128 -53,6 +150,8 Nonüül Tsüklononaan
kuivatatakse. Keemiliselt koostiselt on NK 1,4- polüisopreen: [- CH2 C(CH3) = CH CH2]n NK-l on väike tihedus (917 937 kg/m3) ja suur molekulmass (150 000 500 000). NK on termoplastne polümeer. 28. Tähtsamad sünteetilised kautsukid. · Butadieen · Butadieen-stüreen · Butadieen-metüülstüreen · Isopreen · Butadieen-nitriil · Kloropreen (nairiit) · Butüül · Polüuretaan · Tiokool · Siloksaan 29. Kummitoodete saamine. Kumm erineb kautsukist sellepoolest, et ta on võimeline taluma mitmekordseid kõrgelastseid deformatsioone. Kummi valmistamise lähteaine on kautsuk, kuid talle lisatakse terve rida nn ingrediente: · vulkanisaatorid (väävel, orgaanilised peroksiidid, metallide peroksiidid), et viia kautsuki lineaarne struktuur üle ruumiliseks
Metüületeen 1 m etaan m etüül 2 etaan etüül 3 propaan propüül α β 4 butaan butüül (ühendit vaadeldakse eteeni 5 pentaan pentüül H3C CH CH CH3 6 heksaan heksüül derivaadina) 7 heptaan heptüül 8 oktaan oktüül
Kuna aineid, mis võivad põhjustada ärritust nahal on palju, siis lühiülevaateks kirjeldan lahti enim mainitud kahjulikud ainerühmad. Nendeks olid: parabeenid, petrokemikaalid, silikoonid, ftalaadid ja formaldehüüd. 2.2.1 Parabeenid Parabeenid on keemilised ühendid – orgaanilised estrid, mida kasutatakse laialdaselt kosmeetikumides säilitusainetena, kuna neil on hea antibakteriaalne ja seenevastane toime. Levinuimad parabeenid on: butüül-, etüül-, metüül-, isobutüül- ja propüülparabeen.[10] Parabeenid on küll sünteetilist päritolu, kuid analooge on leitud ka loodusest. Taimede maailmas tuntakse parabeene kui 4-hüdroksübensoehappeid ning nende derivaate võib leida erinevates puuviljades, köögiviljades, samuti ka odras, maasikates, mustades sõstardes, virsikutes, porgandites, sibulas, kakaoubades, vaniljes, viinamarjades, pärmiekstraktis, veiniäädikas ja juustus. [10]
* ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne; * ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210); * ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Tulenevalt nende põhifunktsioonist jaotatakse lisaained rühmadeks. Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised:
staatiline elektrilaeng, välispinnal aga vastandmärgiga laeng. Pinge võib ulatuda tuhandetesse voltidesse ja lõpptulemuseks võib olla sädelahendus, mis tekitab plahvatuse või tulekahju. Staatiliste laengute eemaldamiseks torujuhtmed maandatakse. Naftasaaduste aurud on sissehingamisel mürgised, kui aurude kontsentratsioon õhus ületab bensiini puhul 0,2...0,3 %, ligroiini korral 0,3 %, vääveloksiidi puhul 0,02 %. Tankeritega veetakse ka erinevaid piiritusesorte etüül-, butüül-, isobutüül-, hüdrolüüs- ja sünteetilist piiritust. Piiritustel on samad omadused mis põlevvedelikel. Võrreldes põlevvedelikega auruvad piiritused intensiivsemalt ja nende toksiline mõju on sissehingamisel tugevam kui põlevvedelike aurudel. Maksimaalne lubatav etüülpiirituse aurude kontsentratsioon kaitsevahenditeta töötamisel on 1 mg/l. VIII peatükk 8. Veeldatud gaaside vedu 8.1. Põlevad maagaasid
Esimest korda tarvitatakse neid tavaliselt varases noorukieas. Pidev kuritarvitamine võib kesta kogu noorusaja. Sissehingatavate ainete koostisosad on keemiliselt väga erinevad, mistõttu käesolevas peatükis käsitletakse neid kokkuvõtvalt vaid selle kriteeriumi järgi, et neid manustatakse sissehingamise teel. Sissehingatavate ainete hulka kuuluvad orgaanilised lahustid, bensiin, gaasid (butaan, propaan, naerugaas) ja nitriidid (amüül – poppers, snappers; butüül – rush, bolt, climax). Need keemilised ained on väga odavad ning kõikjal vabalt kättesaadavad. Manustamiseks on 3 viisi: sniffing – nina kaudu nuusutamine, huffing – suu kaudu inhaleerimine, bagging (kõige ohtlikum!) – mõju suurendamine üle pea tõmmatud kilekotiga. Ainet hingatakse sisse kas sellega niisutatud lapilt või kilekotist. Gaasilisi aineid tarbitakse enamasti õhupallist.
annaabi.ee 
