Millised saadused tekivad vee elektrolüüsil? Kirjuta vastavad anoodi- ja katoodireaktsioonide võrrandid? Mis on vesiniku tähtsamad kasutusalad? Halogeenid VIIA rühm Millised on halogeenide o-a? Halogeenide (F2, Cl2, Br2, I2) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Kõik halogeeni lihtained on mürgised. Kuidas muutuvad halogeenide oksüdeerivad omadused? Selgita mõistet sublimatsioon. Milline halogeen sublimeerib? Hal2 + halogeniid halogeniid´ + Hal 2´ reaktsioon on tingimuslik. Reageeriv halogeen peab olema tugevam oksüdeerija kui moodustunud halogeen Näide: Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2 Cl2 + NaF ei toimu Kuidas saadakse halogeeni lihtaineid tööstuses? Muundumiste rida: H2 + Hal2 vesinikhalogeniid +H2O vesinikhalogeniidhape +hüdroksiid/metalli oksiid/ metall*/ sool* halogeniid (sool). Kuidas tõestada lahuses kloriidioone? Miks see on oluline?
CH 3 - OH + Ca (CH 3O - ) 2 Ca 2+ + H 2 Tekib kaltsiumetanolaat. Vasega reaktsioon ei toimuks, sest Cu asub pingereas tagapool. - Kondensatsioon on funktsionaalrühmi sisaldavate ainete reageerimine vee eraldumisega. Alkohol kondenseerub happega, tekib ester. CH 3 - COOH + CH 3 - CH 2 - OH CH 3COOCH 2 CH 3+ H 2 O - Reaktsioon halogeniididega (halogeniid nt HCl, HBr) Halogeen on Cl 2 Halogeeniühend on RCl. Halogeniid HCl. CH 3 - CH 2 - OH + HBr CH 3 - CH 2 - Br + H 2 O Tekib etüülbromiid - Dehüdrogeenimine * primaarne alkohol, tekib aldehüüd CH 3 - CH 2 - OH CH 3 - C - H + H 2 o t Tekib etanaal CH 3 CHO * sekundaarne alkohol, tekib ketoon CH 3 - CH (OH ) - CH 3 CH 3 - C - CH 3 + H 2 o t Tekib atsetoon - Dehüdraatimine (vee eemaldamine)
Metall METALL + HAPNIK -> OKSIID METALL (vesinikust eespool) + HAPE (va. HNO3 ja kH2SO4)-> SOOL + VESINIK METALL + HALOGEEN -> HALOGENIID METALL + SOOL -> UUS SOOL + UUS METALL AKTIIVNE METALL + VESI -> LEELIS + VESINIK KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALL + VESI -> OKSIID + VESINIK VÄHEAKTIIVNE METALL (alates Ni) + VESI -> EI TOIMU Oksiid HAPPELINE OKSIID + ALUS -> SOOL + VESI HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID -> SOOL HAPPELINE OKSIID + VESI -> HAPE ALUSELINE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI ALUSELINE OKSIID +HAPPELINE OKSIID -> SOOL ALUSELINE OKSIID + VESI -> LEELIS AMFOTEERNE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI
REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI HCl + MgO MgCl2 + H2O + SOOL UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem või lenduvam või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). + METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2 ...
Metall + väävel = sulfiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) 3. Happeline oksiid + aluseline oksiid = sool SO3 + Na2O = Na2SO4 (nõrk hapnikhape laguneb oksiid + vesi) Fe + S = FeS * tugev hape + sulfit = sool + vääveldioksiid + vesi 3. Metall + halogeen = halogeniid (F2, Cl2,Br2, I2 ) NB! NEUTRAALSED OKSIIDID 2HCl + Na2SO3 = 2NaCl + SO2 + H2O 2Fe+ 3 Cl2=2FeCl 3 (metall saavutab max oksüdatsiooniastme ) ( CO, NO , N2O ) ei reageeri vee, hapete ega alustega * karbonaat + tugev hape = sool + süsinikdioksiid + vesi
Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikb...
ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenes...
Funktsionaalrühmad Alkoholid- OH rühm, nimetuses ool lõpp, - Fenoolid OH-rühm, mis on seotud otse benseenituumaga Eetrid R-O-R Aldehüüdid RCHO -aal - Ketoonid RCOR -oon Karboksüülhapped COOH -hape Estrid Amiinid NH2 Aminohapped sisaldavad nii NH2 kui ka COOH rühmasid 19.2 Tunda struktuuri järgi ära lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid; Halogeniidid Halogeniid on süsivesiniku küljes. Alkohol- OH Eeter- ROR Fenool OH rühm, seotud benseenituumaga Aldehüüd-RCHO Ketoon RCOR Karboksüülhapped- COOH Amiin NH2 Amiid O // CH3CNH2 Ester 19.3 Nimetada lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid; See peaks selge olema 19.4 Kirjeldada peamisi seaduspärasusi süsivesinike halogeniidide füüsikalistes Omadustes
KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalise...
KORDAMISKÜSIMUSED: ( karboksüülhapped, amiidid, estrid). 1. Selgitada mõisted: karboksüülhape, ester, amiid, happe halogeniid, hüdroksühape, küllastunud hape, küllastumata hape, aminohape, halogeenhape, dihape, rasvhape, happe asendusderivaat, happe funktsionaalderivaat, laengu delokalisatsioon, hüdrolüüs, happeline katalüüs, leeliseline katalüüs. 2. Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada. R-COOH = R-COO- + H+ Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone. 3
molekulide paigutus on tihedam ja molekulid mõjutavad üksteist suurema pinnaga ja nende mõjude lõhkumiseks on tarvis rohkem energiat. Alkaanide keemilised omadused * Tava temperatuuril on alkaanid vähese reaktsiooni võimega ning keemilise reaktsiooni toimumiseks tuleb molekulile anda juurde energiat. * Radikaal üksiku ehk paardumata elektroniga osake, millel on palju energiat. * Alkaan + halogeen = halogeeniühend ja vesinik halogeniid. -) Selliseid reaktsioone nimetatakse radikaalseteks asendus reaktsioonideks. *) Kõige rohkem tekib sellist isomeeri sellise süsiniku juures, millel on kõige rohkem sidemeid teise süsinikuga. * Alkaanid on hüdrofoobsed ained ehk ei lahustu ega märgu vees + ei moodusta vee molekulidega vesiniksidemeid. Halogeeniühendid * Halogeeniühendid orgaanilised ained, milles süsiniku aatom on ühenduses halogeeni aatomiga (F, Cl, Br, I)
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO...
CH3 4. Tsükloheksanool on sekundaarne alkohol. 16 5. Põhiline erinevus seisneb tähistamise alguses: kreeka tähtedega märgitakse asendid alates funktsionaalrühmale järgnevast süsiniku aatomist. 6. a) sekundaarne halogeniid, b) primaarne alkohol, c) tertsiaarne alkaan, d) sekundaarne amiin, e) tertsiaarne alkohol, f) primaarne amiin 7. a) 2-etüül-4-propüülfenool, b) 1-fenüül-2-metüülbuta-1,3-dieen, c) 3-nitroaniliin, d) 4-klorometüülklorobenseen, e) 1-bromo-2-etoksüpropaan, f) 4-nitrofenüülpropanaat O O O O 8
Teemandi kõvadusega, keemiliselt väga püsiv ja kuumakindel. Nitriid- Boori kuumutamisel ammoniaagis saadakse boornitriid BN, mis on valge, mahukas grafiidisarnase struktuuriga pulber, kuid erinevalt grafiidist ei juhi elektrit. Võimalik on ka boornitriidi teemandisarnane struktuur. Spetsiaalsete võtete abil saab sünteesida ka boornitriidi nanotorusid, mis on pooljuhid. Halogeniidid- Boori halogeniide saadakse kas elementide otsesel reaktsioonil või lähtudes B2O3-st. Tähtsaim boori halogeniid on BF3, mida saadakse B2O3 reaktsioonil kaltsiumfluoriidi ja väävelhappega: B2O3(s)+3CaF2(s) +3H2SO4(l) 2BF3(g)+3CaSO4(s)+3H2O(l) Boortrikloriidi BCl3 saadakse kloori reaktsioonil süsiniku ja B2O3-ga: B2O3(s)+ 3C(s)+ 3Cl2(g) 2BCl3(g)+ 3CO(g) BF3 ja BCl3 kasutatakse laialdaselt katalüsaatoritena. Boraanid- Boor moodustab vesinikuga rea hüdriide, mida tuntakse boraanidena. Anioonsetest boori hüdriididest on tuntuim BH4, mis esineb näiteks naatriumboorhüdriidis NaBH4
(grupp) Näiteks, viie süsinikuaatomiga järjestuse nimetamisel ka- R-COOH karboksü- -hape sutatakse tüve pent-. Moodustamaks alkaani põhinime- O tust lisatakse tüvisõnale lõpp -aan: saame pentaan. R C halokarbonüül- alkanoüül Orgaanilise ühendi nimetamisel süstemaatilises nomen- X (klorokarbonüül-) halogeniid klatuuris kasutatakse järgmist üldreeglistikku. amido-, R-CONH2 -amiid karbamoüül- • Tehakse kindlaks eelistatuim asendaja/funktsionaal- R-CHO okso-,
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
