mis tähendab et tema pH on 7(KÕIK ALUSED). Leelised on IA ja II A alates kaltsiumist. Need ained on söövitavad ja kui nendega teha katseid tuleb olla väga ettevaatlik. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe reageerimine , millest tekib sool ja vesi. Sellega tehakse aine neutraalseks (pH 0). Aluseline oksiid on Metall ja Hapnik koos. Aluselisest oksiidist on kõige lihtsam alust saada. Näide : CaO + H2O -> Ca(OH)2 Nii saab aluselisest oksiidist hüdroksiidi. On ka selliseid metalle, mis ei anna hüdroksiidi ioone. Selleks et neist saada hüdroksiid tuleb panna see aine reageerima algul happega ja pärast hüdroksiidiga ja tulemuseks on see et saab sellest ainest hüdroksiidi. Näide : CuSO4 + NaOH -> Cu(OH)2 + Na2SO4 Happed: Happed on ained mis koosnevad ALATI vesinikust ja happelisest oksiidist. Happeid on 2 liiki tugevad ja nõrgad. Tugevad happed on näiteks : HF, H2S ; ja nõrgad : H2CO3, H3PO4. Tugevad
Raua keemilised omadused Keskmise keemilise aktiivsusega Väiskihil- 2 elektroni Eelmise kihi välisel alakihil 6 elektroni Väliskihilt kaks ja eelmise kihi ühe elektroni- Fe3+ On kõige püsivamad http://periodictable.com/Elements/026/ Raua valem Fe https://www.spreadshirt.com/element-026-fe-iron-full-t-shirts- A13078076 Raua reageerimised erinevate elementide Raud(III)oksiidi või -hüdroksiidi või reageerimisel vesinikkloriidhappega: rühmadega Fe O +6HCl= 2FeCl +3H O Fe(OH) +3HCl=FeCl +3H O (Raud (III) 2 3 3 2 3 3 2 kloriid) Raud(III)oksiidi või -hüdroksiidi reageerimisel väävelhappega 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O (Raud (III) sulfaat) Raua kasutusalad Sepisrauast väravad 1300 a. eKr oli põhiline ehitusmaterjal Ehted, nõud, relvad
nikkel, tina, plii. · Metalli oksiid kui reageerib vesinikuga ning tõrjub viimase reaktsioonist välja. · Amfoteersed hüdroksiidid kui on nii aluselised kui happelised omadused. Reageerides happega alus, reageerides leelisega hape. · Redoksreaktsioon metalli reageerimine leelise lahusega. · Hüdroksokompleks tekib veega reageerides metallidel, mis tegelikult veega ei reageeri. Hüdroksiidi kile, mis takistab edaspidist reaktsiooni, tekib hüdroksokompleks. Metallid, mis veega ei reageeri on võimelised nendest pingereas paremal asuvaid metalle nende sooladelahusest välja tõrjuma. Leelis ja leelismuldmetallid tõrjuvad reaktsioonist välja vesiniku, moodustades metalli hüdroksiidi. 1. Metallide reaktsioonikiirus. Protsesside kiirust iseloomustatakse alati ajaühiku jooksul toimunud muutuste järgi. Metalli kiiruse põhiühikuks on:
Tõmba eesolevale tähele ring ümber! 1.Metallidele iseloomulikud omadused on: a) läbipaistvus c) läige e) elektrijuhtivus b) sepistatavus d) hallikas värvus f) haprus 2.Hapnikuga reageerimisel metallid a) liidavad elektrone c) loovutavad elektrone e) moodustavad oksiidi b) redutseeruvad d) oksüdeeruvad f) moodustavad hüdroksiidi 3.Metalli reageerimisel happega a) metall redutseerub c) eraldub hapnik e) tekib hape b) metall oksüdeerub d) eraldub vesinik f) tekib sool 4.Metalli reageerimisel veega a) tekib hüdroksiid c) metall oksüdeerub e) tekib hape b) tekib oksiid d) eraldub vesinik f) eraldub hapnik 5.Metalli reageerimisel soola lahustega
Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O Reageerimine veega Tugevalt aluselised(1A ja 2A)oksiidid reageerivad aktiivselt veega. Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri! Näide: Li2O + H2O= 2LiOH NiO + H2O Happelised oksiidid Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Enamik
Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2). · Leelismetallide hüdroksiidid vees hästi lahustuvad tugevad leelised. Neelavad õhuniiskust (hügroskoopsed). · NaOH keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): · Leelismetallide soolad enamasti valged kristalsed ained. Vees hästi lahustuvad. Leelismetalli hüdroksiidi ja tugeva happe soola vesilahus on neutraalne (NaCl, K2SO4). Leelismetalli hüdroksiidi ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline (Na2CO3 - sooda). · Na2CO3 (sooda) - kasutatakse pesuvahendina. · NaHCO3 (söögisooda) kasut. toiduvalmistamisel (kergitusvahend taignas). · NaCl (keedusool) väga tähtis aine nii argielus kui ka keemiatööstuses. Temast toodetakse mitmeid olulisi aineid (Cl2, Na, NaOH, HCl, Na2CO3, NaHCO3)
Kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides, lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli kasutatakse meeleolu tasakaalustajana meeleoluhäirete ravis. Liitium on leelismetall. Kõige väiksema tihedusega. Hõbevalge, suhteliselt pehme metall, sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt vähem aktiivsem, kõvem ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Õhuga reageerib aeglaselt ning tõrjub veest välja vesiniku, moodustades hüdroksiidi. Hapniku või õhuga reageerides moodustab tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on vähempüsivad kui muudel leelismetallidel.
Enamiks tuntumaid happeid lahustub vees hästi. N2O3 + H2O > HNO2 Leelised lahustuvad vees hästi.(tugevad alused) N2O5 + H2O > HNO3 LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH)2 , Ba(OH)2 Vähe lahustuvad hürdoksiidid(nõrgad alused) Mg(OH)2 , Zn(OH)2 , Cu(OH)2 , Al(OH)2 , Fe(OH)2 , Cr(OH)2 Fe2(SO4)3 raud(III)sulfaat Na2SO3 naatriumsulfit CuCl2 vask(II)kloriid 2Fe + 3Cl t> 2FeCl3 NaOH > Na+ + OH Ca(OH)2 > Ca2+ + 2OH Tahke hürdoksiid > hüdroksiidi lahus Aluselised oksiidid on 1. A rühm ja 2.A rühma omad altes kaltsiumist samuti nad reageerivad veel ka veega, Happelised oksiidid reageerivad alustega- tekib sool+vesi nt:
· aluseline oksiid + vesi leelis · happeline oksiid + vesi hapnikhape · happeline oksiid + aluseline oksiid sool · hape + metallsool + H2 · hape + alus sool + vesi · hape + aluseline oksiid sool + vesi · hape + sool uus sool + nõrgem või lenduvam hape · alus + happeline oksiid sool + vesi · alus + sool sool + lahustumatu hüdroksiid · sool + sool sool + lahustumatu sool · sool + metall metall + sool (pingerida!) · hüdroksiidi lagunemine aluseline oksiid + vesi · hapnikhappe lagunemine happeline oksiid + vesi · soola (karbonaadi) lagunemine aluseline oksiid + happeline oksiid (CO2) 10. Ohutusnõuded hapete j aluste kasutamisel
CaO + H2O Ca(OH)2 Ca(OH)2 + CO2 CaCO3+ H2O Ca(OH)2 on vees vähelahustuv ning selle segamisel tekib valge piimataoline vedelik, mida nimetatakse lubjapiimaks. Seismisel settib Ca(OH)2 sademena ning selle kohale jääb küllastunud Ca(OH)2 lahus. Kasutamine: Argielus nimetatakse seda lubjaveeks ja seda kasutatakse CO2 määramiseks. Kui juhtida läbi selle lahuse CO2 sisaldavat gaasi, siis tekibki vähelahustuv kaltsiumkarbonaat. Kaltsiumoksiidi ja -hüdroksiidi kasutatakse ehitustel sideainena. Ca(OH)2 kasutatakse mördi ja krohvisegu koosseisus kivistumise kiirendamiseks. Kustutatud lupja kasutatakse muuhulgas lubjakivi alternatiivina heitgaasidest väävli eemaldamisel. Seda läheb kõrge reaktiivsuse tõttu tarvis 1,8 korda vähem kui lubjakivi. Kipsi (kaltsiumsulfaati), mida seejuures kustutamata lubjast saadakse, saab järgnevalt kasutada muuks otstarbeks. Puuduseks võrreldes lubjakiviga on märgatavalt kõrgem hind.
Neutralisatsioon – Aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi Aluste saamine – Leelise saamine metalli reageerimisel veega (Veega reageerivad ainult aktiivsed metallid. Se on redoksreaktsioon, mille käigus eraludb vesinik). 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 (lendub) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega. Siis saadakse leelis kui vesi reageerib metalliga, mis asub IA-s või IIA metallidega, mis on Ca,Sr,Ba BaO + H2O Ba(OH)2 Aluse(hüdroksiidi)kaudne saamine soola reageerimisel leelisega NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 + Na2SO4 Aluste keemilised omadused Kõik alused reageerivad hapetega ning tekib sool ja vesi KOH + HCl KCl + H2O Kõik alused reageerivad happeliste oksiididega ning tekib sool ja vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O Leelis reageerib vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade Ba(OH)2 + CuCl BaCl2 + Cu(OH alus + hape Sool + Vesi (Neutralisatsioon) Tingimused: Toimub alati
astmega) · täielik ioonvõrrand amfoteersed - nii aluselised kui happelised Al2O3, Zn Mg + 2Br + 2K + 2OH - Mg(OH)2 + 2K + 2Br neutraalsed - ei al ega hap, NO, CO, N2O Mg + 2OH Mg(OH)2 Oksiidide saamine Soolade saamine · Lihtaine + O2 oksiid · Lihtainetevaheline reaktsioon · Ml hüdroksiidi lagunemine 2Al + 3Cl 2AlCl3 Fe(OH)3 Fe2O3+ H2O · Alus + hape sool + vesi · Karbonaadi lagunemine CaCO3 CaO + CO2 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O · Aluseline oksiid + hape sool + vesi Happed CaO + H2CO3 CaCO3 + H2O
klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide sisepindadel. 2Fe + Cl2 → 2FeCl3 https://www.youtube.com/watch?v=RdLlbgtmo7s Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon leiab alati aset niiskes õhus. Raua rooste tekkimise näide: 1) Raua pinnal toimub raua oksüdeerimine. 2[Fe → Fe2+ + 2e- ] 2) Hapnik osaleb oksüdeerijana ise redutseerub. O2 + 2H2O + 4e- → 4OH- 3) Tulemuseks on hüdroksiidi sade. Fe(OH)2 https://www.youtube.com/watch?v=EXaa5Ex5y1g Elektrokeemiline korrosioon toimub sarnaselt keemilise vooluallika, galvaanielemendi tööpõhimõttega. Aktiivsem metall on anoot ja saadab lahusesse metallioone. Kuidas korrosiooni eest kaitsta? 1. Püüdakse valmistada metallide sulameid, mis oleks keskkonnale vastupidavamad. 2. Galvanosteegiliselt tehtud katted, mis on valmistatud kroomist ja niklist. 3
ALUSTE TABEL Valem Nimetus Katiooni Happeg Veega Soolag valem a a Tõrjuvad veest H2 välja, andes hüdroksiidi (vt 3.) Leelis LiOH Liitiumhüdroksiid Li+ Tõrjuvad hapetest vesiniku välja, andes soola Reageerivad lahuses oleva veega. Leelis NaOH Naatriumhüdroksii Na+ d
Keemiline valem NaOH Molaarmass 40 g/mol 2,13 Tihedus g/cm3 111 g/100 Lahustuvus vees g (20 °C) Sulamistemperat 318°C uur Keemistemperat 1390°C uur g) Viited http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1721 http://et.wikipedia.org/wiki/Seebikivi http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:MH_FnQXXaCAJ:www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/1aryhmametallid.pdf+naatrium hüdroksiidi+leidumine&cd=2&hl=en&ct=clnk&client=safari http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=4840&forum=18 http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=1008&forum=18
Mis tekibselle oksüdeerija redutseerimisel? 2) Kuidas iseloomustab metalli asukoht metallide pingereas tema võimet reageerida veega(tavatingimustes ja kuumutamisel)? 3) Millised järgmistest metallidest reageerivad veega(tavatingimustes): Ba, Sn, K, Ag, Fe, Li? Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. 4) Milline metall reageerib veega kõige rahulikumalt: K, Ba, Na, Ca? 5) Milline on seos metalli aktiivsuse ja tema hüdroksiidi aluseliste omaduste ning vees lahustuvuse vahel? 6) Millised järgmistest hüdroksiididest on vees praktiliselt lahustumatud: NaOH, Al(OH)3, Ba(OH)2, CsOH, KOH, Mg(OH)2. 7) Millised järgmistest metallidest reageerivad kuumutamisel veeauruga;Mg, Ni, Sn, Fe, Cu, Zn? Millised saadused reaktsioonis tekivad? 8) Lõpetage ja tasakaalustage järgmiste reaktsioonide võrrandid,
d. tseesiumoksiid + vesi e. dilämmastikpentaoksiid + vesi f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid g. vesinikbromiidhape + alumiinium h. ränihape + baariumhüdroksiid i. väälishape + alumiiniumoksiid j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid n. nikkel(II)sulfaat + magneesium o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine p. fosforhappe lagunemine q. magneesiumkarbonaadi lagunemine 11. Millised järgmised ained võivad omavahel (paarikaupa) vesilahuses reageerida: a. baariumnitraat, d. naatriumoksiid, b. väävelhape, e. kaaliumsulfiid? c. liitiumkloriid, Kirjutage ja tasakaalustage võimalike reaktsioonide võrrandid.
(vase ja tina sulam) b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites * kaaliumkloriid b) vesi c) lämmastiku molekul c)Näita, kuidas tekib vesinikside kahe HF molekuli vahel Ülesanded – reaktsioonil esinevad kaod, saagis Näited☺ a) 40 g kaaliumhüdroksiidi neutraliseerimisel väävelhappega saadi 58 g kaaliumsulfaati. Arvuta saagise protsent (vastus 95%) b) Mitu g raud(III)hüdroksiidi saadakse raud(III)kloriidi reageerimisel 70 grammi kaaliumhüdroksiidiga? Reaktsiooni saagis on 80% (vastus 36 grammi) c) Põletati 20 grammi alumiiniumit. Mitu grammi tekkis alumiiniumoksiidi, kui reaktsiooni kaod on 5%? d) Mitu grammi kaaliumit tuleb võtta, et reageerimisel veega saada 10 grammi kaaliumhüdroksiidi? Reaktsiooni kaod on 12%
Kaltsium Mari-liis Mürk Mp-10 Kaltsium Lühend: Ca Keemiline element Keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid Kus leidub? Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis
petrooleumis. Tema sulamistemperatuur on 180,54 °C ning keemistemperatuur 1342 °C. Agregaatolek tavatingimustel on tahke. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium väiksema tihedusega ning kõrgema sulamistemperatuuriga. Keemilised omadused Keemiliselt on liitium väga aktiivne (teistest leelismetallidest on liitium vähemaktiivsem). Oksiidi tüüp on tugevaluseline. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Ka liitiumi soolad on vähempüsivamad kui muudel leelismetallidel. Liitiumi oksüdatsiooniaste on kõikides ühendites 1. Avastamine Brasiillane José Bonifácio de Andrada e Silva avastas 18. sajandil esimese mineraali, mis sisaldas liitiumi. Selleks oli petaliit (LiAlSi4O10). Tõeliselt liitiumi olemasolu suudeti kindlaks teha alles 1817
pronksiks. Vask karbonaadid ja vask kloriidid Tina ja plii Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Raud Raud säilib kuivas õhus suhteliselt hästi. Niiskes õhus ja pinnases kattub raud raud(III)hüdroksiidi pruuni kihiga (rooste). Rauatagi Raua kuumutamisel moodustub raua pinnale "rauatagi" (Fe3O4) kiht KOKKUVÕTE Metallist esemete säilimine pinnases sõltub: ·METALLI LIIK ·PINNASE MEHHAANILISED OMADUSED ·PINNASE KEEMILISED OMADUSED ·NIISKUSREZHIIM ·ÕHU JUURDEPÄÄS ·ESEME LIIKUVUS Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit
Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi. NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Alus + hape = sool + vesi (Neutralisatsioonireaktsioon toimub alati) *3HCl + Cr(OH) (3) = CrCl(3) +3H(2)O *2HNO(3)+Mg(OH)(2)=Mg[NO(3)](2) +2H(2)O *2LiOH+H(2)SO(4)=Li(S)SO(4)+2H(2)O *H(2)SO(3)+Al[OH](3)=/ Al(2)[SO(3)]
Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3 ·H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 · H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist ning selle üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. CuSO4 + 2NH3·H2O Cu(OH)2 + NH4SO4 Lahuse loksutamisel ja 6M ammoniaagi vesilahuse lisamisel: Ammiinkompleks tekib hüdroksürühmaga seotud oleva vase vabade elektronorbitaalide ja lämmastiku vaba elektronpaari vastasmõjul ioonide optimaalse arvsuhte puhul lahuses: Cu(OH)2 + 4NH3·H2O [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O (tumesinine kompleks) b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada
laenguks II ning oksüdeerijaks väävel, saades laenguks II. Katse 3: soola ja happe vaheline reaktsioon FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Pannes omavahel reageerima raud(II)sulfiidi (sool) ning väävelhappe (hape), on reaktsiooni tulemuseks uus sool ning nõrgem hape, ehk raud(II)sulfaat ning lenduv divesiniksulfiid, mille lendumist tunneme eelkõige sellest tuleneva mädamuna lõhna järgi. Tegemist on vahetusreaktsiooniga. Katse 4: hüdroksiidi saamine Na + 2H2O 2NaOH + H2 Pannes omavahel reageerima naatriumi (hallikas; läikiv; lõikepind hõbedane; oksüdeerub kiiresti, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest; noaga lõigatav pehme metall; veest kergem; põleb kollase leegiga) veega, on saadusteks tugevalt aluseline NaOH (naatriumhüdroksiid) ning vesinik, mis lendub. Keskkonna aluselisust on võimalik määrata fenoolftaleiiniga, mille lisamisel NaOH lahusesse lahus vaarikpunaseks värvub
abiks.pri.ee 1. Mõisted Alus -ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektrolüüt -ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine
Tekib 0,6 mooli NaCl ja 0,2 mooli Fe(OH)3. Vaata tasakaalustamise kordajaid ja sealt ka järeldus. 11. Mitu cm3 vett tuleb lisada 10 cm3 40%-lisele NaOH lahusele (tihedus 1,4 g/cm3), et saada 10%-line lahus? m(NaOH 40%-line lahus) = 10 cm3 * 1,4 g/cm3 = 14 g m(NaOH) = 14 g * 0,4 = 5,6 g m(NaOH 10%-line lahus) = 5,6 g / 0,1 = 56 g m(vesi) = 56 g 14 g = 42 g V(vesi) = 42 g / 1g/cm3 = 42 cm3 Mitu grammi vask(II)hüdroksiidi tekib, kui saadud lahusele lisada 0,1 mooli vask(II)kloriidi? 2NaOH + CuCl2 = 2NaCl + Cu(OH)2 (sade) m(NaOH) = 5,6 g M(NaOH) = 40 g/mol n(NaOH) = 5,6 g / 40g/mol = 0,14 mol n[Cu(OH)2] = 0,07 mol M[Cu(OH)2] = 97,5 g/mol m[Cu(OH)2] = 0,07 mol * 97,5 g/mol = 6,8 g
Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseks 2.2. Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Ammoniaagi vesilahuse lisamisel tekkis helesinine sade, mis läksüle loksutamisel tumesiniseks lahuseks. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad: rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket vask(II)sulfaadist CuSO4 + 2 NH3⋅H2O→ Cu(OH)2↓ + (NH4 )2SO4 vask(II)hüdroksiidi üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. Cu(OH)2 + 4NH3∙H2O → [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O Tetraamiinvask(II)hüdroksiid b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tekkis helesinine sade.
tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel. Leelismetallide soolad on vees hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Nõrkade hapete soolade vesilahused
Läbipaistvad suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid (rubiin, safiir), tehiskorundi kristalle kasutatakse mitmesuguste aparaadidetailide valmistamiseks, laserites jm. Alumiiniumoksiid on äärmiselt inertne aine, mis praktiliselt ei reageeri veega ega ka hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel.
Kontsentreeritud väävel- ja lämmastikhape tekitavad oma tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu raua pinnale õhukese vastupidava oksiidikihi, mis muudab raua (tavatingimustes) passiivseks. Rauaühendite omadused Tähtsamad raua oksiidid on Fe2O3 ja Fe3O4. Raud(III)oksiid värvus varieerub tumekollasest või roostepunasest kuni mustjaspruunini. Keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kastutakse seda värvipigmendina värvainete koostises. Raud(III)oksiidi on kerge saada raud(III)hüdroksiidi mõõdukal kuumutamisel. 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Segaoksiid Fe3O4 (triraudtetraoksiid) on musta värvusega. Magnetiliste omaduste tõttu kasutatakse seda püsimagnetite, magnetofonlintide jms valmistamisel. Raud hüdroksiid Fe(OH)2 on rohekasvalge värvusega. Õhuhapniku mõjul oksüdeerub ta kiiresti punakaspruuniks Fe(OH)3'ks. Neid on võimalik saada vastavate soolade lahustele leeliste lisamisel. Raua saamine maakidest, rauasulamitest
SO2 + H20 => H2SO3 2. Reageerivad alustega (eriti hästi leelistega), tekib sool ja hape. NaOH + SO3 => Na2SO4 + H2O 3. Reageerivad aluseliste oksiididega, tekib sool. MgO + SO3 => MgSO4 3. Amforteersed oksiidid: Oksiidid, mis reageerides nii hapete kui leelistega moodustavad soolasid. Al2O3; ZnO; Cr2O3, SnO;PbO2 Al2O3 + 6HCl => 2AlCl3 + 3H20; Al2O3 + 2NaOH + 3H20 => 2NaAl(OH)4 2. Alused: 1. Koostis: koosnevad positiivsest metalliioonist ja negatiivsest hüdroksiidi ioonist. 2. Nimetused: tuletatakse nagu metallide oksiidid. Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid 3. Saamisviisid: Aktiivse metalli reageerimine veega: 2Na + 2H20 => 2NaOH + H2 Aktiivse metalli oksiidi reageerimine veega. CaO + H20 => Ca(OH)2 Soola reageerimine leelisega: CuSO4 + 2NaOH => Na2SO4 + Cu(OH)2 4. Füüsikalised omadused: Kõik on tahked ained, lahustuvus veega väga erinev, enamik ei lahustu, lahustuvad ainult IA ja IIA rühmade liikmed (leelised)
i. väälishape + alumiiniumoksiid 3H₂SO₃+AlO=> Al₂(SO₃)₃+3H₂O j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat 2HI+K₂CO₃=> H₂CO₃+ 2KI k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid Mg(OH)₂+ CO₂=> MgCO₃+ H₂O l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat 3 LiOH + Fe(NO3)3 = Fe(OH)3 + 3 LiNO3 m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid 3 AgNO3 + AlCl3 = 3 AgCl + Al(NO3)3 n. nikkel(II)sulfaat + magneesium NiSO₄+ Mg=> MgSO₄ + Ni o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine 2CuOH=> Cu₂O+H₂O p. fosforhappe lagunemine 4H₃PO₄=> P₄O₁₀ + 6H₂O q. magneesiumkarbonaadi lagunemine MgCO₃=> MgO+ CO₂ 11.Millised järgmised ained võivad omavahel (paarikaupa) vesilahuses reageerida: a. baariumnitraat, d. naatriumoksiid, b. väävelhape, e. kaaliumsulfiid? c. liitiumkloriid, Kirjutage ja tasakaalustage võimalike reaktsioonide võrrandid. Väävelhape ja kaltsiumsulfiid--- H₂SO₄+ K₂S => H₂S + K₂SO₄
Läbipaistvad suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid (rubiin, safiir), tehiskorundi kristalle kasutatakse mitmesuguste aparaadidetailide valmistamiseks, laserites jm. Alumiiniumoksiid on äärmiselt inertne aine, mis praktiliselt ei reageeri veega ega ka hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel.
Läbipaistvad suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid (rubiin, safiir), tehiskorundi kristalle kasutatakse mitmesuguste aparaadidetailide valmistamiseks, laserites jm. Alumiiniumoksiid on äärmiselt inertne aine, mis praktiliselt ei reageeri veega ega ka hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel.
dehüdreerida, mille tagajärjel muutub aine hallikas-valgeks. Kasutatakse näiteks basseinides vetikate kasvamise takistamiseks ning väga väikestes doosides kalade bakteriaalsete haiguste raviks. Kasutatud ka värvainena, puidukaitsevahendina jne. Varemalt kasutatud ka meditsiinis, kuid aine on siiski nõrgalt toksiline. Suuremas koguses tekitab nahaga kokkupuutel ärritust, suurtes kogustes allaneelates võib olla ka surmav. (CuOH)2CO3 ehk Cu(OH)2 x CuCO3 (Hüdroksiidi ja karbonaadi segaühend, nn hüdroksiidkarbonaat) Ainet kutsutakse tavapäraselt stabiliseeritud vask(II)hüdroksiidiks. Malahhiit on üks ilusaimaid vase mineraale, mis võib tekkida vasemaagi murenemisel.See on rohelist või sinakat värvi poolvääriskivi. Võib olla ka geeljas. Sama keemilise koostisega on vaskesemete pinnal pikajalisel õhu käes seismisel tekkiv hallikasroheline paatinakiht. Seda esineb nt vanade kirikute või raekodade tornikiivritel.
Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid on nõrgad alused(näiteks Cu(OH)2, Fe(OH)2, Al(OH)3 Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja veeks 2Fe(OH)3 (t) ---to--> Fe2O3 (t) + 3H2O(g) Aluste saamine: Leelise saamine metalli reageerimisel veega 2Na (t) + 2H2O(v) ---> 2NaOH(l) + H2 (nool üles) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega BaO(t) + H2O(v) ---> Ba(OH)2 (l) Aluse (hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega NiSO4 + 2NaOH(l) ---> Ni(OH)2(t) (nool alla) + Na2SO4 (l) SOOL - koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest Soolade saamine: Lihtainete(metalli ja mittemetalli) vahelisel reaktsioonil 2Al + 3Cl2 --> 2AlCl3 Aktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallide ja lahjendatud happe vahelisel reaktsioonil Fe(t) + H2SO4(l) --> FeSO4(l) + H2(g) (nool üles) Aluse ja happe vahelisel reaktsioonil, s
Kõik hüdroksiidid reageerivad hapetega, leelised lahustuvad vees. *Leeliseid saadakse vastava oksiidi reageerimisel veega. *Aluseid tehakse kindlaks lakmusega, muutub siniseks. Siniseks muutub ka universaalindikaator. Fenoolfitaleriin muutub punaseks (alus). 23.Ühinemisreaktsioon-kahest või enamast lähteainest saadakse üks saadus. Asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille käigus liht- ja liitainetest tekivad uus liht- ja liitaine. Neutraliseerimisreaktsioon-happe ja hüdroksiidi vaheline reaktsioon, mille saadusteks on sool ja vesi. Nt. 24. Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist. *Saamine. Saadakse vastandlike omadustega aineklasside vahelistel reaktsioonidel. Võib saada ka metallide reageerimisel hapete ja sooladega. *HCl kloriid HNO3 nitraat H2SO3 sulfit H2SO4 sulfaat H2CO3 karbonaat H3PO4 fosfaat H4SiO4 silikaat H2S sulfiid
??? · NaCl vesilahuse elektrolüüs 2NaCl + 2H2O (alalisvool)= 2Na+ + 2Cl- + 2H+ + 2OH- = H2 + Cl2 + 2NaOH Katoodil toimub redutseerumisprotsess: 2H+ + 2e- = 2Ho = H2 eraldub Katoodil toimub H2O molekulide redutseerumisprotsess. Anoodil toimub oksüdeerumisprotsess: 2Cl- - 2e- = 2Clo = Cl2 eraldub a) toodetakse soolhapet b) toodetakse ammoniaaki HNO3 (lämmastikhapet) ja NH4NO3 (amooniumväetisi) c) toodetakse kloori (soolhappe jt sünteesideks) d) toodetakse hüdroksiidi · Cl saamine (red-oksvõrrand) 2KmnO4 + 16HCl = 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Mn7+ + 5e- = Mn2+ 2 2Cl+ - 2e- = 2Clo 5 · Ioonide tõestusreaktsioonid 1. Fe3+- ioon: uuritavale lahusele lisada KSCN lahust. Tekib raud(III)titsüanaad, Fe(SCN)3, lahus värvub sügavpunaseks. VÕI Uuritavale lahusele lisada kollast veresoola K4[Fe(CN)6] lahust tekib berliini sinine lahus
tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535 g/cm³. Ta on hõbevalge suhteliselt pehme metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium keemiliselt vähemaktiivsem, kõvem, kõrgema sulamistemperatuuri ja väiksema tihedusega. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. Liitiumi avastamine Esimene mineraal, mis sisaldab liitiumi, petaliit, avastati brasiillase José Bonifácio de Andrada e Silva poolt 1700. aastal. Kindlaks tehti liitiumi olemasolu esmakordselt siiski alles 1817.aastal rootslase Johann Arfvedsoni poolt. Aasta hiljem, 1818. avastati liitiumisoolade
element. Tema aatomi nr. 20, sümbol Ca ja aatommass 40,08. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Kaltsium on läikiv, hõbedase värviga metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga. Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega. Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis. Ta reageerib veega ning põleb punakas-kollaka leegiga. Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid. Kaltsium kasutamine Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena)
süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel. Leelismetallide soolad on vees hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Nõrkade hapete soolade vesilahused on
hapnik ........................................................................................................... .. 2) Väävel + hapnik ........................................................................................................... .. 3) Vask(II)hüdroksiidi lagunemine kuumutamisel ...................................................................... 4) Vääveldioksiid + vesi .....................................................................................................
eelmises poolreaktsioonis vabanenud elektronid. Põhiline oksüdeerija happelise lahuse korral vesinikioon.) b) neutraalses lahuses - esimene pool: hapniku redutseerumine (moodustuvad hüdroksiidioonid). teine pool: tekkinud hüdroksiidioonid muudavad lahuse aluseliseks, seetõttu moodustavad korrosioonil tekkinud Fe2+ ioonid raud(II)hüdroksiidi sademe, mis õhuhapniku toimel kiiresti oksüdeerub, moodustades raua pinnale roostekihi. 6. Kuidas kaitsta metalle korrodeerumise eest? - Metalli katmine värvi-, laki- või emailikihiga. Keemiliselt väga püsiv, kuid kui kiht on kulunud või vigastatud, siis ta ei kaitse enam. - Metalli katmine vähemaktiivse metalliga. (Nt kaetakse metallesemed hõbeda- või kullakihiga) Põhimetall korrosiooni eest kaitstud vaid siis, kui kattekiht vigastamata.
10.2020 M. Kuhtinskaja 1 Töö eesmärk Askorbiinhappe (C-vitamiini) sisalduse määramine potentsimeetrilisel tiitrimisel. 2 Töö käik OSA 1 - Proovi ettevalmistus 1. Asetada 1 askorbiinhappe tabletti puhtasse ja kuiva 100 ml mõõtekolbi ja täida veega kriipsuni. Segada lahust ning oodata, kui tablett lahustub täielikult. OSA 2 – Titrandi (NaOH) kontsentratsiooni määramine 1. Leida NaOH kontsentratsiooni, tiitrides hüdroksiidi lahust tugeva happega. 2. Pipiteerida 25 ml NaOH lahust keeduklaasi, lisada paar tilka mp indikaatorit ja tiitrida lõpp-punktini. Sooritada katse vähemalt 2 korda, et saadud HCl ruumala väärtuste SSH ei ületa 2%. 3. Arvutada tiitritava lahuse molaarne kontsentratsioon. OSA 3 – pH meetri kalibreerimine 1. Kalibreerida pH meetri kasutades puhverlahuseid pH 4.00 ja pH 7.00. Iga kord on vaja pesta elektroodi dest.veega. OSA 4 – Tiitrimine 1
Katses 2 tuli katseklaasi valada ~3 mL 0,2 M CuSO4 lahust. Lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3 ˑ H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 ·H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseks 9. Ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel tekkis kõigepealt vask(II)hüdroksiidi sade ning tugevama konts.iga ammoniaagi vesilahuse lisamisel sade kadus ja tekkis tumesinine lahus. Tekkinud ammiinkompleksi nimetus on tetraammiinvask(II)hüdroksiid. 𝐶𝑢𝑆𝑂4 + 2(𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂) → 𝐶𝑢 (𝑂𝐻)2 ↓ +(𝑁𝐻4 )2 𝑆𝑂4 𝐶𝑢 (𝑂𝐻 )2 + 𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂 → [𝐶𝑢(𝑁𝐻3 )4 ](𝑂𝐻)2 Katses 3 tuli a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 – 3 mL atsetooni
Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon ... on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi. NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid ... nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Aluste reageerimine happeliste oksiididega Tekib reaktsioonil sool ja vesi. Happelisele oksiidile vastava happe sool. SO2 - H2SO3 SO3 - H2SO4 2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O Soolad Sool koosneb metalli ioonist ja happejääkioonist. Nimetuse lõpp saadakse vastavalt
kuni 20% mulla mikrofloorast. Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi. Bakterite heitainetest ja surnud bakterite kehadest moodustuvad soorauamaak ja järverauamaak. · Eestis toodeti rauda soorauamaagist, kus soorauamaak peenestatakse, kuivatatakse, segatakse puusöega, räbustiks võeti lubjakivi, õhku pumbati koldesse lõõtsaga. Saadud käsnrauda oli võimalik hilisema tagumise ja kuumutamisega töödelda tarbeesemeteks. Raua füüsikalised omadused: · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega tahke metall
seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH 3 H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Esialgselt tekkinud Cu(OH)2 sademe lahustumisel tekkis tumesinine kompleks. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad: · rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist CuSO4 + 2NH3 H2O = Cu(OH)2 + (NH4)2SO4 · vask(II)hüdroksiidi üleminekut lahustuvaks ammiinkomleksiks. Cu(OH)2 + 4NH4OH = Cu(NH3)4 2+ + 6OH- b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel Lahus oli sinine, pärast tekkis valge sade Kirjutada reaktsioonivõrrand. Mis sade tekkis?
nad moodustavad üle poole veekogude bakterplanktonist ja kuni 20% mulla mikrofloorast. Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi. Bakterite heitainetest ja surnud bakterite kehadest moodustuvad soorauamaak ja järverauamaak. Eestis toodeti rauda soorauamaagist, kus soorauamaak peenestatakse, kuivatatakse, segatakse puusöega, räbustiks võeti lubjakivi, õhku pumbati koldesse lõõtsaga. Saadud käsnrauda oli võimalik hilisema tagumise ja kuumutamisega töödelda tarbeesemeteks.
normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. 1 Liitiumi Omadused Liitium on hõbevalge, pehme, kergesti deformeeritav kergmetall, üldse kõige kergem metall. · Li kattub õhus hallika kirmega (Li O, Li N + nende reageerimissaadused õhu niiskuse ja CO ga)
annaabi.ee 
