aldehüüdrühma (CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Aldehüüdi üldvalem. -R on aldehüüdrühmaga seotud radikaal. Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd (Etanaal) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Ketooni üldvalem Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide
-(C)O-Hal - -oüülhaliid alkoholaadid oksido- -olaat -O fenolaadid alkoholid hüdroksü- -ool -OH fenoolid aldehüüdid -CHO formüül- -karbaldehüüd -(C)HO okso- -aal amiidid -CO-NH2 karbamoüül- -karboksamiid amiinid -NH2 amino- -amiin karboksülaadid karboksülato- -karboksülaat -COO - -aat -(C)OO karboksüülhapped karboksü- -karboksüülhape
side on kordne). Kui kordseid sidemeid on mitu, märgitakse täiendav hulka näitav liide (di-, tri-jne). CH2=CH-CH3 propeen; CH2=CH-CH=CH2 buta-1,3-dieen; CH2=CH-C=-CH but-1-een--3-üün 2) Areen lugema hakatakse asendusrühmast. benseen. Asendajate asukoha märkimine: asendus 1,2 orto-; 1,3- meta-; 1,4- para-. 3) Fenool ''- 4) Aldehüüd järelliide aal lisandub süsinike arvu näitavale osale. Eesliide okso-. Numereeritakse alati aldehüüdrühma süsinikust. Kui mängus on asendusrühm, kirj see ennem CH3-CH2-CH2-CHO butanaal; OHC-CH2-CH2-CH2-CHO pentaandiaal 5)Ketoon lisandub lõpp oon, millele eelneb rühma asukohta näitav number. Eesliide okso-. Numereerimist alustatakse sealt, kus ketoonirüm lähemal on. CH3-CO-CH3 propanoon; CH3-CO-CH2-CO-CH3 pentaan-1,3-dioon 6) Karboksüülhapped Nimetamist alustatakse happe rühmast. Nimetamisel lisatakse vastava alkaani
vahel: kõrgem keemis- temperatuur kui alkaanidel. KAR Aldehüüdid O R-CHO metanaal HCHO H C BO karbonüülrühm lõppliide -aal * omavahel vesiniksidemeid ei NÜÜL ahela lõpus H eesliide okso- etanaal CH3CHO anna, ÜHEN Ketoonid R-O-R' propanoon CH3COCH3 vähesel määral polaarsuse tõttu O vastastiktoime vee molekulidega. DID karbonüülrühm lõppliide -oon ahela CH3 C CH 3 keskel eesliide okso- Karboksüülhapp R-COOH metaanhape HCOOH
Polaarse kaksiksidemega ühendid KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Liigitus: Aineklass Aldehüüd Ketoon Tüüpvalem RCHO RCOR Joonisena Järelliide -aal -oon Eesliide -okso -okso Aldehüüdide nimetused tuletatakse alkoholidest ja süsinikuahelas süsinike nummerdatakse alates karbonüülrühma süsinikust. Karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter ning süsinikul elektrofiilne tsenter. Karbonüülühendite omadused: Füüsikalised omadused: 1. Kergesti keevad vedelikud. 2. Ei moodusta vesiniksidet, sest seal ei ole -OH rühma ega -NH2, seega ei lahustu vees. 3
Tüüpilised ligandid: H2O Akva- NH3 Ammiin- I3- Trijodo- CO Karbonüül - F- Fluoro- Cl- Kloro- (ClO)- Hüpoklori to- CN- Tsüano- OH- Hüdroks O2 Dihapnik- o- NO2 Nitro- SO42- Sulfato- O2- Okso- - SC Tiotsüanat (COO2) Oksalat H- Hüdrido- N- o- 2- o- Kompleksühendi püsivus – mida väiksem on kompleksi üldine ebapüsivuskonstant, seda püsivam on kompleks. Seda vähem ta dissotsieerub. [Ag(NH3)2]Cl → [Ag(NH3)2]+ + Cl- [Ag(NH3)2]+ → [Ag(NH3)]+ + NH3- [Ag(NH3)] → Ag+ + NH3- Ebapüsivuskonstant – koordinatiivse dissotsiatsioonireaktsiooni tasakaalukonstant. NH ¿ ¿ ¿3¿ ¿
Puhas tsellofaan oli algselt siiski veeaurule läbitav, mis piiras selle materjali rakendust, kuid hiljem see puudus kõrvaldati. Tsellofaan esindab üht esimest tehiskilet, mis on soodsates tingimustes täielikult biolagunev ja mille valmistamiseks on kasutatud looduslikku polümeerset ainet – tselluloosi. Palju muret on biolagunevate plastkottide säilitamise, taaskasutamise, eriti aga regranuleerimisega. Kahjuks on kaubandusvõrku tekkinud nn okso-biolagunevad plastid, näiteks okso-biolagunevast polüetüleenist kilekotid, mida reklaamitakse kui biolagunevaid ja isegi kompostuvaid, mis tegelikult ei vasta ühelegi biolagunemise ja veelgi vähem kompostuvuse standarditega kehtestatud nõuetele. 6. Pakendamismeetodid, tarbija nõudmised. Kašeerimine – kasutatakse peamiselt paberitööstuses 2 ja enama kihi paberi või papi ja mõne muu materjali ühendamiseks liimiga või kergesti sulava plastikuga (PE, PP, PVC).
Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidid. H2O2 vesinikperoksiidid; Na2O2 naatriumperoksiid; O3- osoniidid; O2- hüperoksiidid. Soolad: Kristallveega soolad hüdraat. Vesiniksoolad aat. Kordinatiivühendid e. Kompleksühendid: S2- tio-, sulfido-, CH3COO- atsetato-, O2- okso-, NH2- amido-, (asanido-), H2O akva-, CO karbonüül-, NH3 ammiin-, H2S sulfaan-. Komplekskatiooniga kompleksimoodustaja nimetus eestikeelne. Kompleksaniooniga komleksimoodustaja ladinakeelsele tüvele lisatakse lõpp aat. KOORDINATIIVÜHENDID - Valemites eristatakse koordinatiivne rühm nurksulgudega. Cu+ 2,4; Ag+ 2; Au+ 2,4; Fe2+ 6; Co2+ 4,6; Ni2+ 4,6; Cu2+ 4,6; Zn2+ 4; Pt2+ 4; Al3+ 4,6; Sc3+ 6; Cr3+ 6; Fe3+ 6; Co3+ 6; Au3+ 4; Pt4+ 6. :NH2(CH2)2H2N:
süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. *Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil. Kõige sagedamini esinevad hapnikuaatomit sisaldavad rühmad: hüdroksü-, okso- või alkoksürühmad. Isopreeni molekulile vastavad struktuuriüksused võivad olla aine molekulis otsmised või keskel, enamasti järgmised: 3(3)=H2 või 2=(3)-2H2 või [CH2(3)=H2]n , kus n=1, 2, 3 jne Terpenoide võib vaadelda ka kui alküül- või funktsionaalrühmadega modifitseeritud terpeene ja vastavalt klassifitseerida, näiteks monoterpenoididest (C10) võiks nimetada tsitraali ja geraniooli, seskviterpenoididest (C15) farnesooli, diterpenoididest (C20) retinooli
mitte; need rasvad sulavad u. 30C juures) Katalüsaatorid: Kõige laialdasemalt kasutatakse niklit. Valik tehakse sõltuvalt reaktsiooni spetiifilisusest, trans-isomeeride moodustumise ulatusest ja aktiivsuse perioodist ning maksumusest. Niklil on suur eelis, kuna teda saab kasutada korduvalt (selleks peab taimeõli olema happevaba, vabastatud kummilisanditest ning ei tohi sisaldada väävliühendeid) Asendusrasvhapped 1) Hüdroksü-rasvhapped 2) Okso-rasvhapped 3) Furaan-rasvhapped Atsüülglütseroolid (neutraalsed lipiidid) 1) Triatsüülglütseroolid (TG) Triestrite moodustamine Füsioloogiline kalorsus sõltub rasvhappelisest koostisest Sulamisomadused on mõjutatud rasvhappelisest koostisest ja selle asetusest molekulis Hüdrolüüs, metanolüüs 2) Mono-ja diatsüülglütseroolid (MG, DG) Toodetakse tööstuslikult rasva glütserolüüsil Polümorfsed Fosfo-ja glükolipiidid
1. Toiduainete keemiline koostis. Levinuimad funktsionaalsed rühmad biomolekulides, sidemete liigid. Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud, süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool, kergitusained). Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH hüdroksüülrühm, aminorühm, okso- (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm. Funkt rühmad ei tule Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega. Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari (paardumata). Side võib olla mittepolaarne või polaarne.
4) Karbonüüle saadakse ka karotenoidide lagunemisel Püranoonid Maltool saadakse süsivesikutest Maltooli esineb röstitud kohvis (20-45 mg/kg), kuumutatud võis (5-15mg/kg), küpsisetes (19,7 mg/kg), sokolaadis (3,3 mg/kg) ja õlles (0-3,4 mg/kg). Etüülmaltool tugevdab aroomi, aga 4-6 korda võimsamalt kui maltool. Furanoonid 3(2H)- ja 2(5H)-furanoonid on kõige silmapaistvamad aroomiühendid. Ühendid I-III, V ja VI, nagu ka maltool ja tsüklo pentenoloonid, omavad tasapinnalist enool- okso-konfiguratsiooni. Küpsetatud siguri sarnane, karamell (lihapuljongid) Kuumtöödeldud maasikas, ananassisarnane, karamell (kohv, ananass, maasikas, sai, õlu) Magus, tainas, karamell (sojakaste) Serry-sarnane (maasikas, vaarikas) Karamell, valgu hüdrolüsaat (kohv, serry, maitsetaimed) Karamell, valgu hüdrolüsaat (kohv, maitsetaimed) 4-hüdroksü-2,5-dimetüül-3(2H)-furanooni leidumine: hele õlu (0,35 mg/kg), tume õlu (1,3
Karbonüülrühma süsinik loetakse ka ära. Formüülrühma asendinumbrit pole vaja näidata, kuna see on alati ahela otsas. Kui vastavaid rühmi on mitu, siis kasutatakse selle märkimiseks eesliiteid (di, tri jne). Erandlikult nimetatakse tsüklilisi aldehüüde, kus lõppliide karbaldehüüd liidetakse vastava tsükloalkaani nimele. Kui karbonüülrühm ei ole kõige vanem rühm (ehk karbonüülühend ei ole tüviühendiks), siis tema kirjeldamiseks kasutatakse eesliidet okso-. HCHO metanaal ehk formaldehüüd CH3CH2CHO propanaal OHCCH2CH2CH2CHO pentaandiaal 4,4-dimetüülpentanaal 5-heksenaal (või heks-5-eenaal) 2-fenüülbutaandiaal tsüklopentaankarbaldehüüd 5-hüdroksüpentanaal 1.3. Ketoonid Ketoonid on ained, milles karbonüülrühm pole vahetult seotud ühegi vesiniku aatomiga.
radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. 2.4 Terpenoidid Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil. Kõige sagedamini esinevad hapnikuaatomit sisaldavad rühmad: hüdroksü-, okso- või alkoksürühmad. Isopreeni molekulile vastavad struktuuriüksused võivad olla aine molekulis otsmised või keskel, enamasti järgmised: 3(3)=H2 või 2=(3)-2H2 või [CH2(3)=H2]n , kus n=1, 2, 3 jne Terpenoide võib vaadelda ka kui alküül- või funktsionaalrühmadega modifitseeritud terpeene ja vastavalt klassifitseerida, näiteks monoterpenoididest (C10) võiks nimetada tsitraali ja geraniooli, seskviterpenoididest (C15) farnesooli, diterpenoididest (C20) retinooli.
klatuuris kasutatakse järgmist üldreeglistikku. amido-, R-CONH2 -amiid karbamoüül- • Tehakse kindlaks eelistatuim asendaja/funktsionaal- R-CHO okso-, -aal ne rühm (tabel 4). formüül- • Eelistatuim asendaja lubab määratleda ühendi põhi- C O okso- (keto-) -oon struktuuri ehk skeleti (peaahela või baastsükli) struktuuri. Põhistruktuur määratakse kindlaks kahe R-OH hüdroksü- -ool
toitaineid. Bakteri helendamise abil varjab kalmaar ennast süvakiskjate eest, kes jahivad pinnakihtides ujuvaid saakloomi nende tumedana näiva silueti järgi heleda taeva taustal. Bakterite helendamise tulemusel ei märka kiskjad kalmaari siluetti. Hulgatunnetuse abil aktiveeritavad fenotüübid (kõik tüüp I signaalmolekulid). Organism Signaalmolekul HT Fenotüüp geenid Pseudomonas 3-okso-C12-HSL lasI-lasR Virulentsusfaktorid, biofilm aeruginosa (alginaadi ekspressioon), rhlI-rhlR liikumine (tüüp IV piilid, piilitõmbumine) Agrobacterium 3-okso-C8-HSL traI-traR Ti-plasmiidi konjugatsioon tumefaciens Vibrio fischeri 3-okso-C6-HSL luxI-luxR Bioluminestsents
annaabi.ee 
