Suhteline kõrgus, nõlva kalle, asend ilmakaarte suhtes. Orus- delluviaalmullad- toitaineterikkamad, niiskem, paksem eriosiooni tõttu. Nõlval õhuke, toita.vaene erodeeritud muld. *aeg- ulla teke saab alata, kui pinnakattel on kuj soodsad ting org aine kogunemiseks. Eesti muld ~12 000 a vana, vanim Aafrika keskosas ja vihmametsas- 1 milj.a. *kliima- sademete hulk, temp mõj kivimite murenemist, vee liikumist mullas, taimede liigilist koosseisu ja eluteg(orgaanil aine hulka ja koostist). (füüsikal.murenemist osakaal suurem-lõpp-produkt-savi; keemil.murenemine ülekaalus- oksiid) *organismid- mida rohekm taimi/org.ainet, seda suurem bioproduktiivsus.(kivimmurendile asunud taimed loovad org ainet, mis kuhjub lähtekivimi pinnale, mida mikroorg lag hakkavad. (taimse, loomse, mikroobse orgaanil aine toimel saabki lähtekivimist lõplikult muld). O-metsakõduhorisont- erineva lag astmeda puuvaris, taimed. Seob vett, väh aurumist, regul.soojusreziimi,
Kaldal läheb vesi tagasi, laine murdub. Kivimid koosnevad mineraalidest. I Tardkivimid 1) purskekivimid (kui magma jõuab maapinnale) pimss, vulkaaniline klaas ehk obsidiaan, basalt. 2) magma hakkab tarduma maa sees süvakivimid (graniit = vilk, päevakivi, kvarts). II Settekivimid 1) lubjakivi ehk paekivi (lubi + elukate kestad), kasutatakse ehitusmaterjalides. 2) Kivisüsi tekkis Karboni ajastu osjade ja sõnajalgade kõdust (orgaanil. aine). 3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest). 4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit). 5) Dolomiit (näeb välja nagu lubjakivi, aga osa aineid on vahetunud, on poorsem). Settekivimid on tekkinud enamasti veekogude põhjas. III Moondekivimid Moodustuvad siis, kui on kõrge temperatuur ja rõhk, aga mitte nii kõrge, et kivim üles sulaks. Kui lubjakivi moondub = tekib marmor (hea ehitusmaterjal). Liivakivi = kvartsiit. Kivisüsi = grafiit (nt
"müstiliste olluste" - pikaaealisuse eliksiiri, universaalse lahusti jms.otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine. egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia.Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia.tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni.Seos kaasaegse keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid: P4, Zn, NH3, happed (H2SO4, HCl, HNO3), orgaanil. ained (etanool, atsetoon, dietüüleeter jt.). arendati laborisisustust ja eksperimenditehnikat: kolvid, retordid, vee- ja liivavannid, kuumutusahjud (atanor). võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, pikaajal. Kuumutamine. KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD 16-19saj. Sel perioodil loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Teadusliku keemia alused: Robert Boyle (1627- 1691) Galileo Galilei (1564-1642) - "esimene päristeadlane" Tähtis etapp keemia kui teaduse arengus oli E
ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsusega plasmiidid. Kolme rakutüübi võrdlev iseloomustus (ehituslikult) Taimerakk Seenerakk Bakterirakk Tuuma järgi Päristuumne Päristuumne Eeltuumne Rakukesta koostis tselluloosist kitiinist orgaanil. ainetest Mida ei ole võrreldes Pole plastiide, Pole midagi peale (võrdlemise alus) taimerakuga vakuoole ribosoomide. elastsem, Raku kesta jäikus jäik, paks elastsem ja õhem kasvamisvõimeline.
·Kokkuvõttes: inimsilma tundlikkus kogu spektri ulatuses pole ühesugune: maksimaalne on see `türkiis-rohe-kollases' osas (500-600 nm vahel) · Purkinje (Purkyn) nihe - erinevate lainepikkuste (värvide) näiva heleduse muutumine juhul, kui valguse intensiivsus muutub: · Valguse muundamine närviimpulssideks algab fotokeemilise protsessiga, mille käigus lagundatakse erinevaid nägemispigmente fotoretseptorites, mis siis hiljem uuesti sünteesitakse. Rodopsiin (orgaanil. Molekul retinaal + valk opsiin) on pigment, mis sisaldub kepprakkudes. · Koonusrakkudes on 3 erinevat pigmenti, mille keemiline koostis pole päris üheselt selge. Interaktsioonid nägemissüsteemis: · Nägemissüsteemi osad on pidevas vastastikuses toimes. · Interaktsioon ajas - nt. mitut liiki adaptatsiooninähtused (kohanemine erinevate valguse- ja vaatlustingimustega). · Visuaalne adaptatsioon on tavaliselt seostatav ka silmaliigutustega, kuid nt
nahaparkimisel väikeste verejooksude tõkestamiseks Lihtsulfaati kasutatakse veepuhastuses (joogivesi) paberitööstuses Alumiiniumhalogeniididest kasutatakse peam. kloriidi, mis tegelikult koosneb dimeersetest molekulidest Al 2Cl6 Saadakse metalse Al (laastudena) otsesel kloorimisel, väga hügroskoopne, sööbiv tahke värvitu (praktikas kollakas) aine, õhus suitsev Kasutatakse katalüsaatorina paljudes orgaanil. reaktsioonides 3.3.1.4. Sulamid Peamine osa Al-st kasutatakse sulamitena Arvatav toodang u. 15 milj. t/a Al-sulamid on väikese tihedusega (kuni 3000 kg/m 3), korrosioonikindlad, vastupidavad koormusele, madalale ja kõrgele to-le, hästi töödeldavad, head soojus- ja elektrijuhid, peegeldavad hästi valgust. Väga mitmekesised omadused, mis saavutatakse erin. Mg, Cu, Zn, Si, Mn, Zr, Cr, Li, Cd ja Ce lisanditega seejuures tekivad tahked lahused ja intermetalliidid
Germaanium: Tood etak s e pea m . sulfiidset e st ja polüm etallilistest maakid e st, pruun ja kivisö e tuhast jm. (leidub neis väga väike s e s konts. s) . Avastas ja eralda s minera al argürodiidist Cle m e n s Winkler 1886 . Esine b 5 Ge allotroopi (neist üks am orfne ) . Hõb e d a n e või mustjash õ b e d a n e metalliläikeline lihtaine (pool m etall), pooljuht. Ge Cl 4 värvitu ved elik, ei lahustu ve e s , kuid lahustub orgaanil. Lahustites ; GeF 4 värvitu, õhus suitsev gaa s, ved ela s HFs . GeBr 4 värvitu, niiske s õhus suitsev ved elik, lahustub org. Lahustites ; GeI 4 oranzpunan e kristallil. aine; reduts e e r u b vesinikuga (tº) GeI 2 . Ge O 2 lahustub ka suhtel. nõrkad e s orgaanil.hap et e s (äädik , piim ja viinhap e ), kuid lahustub halvasti konts. HNO 3 s ja H 2 SO 4 s. Metals e Ge saa min e ja kasuta min e : saad ak s e pea m
Vee biokeemiline hapniku tarve (BHT)- hapniku hulk, mis on vajalik: veetaimede lagundamiseks pärast nende "surma" ja mikroorganismide, mis sattusid vette heitvetega, lagundamiseks Puhas vesi BHT < 30 mg/l, Väga reostunud vesi BHT > 100 mg/l Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) BHT veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis kohanenud mikroobidel kulub ühes liitris oleva orgaanil. Aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Merepõhja keemia Merevee koostis sõltub biogeokeemilistest protsessidest, lahustunud ained - tahkesse olekusse. Merepõhja tahke koostis sõltub geograafilisest asukohast. Lisaks suubub merre voogudena tahkeid aineid, neist suurem osa on savimineraalid illiit, kaoliniit, montmorilloniit, kloriit
Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: *lahusti molekulide polaarsusest; *lahustatava aine struktuurist. On erinev, kas ained lahustuvad või reageerivad. Lahustamise põhireegel sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina hästi ioonvõrega kristallid (soolad), mittepolaarsetes ja nõrgalt polaarsetes enamasti orgaanil ained. Tahketel ainetel lahustuvus temperatuuri tõusuga suureneb, gaaside lahustuvus vedelikes aga väheneb. Rõhu tõstmisel gaaside lahustuvus suureneb. Ei ole olemas absoluutselt lahustunud ja absoluutselt lahustumatuid aineid. Ainete vees lahustuvust võib anda g/l, mol/dm³. Lahustuva aine lahustuvuse kasutamine: 1) tahke aine puhastamine, selleks tehakse tahkest ainest kõrgel temperatuuril küllastunud lahus, mille aeglasel jahtumisel lähevad lahustunud
Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: *lahusti molekulide polaarsusest; *lahustatava aine struktuurist. On erinev, kas ained lahustuvad või reageerivad. Lahustamise põhireegel sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina hästi ioonvõrega kristallid (soolad), mittepolaarsetes ja nõrgalt polaarsetes enamasti orgaanil ained. Tahketel ainetel lahustuvus temperatuuri tõusuga suureneb, gaaside lahustuvus vedelikes aga väheneb. Rõhu tõstmisel gaaside lahustuvus suureneb. Ei ole olemas absoluutselt lahustunud ja absoluutselt lahustumatuid aineid. Ainete vees lahustuvust võib anda g/l, mol/dm³. Lahustuva aine lahustuvuse kasutamine: 1) tahke aine puhastamine, selleks tehakse tahkest ainest
Lahusti lahustamisomadused sõltuvad lahusti molekulide polaarsusest ja lahustatava aine struktuurist. On erinev, kas ained lahustuvad või reageerivad. Ainete vees lahustumise iseloomustamine: Lahustamise põhireegel sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina hästi ioonvõrega kristallid (soolad), mittepolaarsetes ja nõrgalt polaarsetes enamasti orgaanil ained. Tahketel ja vedelate ainete puhul temperatuuri tõuestes lahustuvus suureneb, gaaside puhul väheneb. Rõhu tõstmisel gaaside lahustuvus suureneb, tahkeid aineid ei mõjuta, vedelaid mõjutab vähesel määral. Ei ole olemas absoluutselt lahustunud ja absoluutselt lahustumatuid aineid. Ainete vees lahustuvust võib anda g/l, mol/dm³. Lahustumisomaduste tähtsus igapäevases elus: · ravimite lahused, mis süstitakse või viiakse voolikutega organismi;
teasendatud benseeniga võrreldes aktiivsemaks. 51 Orgaaniliste ühendite happelised ja aluselised omadused Happelisus/aluselisus on biomolekulide reaktiivsuse olulised determineerijad ja seetõttu ti- hedalt seotud mitmete biomeditsiiniliste probleemidega, k.a. ensümoloogia, imendumine, ravimite toime ja biotransformatsioon, füsioloogiliste protsesside regulatsioon jne. Orgaanil- iste ühendite happelisust/aluselisust hinnatakse kahe paralleelse teooria alusel. Happelisuse ja aluselisuse Brønsted-Lowry teooria (protolüütiline teooria) See teooria jaotab orgaanilised ühendid hapeteks ja alusteks prootoni (H+) ülekandevõime järgi: happed (prootoni doonorid) on molekulid/ioonid, mis annavad ära prootoneid (H+); _ +
annaabi.ee 
