Töö eesmärk Naatriumkloriidi osamassi määramine argentomeetrilise meetodiga. Seadmed ja töövahendid -bürett 25 ml -koonilised kolvid 100 ml ja 250ml -lehter -mõõtkolvid 50 ml ja 100ml Reaktiivid -0,05 N AgNO3 -10% K2CrO4 Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid NaCl + AgNO3 + K2CrO4 = Ag2CrO4 + 2K+ +Na+ + Cl- + NO3- NaCl ja AgNO3 vaheline reaktsioon kaaliumkromaadi juuresolekul, moodustub punane sade (Ag2CrO4) Töö käik Mulle oli antud Keiju taimne rasvavõie. Valmistasin 2 kaalutist ning kaalusin kahe proovi jaoks antud võiet. Seejärel viisin sooja vee abil antud proovid 250ml mõõtkolbi. Lisasin sinna veel sooja vett ning loksutasin korralikult. Seejärel viisin destilleeritud veega lahused 250ml mahumärgini. Mõlemad lahused filtreerisin ning seejärel pipeteerisin mõlemad filtraadid 50ml kolbi
HARJUTUSÜLESANDED 1. Düsenteeria pisikud hävivad, kui 1 tonnis vees sisaldub vaid 1 gramm AgNO3. Mitme protsendilise AgNO3 lahusega on tegemist? % = (100x0,001)/1000 = 0,0001% AgNO3 lahus 2. Nitroglütseriini 1%-list alkoholilahust kasutatakse südameravinina. Mitu g nitroglütseriini ja alkoholi tuleb võtta 200g sellise lahuse valmistamiseks? Nitroglütseriini 200x0.01=2g Alkoholi 200-2=198 g 3. 20g 5%-lise keedusoola lahusele lisati 4g soola. Mitme % lahus saadi? Lahus1 = 20g keedusoola W1% = 5% W2= (0,05x25)/25=24% 4. Raskesti haige inimese organismi viidi 300g 5% glükoosi lahust. Mitu g glükoosi sisaldus selles lahuses? Mitu g vett kasutati?
keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 nsentratsioonielemendi Uurimine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvusk valmistatakse element Ag /AgI / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag Töövahendid. Uuritav galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsiooniele valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsioon nõutava kontsentratsiooniga KCl (või KBr, KI jne.) lahus, mida järgnevalt küllast Küllastatud AgCl lahuse saamiseks lisatakse KCl lahusesse intensiivsel segamis lahust kuni hägu ja nõrga sademe tekkeni. Lahus sademe kohal on küllastatud
lahuses. Seejärel oli vaja läbi viia tilkreaktsioon SCN - ja [Fe(CN)6]4--ioonide tõestamise kohta nende kooseksisteerimisel. Kolmandas katses oli vaja tõestada etanaatioon. Viimasena tuli identifitseerida tundmatu tahke sool. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk, pipett, tsentrifuug, filterpaber, elektripliit, keeduklaas Kemikaalid: analüüsitav lahus, H2SO4, HCl, CH3CH2OH, FeSO4, FeCl3, BaCl2, CaCl2, tolueen, Cl2 + H2O, AgNO3, NH3H2O, KI, KMnO4, HNO3, CH3COO--ioon. Töö käik ja tulemuste analüüs Katse 1. Anioonide segu analüüs Analüüsitava lahuse number: 8. Eelkatsed: a) Analüüsitava lahuse pH määramine Tilgutasin klaaspulgaga analüüsitavat lahust filterpaberile ning määrasin skaala järgi lahuse pH, mis osutus neutraalseks või siis väga vähesel määral aluseliseks. Lahus tundus lõhnatuna, kuid igaks juhuks ei välistanud ma S 2-, SO32- ning NO2--ioonide esinemist lahuses
Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 12.10.2010 Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag /AgCl / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag. küllast al aCl- a2 mille elektromotoorjõud RT a2 E= ln F a1 kus a2 on Ag+-ioonide aktiivsus positiivse elektroodi juures, aCl- - Cl- -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures, al - Ag+-ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures AgCl küllastatud lahuses.
5 g. 5. n(BaCl2)= m/M= 1.5 / 208 = 0.007 mol. M(BaCl2)= 137+35.5 x 2 = 208 g/mol 7. m(Na2SO4)= n x M = 0.007 x 142 = 0.994g M(Na2SO4)=23 x 2 + 32 + 16 x 4 = 142 g/mol 8. m(Na2SO4)=m(mille just leidsime 7. punktis) x 100 / P = 0.994 x 100 / 2 = 49.7 Näide 2: Mitu milliliitrit 14% naatriumkloriidi (roo=1.19 g/cm3) reageerib 4.8 grammi AgNO3-ga? 1. Kirjutad välja võrrandi. 2. Kirjuta valemite peale teadaolevad andmed. 3. Kirjuta alla teadaolev moolide arv. 4. Leiad AgNO3 uue moolide arvu. Selleks on vaja ka molaarmassi. 5. Kirjuta AgNO3 moolid AgNO3 alla ja leia risttehtega NaCl moolide arv. 6. Leia NaCl mass. Selleks on sul vaja ka molaarmassi. 7. Leia NaCl ruumala. (Kasutan seda valemit, kuna antud on ka roo) roo=1.19 g/cm3 Vml? P=14% 4.8g 1. NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl 1 mol 1 mol n=0.03 mol 0.03 mol 4. n(AgNO3)= m/M=4.8 / 170 = 0.03 mol M(AgNO3)= 108+14+16 x 3= 170 g/mol 6. m(Nacl)= n x M = 0.03 x 58.5 = 1.7g M(NaCl)=23 + 35.5= 58.5 g/mol 7
sulfiid sulfiid 3 Ag+ + 3 e 3 Ag Al Al3+ + 3e Al + 3 Ag+ Al3+ + 3 Ag Hõbe reageerib hästi lämmastikhappega (HNO3), moodustub tähtsaim hõbedasool hõbenitraat (AgNO3). Hõbenitraat on läbipaistev ja valgustundlik kristalne tahke aine, mida kasutatakse lähteainena paljude teiste hõbeda ühendite sünteesil. 3 Ag + 4 HNO3 3 AgNO3 + NO2 + H2O Hõbe reageerib kergesti väävli või vesiniksulfiidiga (H2S), moodustub tume hõbesulfiid, mis tuhmistab hõbedast esmeid. 4 Ag + O2 + 2 H2S 2 Ag2S + 2 H2O Hõbekloriidi (AgCl) sadestatakse hõbenitraadi lahustest kloriidiooni juuresolekul. Hõbekloriidi kasutatakse klaaselektroodides pH määramisel ning potentsiomeetrilistel mõõtmistel. AgNO3 + Cl- AgCl + NO3- Hõbeoksiidi, mida saadakse hõbenitraadi ja leelise vahelisel reaktsioonil,
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 I katseklaasi valati 1 ml HCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. HCl + AgNO3 AgCl + HNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade II katseklaasi valati 1 ml NaCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade III katseklaasi valati 1 ml CaCl2 lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. CaCl2 + 2AgNO3 2AgCl + Ca(NO3)2 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade Cl- ioonide määramiseks peab reaktiiv sisaldama Ag+ ioone, tekib hõbekloriidi sade. I katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima II katseklaas:
keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23 SIOONIELEMENDI UURIMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teooria. Minu konsentratsioonielement: Sg / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 /Ag Töövahendid. galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Valmistasn galvaanielemendi. Mõõtsin elektromotoorjõudu. t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva se elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal . Uuritav galvaanielement: Ag / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 / Ag Konsentratsioonid: m1-= Aktiivsustegurid: γ1= a1-= Aktiivsused: a2=
b) Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid: i) A + B D, ii) A + O2 E, iii) B + O2 C, iv) D + H2O F + G, v) F + O2 C + H2O, vi) C + O2 H (Pt-katalüsaator), vii) H + H2O I. 1) 2Al(III)+3S-Al2S3 2) 6Al+3O2-2Al2O3 3) S+O2-SO2 4) Al2S3+H2O-H2S+Al(OH)3 5) 2H2S+3O2-2SO2+2H2O 6) SO2+O2-SO3 7) SO3+H2O-H2SO4 6. Õpilaste kollektiiv soovis uurida ainete keemilisi omadusi. Nende õpetaja võttis siis laborist tahket CuO, tahket Fe, Ba(HCO3)2 vesilahust, AgNO3 vesilahust ja lahjendatud H2SO4 vesilahust. Siis andis õpetaja need õpilastele kodeeritud kujul nii, et ei olnud teada, mis kood vastab mis ainele. Seejärel ütles õpetaja, et õpilased võivad kasutada nende ainete identifitseerimiseks reaktsioone abiainetega (vesi, soolhappe lahus, leeliselahus ja keedusoola vesilahus). Susanna tegi läbi kõik reaktsioonid ning sai järgmise tabeli (,,+" - reaktsioon toimub, ""- eraldub gaas, ""- lahuses tekib sade, ,,-" - reaktsiooni ei toimu)
Töö teostatud 04/04/2011 Arvestatud TÖÖ ÜLESANNE Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag /AgCl / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag. küllast a1 aCl- a2 mille elektromotoorjõud kus + a2 on Ag -ioonide aktiivsus positiivse elektroodi juures, - aCl- Cl -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures, + a1 - Ag -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures AgCl küllastatud lahuses. a1 arvutatakse ülalkirjeldatud galvaanielemendi mõõdetud elektromotoorjõu põhjal. APARATUUR
Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pingerida) Erand: Kui metall on väga aktiivne(IA,IIA), siis eelistatult see reageerib soola vesilahuses oleva veega ja tekkiv leelis reag. soolaga.
Sademe teket uurides tuleb katseklaasi loksutada ja vaadata hoolega vastu valgust või vastu tumedat tausta, kas katseklaasis pole mitte peenekristalset või kolloidset sadet. Kirjud ja kihilised sademed viitavad lahuste liigvähesele segamisele-loksutamisele reaktsioonide läbiviimisel. 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valada katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisada igasse katseklaasi 0,1 mL (2 tilka) AgNO3 lahust. Kirjeldada, mis toimub HCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). AgNO3 lahuse lisamisel tekkis valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. HCl AgNO3 AgCl HNO3 valge sade Cl Ag AgCl Kirjeldada, mis toimub NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel tekkib valge sade.
põhjuse, mis selle aniooni olemasolu välistab. Järelejäänud anioonide tõestamiseks kasutada spetsiifilisi reaktsioone. SO42- Br CrO42- - tugevad oks. omad. [Fe(CN)6]4- (COO)22- I [Fe(CN)6]3- - tugevad oks. omad. CO32- Cl Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Antud lahuse ja AgNO3 lahuse omavahelisel reageerimisel tekkib valge sade, mis HNO 3 ei reageeri, seega lahuses on 1. rühma anioonid. BaCl 2 reaktsioonis tekkib ka sade, mis reageerib HCl-ga ning lahustub, seega on antud lahuses ka 2-se rühma anioonid. I - - tõestamise raktsioonis värvus tolueeni kiht lillakaspunaseks. Edasisel kloorivee lisamisel tolueeni lillakas värvus kaob IO3- iooni tekke tõttu. Cl- tõestamisel AgNO3 moodustas Cl- -ioonidega valge
Nende reaktiivide suhtes jaotatakse kõik anioonid kolme rühma. Anioonide I rühma kuuluvad anioonid, mis sadestuvad baariumkloriidiga pH=7-9 juures.Need soolad on vees rasklahustuvad, kuid lahustuvad hapetes (välja arvatud BaSO4) II rühma kuuluvad anioonid,mis sadestuvad hõbenitraadiga lämmastikhappelises lahuses. I rühma anioonid moodustavad Ag+ ioonidega soolad, mis lahustuvad lahjendatud hapetes või isegi vees ( Ag2SO4). III rühma kuuluvad anioonid, mis ei sadestu BaCl 2 või AgNO3 toimel.Ühe rühma anioone pole sageli vaja teistest eraldada, sest anioonid enamikul juhtudel üksteise tõestamist ei sega. Seetõttu tõestatakse anioone ositi, s.o. erireaktsioonide abil lahuse üksikportsjonites. Rühmareaktiive(BaCl2 ja AgNO3) kasutatakse peamiselt ainult rühma esinemise kindlakstegemiseks,mitte aga rühmade eraldamiseks üksteisest. Ainete ja ioonide kindlakstegemine Ainete kindlakstegemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetoteid, millest mõned vajavad
vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbe sulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H2O Argielus täheldame, et hõbelusikad tumenevad eriti kiiresti värske sibula, tomatimahla või munade mõjul, tingituna neis toiduainetes esinevates väävliühenditest, mille mõjul tekib hõbesulfiid. Tähtsaim hõbedasool on HÕBENITRAAT AgNO3, mida meditsiinis rakendatakse söövitava vahendina (põrgukivi). Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks: AgNO3 + NaOH = AgOH + NaNO3 AgOH on ebapüsiv ühend, mis laguneb koheselt: 2AgOH = Ag2O + H2O Viimane reageerib aldehüüdide või glükoosiga ja redutseerub seejuures metalseks hõbedaks, aldehüüd oksüdeerub aga vastavaks karboksüülhappeks. Nimetatud reaktsioon on tuntud
b) Panin katseklaasi Zn graanuli Zn pinnale vasekihti ei tekkinud, kuna kompleksühendi püsivuse tõttu ei suutnud Zn vaske ühendist välja tõrjuda 2.3 valasin kahte katseklaasi ~1 ml 0,2M NiSO4 lahust a) Lisasin tilkhaaval 0,2M NaOH lahust NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 + Na2SO4 - sade on heleroheline b) Lisati tilkhaaval 6M NH3·H2O vesilahust NiSO4 + 6NH3·H2O [Ni(NH3)6]SO4 + 6H2O - tekkis sinine kompleks Atsiidokompleksid 3.1 0,5 ml 0,2M NaCl lahusele lisasin 1-e tilga AgNO3 lahust NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 - valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl Lisasin ~3 ml küllastunud NaCl lahust NaCl + AgCl Na[AgCl2] sade kadus, tekkis kompleksühend. 3.2 a) Panin katseklaasi mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid, 2-3 ml atsetooni Tekkis punakas-lillakas lahus: Co(NO3)2*6H20 [Co(H2O)6]2+ b) Lisasin NaCl kristalle, NaCl kristallide ümber olev sade värvus siniseks, NaCl valged kristallid muutusid sinakaks. Co(NO3)2 + NaCl [CoCl4]2- + Na+
KOORDINATIIVÜHENDID TALLINN 2020 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvuda kompleksühendite reaktsioonidega ja kirjutada need reaktsioonivõrrandid molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,2 M NaCl, CuSO4, FeNH4(SO4)2, KI, Pb(NO3)2, NH4SCN, FeCl3, K3[Fe(CN)6], K4[Fe(CN)6], ZnSO4, Al2(SO4)3, CoCl2, NiSO4, Na2SO4, BaCl2 ja Cd(CH3COO)2 lahused; 0,1M AgNO3, 0,1M NaOH ja konts. NaOH; 6M ja konts. NH3 ·H2O; 1M H2SO4; küll. NaCl, CH3COONa ja Na2SO3 lahused; tahked Co(NO3)2·6H2O, NaCl; etanool ja atsetoon. TÖÖ KÄIK Antud töö koosnes üheteistkümnest väiksemast katsest, mille käigus õpiti tundma koordinatiivühendite reaktsioone. Katses 1 ja 2 uurisime kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsatsiooni, kolmandas katses aga ammiin-ja hüdroksokomplekside teket. 4.-7. katses tegelesime atsiidokomplekside ja 8. katses akvakompleksidega
Põhjenda. Mida lühem on süsinikahel, seda paremini alkohol lahustub. Sest hüdroksüülrühma ja vee molekulide vahel on tugev vastastikmõju. 10. Eutrofikatsioon? Mis tekitab? Vetikate ja taimede ülikiire kasv liigse toitaine sisalduse tõttu, mille tekitab kõrge fosfori sisaldus vees 11. Mitu grammi hõbedat sisaldub 5 liitris 5% hõbenitraadi (AgNO3) lahuses? Ag - ? AgNO3 5 l 5000 g 5%-line st, et 100 g lahuses on 5 g AgNO3 M (AgNO3) = 170 g/mol M (Ag) = 108 g/mol Kuna 100 g lahuses on 5 g, siis 5000 g lahuses on: 5000 g 100 g xg5g x = 250 g 250g 170 g/mol x g 108 g/mol x = 158,8 g Ag 12. Mitu m3 õhku kulub 10 liitri kütuse C8H18 põletamiseks? Kütuse tihedus 0,903 g/ cm3. m=*V=0,903*10000 cm3=9030 g M(C8H18)=114 g/mol n=m/M=9030/114=79,2 mol Mitu mooli hapnikku kulub 79,2 mooli kütuse põlemisel? C8H18 + 12,5O2 8CO2 + 9H2O 79,2*12,5=990 mol 1 mol 22,4 l
lahusele sinise värvuse. 6. Kokkuvõte või järeldused NiSO4 lahusesse 6 M ammoniaagi vesilahuse tilgutamisel tekkis tumesinine nikli ammiinkompleks ning lahus värvus tumesiniseks. Atsiidokompleksid 3.1 1. Töö eesmärk o Hõbekloriidi sademe saamine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 0,2 M NaCl lahus, AgNO3, küllastatud NaCl lahus. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisasin ühe tilga AgNO3 lahust. Loksutasin ning lisasin ~3 mL küllastatud NaCl lahust. 4. Katseandmed AgNO3 lahuse tilga lisamisel tekkis sade, hiljem küllastatud NaCl lahuse lisamisel sade lahustus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs NaCl lahusele AgNO3 lahuse tilga lisamisel toimus reaktsioon ning tekkis hõbekloriidi sade.
Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O c) hape + sool uus sool + uus hape H2SO4 + Li2S Li2SO4 + H2S (noolüles) d)hape + metall sool + vesinik 2HCl + Ca CaCl2 + H2 (noolüles) 6. a) Ca(NO3)2 CaO + 2 NO2 Ca(NO3)2 Ca(OH)2 + 2 HNO3 Ca(NO3)2 + 2 H2O Ca(OH)2 +2 NO2 Ca(NO3)2 + H2O b)CO2 C + O2 CO2 CaCO3 CaO + CO2 (noolüles) H2CO3 H2O + CO2 7. BaCl2 ; CaO ; Hcl ; K2SO4 ; AgNO3 a) BaCl2 + 2 AgNO3 Ba(NO3)2 + 2 AgCl (noolalla) b)K2SO4 + 2 Hcl 2 Kcl + H2SO4 c)BaCl2 + K2SO4 2 Kcl + BaSO4(noolalla) d) 2Hcl + CaO CaCl2 + H2O 8.SO2 saab kindlaks teha, et on happeline oksiid, kui juhtida too läbi vee ning tekib seega hape. Seda saadust kontrollitakse indikaatoriga, mis muudab värvi ja tõestab, et see on happeline keskkond. SO2 + H2O H2SO3
Pb2+- ioon: lahusele lisada KI lahust. Tekib kollakas PbI2 sade. Ag+- ioon: lahusele lisada NaCl või HCl lahust. Tekib AgCl sade, mis ei lahustu hapetes. Ca2+- ioon: lahusele lisada Na2CO3 lahust. Tekib valge CaCO3, mis lahustub hapete lahustes ja ka CO2 läbijuhtimisel lahusest. Ba2+- ioon: lahusele lisada Na2SO4 või H2SO4 lahust. Tekib valge BaSO4, mis hapetes ei lahustu. 2. Cl-- ioon: tilkhaaval lisada AgNO3 lahust. Tekib valge AgCl, mis ei lahustu hapetes, aga lahustub ammoniaakhüdraadis. I-- ioon: tilkhaaval lisada AgNO3 lahust. Tekib helekollane AgI, mis ei lahustu hapetes. VÕI Lisada Pb(NO3)2 lahust. Tekib tibukollane sade. SO42+- ioon: lahusele lisada BaCl2 või Ba(NO3)2. Tekib valge BaSO4, mis ei lahustu hapetes. S2--ioon: lisada CuSO4. Tekib mustjaspruun CuS VÕI Lisada H2SO4 või HCl lahust. Eraldub mädamunalõhnaga H2S
Elementide keemia Laboratoorse töö 1 Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 b) I -ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Sademe kuumutamisel etaanhappega hapestatud vees ning seejärel jahutades eraldub PbI2 kuldsete lehekestena. c) CrO42 -ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni, sade kaob: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid, sade...
a) lisati 10 tilka 2M NaOH lahust Kompleks lagunes, tekkis sade b) katseklaasi pandi Zn graanul Zn pinnale vasekihti ei tekkinud, kuna kompleksühendi püsivuse tõttu ei suutnud Zn vaske ühendist välja tõrjuda 2.3 Kahte katseklaasi valati ~1 ml 0,2M NiSO4 lahust a) lisati tilkhaaval 0,2M NaOH lahust b) lisati tilkhaaval 6M NH3H2O vesilahust Atsiidokompleksid 3.1 0,5 ml 0,2M NaCl lahusele lisati 1 tilk AgNO3 lahust Lisati ~3 ml küllastunud NaCl lahust 3.2 a) katseklaasi pandi mõned Co(NO3)26H2O kristallid, 2-3 ml atsetooni tekkis lillakas lahus b) lisati NaCl kristalle NaCl kristallide ümber olev sade värvus siniseks 2 c) loksutati kuni NaCl lahustumiseni, lisati ~1 ml vett. Lahus värvus roosaks 3.3 0,5 ml 0,2M Bi(NO3)3 lahusele lisati tilkhaaval 0,25M KI lahust Lisati tahket KI 3.4
Kasutus-NaBr-rahustid, AgBr-fotondus. Jood:hallikas-must, läbivas valguses violetne, metalliläikega kristalliline aine, soojendamisel üle auruks(vedelat pole). Tähtsus:vajalik kilpnäärme normaalseks tööks, ainevahtuse reguleerimiseks. AgI- hõbejodiid-saab esile kutsuda sademeid, fotondus. Jooditinktuur: 2-10% joodi piirituse lahus-hävitab baktereid, sulgeb verd, kasutatakse meditsiinis. Halogeeniidioonide tõestamine:tõestatakse AgNO3'ga NaCl + AgNO3 = AgCl(valge sade) + NaNO3. AgI- helekollane sade, AgBr-kollane sade.
Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl – Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 – Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(NН3)2 + Cl – Läbipaistev hele valge lahus 4
Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(N3)2 + Cl Läbipaistev hele valge lahus 4
1 Zn/Zn+2 2 Töö teine osa Valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr või AgI) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag / AgClküllast. / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag al aCl- a2 mille elektromotoorjõud RT a2 E ln F a1 kus a2 – Ag+-ioonide aktiivsus positiivse elektroodi juures (a2 > a1), aCl- – Cl– -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures, al – Ag+-ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures AgCl küllastatud lahuses.
TTÜ Keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0100 Elementide keemia Laboratoorne töö nr. ......................................................................................................................................................................... Töö pealkiri Töö teostaja: ............... .................................................................................................................... Õpperüh m Ees- ja perekonnanimi Õppejõud: Töö teostatud: ...........................
Lahus oli roheline, pärast värvus siniseks. Kirjuta reaktsioonivõrrand NiSO4 + 6NH3 H2O = Ni(NH3)6 2+ + SO42- + 6H2O Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust (tekkinud hõbekloriidi sade lahustub). Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel? NaCl-le AgNO3 lisamisel tekib valge hõbekloriidi sade. Küllastunud NaCl lisamisel sade lahustub, sest tekib hõbeda kompleks klooriga. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (eeldusel, et Ag koordinatsiooniarb on 2). Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl NaCl + AgCl = AgCl2 - + Na+ 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2 6H2O kristallid ja valada peale 2-3 mL atsetooni.
redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbe sulfiidiga Ag 2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H2O Argielus täheldame, et hõbelusikad tumenevad eriti kiiresti värske sibula, tomatimahla või munade mõjul, tingituna neis toiduainetes esinevates väävliühenditest, mille mõjul tekib hõbesulfiid. Tähtsaim hõbedasool on hõbenitraat AgNO3, mida meditsiinis rakendatakse söövitava vahendina (põrgukivi). Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks: AgNO3 + NaOH = AgOH + NaNO3 Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit. Ilmuti redutseerib hõbedaühendeist metalse hõbeda. Mustvalge fotokujutis koosneb metalsest hõbedast. Hõbenitraadiga saab tuvastada bromiidioone Br - ja jodiidioone I- , mitte fluoriidioone F- ., sest AgF on vees lahustuv.
Lahustasin sademe vesivannil kuumutamisega etaanhappega hapestatud vees, seejärel jätsin lahuse jahtuma. Pliijodiidi sade eraldus uuesti kuldsete sädelevate lehekestena (kiirel jahtumisel tekib kuldne helkiv peenekristalne sade). 3) K2CrO4 + Pb(NO3)2 PbCrO4 + 2 KNO3 Sadenes kollane pliikromaadi puru. Lahustasin sademe leelise (NaOH) lahuses, kus see moodustas tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4 OH- [Pb(OH)4]2- + CrO4 2- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Kloori ioonidega tekkis valge puru lahuse peale, mis oli hõbejodiidi sade. Võtsin ammoniaagi vesilahuse, mis reageeris AgCl sademega ning moodustas lahustuva kompleksühendi diammiinhõbekloriiidi. AgCl + 2 NH3 x H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2 H2O Lisasin lämmastikhapet (prootoneid) ning kompleksühend lagunes ja hõbekloriid sadenes uuesti. [Ag(NH3)2]Cl + 2 H+ AgCl + 2 NH4 + 2) AgNO3 + KI AgI + KNO3 Joodi-ioonidega moodustus kollakas hõbejodiidi sade.
F2 + 2H2O = 4HF + O2 3) Lilla auru eraldumine viitab joodi osalemisele reaktsioonis, seega C I 2. Põhireaktsioon toimub metalli ja joodi vahel ning moodustub jodiid. Olgu metalli Y molaarmass M(Y) ja n jodiidioonide arv ühes moolis, siis: Sobib n = 3 ja metall Y Al, D AlI3. E on Al2O3, sest alumiinium reageerib kõrgemal temperatuuril hapnikuga. Põhireaktsioon on: 2Al + 3I2 = 2AlI3 Kõrvalreaktsioon on: 4Al + 3O2 = 2Al2O3 2. Rapuntsli õnnetus 3. Juku kimbatus 1) NaCl + AgNO3 = AgClÆ + NaNO3 KCl + AgNO3 = AgClÆ + KNO3 2) Olgu NaCl sisaldus segus x grammi, siis KCl sisaldus on (7,03 - x) grammi. Kui avaldada moodustunud hõbekloriidi mass tundmatu x kaudu, tekib järgmine võrrand: Selle võrrandi lahendamisel x = 4,279 g ja vastavalt: Järelikult %(KCl) = 100 - 60,9 = 39,1. hr size="1"> 4. "Müstilised ained" soodium kloriid naatriumkloriid potassium kaalium hüdrogeen vesinik hüdroksüül-ioon hüdroksiidioon oksügeen hapnik
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2
Segu kuumutati ~40 min keeval veevannil kuni osasoonide moodustumiseni. Osasoonide kuju vaadeldi mikroskoobis. Tulemus: Glükoosi lahuses tekkisid osasoonid kiiresti, laktoosi lahusest osasoone saada ei õnnestunud. 4 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest AgNO3 lahusest sadestub metalliline hõbe taandavate suhkrute toimel välja ning katseklaasi seinale moodustub peegel. Töö käik: 1 ml 1% AgNO3 lahusele lisati 0,5 ml NH4OH lahust, loksutati. Lisati 1 ml glükoosi lahust ning segu soojendati veevannis. Tulemus: Taandunud hõbe sadestus õrnalt katseklaasi seintele Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO3 lahusest AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv [Ag(NH3)2]+ (diammiinhõbe) 1.2
lahust. Fikseerida tekkivate ühendite värvused ning kirjutada vastavate katioonide tõestus- reaktsioonide võrrandid. Anioonide tõestamine lahuses Kui anorgaaniliste ainete osas saab kaasajal katioonide määramiseks lahustes kasutada ka tervet rida füüsikalisi meetodeid, siis anioonide korral on jäänud peamiseks analüüsi meetodiks keemiline analüüs. 7.4 Cl. NaCl lahusele (0,5 1,0 mL) lisada tilkhaaval AgNO3 lahust. Tekib valge hõbekloriidi sade. Sademele lisada 6M NH3 ·H2O vesilahust. Soojendada ja loksutada. Sade lahustub hõbeda ammiinkompleksi tekke tõttu. Lahuse hapestamisel lämmastikhappega sadestub uuesti AgCl. 7.5 SCN . Tiotsüanaatioone sisaldavale lahusele (1 2 mL) lisada 1 2 mL 1M H2SO4 ja 3+ seejärel tilkhaaval Fe sisaldavat lahust (hoida saadud ühend alles katseks 8.2) Kulgevad
Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO
·Vesiniksoolad dissotsieeruvad katiooniks javesinikku sisaldavaks happeaniooniks NaHSO4 Na+ + HSO4-- Ammoniaakhüdraat kui nõrk alus ·Ammoniaagi lahustumisel vees tekibammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3·H2O·Ammoniaakhüdraat dissotsieerub nõrga alusena NH3·H2O NH4+ + OH Reaktsiooni toimumise tingimused Ioonidevahelisedreaktsioonidkulgevad lõpuni, kui tekib ·sade ·gaas ·vesi ·mõni muu nõrkelektrolüüt NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 NaCl + KNO3 KCl + NaNO3 (ei toimu, sest muutust ei ole, lahuses samad ioonid) Molekulaarne võrrand NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Täielik ioonvõrrand Na+ + Cl + Ag+ + NO3 AgCl + Na+ + NO3 Lühendatud ioonvõrrand Cl + Ag+ AgCl Vee teke Molekulaarne võrrand NaOH + HCl NaCl + H2O Täielik ioonvõrrand Na+ + OH + H+ + Cl Na+ + Cl + H2O Lühendatud ioonvõrrand OH + H+ H2O
Tsentrifuugisin, eraldasin tsentrifugaadi. Kuna eelneva keetmise jooksul oli NH3 lõhn kadunud, polnud vaja rohkem keeta. Määrasin lahuse pH=10, seega lahus oli tugevalt aluseline, mis viitab sellele, et lahus sisaldab väga nõrga happe anioone. Kuna lahus oli värvitu, võis eeldada, et seal ei sisaldu värvilisi anioone: [Fe(CN)6]3-, [Fe(CN)6]4- ja CrO42-. Jätkasin anioonide rühmade määramisega Hapestasin 4 tilka lahust lahj. HNO3 ja lisasin 4 tilka AgNO3 lahust. Kuna sadet ei tekkinud, sain välistada I rühma anioonide olemasolu lahuses. Lisasin lahusele AgNO3 lahust, kuna sadet ei tekkinud, sain välistada ka II rühma anioonide olemasolu lahuses. Lisasin lahusele BaCl2, tekkis sade, mis ei reageerinud lahj. HCl-ga. See tõestas III rühma anioonide olemasolu. Tugevate oksüdeerivate või redutseerivate omadusteta III rühma anioonidest võis lahuses sisalduda SO42-, mille tõestusreaktsioon andis tulemuse (BaCl2 lisamisel
Kasutatakse anorgaaniliste nitraatide (soolad) ja orgaaniliste nitraatide (estrid) ning nitroühendite saamiseks. Paljud nitraadid kuuluvad lõhkeainete koostisse Nitraadid lagunevad kuumutamisel seejuures on üheks saaduseks hapnik ; Aktiivsete metallide nitraatidest tekivad nitritid 2KNO3 2KNO2 + O2 ; Enamasti on nitritid ebapüsivad ja tekib oksiid (nagu lämmastikhappe enda lagunemisel) 2 Cu(NO3)2 2 CuO + 4 NO2 + O2 ; Hõbeda- ja elavhõbeda nitraadid lagunevad metallini 2 AgNO3 2 Ag + 2 NO2 + O2 KNO3 -salpeeter (püssirohi, väetis) ; NaNO3 -Chile salpeeter (ainus lämmastiku mineraal) ; AgNO3 -põrgukivi (soolatüükad) Sr(NO3)2 (punased tuled) : Ba(NO3)2 (rohelised tuled) ; C3H5(ONO2)3 nitroglütseriin (lõhkeaine, millest saab dünamiiti ; südameravim) Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus NH4NO3 (väetis, kasutatakse lõhkeainete valmistamiseks eriti terroristide poolt)
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape Happeline keskkond ...
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarveso...
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarveso...
185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 31.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö IX Koordinatiivühendid Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli kompleksühendite reaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli katses 1 ~2 mL 0,2M NaCl lahusele lisada 1 tilk 0,1M AgNO3 lahust. Loksutada. Tekkivale hõbekloriidi sademele lisada 2M ammoniaakhüdraati. Kemikaalide lisamisel tekkis kõigepealt hõbekloriidi sade, NH3*H2O lisamisel ja lahuse loksutamisel sade kadus. Tekkinud kompleksiooni nimetus on diammiinhõbekloriid. 𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 ⟶ 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓ 𝐴𝑔𝐶𝑙 + 𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂 → [𝐴𝑔(𝑁𝐻3 )2 ]𝐶𝑙 Katses 2 tuli katseklaasi valada ~3 mL 0,2 M CuSO4 lahust
Oksiidi Oksiidi Hape Alus Sool Vesi metall d d alsuse happe d d Alused Ca+CO2= 2HCl+KO CaO+H2O= (oksiidi CaCO3 = Ca(OH)2 d) _ KCl+H2O _ _ _ CaO K2O Happed Ca+CO2 1)CO2+K SO2+H2O= (oksiidi = CaCO3 OH=KHC H2SO3 d) _ _ O3 _ _ N2O 2)CO2+ 2KOH= N2O5 K2CO3+H 2O Hape 2HCl+KO HCl+NaO K2CO3+ Zn+2HCl= HCl = ...
Ühtlane sulam kristallvõre koosneb läbisegi paiknevatest erinevate metallide aatomitest, ÜLESANDED: http://www.abiks.pri.ee Happelises lahuses on kontaktis Mg ja Cu, kumb korrodeerub, kirjuta rektsioonid korrodeerub Mg Mg + 2H = Mg2+ + H2 Saagis=tegelik/teoreetiline *100% m=nM nVm=V, kus Vm=22,4 N: AgNO3 vesilahuse elektrolüüsil sadestus katoodile 43,2g metalli, arvutage anoodil tekkinud gaasi ruumala nt ja moodustunud happe mass AgNO3 Katood(): Ag+ / H2O +e >>> Ag0 (|*2) Anood(+): NO3 / 2H2O 4e >>> O2 + 4H+ 4 Ag+ NO3 + 2H2O >>> 4 Ag0 + O2 + 4HNO3 M(Ag)=108g/mol n=43,2/108=0,4 n(O2)=0,4/4=0,1 mol V(O2)=0,1*22,4=2,24 cm3 M(HNO3)=63g/mol n(HNO3)=0,1*4/4=0,1
Nimetuste andmise võimalusi anorgaanilises keemias Katrin Soika Nimetuste andmine 1) Muutumatu oksüdatsiooniastmega metalliühendi (IA-IIIA) korral: oksiid metalli nimetus hüdroksiid happejäägi nim I A rühm NT: Na2O naatriumoksiid Al(OH)3 alumiinium hüdroksiid 2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim ...
- Uurisin lahuse värvust, mis oli sinine. - Seejärel tõestasin anioonide tugevaid oksüdeerivaid omadusi. Selleks lisasin 4 tilgale lahusele hapestamiseks 1M H2SO4 , lisasin 3 tilka KI lahust ja 4 tilka tolueeni. Ekstraheerisin. Selle tulemusena muutus tolueeni kiht punaseks, järelikult võis väita, et tegu oksüdeerijaga. - Määrasin aniooni rühma. I rühma anioonide määramiseks hapestasin 4 tilka lahust lahjendatud HNO3-ga. Lisasin 4 tilka AgNO3 lahust, mille tagajärjel tekkis sade. Lisasin lahjendatud HNO3 lahust, mis ei reageerinud sademega. Sellest võib järeldada, et lahuses on I rühma anioon. Eelkatsete tulemusel sain teada, et otsitav anioon paikneb I rühmas, on kas oksüdeerija või anioon, millel puuduvad nii tugevad redutseerivad kui oksüdeerivad omadused. Järelikult võib lahuses olla kas [Fe(CN)6]3- või Cl- anioon. Tegin katse [Fe(CN)6]3- tõestamiseks. Selleks lisasin oma lahusele ZnSO4 lahust. Selle
- tugevate elektrolüütide korral on dissotsiatsioonimäär 1 · reaktsioonid elektrolüütide lahustes: - ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. - NaCl + KNO3 KCl + NaNO3 (ei toimu. Kõik lahustuvad omavahel) - NaCl + AgNO3 AgCl+ NaNO3 (toimub, AgCl on mittelahustuv ja tekib sade) · Soola hüdrolüüs - on soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib happeline või aluseline keskkond - Tugev alus + nõrk hape aluseline (ph>7) + OH- - Nõrk alus + tugev hape happeline (ph<7) + H+ - Tugev alus + tugev hape neutraalne (ph=7) hüdrolüüsi ei toimu - soola hüdrolüüs kulgeb enamasti vähesel määral
Soolad Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord 1) Soolade koostis 2) Valemite koostamine 3) Nimetuste andmine 4) Ülesanne 5) Videod Soolade koostis Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist. Nt. NaCl Soolad Pildi lisamiseks klõpsakePildi ikooni lisamiseks klõpsake ikooni http://office.microsoft.com Valemite koostamine Soolad on tervikuna elektriliselt neutraalsed, mida tuleb arvestada valemite koostamisel. Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ning märgime peale nende laengud ning paneme ühe iooni laengu arvu teise iooni ind...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
