nitriilid -CN tsüano- -karbonitriil -(C)N -nitriil peroksiidid -O-OR (R)peroksü- - - M...karboksülaat karboksüülhapete -COO M soolad - M...aat tioolid sulfanüül- -tiool -SH Rühmade vanemus: -- < -=- < -NH2 < -OH < -C(=O)- < -CHO < -COOH
Kaksiksideme tõttu on nad väga ebapüsivad ained ja oksüdeeruvad ning polümeriseeruvad kergesti. Areenid ei sobi ei kütuste ega õlide koostisesse. Väävliühendid Väävliühendid ja vaba väävel reageerivad aktiivselt metallidega ja on seetõttu kahjulikud komponendid kütustes ja õlides. Osa väävliühendeid on küll neutraalsed, kuid nende põlemissaadused on metallide suhtes aktiivsed. Väga aktiivsed ained metallide suhtes on väävelvesinik ja tioolid. Tioolid on väävelvesiniku ja süsivesinike reaktsioonisaadused. Etüültiool on väga ebameeldiva lõhnaga vedelik. Neutraalsetest väävliühenditest on sulfiidid oma omadustelt sobilikud õlide koostisesse. Seega vaba väävel ja enamus väävliühendeid eemaldatakse naftast täielikult. Hapnikuühendid Hapnikuühendeist esineb naftas orgaanilisi happeid ja asfaltvaikaineid. Orgaanilised happed reageerivad aktiivselt värviliste metallidega ja seetõttu tuleb nad kütustest ja õlidest eemaldada
Küsimus 12 Millised nendest väidetest on õiged termoreaktiivsete maatriksvaikude puhul? Vali üks või enam: a. madala molaarmassiga b. kõrge viskoossusega c. kõvendamiseks kasutatakse kõvendeid d. kõvendamiseks kasutatakse katalüsaatoreid Küsimus 13 Polüetüleeni tüübid on Vali üks või enam: a. madaltihe b. lineaarne c. kõrgtihe d. ülikõrge molaarmassiga Küsimus 14 Epoksüvaikude kõvendid on: Vali üks või enam: a. amiinid b. tioolid c. anhüdriidid d. amiidid Küsimus 15 Millised nendest väidetest on õiged PVC puhul? Vali üks või enam: a. molaarmass on kuni 0,2 mln b. tihedus suurem kui H2O-l c. kõrge hind d. kristalliinne Küsimus 16 Milleste materjalide valmistamisega seotud kulud on kõrgemad? Vali üks või enam: a. termoplastid b. reaktoplastid Küsimus 17 Millist materjali toodetekse kõige enam aastas? Vali üks või enam: a. PET b. PVAC c. resoolvaigud d
Kuumtöödeldud maasikas, ananassisarnane, karamell (kohv, ananass, maasikas, sai, õlu) Magus, tainas, karamell (sojakaste) Serry-sarnane (maasikas, vaarikas) Karamell, valgu hüdrolüsaat (kohv, serry, maitsetaimed) Karamell, valgu hüdrolüsaat (kohv, maitsetaimed) 4-hüdroksü-2,5-dimetüül-3(2H)-furanooni leidumine: hele õlu (0,35 mg/kg), tume õlu (1,3 mg/kg), praesai (1,96 mg/kg), kohvijook (2,5-4,5 mg/kg), maasikas (1-3 mg/kg), ananass( 1,6- 35 mg/kg) Tioolid, tioeetrid, di- ja trisulfiidid Väävliühendite rohkus on tingitud: 1) Tsüsteiinist 2) Tsüstiinist 3) Monosahhariididest 4) Tiamiinist 5) Metioniinist R-S-H Tiasoolid Teraviljaaroom, popkorni-sarnane, konoliin, kummi, roheline tomat, vein Pürroolid, püridiinid Tähelepanu all on N-heterotsüklilised ühendid järgmise struktuurse tunnusjoonega: Kõik pürroolid ja püridiinid, nagu ka 2-atsetooltiasool, 2-atsetüültiasoliin ja atsetüülpürasiin,
Naftat nimetatakse ka maaõliks. Ta on põlev maaavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv vedelik; küttevärrtus 43,5-47,0 MJ/kg, hangumistemperatuur 60 25 kraadi, tihedus 0,73 -1,04 Mg/mkuubis, sisaldub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos gaasiliste süsivesinikega (n.-kõrvalgaas). Keemiliselt koostiselt on nafta parafiinsete, nafteensete ja aromaatsete süsivesinike segu, milles leidub ka orgaanilisi väävli (tioolid, sulgiidid, tiogeenid, tiofaanid) hapniku (nafteenhapped, fenoolid, tõrvained) ja lämmastiku ühendeid (püridiini ja kinoliini derivaadid). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni
Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja rõhul veega või leelise vesilahusega. Esimesel juhul on produktiks vaba hape, keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Väikese süsiniku aatomite arvuga karboksüülhapped on veest tihedamad, *TIOOLID: Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse Tiooli RSH kuid süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees ja nimetus tüviühendi nimetusest liite -tiool lisamise teel nad muutuvad veest kergemaks. TIOOLIDE OMADUSED: KARBOKSÜÜLHAPETE DERIVAADID: *Metaantiool on gaas, teised tioolid on vedelikud või tahked ained.
3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja parfümeeriatööstuses. N,N dimetüülmetaanamiid (N,N-dimetüül-formamiid) - värvuseta vedelik, seguneb veega igas vahekorras. Lahustab mitte ainult orgaanilisi vaid ka anorgaanilisi aineid. Seega annab unikaalse võimaluse nendevaheliste reaktsioonide läbiviimiseks. Etaannitriil (atsetonitriil) Lahustab samuti orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. 16. Orgaanilised väävliühendid, tioolid. Väävel orgaaniliste ühendite tüübid oksüdatsiooniastmega II on: Tiool e.tioalkohol R-S-H ,sulfiid R-S-R , disulfiid R-S-S-R. Kahevalentne väävel on tugev nukleofiil , ühineb kergesti elektofiiliga, muutudes kolmevalentseks ja tõustes oksüdatsiooniastmesse IV. Väävli oksüdatsiooniaste IV esineb sulfoksiidides. Väävli oksüdatsiooniaste VI esineb sulfoonides, sulfoonhapetes ja nende derivaatides. Tioolid. Metaantiool on gaas, teised tioolid on vedelikud või tahked ained
. Need ühendid polümeeruvad kergesti. Polüvinüülestrite hüdrolüüsimisel on võimalik saada polüvinüülalkoholi, mille menomeer etenool vabal kujul teatavasti ei esine. Polüvinüülalkohol on läbipaistev vees lahustuv aine. 4 3.Tioalkoholid Tioalkohole nimetatakse ka tioolideks eh merkaptaanideks. Neid võib vaadelda vesiniksulfiidi derivaatidena R- SH. Tioolid moodustavad kergesti naatriumvesiniksulfiidi toimel alküülhalogeenidesse : Etaandiool, etüülmerkaptaan on ebameeldiva lõhnaga vedelik, mille keemis temperatuur on 37 ' C. Tioolrühm on happelisem kui hüdroksüülrühm alkoholides. Näiteks etüülmerkaptaani pKa 11. Seetõttu moodustavad merkaptaanid leelisteda soolasid : Juba väga nõrgal oksüdeeriumisel moodustuavad tioalkoholid disulfiide (ditioeetreid), mis
adsorbeerida söega, siduda valgulahuste (piim või munavalge) abil, lagundada oksüdeerijate, hapete või aluste lahjade lahustega. Juba kudedesse imendunud mürgist on raske jagu saada. Üldtugevdava toimega on glükoos, kuid tsüaniidimürgistuse puhul on tal veel eriline toime: oma aldehüüdrühma arvel muudab ta tsüaniidi tsüaanhüdriiniks. Tsüaniidile on vastumürgiks naatriumtiosulfaat Na2S2O3. Raskemetallide ioonide sidumiseks on head tioolid RSH (alkoholide väävelanaloogid). Metanoolimürgistuste puhul aitab etanool. Inimeste tundlikkus mürkide suhtes võib olla väga erinev, see oleneb vanusest, tervislikust seisundist ja muudest asjaoludest. Suured on erinevused ka mitmesuguste loomaliikide vahel. Taimsed mürgid Eestis looduslikult kasvavate mürgiste taimede põhilised toimeained on järgmised: tsikutoksiin mürkputkedes, hüostsüamiin koerapöörirohus, koniin surmaputkes, forbool näsiniines
valke, mistõttu võivad BSA abil määratud valgu kontsentratsioonid olla kõrgemad tegelikust. Tihti kasutatakse valgu standardiks ka immunoglobulin G-d (IgG). Mõõtepiirkond: Bradfordi meetodil on võimalik määrata valgu kontsentratsiooni vahemikus 100-1,500 µg/ml Bradfordi mikromeetodil on võimalik määrata valgu kontsentratsiooni 1-25 µg/ml. Segavad reagendid. Bradfordi meetodit ei sega enamus reagente (e.g. sahharoos, urea, glütserool, taandavad reagendid ja tioolid), kuid segavad detergendid (e.g. > 0.1% SDS and > 1% Triton series) või rakulised lipiidid, mis suurendavad CBBG lahuse absorbtsiooni 590 nm juures. CBBG seostub tugevasti kvartsküvettide seintele, mistõttu on soovitav kasutada klaas või plastikküvette. Reaktiivid Terve grupi peale: · 5x Bradfordi reagendi varulahus (0,01% (w/v) CBBG, 4,75% (v/v) etanool, 8,5 % (v/v) fosforhape) Iga väikse grupi peale: · 200 µl 1 mg/ml BSA lahus · 200 µl 5M NaOH · mQ vesi
Epoksüvaigu kõvendid Kasutusel pikk loetelu aineid, millega epoksürühm reageerib ilma kõrvalaineid eraldamata. Jaotatakse: *Reagendid, mis liituvad epoksüvaiguga *Katalüsaatorid, mis kutsuvad esile epoksüvaigu ristsidumise katalüütiliselt Reagendid Aluselised: Primaarsed, sekundaarsed amiinid; polüamiidid, alifaatsed, amorfsed, tsükloalifaatsed, hetero-tsüklilised amiinid. Happelised: Polüfenoolid, tioolid, anhüdriidid. Katalüsaatorid Tertsiaarsed amiinid, boortrifloriidi kompleksid. OMADUS KÕVENDI Alifaatne Boortrifloriid- Aromaatne Anhüdriid amiin monoetüleenamiin amiin Kõvenemise 120 / 2 93/16+150/2 150 / 2 150 / 4 tempC/aeg [tundi] Tõmbetug., 43 59 80 83 MPa
komposiitmaterjalide maatriks-vaiguna jne. Kõvendid: Jaotatakse reagendid, mis liituvad epoksüvaiguga ja katalüsatori, mis kutsuvad esile epoksüvaigu ristsidumise katalüütiliselt. Reagendid: (arvestatakse moolisuhet) · Aluselised: primaarsed, sekundarsed amiinid; polüamiidid; alifaatsed, aromaatsed, tsükloalifaatsed, hetero- tsüklilised amiinid. · Happelised: polüfenoolid, tioolid, anhüdriidid Katalüsaatorid: · Tertsiarsed amiinid, BF3, kompleksid. 4. Multifunktsionaalsed epoksüvaigud: · Epoksüdeeritud novolakid- baseeruvad epikloorhüdriidil ja pf vaigul. Eelis: parandatud termiline ja keemiline vastupidavus, võrreldes klassikalise epoksüvaiguga. T g kõrgem. Keemilise püsivuse tõttu kasutatakse seda materjali konservi-purkide sisepinna lakina. (klassikaline MV).
Aniisiôli (Oleum Anisi). Terpiinhüdraat (Terpinum hydratum), mürtool, guaifenesin, termopsiseürt. • Eritudes bronhide kaudu kutsuvad need ained esile hüpereemia ja aktiveerivad kroonilist pôletikku. Suureneb vedela röga produktsioon ja paraneb bronhide sekreedi resorbtsioon. Toimivad reflektoorselt mao limaskesta retseptorite kaudu. Kasutatakse kroonilise ja mädase bronhiidi korral. 4. Mukoproteiinide lôhustajad: • Tioolid: atsetüültsüsteiin. • Ensüümid: trüpsiin, streptokinaas 5. Mukoproteiinide sekretsiooni hulga ja viskoossuse muutjad: • Karbotsüsteiin • Broomheksiin • Ambroksool • atsetüültsüsteiin • Libeksiin. ◦Broomheksiin metaboliseerub ambroksooliks ◦Proteolüütiline toime (lõhustavad rögas mukoproteiine) Kasutamine: ◦köhavaigistav vahend kroonilise bronhiidi ravis ◦bronhoektaasia Toksilisus: ◦allergia
etaannitriil 5-metüülheksaannitriil (või 4-metüülpentüültsüaniid) tsüklopentaankarbonitriil 3.3. Nitroühendid Nitroühenditeks nimetatakse süsivesinike derivaate, kus mõni vesinikuaatomitest on asendatud nitrorühmaga (NO2). Nime andmisel suhtutakse kui funktsionaalrühma ning kasutatakse liidet nitro. Näiteks CH3NO2 - nitrometaan 4. Väävlit sisaldavad orgaanilised ühendid 4.1. Tioolid Üldvalem: RSH, Nimetuse moodustamisel lisatakse tüviühendile lõppliide tiool.Kui SH on asendusrühm (funktsionaalrühm), siis kasutatakse liidet merkapto. Näiteks CH3CH2CH2SH - 1-propaantiool HOCH2CH2SH - 2-merkaptoetanool 3-metüül-1-butaantiool 4.2. Sulfiidid Üldvalem: R1 S R2 Sulfiidide nimi moodustatakse tüviühendi nimetusest eesliite tio-(alküültio-) abil.
Ilma nendeta tekivad defitsiidi tunnused, Ei enneta defitsiidist tulenevaid haigusi, kuid nad aitavad toetada tervist läbi kroonilistesse haigused, halvimal juhul surm. haigustesse (südamehaigused, vähk) haigestumise riski vähendamise. Leiduvad kõikides toidugruppides. Leiduvad peamiselt puu- ja köögiviljades. Tabel 2. Fütotoitainete jaotus ja tähtsamad esindajad Terpenoidid Fütosteroolid Polüfenoolid Tioolid Teised fütotoitained ORGAANILISED või KAROTENOIDID FÜTOSTEROOLID FLAVONOIDID KIUDAINED ALLÜÜLSULFIIDID
Aldehüüdrühm -CHO Aldehüüdid (glütseeraldehüüd) Karbonüül(keto)rühm C O Ketoonid (dihüdroksüatsetoon) Hüdroksüülrühm -O H Alkoholid (glütserool, kolesterool) Am inorühm -NH 2 Am iinid (glükoosamiinid) Tiool(m erkapto)rühm -SH Tioolid (tsüsteiin) Am idorühm C O Am iidid (asparagiin) NH 2 OH Fosfaatrühm O P O või - P Fosfaadid (rida m etaboolseid vaheühendeid) OH Sulfaatrühm -OSO 3 H Sulfaadid (fosfoadenosiin-
.. 10% vett ja kuni 0,5% mineraalsooli Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine: · süsinikku 82...87%, · vesinikku 11...14%, · väävlit 0,01...5,5%, · hapnikku 0,1...1,3% · lämmastikku 0,03...1,7%. Nafta keemiline koostis sõltub samuti leiukohast ja on järgmine: küllastunud süsivesinikud (areenid, tsüklaanid, areenid), orgaanilised väävliühendid ( tioolid, sulfiidid, tiofeenid jm), orgaanilised hapnikuühendid ( fenoolid, tõrvained, nafteenhapped), orgaanilised lämmastikühendid ( püridiini, piperdiini ja kinoliini derivaadid). Mõnes naftas on ka palju aromaatseid süsivesinikke. Süsivesinike molekulid on keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Alkaanid (parafiinid Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga
.. 10% vett ja kuni 0,5% mineraalsooli Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine: · süsinikku 82...87%, · vesinikku 11...14%, · väävlit 0,01...5,5%, · hapnikku 0,1...1,3% · lämmastikku 0,03...1,7%. Nafta keemiline koostis sõltub samuti leiukohast ja on järgmine: küllastunud süsivesinikud (areenid, tsüklaanid, areenid), orgaanilised väävliühendid ( tioolid, sulfiidid, tiofeenid jm), orgaanilised hapnikuühendid ( fenoolid, tõrvained, nafteenhapped), orgaanilised lämmastikühendid ( püridiini, piperdiini ja kinoliini derivaadid). Mõnes naftas on ka palju aromaatseid süsivesinikke. Süsivesinike molekulid on keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Alkaanid (parafiinid Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga
keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Valkude koostises on 20 alfa-aminohapet ehk proteogeenset aminohapet. Koosneb alfa- süsinikust, karboksüülruhmast, aminorühmast, kõrvalahelast. Kõrvalahelad erinevad suuruse, ruumilise kuju, fun.rühmade, laengu, vesiniksidemete moodustamise võime, hüdrofoobsuse ja keemilise reaktiivsuse poolest. (Fun.rühmad alkoholid, tioolid, tioeetrid, karboksüülhapped, karboksamiidid ja alused). Jagatakse: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed aminohapped (Leu, Pro) Polaarsed, mille laeng on ebaühtlaselt jaotunud (Thr, Cys) Happelised ehk negatiivselt laetud (Asp, Glu) Aluselised ehk positiivselt laetud (Lys, Arg) Ebatüüpilised aminohapped: Kollageen, Fosfoseriin 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 (pKaR) mõiste, ligikaudsed väärtused
annaabi.ee 
