Atsetüleen Atsetüleen on alküün, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Kolmiksideme tõttu kuulub see küllastumata süsivesinike hulka. Atsetüleen on alküünide tähtsaim esindaja. Keemiline nimetus: atsetüleen; süstemaatiline nimetus: etüün Keemiline valem: C2H2 Molaarmass: 26,0373 g/mol Keemistemperatuur: -80,8 °C; sulamistemperatuur: -84 °C. Lahustub vees. Etüün on värvitu, omapärase lõhnaga ning narkootilise toimega gaas. Selle tihedus on 1,09670 kg/m3. Kolmiksideme olemasolu tõttu on etüünile eriti iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Ajalugu
Oma Nimi GAASIKEEVITUSE GAASID Iseseisev töö Juhendaja Juhendaja Nimi Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist ning samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini, mis ületab 200 oC. Kõige
.......................................................................................... 3 Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub....................................................................... 4 Kasutatavad moodused ja seadmed.................................................................................... 4 Keevitusgaasid.................................................................................................................... 6 Atsetüleen ja teised põlevgaasid...................................................................................... 6 Keevitusleek........................................................................................................................ 7 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks................................................................................ 7 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine............................................................................... 8
Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust
Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Etüün ehk atsetüleen Atsetüleen on lihtsaim alküün,mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Keemiline valem on C2H2. Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja tööstuses, näiteks põlevgaasina metallide keevitamisel ja lõikamisel. Sulamistemperatuur on -84 °C. Keemistemperatuur on -80,8 °C. Propüün
3. Sulgeda ballooni ventiilid. 4. Avada põleti ventiilid, tühjendades keevituspõleti, reduktorid ja voolikud gaasist. 5. Vabastada reduktori reguleerimiskruvi. Atsetüleen, hapnik ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150°C-ni. Atsetüleen on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja – rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugu lõhnaga gaas. Selle gaasi kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgitust. Atsetüleen on plahvatusohtlik, 0,15-0.20 Mpa rõgu all plahvatab sädemest või leegist ning samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini, mis ületab 200°C. Temperatuuril 530°C toimub plahvatuslik atsetüleeni lagunemine. Kõige plahvatusohtlikumad on atsetüleeni ja õhu segud, mis sisaldavad 7-13% atsetüleeni.
metallide lõikamiseks ja 1908 1909 aastal Prantsusmaal ja Saksamaal olid läbi viidud esimesed edukad katsed veealuse lõikamise hapniku abil. Järgmised 5-9 aastat olid saanud mitmeid patente selles valdkonnas ning arenenud keevituspõletite tööstusdisainilahendused veealuse lõikamise jaoks. 2 1.2.Gaaskeevituse gaasid. Gaaskevituse gaaside hulka kuuluvad atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, samuti bensiini- ja petrooleumiaurud. 1.2.1 Atsetüleen (C2H2). Atsetüleen (C2H2) on põhiline metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel kasutatav gaas. C2H2 on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen on värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atseetüleen on plahvatusohtlik 0,15...0,2 Mpa rõhu all ning plahvatab sädemest või leegist, samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini mis ületab 200C.
parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust.
Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 11.Reduktor 3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust.
Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C 2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust. Atsetüleeni plahvatamisel tõusevad rõhk ja temperatuur väga järsku, mis võib esile kutsuda suuri purustusi ning raskeid õnnetusi. Eeltoodud vahekordades moodustunud atsetüleeni segud hapniku ja õhuga
Keevitamisel kasutatavate gaaside tihetused 15º C ja rõhul 0,101 MPa (1,013 baari). Atsetüleen. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel põhiline põlevgaas. Teda saadakse kaltsiumkarbiidist, millel terav küüslaugulõhn ja ta imab väga hästi vett. Saadakse teda koksi ja kustutamata lubja sulatamisel elektriahjudes temperatuuril 1900...2300° C reaktsiooniga CaO+3C=CaC2 +CO. Uuesti veega reageerides saadakse temast atsetüleen ja kustutatud lubi sellise võrrandiga CaC2 +2H2O=C2H2 +CA(OH)2 . Ühest kilogrammist võib saada 235...285 dm 3-rit atsetüleeni. Kõrge energiasisalduse tõttu kasutatakse atsetüleeni põlevgaasina, kus leegi temperatuur ulatub põlemisel tehniliselt puhtas hapnikus kuni 3200° C-ni. Seega on atsetüleen süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja -rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas
õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 4 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala:kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas.
CH3 propeen polüpropeen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ESINDAJAID Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli, kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Etüün ehk atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutataksegi gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Trepeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised alkeenid, mis sisaldavad 10,15,20,..
POLÜVINÜÜLATSETA AT (PVA) Mihkel J, Janno Mis on? Kes leiutas? Polümeerid PVA Keemiline valem (C4H6O2)n Fritz Klatte Ei tohiks segi ajada POLÜVINÜÜLALKOHOLIGA Kasutusalad Käsitöö Puidutöö Liimimist vajavad sisetööd Omadused ja füüsikalised omadused Kiiresti kuivav Vastupidav Vedel Tihedus on 1,19 g/cm3 Kasulikkus tootjale Vajalik inimestele Ostetakse Puuduvad efektiivsed asendusained Tootmine Etaanhapet Atsetüleen Kahjulikkus Pole taaskasutatav Keskkonnale suhteliselt ohutu Inimesele mürgine vaid alla neelamisel. Milliseid tuleviku tooteid saaks sellest toota? Polümerist endast ei saaks midagi toota. Tänan kuulamast.
keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid.Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni.Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse.Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetülenikanalis hõrenduse , mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli,toru ja ventiili segukambrisse.Selles hapnik ja atsetüleen segunevad. Gaasi voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga ja atsetüleeniventiiliga,vahetatavad otsakud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga.Põleti otsa kuumenemisel väheneb injektori kambris hõrendus ja suureneb leegi oksüdeeriv toime. Selle vältimiseks peab suurendama atsetüleeni ventiili avamisega juurdevoolu. Suudmiku ummistumisel
segunenud õhu või hapnikuga. Aktsia selts AGA tarnib keevitus hapniku, halli ala osaga ja valge üla osaga gaasi paloonides. Standardi tähistus värvid on erinevad hapniku paloon on helesinise värvusega, atsetüleeni paloon on valge värvusega ja punase pealisega. Vedel gaasi hoitakse punases paloonis. Hapniku tarbitakse paloonis rõhuni kuni 0,05 0,1Mpa. Jääk rõhk võimaldab paloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli. Atsetüleen on suure rõhu all plahvatus ohtlik , rõhu madaldamiseks on paloonid täidetud atsetoonise pimpskivi või aktiveeritud söega. Atsetüleen lahustub hästi atsetoonis ja on siis ohutu. Rõhu alanemisel eraldub atsetüleen atsetoonist väljudes reduktori kaudu põletisse. Kao vähendamiseks hoitakse paloonid püsti. Atsetüleeni tarbitakse kuni 15kraadise temperatuuri korral jääk rõhuni 0,1Mpa ja kuni 25kraadise temperatuuri korral rõhuni 0,2Mpa
segunenud õhu või hapnikuga. AS AGA tarnib keevitus hapniku, halli ala osaga ja valge üla osaga gaasi paloonides. Standardi tähistus värvid on erinevad hapniku paloon on helesinise värvusega, atsetüleeni paloon on valge värvusega ja punase pealisega. Vedel gaasi hoitakse punases paloonis. Hapniku tarbitakse paloonis rõhuni kuni 0,05 0,1Mpa. Jääk rõhk võimaldab paloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli. Atsetüleen on suure rõhu all plahvatus ohtlik, rõhu madaldamiseks on paloonid täidetud atsetoonise pimpskivi või aktiveeritud söega. Atsetüleen lahustub hästi atsetoonis ja on siis ohutu. Rõhu alanemisel eraldub atsetüleen atsetoonist väljudes reduktori kaudu põletisse. Kao vähendamiseks hoitakse paloonid püsti. Atsetüleeni tarbitakse kuni 15kraadise temperatuuri korral jääk rõhuni 0,1Mpa ja kuni 25kraadise temperatuuri korral rõhuni 0,2Mpa
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. küllastunud ühend (e. alkaan) - C aatomite vahel on ainult ühekordsed sidemed, kõik vabad sidemed on küllastunud H-ga küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari.Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.Kolmikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Alküülimine on alküülrühmaga asenduse teostamine.
SÜSIVESINIK + O2 CO2 +H2O Süsivesinikud reageerivad halogeenidega ja moodustavad ühendeid (üks või mitu vesinikku asendub halogeeniga) N: freoonid Küllastunud süsivesinikud C vahel on kaksiksidemed alkeenid CnH2n (lõpp - een) Eteen ehk etüleen. Kõrgel temperatuuril ja rõhul ühinevad eteeni molekulid polümeerideks. Kasutatakse plastide tootmisel põhikoostisosana. C2H4 C vahel on kolmiksidemed alküünid CnH2n-2 (lõpp üün) Etüün ehk atsetüleen. Põlemisel tekib väga kõrge temperatuur. Kasutatakse metallide keevitamisel. C2H2
NIMETUS STRUKTUURVALEM FÜÜSIKALISED KEEMILISED KASUTAMINE RAHVAPÄRANE OMADUSED OMADUSED NIMETUS (kui on) eteen ehk ● värvusetu ● vees ● Sellest etüleen ● narkootilise lahustamatu valmistatakse polü toimega eteeni ja etanooli ● nõrga lõhnaga ● Kasutatakse ● maitsetu plastide tootmisel ...
toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Eteen põhjustab viljade valmimist, seda eritavad küpsed puuviljad. 4. Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün), liide -üül Etüün ehk atsetüleen CH_CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutataksegi gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. 5. Kaksikside üks side+ üks side. 6. Kolmikside üks side+ kaks sidet
Keskmine pinnatemperatuur on 180oC. Saturn on hiiglaslik gaasikera. Tema atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, kuid sisaldab hulganisti ka teist kerget gaasi heeliumi. Seetõttu on Saturn oma suuruse kohta kerge, s.t väikese tihedusega, hõre. /1, lk 30/ 3 Keemiline koostis: levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), ülejäänud (10-13%) heelium, lisanditest ammoniaak (NH 3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin (PH3). Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Pilvkate jaguneb vöönditeks. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. /2, lk 250/ Esimeste teleskoopidega ei olnud võimalik Saturni rõngaid selgesti näha. Esimesena nägi neid Galileo Galilei 17. sajandi alguses. Algus paistis talle, et seal on reas kolm planeeti. Seejärel et Saturnil on kaks suurt kuud. /1, lk 31/ Saturni rõngad koosnevad sadadest väikestest rõngastest
Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11 (1979), Voyager 1 (1980), Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens (2004). Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Rõngad avastas ...
See koosneb ühest Kaksikside- keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. N: propeen- CH2=CH-CH Eteen e. Etüleen- CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. Etüün e. Atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on keemiatööstuses väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Terpeenid- lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid. Neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga:
Seadmete valik - Vooluallikad puuduvad Keevitamisel kasutatakse lisametallvardaid või keevitustraati, kasutatkse räbusteid ( nt pulber või pasta) Kõrgtemperatuuril gaasileek (atsetüleen + hapnik) toimib samuti kaitsva kihina. Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekan-
Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. 4. Alkeenide, alküünide ja areenide esindajaid. · Eteen e. etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhnaga. Narkootilise toimega gaas, mida saadakse nafta töötlemisel ja on tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaanilne aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. · Etüün e. atsetüleen CH CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Keemiatööstuses on etüün väga oluline lähtaine. Hapnikuga segamisel tekib väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaasi keevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. · Terpeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid, neid leidub väga
Keemia - Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga
Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Gaasikeevituses üldiselt Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Tavaliselt kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone
Tuuled, mille kiirused ulatuvad 650 km/h. Planeedi triibuline välimus on tingitud langeva gaasi tumedatest vöönditest ja heledatest tõusva gaasi tsoonidest, mis kohtudes põhjustavad torme. . Tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Looduslikke kaaslasi 16 Jupiter Jupiter Saturn Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin.Temperatuur atmosfääris 180 °C. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiteri omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Aastaajad vahelduvad. Samuti on seal tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Kaaslasi 18 . Saturn Saturn Uraan Temperatuur atmosfääris 180 °C (-218) °C. Sellise temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse
Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturn Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi.Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Saturn Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma
tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse, nimetatakse injektorpõletiks. 2.2.1 Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõreduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris atsetüleen ja hapnik segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapniku- (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. 5 1.3 Surugaasireduktorid
Keevitaja kvalifikatsiooni tähistamine 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 1 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb EN 287-1 Keevitajate atesteerimise standard Osa 1: Terased 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 2 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb 1. 111- kaarkeevitus kattega elektroodiga 2. 114- kaarkeevitus täidistraadiga ilma kaitsegaasita 3. 121- kaarkeevitus räbustis traatelektroodiga 4. 131- kaarkeevitus inertgaasis (MIG) 5. 135- kaarkeevitus aktiivgaasis (MAG) 6. 136- kaarkeevitus täidistraadiga aktiivkaitsegaasis 7. 137- kaarkeevitus täidistraadiga Keevitusprotsess inertkaitsegaasis 8. 141- kaarkeevitus sulamatu elektroodiga ...
Alina Rostsinskaja 9c Planeet Saturn Üldised andmed 6. päikese poolt lugedes suuruselt 2. pärast Jupiteri Gaasiline hiidplaneet Asub 1 433 531 000 km päikesest e. 9,5 a.ü. Teeb tiiru ümber päikese 10 759päeva e.29,5 aastaga. 95 korda raskem kui Maa Ekvatoriaalne ümbermõõt 60 300 km. Saturni tihedus on väiksem kui veel Saturnist saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta, planeedi väike tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle. Saturni koostis. Vesinikust (~96%) Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Sa...
Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast (5.6846×1026 kg)ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum (läbimõõtude erinevus 10%)[3]. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on kametaan(~0.4%),ammoniaak(~0.01%),etaan(0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe,Iabetus,Hyperion,Titan,Rhea,Helena,Dione,Kalypso,Telesto,Tethys,Enceladus,Mimas,Janus ,Epimetheus,Pandora,Prometheus,Atlas,Pan. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11(1979),Voyager 1(1980),Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens(2004 - tänapäev) 3 Saturni rõngad
CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Tuntum esindaja on ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 2. Mis on alküünid? Osata tuua näiteid Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. Laboratoorselt ja ka tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel: CaC2+2H2OHCCH+Ca(OH)2 3. Mis on alkadieenid?? Osata tuua näiteid Alkadieenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, mille molekulides on kaks kaksiksidet. Alkadieenide nimes esineb lõppliide DIEEN. Alkadieenide üldvalem on CnH2n-2 Alkadieenide homologilise rea kaks esimest liiget on gaasid ja kolmas liige on vedelik. Alkadieene liigitatakse järgnevalt: · Isoleeritud dieenid:
.......................... 21 2.5. Defektid käsikaarkeevitamisel .............................................................................................................. 22 3. Gaaskeevitus ............................................................................................................................................. 25 3.1. Gaaskeevituse üldine skeem (G) ........................................................................................................... 25 3.2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid ........................................................................................................... 25 3.3. Keevitusleek .......................................................................................................................................... 26 3.3.1. Keevitusleegi liigid ...................................................................................................................... 27 3.4. Injektorpõleti .........................
kaaliumist, hapnikku, ja argooni ammoniaak, ka atsetüleeni. metaani naatriumist, vähesel määral on kuni 2%, dioksiidist, etaan, lisandiga. hapnikust, ka vingugaasi, hapnik lämmastikku atsetüleen ja süsinik- vääveldioksiidi veeaur. ja argooni fosfiin. Atmosfäär dioksiidist, ja veeauru. on kuni 2%, neoonist ja hapnikku argoonist. 0,3% veeaur Kaugus 57 919 000 Päikesest Asub Umbes viis
Küllastumata ühendite esindajad: 1. Eteen ehk etüleen CH2 = CH2 Molekulvalem: C2H4 lihtsaim alkeen värvusetu nõrk meeldiv lõhn narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaaniline aine sellest valmistatakse polüeteeni ja etanooli Eteeni hüdrogeenimine: CH2 = CH2 + H2 > CH3 CH3 2. Etüün ehk atsetüleen CH = CH Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün värvusetu meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel keemiatööstuses on väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel hapnikuga segatuna tekib põlemisel väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaaskeevituseks.
2. Teada süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valentsolekuid orgaanilistes ainetes. · Süsinik 4 · Lämmastik 3 · Hapnik 2 · Vesinik 1 3. Teada järgmiste ainete valemeid/koostist. · Looduslik gaas ehk maagaas CH4 · Bensiin · Petrooleum · Parafiin · Puupiiritus · Glütserool CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH) · Atsetüleen CH(kolmikside)CH · Fenool C6H5-OH · Aniliin C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin HCHO · Atsetoon CH3COCH3 · Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n
Kaksikside, kolmikside-Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. ___,,___ kolmiksidemega ___,,___ alküünideks. Kaksiksideme moodustab kaks paari elektrone. Kaksikside on o-side + ,,pii"side.Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas.Ainult piisideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kolmikside on o-side + kaks pii sidet. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel, seda süsinikku nim lineaarseks. Markovnikov- Kuulus vene professor, kes elas aastatel 25.aug 1812-18 veebruar 1880(suri Peterburis).Teda tuntakse ta reegli järgi, ehk Markovnikovi reegli järgi, mis kõlab järgmiselt: ,,Küllastumata ühendi liitumisel vesinikhalogeenidega liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga". Trans-isomeeria-esimeses molekolis on kaksiksideme juures asuvad asendajad (metüülrühmad) teine teisel pool kaksiksidet. Sell...
mikrokonsentratsioonide määramise meetodiks, vastavad seadmed omavad suurt täpsust ning neid on lihtne kasutada. Aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs põhineb vabade aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirgusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel. Mõõterakuks on tavaliselt gaasipõleti leek või grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv. Küttegaasideks on tavaliselt õhk ja atsetüleen. Leegis on kõrge temperatuur (2000 3000 °C) ning pihustunud analüüsitav lahus aurustub ja automiseerub, kusjuures aatomid jäävad oma normaalsele energiatasemele. Õõneskatoodlampi on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertgaasiga (Ar või Ne). Lambi kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri
dibromopropaan · C3H6 + HCl = C3H7Cl 2-bromopropaan.Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl CH3- CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile Vesinikhalogeniidide liitumisel kaksiksidemele, liitub vesinik sellele süsiniku aatomile, mille juures on rohkem vesiniku aatomeid - M reegel on põhjendatav lähtudes kaksiksideme võimalikust polaarsusest Polümeerimine paljud propeeni molekulid liituvad pikaks polüpropeeni molekuliks X CH3-CH=CH2 [ -CH(CH3)-CH2-]X Etüün e atsetüleen HC:::CH , lihtsaim kolmiksidemega süsivesinik - alküün Saadakse · Metaani pürolüüsil 2CH4 3H2 +C2H2 või oksüdeerival krakkimisel (vajalik soojus saadakse maagaasi enda põletamisel) 2CH4 +3/2 O2 = C2H2 + 3H2O · Toodetakse niinimetatud karbiidimenetlusel. Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Kodutöö nr.2 Keevitamine Nimi: Tallinn 2009 MAG ning Gaasikeevituse võrdlus tabel. MAG Gaasikeevitus Keevitatavad materjalid Kõik keevitatavad metalsed materjalid Süsinikteras, madallegeerteras, (mittelegeer-, madallegeer-, roostevabateras (õhuke plekk), malm, kõrglegeerterased, alumiiniumi-, vase-, ja alumiinium ja vask. niklisulamid) Keevitatavate materjalid paksus Min 0,8mm ning ülemist piiri praktiliselt Väike materjalide paksus tänu väiksele pole. läbisulatusvõimele (4...6mm) ...
..] ja liigile vastavad materjalid)vt. Lisa 1: A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms); 2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelikeja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); 3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); 4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms). 4. Süsihappegaaskustuti: õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks. 5. Haloonkustuti: sobib tule kustutamiseks laeva masinaruumis, lennuki ja laeva salongis, arvutikeskuses, telefonikeskjaamas.
Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saturn Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Läbimõõt on 120 600 km Atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik,heelium, metaan, ammoniaak, etaan, atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uraan Koosneb peamiselt kivimist ja erinevatest jäädest
värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu madaldamiseks on balloonid täidetud atsetoonise pimps kivi või aktiviseeritud söega atsetüleen lahustub hästi atsetoonis ja on siis ohutu,rõhu alanemisel eraldub atsetüleen atsetoonist väljudes reduktori kaudu põletisse kao vähendamiseks hoitakse balloonid püsti. Atsetüleeni tarbitakse kuni 15 C temp.korral jääk rõhuni 0,1 mpa ja kuni 25 C temp.korral rõhuni 0,2 mpa autoremondi ettevõttetes toodavad atsetüleeni gaasi generaatorid lähteaine on kaltsium garbiit mis veega reag. annab atsetüleeni ja kustutatud lubja.Gaasi rõhu alandamiseks töörõhuni kasut.reduktoreid hapniku reduktorid on sinised,atsetüleeni jaoks valged ja vedelgaasi omad punased
Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast (5.6846×10 astmes 26 ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ Saturni atmosfäär Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni rõngad Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Varasemate, Voyageri missioonidelt pärinevate andmete põhjal oletasid teadlased, et Saturni rõngad on suhteliselt hiljutine nähtus. Teooria lükkasid ümber Cassinilt saadud andmed. Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610
CH3 propeen polüpropeen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ESINDAJAID Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli, kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Etüün ehk atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutataksegi gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Trepeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised alkeenid, mis sisaldavad 10,15,20,...,5n
Joonis 4. Gaaskeevitus GW - gas welding. Hapniku-atsetüleeni keevitus, euronormidele vastav tunnusnumber on 311. (Vt joonis 4). Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone
süttimine), tulekahju leviku kiiruses (leegi ulatus) ja genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus). Põlevainete hulka kuuluvad: 1) tahked põlevad ained: · tselluloosi sisaldavad (puit, tekstiilmaterjalid); · kütused (nafta, kivisüsi, turvas); · toiduained (teravili, jahu, õlid-rasvad); · keemilised ained (naatrium, kaalium, väävel). 2) vedelikud: põlevad tööstustoorained, näiteks piiritus; 3) gaasid: atsetüleen, vesinik, ammoniaak, propaan-butaan; 4) aerosoolid (vedeliku osakesed pihustatud õhus); 5) tolmud (tahke aine osakesed õhus); 6) gaaside segud õhuga. Aerosoolid, tolmud ja gaaside segu õhuga võivad olla plahvatusohtlikud sobivates kontsentratsioonides. 3.PÕLEMISPROTSESS Põlemine toimub kas leegiga või ilma. Ilma leegita põlevad suure süsinikusisaldusega ained (tahm, koks, puusüsi). Enamik põlevaid aineid põleb leegiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
