Primaarstruktuur on aluseks valkude spesiifilisusele, kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele ja tema muutused põhjustavad mitmeid nn. molekulaarseid haigusi. Võib öelda, et geneetiliselt determineeritud primaarstruktuur määrab ära antud valgu kõrgemad struktuuritasemed. Seega nn. "molekulaarseks haiguse" põhjuseks on tihti mõne AH- jäägi asendumine normaalses primaarstruktuuris. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 31) Sekundaarstruktuur on sisuliselt nõrkade vesiniksidemete abil fikseeritud konfiguratsioon. See tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Näiteks juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 33) Tertsiaarstruktuur on kerajas-ellipsoidne ning moodustab stabiilse taseme. Selle formeerumise
Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism Männik, A. Biokeemia 1985 Timberg, L. Kalatoodete tootmine väikeettevõttes ja kala kvaliteet 2009 Vaarik, A. Amiini oksüdaasi puhastamine amiinide biosensori konstrueerimiseks 2004 www.kliinik.ee answers.yahoo.com Tänan kuulamast!
Enne kui saab minna piirituseajamise protsessi juurde, tuleb suhkrud tselluloosist ja hemitselluloosist kätte saada. Tselluloosi struktuur on väga sarnane tärklisega, mida on suhteliselt kerge suhkruks lagundada. Erinevus tärklise ja tselluloosi vahel peegeldub vaid ühes keemilises sidemes, mis glükoosimolekule kokku seob. Selle sideme tõttu on kogu tselluloosi struktuur teistsugune. Glükoosimolekulid moodustavad kristallilise struktuuri, mida on ensüümidel raske lagundada. (Karelson & Tõldsepp , 2007) Hemitselluloosi puhul on tegu peaaegu sama probleemiga, sest see seob omavahel tselluloosikiude, mistõttu ei taha pärmiseen hemitselluloosi hästi alkoholiks kääritada. Ligniinist ei ole aga üldse veel võimalik suhkruid praeguse tehnoloogiaga kätte saada. Nende raskuste juures teise põlvkonna biokütus praegu seisabki. Tegelikult aga ei ole praegu teadlastel põhiprobleemiks see ,et ainete lagundamisega ei saada hakkama, vaid see, et protsess on liiga kallis
Neile on tüüpiline lahustuvus füsioloogilises lahuses , kolloidolek, denatureeruvus, alfa-heeliksi prevaleerumine sekundaarstruktuuris ja isovormide rohkus. Globulaarsete valkude põhirühmad on: albiumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid ja gluteliinid. Näiteks albumiin on vereplasmas ja piimas sisalduv valk. Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab 9 nii valke kui ka lipiide. Joonisel 3.2. on näha lipoproteiini mudelit. Joonis 3.2.
Primaarstruktuur on aluseks valkude spesiifilisusele, kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele ja tema muutused põhjustavad mitmeid nn. molekulaarseid haigusi. Võib öelda, et geneetiliselt determineeritud primaarstruktuur määrab ära antud valgu kõrgemad struktuuritasemed. Seega nn. "molekulaarseks haiguse" põhjuseks on tihti mõne AH- jäägi asendumine normaalses primaarstruktuuris. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 31) Sekundaarstruktuur on sisuliselt nõrkade vesiniksidemete abil fikseeritud konfiguratsioon. See tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Näiteks juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 33) Tertsiaarstruktuur on kerajas-ellipsoidne ning moodustab stabiilse taseme. Selle formeerumise
· LOODUSES VÕIB KOKKU PUUTUDA LÕHNADENA · VÄGA TOKSILISED · · KASUTATUD KIRJANDUS · HTTP://WWW.TLU.EE/~KERTM/G%FCMNAASIUMI%20%F5PPEMATERJALID/ORGAANI LINE%20KEEMIA.PDF · HTTP://DSPACE.UT.EE/BITSTREAM/HANDLE/10062/16255/ORGAANILINE_KEEMIA. PDF?SEQUENCE=1 · HTTPS://JANNO788.WORDPRESS.COM/ · HTTP://WWW.IMELINETEADUS.EE/FOTOD-JA-VIDEOD/2016/05/18/KUUS-LOODUSLIK KU-ALKOHOLI · HTTP://KEMIKAALIMAAILM.SM.EE/KEMIKAALID/ · KARELSON, M., TÕLDSEPP, A. (2007) KEEMIA. ORGAANILINE KEEMIA. TALLINN, KOOLIBRI · TUULMETS, A. (2012) KEEMIA ÕPIK GÜMNAASIUMILE. TALLINN, MAURUS TÄNAN KUULAMAST!
Vitamiin C mõju luukoe ainevahetusele on eelkõige tingitud kollageeni biosünteesi protsessist. Askorbiinhape on asendamatu proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel. Vitamiin C defitsiidil osteoblastid ei sünteesi "normaalse" kollageeni, mis viib luukoe lupjumishäireteni Kasutatud materjalid "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" Mihkel Zimler, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm,Aune Rehemaa, Kersti Zimler; Tartu 2010 http://www.xumuk.ru/biologhim/318.html http://health.mail.ru/content/patient/179/ http://et.wikipedia.org/wiki/Retinoidid http://www.harbor.ru/nutrition/vC.htm http://www.annaabi.com/materjal43830vitamiinid Aitäh tähelepanu eest!
peegelisomeeriaks. Optiline isomeeria on üks stereoisomeeria alaliike. Kasutatud kirjandus Vikipedia. Isomeerid. http://et.wikipedia.org/wiki/Isomeerid Zone. KeemiaRE_Orgaanikaisomeeriafyysikalised. http://web.zone.ee/gagriigieksam/KeemiaRE_Orgaanikaisomeeriafyysikalised.doc Vil. Isomeerid. www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/.../isomeerid.rtf Keemia instituut. Molekulide asümmeetria. Mõisted. http://www.chem.ttu.ee/yko/asymm_molekulid_ee Karelson, M. Tõldsepp, A. 2007. Keemia. Orgaaniline keemia. Tallinn. AS Koolibri.
Üldiselt on enesetapp selles vanuserühmas surma põhjuste seas kolmandal kohal (Underwood Barnard 2003: 28). Depressiooni puhul on laps masendunud ja lootuse kaotanud ega tunne enam rõõmu tema eale omastest tegevustest (Underwood Barnhard 2003: 24). Märkame seda ja aitame lapsi õigeaegselt. Kasutatud kirjandus: 1. Underwood Barnard, M., (2003). Kuidas aidata depressioonis last. New Harbinger Publications (2003). Tallinn: Kirjastus ERSEN 2. Karelson, B. (2017). Depressiooni tunnuste muutused vanuse ja soo lõikes 11-16 aastaste noorukite seas: longituuduuring. Uurimistöö. Tartu Ülikool. 3. Kikas, E. (2010). Emotsionaal-käitumisraskustega õpilased. Raamatus E. Kikas (toim). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Lk 153-170. 4. http://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/lastejanoorukitedepressioo n.pdf (14.11.2017)
Vitamiin C mõju luukoe ainevahetusele on eelkõige tingitud kollageeni biosünteesi protsessist. Askorbiinhape on asendamatu proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel. Vitamiin C defitsiidil osteoblastid ei sünteesi “normaalse” kollageeni, mis viib luukoe lupjumishäireteni Kasutatud materjalid “Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused” Mihkel Zimler, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm,Aune Rehemaa, Kersti Zimler; Tartu 2010 http://www.xumuk.ru/biologhim/318.html http://health.mail.ru/content/patient/179/ http://et.wikipedia.org/wiki/Retinoidid http://www.harbor.ru/nutrition/vC.htm http://www.annaabi.com/materjal-43830-vitamiinid Aitäh tähelepanu eest!
see on jõudud kaldale ligidale pole võimalik seda enam ära korjata. Nafta reostus toob kaasa endaga tuhandete lindude hukku ja ka palju teiste loomade hukku, nagu näiteks kalad. Kiviaeg ei lõppenud kivide puuduse tõttu, ja ka naftaaeg ei saa otsa nafta puuduse tõttu. Aeg lihtsalt liigub edasi ja teatud aja tagant tulevad uued asjad mis võtavad võimust ja suruvad alla vanad. Siiri Paurson Kasutatud kirjandus: Mati Karelson, Aarne Tõldsepp ''Keemia Orgaaniline keemia Gümnaasiumile.''
Koormuse aktiivtakistus: r = z *cos() r = 2634 * cos75,27º = 669,73 Koormuse reaktiivtakistus: x = z * sin() x = 2634 * sin75,27º =2547,43 koormusel eralduv võimsus P: P = UIcos() = 2,96 * 1,0821 * cos75,27º = 0,814mW Tallinna Tehnikaülikool Praktikum 2 ,, Signaalide mõõteseadmed" Aruanne Mõõtsid: Kert Karelson Marelle Soosaar Aruanne: Marelle Soosaar IATB22 073936 Tallinn 2008 Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ja pole kasutatud kõrvalist abi. Marelle Soosaar Töö on esitatud:
Orgaanilised ained Lihtbiomolekulid (monoosid, aminohapped, lipiidid, nukleotiidid) 6 15 11 Oligomeersed biomolekulid (oligosahhariidid, peptiidid) 1,6 1 1 Biomakromolekulid (valgud, polüoosid, nukleiinhapped) 16 19 14 Allikas: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 V e s i H2 O Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vett. Vesi on sobivam lahusti elussüsteemides (on eluks sobivatel temperatuuridel vedelas olekus). Vesi on biokeemiliselt võttes toitaine, mis on vajalik paljudeks ensüümreaktsioonides kas osalejana või siis keskkonnana Teisalt on kõikide biosüsteemide eksisteerimine lahutamatult seotud veega.
R1 ( ) Rk Sellega kinnitan, et see töö on tehtud minu poolt ja ma pole kasutanud kõrvalist abi. Marelle Soosaar Töö on esitstud: Töö on kaitstud: Tallinna Tehnikaülikool Praktikum nr 1, "Nihkeanduri kalibreerimine" Aruanne Mõõtsid: Marelle Soosaar Kert Karelson Aruanne: Marelle Soosaar IATB22 73936 Tallinn 2008
Mõõte tulemustest oli vahemikus 1,954 +/-0,1000s 33 tükki. Tõenäosus, et ka järgmine katse on samas vahemikus: m / n * P0 = 33 / 50 * 0,961 = 0,634 Tallinna Tehnikaülikool Praktikum nr 4, "Juhuhälbed" Aruanne Mõõtsid: Marelle Soosaar Kert Karelson Aruanne: Marelle Soosaar IATB22 73936 Tallinn 2008 Töö üld iseloomustus: Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist
sektorisse, kus oli kindel inimene, kes küsimustele vastuseid leidis. See oli küllaltki ebaregulaarne, aga mitte olematu. Seetõttu peetakse 12. augusti aastal 1966 tinglikuks. Sellel päeval otsustati sisse seada žurnaal ja hakata keelenõuannet kirja panema. Sellest hetkest alates on see tinglik keelenõuande alguskuupäev tekkinud. Esimest kindlat inimest, kes keelenõuande üles kirjutamisega tõsisemalt algust tegi, pole teada, aga esimene keelenõuandja oli Rudolf Karelson, kes pani kirja oma nõuande ühe elemendi eesti keelse nimetuse kohta ja see oli kutsetoorium, mille tänapäevane nimi on radefordium. Keelekorraldaja tõdesid, et tollal küsiti üsna sageli samu asju, mis tänapäevalgi. Tavalised lihtinimesed nii palju ei küsinud, pigem olid agarad küsijad toimetajad, kes küsisid igasuguseid keerulisi küsimusi. Keelenõu koormus on tunduvalt muutunud võrreldes aastakümnete taguse ajaga.
Viha ja agressiivsus vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks Bioloogiliselt aktiivsete amiinide hulka kuuluvad ka inimorganismile vajalikud ained, näiteks A- vitamiini koostisesse kuuluv nikotiinhape. 6 Kasutatud kirjandus: 1. A. Tuulmets. ORGAANILONE KEEMIA Õpik gümnaasiumile. Avita. 2002. Tallinn (lk 94-98) 2. M. Karelson. A. Tõldsepp. Orgaaniline keemia gümnaasiumile. Koolibri. 2007. Tallinn (lk 170- 176) 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Amiinid (29.04.2009) 4. http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/Amiinid_failid/frame.htm (30.04.09) 5. http://www.htg.tartu.ee/~e4ints/Amiinid.rtf (30.04.09) 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Aniliin (30.04.09) 7. http://kaur.pri.ee/hal_alk_eet_am_omadused.pdf (30.04.09)
Hambakaaries. Tänapäeval on adekvaatselt tõestatud seos hambakaariese sageduse ja suhkrute liigtarbimis vahel. 5. Hüperaktiivsus. See seos pole üheselt tõestatud. On hüpoteese, mille kohaselt liigne suhkur toidus võib põhjustada laste üliaktiivsust. Mida suhkrurikkam on üliaktiivsete laste toit, seda agressiivsemateks nende käitumine muutub. Samas on ajalooliselt tuntud aga suhkru rahustav mõju, näiteks nn suhkruvee joomine pärast ehmatust. Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2010 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm A. Rehema, K. Zilmer Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 J. W. Baynes, M. H. Dominiszak Medical Biochemistry 2 edition
pöörduma, sest mitmed erinevad haigused võivad algul väljenduda sarnaselt piimasuhkru talumatusele. Arst viib läbi vajalikud analüüsid ja uuringud ning kui selgub, et muud häiret peale piimasuhkru talumatuse ei esine, on ainsaks soovituseks vaevustest hoidumiseks toidusedeli muutmine. [3] 4 Kasutatud kirjandus 1. Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. (1996) Meditsiiniline Biokeemia. Biomolekulid: biokeemilised ja meditsiinilised aspektid. Tartu: Tartu Ülikool Arstiteaduskond Biokeemia Instituut 2. Lember, M., Torniainen S.,Kull M., Saadla P.,Rajasalu T., Lepiksoo M., Vilimaa T., Kallikorm R., Järvelä I. Pärilik primaarne hüpolaktaasia genotüübid ja nende seos piimatalumatusega, Eesti Arst 2007; 86 (6): 383386 3. Benno M., Laktoosi talumatus, Diabetes 2001 (Nr. 13) 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö nr. 1. MULTIMEETER ARUANNE Täitjad Kert Karelson XXXXXX IATB61 Janno Paas XXXXXX IATB61 Marelle Soosaar XXXXXX IATB61 Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 26.02.2010 Aruanne esitatud Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk
ja suurendavad tema märgamisvõimet. Pesuaine molekulid kinnituvad hüdrofiilse osaga vee molekulide külge ja hüdrofoobse osaga mustuse külge. Pesuaine molekulid tõmbavad mustusekübeme esesmest lahti peasuaine lahusesse. Nüüd saab hakata vesi tegema oma tööd ning seetõttu rasvad ja mustus emulgeeruvad vees ning eemaldatakse. Vee pindpinevuse vähenemise tõttu tekib tugev vaht, mis seob mustust ja soodustab selle eemaldamist. (Karelson & Luhason, 2001) Seep on tugeva aluse ja nõrga happe sool, mis hüdrolüüsub vees. Seebi hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond, mis on seebi puuduseks, sest aluseline keskkond ei sobi villase ja naturaalsiidi pesemiseks ning muudab käed karedaks. (Karelson & Tõldsepp, 2007) RCOONa + H2O = RCOOH + NaOH Seepide peamiseks puuduseks on see, et nende puhastusvõime tunduvalt väheneb karedas ja kaob täiesti happelises vees. Esimeses moodustuvad vees lahustumatud
ümbrus, Ameerika Ühendriigid (California),Kanada (Alberta), Kesk-Aasia, Itaalia, Kariibi meri, Mehhiko laht, Venemaa jne. Suurem osa raske nafta reservuaaridest paikneb Kriidi ja Paleogeeni kivimeis. Erandiks on Paleosoikumi vanusega leiukohad Kanadas ning Venemaal. 5 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta · http://et.wikipedia.org/wiki/Raske_nafta · M. Karelson, A.Tõldsepp, Keemia- Orgaaniline keemia gümnaasiumile, Tallinn Koolibri, 2007, lk 102-106. 6
katabolismi) neerupealsete hormoonid dopaniin, epinefriin, norepinefriin neerude hormoonid- erütropoetiin epifüüsi hormoonid melatoniin 8. Sugulist arengut ja reproduktiivfunktsiooni reguleerivad hormoonid östrogeenid, androgeenid, platsenta hormoonid, oksütotsiin ___________________________________________________________________________ Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2010 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm A. Rehema, K. Zilmer Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 A
Eesti Keele Instituut (Keele ja Kirjanduse Instituut) www.eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus ,,väike murdesõnastik") tegelevad Jüri Viikberg, Mari Must, Hella Keem, Helmi Neetar ja Vilja Oja. Eesti kirjakeele sõnavara uurimise, kogumise, seletussõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena) tegelevad Rudolf Karelson, Margit Langemets, Urmas Sutrop ja Ene Vainik. Keelekorraldusega, keelenõuande ja terminoloogiatööga tegelevad Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960., 1976., 1999. ja 2006. aastal on ilmunud õigekeelsussõnaraamatud. Nimeuurimise ja korraldusega tegelevad Peeter Päll, Valdek Pall ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja
Liitmaolistel toimub imendumine nii vatsas kui peensooles. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Drackley, J.K. 2000. Lipid Metabolism Farm Animal Metabolism and Nutrition. Koostanud J.P.F. D'Mello CAB Publishing, lk 97-202 McDomald, P., R.A. Edwards, J.F.D. Greenhalgh, C.A. Morgan. Animal Nutrition. PEARSON, 2002 693 lk Oll, Ü. Söötmisõpetus. Tln, Valgus, 1994 304 lk Zilmer, M., E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehemaa, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu, 2006 463 lk Biokeemia ja molekulaarbioloogia alused. Konspekt, 2004 Söötmisõpetuse põhikursus. Konspekt, 2004 Gustav Adolfi Gümnaasium.Põhilised orgaanilised ühendid. [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc] 27. märts 2007 Hugo Treffneri Gümnaasium. Bio.txt. [www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt] 27. märts 2007 Tallinna Ülikool
htm http://www.koolielu.ee/files/sysiniku_esitlus.ppt http://www.zone.ee/chemistry/C.htm http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsinik http://en.wikipedia.org/wiki/Carbonate http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=c http://www.koolielu.ee/pages.php/03090104?txtid=2453&get=0 http://miksike.com/docs/referaadid2005/sooda_siim.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Magnesium_carbonate http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Kaltsiit.htm M. Karelson, A. Lukason, A. Tõldsepp,,Keemia IX klassile" lk 100
funktsioonide järgi ja struktuuri järgi. See peatükk käsitleb kõige enamlevinumat ehk struktuuri järgi klassifitseerimist. Struktuurne klassifikatsioon jagab valgud lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapete jääkidest. Lihtvalgud jagunevad omakorda fibrillaarseteks ja globulaarseteks valkudeks. Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab nii valke kui ka lipiide. 1.1.5. Valkude funktsioonid inimorganismis Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest. Ensümaatiline/katalüütiline: kõik ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud. Ensüümid katalüüsivad valke. Ensümaatilise toime näidiseks on valk amülaas.
• Pappel, Kuiv “Toitumise alused” 2001 • Zilmer, Kokassaar, Vihalemm, Pulgas „ Vitamiinid” 1996 • Vassallo „Vitamiinid ja mineraalained” 2003 • Zilmer, Kokassaar „Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?” , ajakiri „Tervis pluss” • http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ • http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=19 • http://www.bagiravip.com/index.php?ukey=news&blog_id=144 • Zilmer, Karelson, Vihalemm „Meditsiiniline biokeemia I” 1999 • http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ • http://raulpage.org/koolitus/toitumis2.html • http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht • http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.htm
Alkadieenid on värvuseta, reeglina lõhnata, õhuga enam-vähem üheraskused, vees mitte- või vähelahustuvad. Liitumisreaktsioonid tekivad alkadieenidel vesinikuga, halogeenidega, vesinikhalogeenidega ning ka veega. Alkadieenide kasutatakse loodusliku kautsuki tootmisel. Sellest omakorda toodetakse veekindlaid paate, jalanõusid ja riietusesemeid jne. 15 Kasutatud kirjandus: 1) M. Karelson & A.Tõldsepp Orgaaniline keemia gümnaasiumile. Koolibri, 2007 2) A.Tõldsepp Orgaaniline keemia. Koolibri, 2007 3) A.Tuulmets Orgaaniline keemia gümnaasiumile. Avita, 2002 4) L. Karolin & A.Tuulmets Keemia XI klassile. Koolibri, 1998 5) N. Katt Keemia lühikursus gümnaasiumile. Avita, 2003 6) H. Karik & V.Ratassepp Keemia X klassile. Valgus, 1989 7) H. Karik jt Keemianomenklatuur. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 8) S. Spauszus Retk orgaanilise keemia maailma. Valgus, 1975 9) H
rasvlahustuvate ainete lahustiks ja transportijaks jne. · Väga oluline on loomsete ja taimsete lipiidide õige vahekord toidus ja asendamatute rasvhapete piisav saamine toiduga. · Häired lipiidide metabolismis avalduvad mitmesuguste haigustena: rasvumine, ateroskleroos jt. ___________________________________________________________________________ Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm - Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M.Zilmer, E.Karelson, T.Vihalemm, A.Rehema, K.Zilmer inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 8 Koostanud M. Kolga
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3. Lõhnapreparaadid KOSMEETILINE KEEMIA 1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjud...
Keemiatööstuses on etüün väga oluline lähteaine paljude saaduste nagu näiteks etanooli, etaanhappe, etanaali, propanooni (atsetooni) ja polümeeride (polüvinüülkloriidi) valmistamiseks. Etüüni ei saa just tema plahvatusohtlikkuse tõttu majapidamisgaasina kasutada. Küll aga leiab alküünidest propüün majapidamisgaasina rakendust, kuna ta on palju stabiilsem ja samas annab õhus põledes samuti kõrge temperatuuri. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Mati Karelson, Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Koolibri, 2007 2) Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia. Õpetajaraamat," Koolibri, 2007 3) Ants Tuulmets ,,Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Avita, 2002 4) Liina Karolin, Ants Tuulmets ,,Keemia XI klassile. Õpetajaraamat," Koolibri, 1998 5) Neeme Katt ,,Keemia lühikursus gümnaasiumile," Avita, 2003 6) Hergi Karik, Väino Ratassepp ,,Keemia X klassile," Valgus, 1989
Feliks Kaplanski Akad.tee 15A-203 620 4082 Franz Werner Akad.tee 15-027A 620 2830 Gabriela Ufert Akad.tee 15-220 620 4421 Galina Potehhina II 126 620 3005 Galina Sokolova Akad.tee 15 - 311 620 4428 Gennadi Kobzar Akad.tee 15-321 620 4380 Gert Preegel Akad.tee 15-430 620 4370 Gert Tamberg V 404 Grete Nummert Akad.tee 15-221 620 4422 Grethel Simonlatser Akad.tee 15 Gunnar Karelson Akad.tee 21-B111 620 2207 Hanna Vihma Akad.tee 15 243 620 4444 Heiti Paves Akad.tee 15-221 620 4424 Helike Lõhelaid Akad.tee 15 - 319 620 4386 Henri Raska Akad.tee 15-259 620 2833 Hilma Peuša Akad.tee 15-029 620 4429 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Štšeglov Akad.tee 15A-201 620 4084 Iiris Kahn Akad.tee 15 - 212 620 2819
15 Dagmar Rannak *Tee ainult tähtsusetuid asju, siis pole vahet, kui hakkama ei saa. *Rikkus rikkus rikkad. Veiko Vassar *Vihkamine vôib olla sama sügav ja andestav kui armastus. *Tôeline armastus pôleb kôrgete leekidega. Anu Mägi *See, kes tänasega rahul pole, ôppigu looma homset. *Raha rikub inimest, aga rikutud inimene rikub maailma. *Inimene oskab kôige paremini peita oma tôelist palet. Edit Karelson *Inimene on kui Matroska, kellel on varuks mitu erinevat kesta. *Inimene salvab nagu uss, kui talle peale astud. 10 c klassi aforismid Vivian Raia *Môni inimene on väliselt nagu loojuv päike, kuid seesmiselt SAATAN. *Teise suur heategu ununeb kiiresti, kuid tillike viga närib kaua su hinge. Külliki Metsvahi *Inimesed oleksid ônnelikumad, kui nad ei kaotaks nii palju aega ônne jahile. *Elu on raudtee, kus pileteid tagasisôiduks ei müüda.
Succsessful Breastfeeding. Churchill Livingstone, London 2002 Scott, J. (2002). Maternal Nutrition and Pregnancy outcome. Nutrition and Dietetics 59:3. Varney, H 1997. Varney's Midwifery. Sudbury, Massachussets: Jones and Bartlett Publishers. 918 lk. Wiles, R. (1998). The views of women of above average weight about appropriate weight gain in pregnancy. Midwifery 14, 254-260. Williamson, C.,S. ( 2006) Nutrition in pregnancy. Nutrition Bulletin, 31, 28-59. Zilmer M., Karelson E:, Vihalemm T. Meditsiiniline biokeemia I, II. Tartu, 2001. 29
9 Lisamaterjalid 41 Soovitatav kirjandus täiendavaks lugemiseks: 1. M. Zilmer, A. Rehemaa, U. Soomets, K. Zilmer. Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesnded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid). Tartu, TÜ Meditsiiniteaduste valdkond, Bio– ja siirdemeditsii- ni instituut, biokeemia osakond, 2015 2. M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehemaa, K. Zilmer. Inimorganismi bio- molekulid ja nende meditsiiniliseltolulisemad ülesanded. Inimorganismi metabo- lism, selle häired ja haigused. Tartu, TÜ Arstiteaduskond, Biokeemia Instituut, 2010 3. Talvik, A.-T., Orgaaniline keemia, TÜ kirjastus, Tartu 1996 3 Sissejuhatuseks Arstiteaduskonna õppeplaani prekliinilised ained peavad olema meditsiinikesksed. See on
Franz Werner Akad.tee 15-027A 620 2830 Gabriela Uffert Akad.tee 15-220 620 4421 Galina Potehhina II 126 620 3005 Galina Sokolova Akad.tee 15 - 311 620 4428 Gennadi Kobzar Akad.tee 15-321 620 4380 Gert Preegel Akad.tee 15-430 620 4370 Gert Tamberg V 404 Grete Nummert Akad.tee 15-221 620 4422 Grethel Simonlatser Akad.tee 15 Gunnar Karelson Akad.tee 21-B111 620 2207 Hanna Vihma Akad.tee 15 243 620 4444 Heiti Paves Akad.tee 15-221 620 4424 Helike Lõhelaid Akad.tee 15 - 319 620 4386 Henri Raska Akad.tee 15-259 620 2833 Hilma Peusa Akad.tee 15-029 620 4429 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Stseglov Akad.tee 15A-201 620 4084 Iiris Kahn Akad.tee 15 - 212 620 2819 Illar Pata Akad
annaabi.ee 
