Lipiidid: jaotus (4 rühma + näited ainetest ja nende leidumisest organismides), keemiline ehitus/koostis ja ülesanded (biofunktsioonid, nt energeetiline, kaitse, regulatoorne, …). Õli ja tahke rasva biokeemiline erinevus. Hüdrofiilsus, hüdrofoobsus. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
· Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju organismile (taimede varuaine) · Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes. · Tselluloosi leidub taimede rakkudes. · Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne
1.3 Lipiidide kvalitatiivsed reaktsioonid Teooria Lipiidideks nimetatakse suurt gruppi aineid, mida reeglina iseloomustab vees ja vesilahuses mittelahustumine ja molekuli keemilises ehituses esinev(ad) esterside(med). Mittelahustumine vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinud rühmitamine: · Rashapped · Rasvad · Glütserolipiidid · Sfingolipiidid · Vahad · Steroidid · Terpenoidid Samuti võib lipiide eristada seebistumisvõime või struktuuri järgi (liht-, liit-, tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid
organismile (taimede varuaine) Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes. Tselluloosi leidub taimede rakkudes. Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne
29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1. Seriin - Aluseline 2. Glutamiin Aluseline 3. Lüsiin - Aluseline 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini tioolgrupid moodustavad omavahel disulfiid sildasid ehk tsüsteiinijäägid. 31. Kas peptiidside on oma olemuselt: a) glükosiidne side b) esterside c) amiidside Amiidside 32. Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineval aminohappe kombinatsioonil. 33. Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? 400-st 34. Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) (võivad olla erinevad aminohapped) NH2 ja COO liituvad. 35
pürofosfaat. (2) aaRS:aa:AMP + tRNA = aaRS + aa-tRNA + AMP. tRNA seondamine toimub tänu spetsiifiliste interaktsioonide süntetaasi ah ja tRNA nukleotiidide vahel. Teises etapis toimub tRNA 3´-terminaalse adenosiini 2´või 3´ süsiniku küljes oleva karboksüülrühma nukleofiilne atakk aminoatsüül-adenülaadi karboksüülrühmale. Selle tulemusna moodustub ah karboksüülrühma ja tRNA A76 vahel esterside. Nii modustub aa-tRNA ja vabaneb AMP. Nüüd seosub aminoatsüül-tRNA-ga EF-Tu, mis transpordib aminoatsüül-tRNA ribosoomi A- saiti. Kus ta käitub peptiidi aktseptorina. Erandjuhud. ND-GluRS- mitte-dikrimineeriv glutamüül-tRNA süntetaas(kui Gln süntetaas puudub, siis tRNA Gln saaab sünteesida ND Glu abil Kaks etappi. Esimeses sünteesitakse ND-GluRs vahendusel Glu-tRNA glu-tRNA Gln,
2) RNA päriliku info säilitamine (ainult RNA viirustel), päriliku info realiseerimine (so. Valgusünteesi teostamine tunnuste kujunemiseks organismil) Tunnus Süsivesikud Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Koostisosad Monosahhariidid Alkohol+rasvhapped Aminohapped Nukleotiidid Jäägid Jäägid Jäägid Jäägid Keemiline Glükosiidside Esterside Peptiidside fosfodiesterside põhiside Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust 1) Organismi sisesese päritoluga: hormoonid, ensüümid 2) Organismiväline päritolu: vitamiinid (liitensüümide osad) Vitamiinid Eritingimused: 1) Vitamiine peab inimene saama toiduga, või mikroorganismide abiga. Teatud juhtudel süneesib ise (A ja D vitamiin). 2) Ööpäevas vajatakse mg...mikrogrammides
abil välditakse vale aminohappega laetudtRNA vabanemist. · Ülekande-eelne editeerimine: kontrollitakse aminoatsüleerimisreakatsiooni esimest etappi, st välditakse vale aminoatsüüladenülaadi moodustumist (vale aminoatsüül-adenülaat lagundatakse enne selle ülekannet tRNA külge. · Ülekande-järgne editeerimine: kontrollitakse aminoatsüüladenülaadi ülekandmist tRNA-le. (hüdrolüüsitakse esterside aminoatsüül-adenülaadi ja vale tRNA vahel). RIBOSOOMIDE FUNKTSIOON- viivad läbi valgusünteesi kasutades aminoatsüül-tRNA'd substraadina. Ribosoomi subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA'de sidumiskohad: · A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA - paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul. · P-saiti seondub peptidüül-tRNA. · E-sait on deatsüleeritud tRNA spetsiifiline.
on vees või org. solventides lahustuvaid ained. Need on erinevatest org. ühendite klassidest, erineva bioloogilise funktsiooniga, jaotumine ja liigid varieeruvad puu eri osades, neid leidub massi järgi vähe (2-4%), mitmed on väärtuslikud kõrvalsaadused. Tanniinideks nim. Fenoolhappeid ja nende derivaate, mis on head parkained. Tavaliselt on nad karboksüülrühma kaudu seotud mõne sahhariidiga või teise samalaadse tanniidiga, selline esterside hüdrolüüsub kergesti. Mõned tanniidid on värvilised ning neid kasutatakse vesi-või etanoollahuste kujul puidupeitsidena puidu värvimiseks ning on ka antioksüdandid ning bioaktiivsed. Vaikhapped ja terpeenid esinevad enamasti koos vaigus(enamasti okaspuudes) ja kujutab endast paljude vees lahustumatute ühendite poolvedelat segu. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused(sellest koosneb nt viiruk). Vaik nt mürr ning draakonipuu vaik.
(kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? V: Tsüsteiin 31. Kas peptiidside on oma olemuselt: a) glükosiidne side b) esterside c) amiidside 32. Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? V: 20 33. Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? a) 400 b) 50 c) 1100 34. Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) (võivad olla erinevad aminohapped) asparagiin Tsüsteiin isoleutsiin lüsiin Asn-Cys-Ile-Lys 35
-Raviainete lipiidlahustuvus teatud pH väärtuste juures on üks selline tegur, mida in vitro (katseklaasis) kindlaks tehes saame palju infot võimaliku imendumise kohta. Näilist jaotuskoefitsenti (JK) muudetakse derivaatide loomisega. Polaarsuse vähenemine molekulis parandab rasvlahustuvust ja järelikult ka raviaine imendumist. Sellel võimalike analoogide põhimõttel põhineb terve ravimisviis (pro-drug). 'Näiteks estrid on vähem polaarsed kui põhiühend, mis annab toimet. Esterside laguneb organismis alkoholiks ja happeks. Töötati välja ampitsilliini baasil ja pro-drug on bivampitsilliin. Analoogide loomisel lähtutakse keemilisest aspektist, st. Millised rühmad vähendavad ja millised suurendavad polaarsust. Polaarsust vähendavad: metüül-, atsetüül-, metüleen-, propionüülrühm. Polaarsust suurendavad: karboksüül-, amino-, hüdroksüülrühm. Jaotuskoefitsendi määramisel tuleb teada, et vesifaasi pH muutus muudab aine dissotsiatsioonivõimet
O Amiidside R C N R Amiidid H Eeterside R1 O R2 Eetrid (mõned membraansed lipiidid) Tioeeterside R1 S R2 Tioeetrid (metioniin) O Esterside R1 C O R2 Estrid (triglütseriidid) O Tioesterside* R1 C S R2 Tioestrid (atsetüül-CoA) O Fosfaatesterside R1 O P O Fosfaadid (rida metaboliite) O O O
editeerimisaktiivsusega spetsiifiline hüdrolüütiline aktiivtsenter, mille abil välditakse vale aminohappega laetud tRNA vabanemist. Ülekande-eelne editeerimine: kontrollitakse aminoatsetüleerimisreaktsiooni esimest etappi, st välditakse vale aminoatsülaadi moodustumist (vale aminoatsülaat lagundatakse enne selle ülekannet tRNA külge). Ülekande- järgne editeerimine: kontrollitakse aminoatsüüladenülaadi ülekandmist tRNAle (hüdrolüüsitakse esterside aminoatsüüladenülaadi ja vale tRNA vahel). 9. Ribosoomide struktuur suur ja väike alaühik, mis koosnevad rRNAst ja valkudest, mille poolest erineb eukrüootne ja prokarüootne ribosoom prokarüootidel on 70S ribosoomid, mis koosnevad 30S ja 50S subühikutest; eukarüootidel on 80S ribosoomid, mis koosnevad 40S ja 60S subühikutest. Eukarüootide ribosoom on suurem. 10. A sinna seondub aminoatsüül-tRNA, paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul,
Valgusüntees. Aminoatsüül-tRNA süntetaasi poolt aktiveeritud aminohapped seotakse tRNA külge. Rakkudes on 20 erinevat aminohapet ja neile vastab 20 erinevat aminoatsüül-tRNA süntetaasi, mis tunnevad neid ära ja seovad tRNA molekulile, mis sisaldab vastavat antikoodonit. I etapp- aminohape kinnitub aminotsüül tRNAsüntetaasi aktiveerimis saiti, adenüleeritakse (lisatakse AMP) II etapp- tRNA külge OH rühma külge (tRNA riboosi 3´) seotakse aminohape, tekib tugev esterside ja AMP eraldub mRNA struktuuris sisalduva geneetilise koodi polüpeptiidahela aminohappeliseks järjestuseks transleerimise kaks etappi. 1.Kontroll, et õige aminohape saaks õige tRNA külge,vahendaja aminotsüül-tRNA süntetaas. Vale aminohappe puhul viiakse aminohape editing site ja eemaldatakse. 2.Kontroll, et aminohapped saaksid õiges järjekorras polüpeptiid ahelasse ning nagu kodeeritud mRNA-s Aminohapete polüpeptiidahelasse liitmise protsess (peptidüül-tRNA ja aminoatsüül-
+ ADP OH OH ATP + GalGal-1-P + ADP OH ATPs on fosfoanhüdriidside side tekib vee elimineerimisel kahe happe vahelt. Enamus sidemeid on vaadeldav kui vee elimineerimise produkt kahe asja vahel (kui vee elimineerimine alkoholi ja happe vahel, tekib esterside). Anhüdriidsidemed on väga energiarikkad. EC.3 Hüdrolaasid EX! Klassifitseerimist ei nõua. Kui vesi esineb, siis pole automaatselt hüdrolüüsi reaktsioon. EC.3.1.1.1 karboksüülesteraas O O R + H2O R + HO R O R O H Reeglid hüdrolaaside nimetuste koostamiseks
(125) Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest.. Aluselise kõrvalahelaga on histidiin; lüsiin ja arginiin 30.(126) Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiid sildade moodustumine? tsüsteiinijääkide 31.(127) Kas peptiidside on oma olemuselt: a) glükosiidside b) esterside c) amiidside 32.(128) Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? Valkude srukturne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel. 33.(129) Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? a) 400 b) 50 c) 1100 ca 400st aminohappejäägist. Ühe Daltoni (Da) võib võrdustada g/mol ja ühe AH molekulmassi keskeltläbi 110g/mol. Seega kõige lähedasem pakutud arvudest on 400. 34
kaetud vesiikulitesse. Klatriini eraldumisel moodustuvad endosoomid, mille happelises keskkonnas retseptorid eralduvad ja liiguvad vesiikulite membraani koostises eksotsütoosi protsessis tagasi rakumembraani. Hiliste endosoomide seostumisel lüsosoomidega kolesterooli estrid hüdrolüüsitakse vabaks kolesterooliks, mis on vajalik uute membraanide moodustumiseks. Endotsütoosile järgnevalt lüsosoomides hüdrolüüsitakse LDL-is esterside rasvhapete ja kolesterooli vahel. 22.)Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Esineb genotüübiga XY inimestel, Fenotüüp on XX. Põhjuseks mutatsioon X kromosoomis AR geenis, mis kodeerib testosterooni retseptorit. Testosteroon kontrollib nii primaarsete kui ka puberteedis avalduvate sekundaarsete sugutunnuste arengut. Kui ei seostu muteerunud retseptoriga, need tunnused ei teki
DNA ja RNA võrdlus(ühised tunnused) : 1. lämmastikalused. 2. koosnevad nukleotiididest. 3. negatiivne laeng. 4. mõlemad denatureeruvad. 5. suur molekulmass. Kokkuvõttev tabel staatilisest biokeemiast: 1. süsivesikud 2. lipiidid. 3. valgud. 4. nukleiinhapped. Sidemetüüpide tabel : Ehitusüksused Keemilise sideme tüüp 1. Monoosid e. monosahhariidid | glükosiidside - seob monoosijääke. 2. alkoholid ja rasvhapped | esterside 3. Aminohapped | peptiidside 4. Nukleotiidid | fosfodiestersidemed. --------------------------------------------------------------------------------------------------------- Bioaktiivsed ühendid - ühendid, mis väikestes hulkades mõjutavad organismi ainevahetust. Jagunevad : a) heksogeensed (kehavälised) - organism ise ei sünteesi. peab saama toiduga. (vitamiinid)
tRNA vabanemist. · Ülekande-eelne editeerimine: kontrollitakse aminoatsüleerimisreakatsiooni esimest etappi, st välditakse vale aminoatsüüladenülaadi moodustumist (vale aminoatsüül-adenülaat lagundatakse enne selle ülekannet tRNA külge. · Ülekande-järgne editeerimine: kontrollitakse aminoatsüüladenülaadi ülekandmist tRNA-le. (hüdrolüüsitakse esterside aminoatsüül-adenülaadi ja vale tRNA vahel). 7. tRNA identsuse elemendid, diskriminaatoralused Kõik süntetaasid tunnevad ära 4. nukleotiidi 3' otsast- isoaktseptooretel tRNA'del identsed nn. diskriminaatoralused. Samuti on identsuse elemente ka antikoodon lingus, nende nukleotiidide osas, mis on identsed. 8. Ribosoomide struktuur, eukrüootne ja prokarüootne ribosoom A, P ja E sait ribosoomil RIBOSOOMIDE FUNKTSIOON- viivad kõikides organismides läbi programmeeritud valgusünteesi