Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TÜ biokeemia õpik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ioon, sioon, tsioon, ilis, elekt, elektro, orga, elektron, aatom, hape, oksü, rüh, mise, hüd, asen, amii, etüül, orgaanil, mole, moleku, molekul, amiin, orbitaal, liinuli, metaonju, struk, reaktsioon, ditearb, asendaja, nide, arom, riin, meer, tuuri, aromaat, metüül, hetero, inimorganism, benseen, mite, happed, liselt, funktsionaal, ioonidd+ d+ d- F. CH3 CH2 C + HCN CH3 CH2 C CN H OH 1 7. Reaktsioon on mitmeastmeline, kuid summaarse võrrandi järgi astub karbonüülse hapniku aato- mi asemele lämmastiku aatom koos oma asendusrühmaga. Dialküül- või trialküülamiin ei saa nii- viisi reageerida, kuna nendes pole lämmastiku aatomi juures kahte vesinikku. O N a) CH3 C CH3 + NH2 CH3 C CH3 + H2 O
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
CH2 CH2 CH2 . . àà CH2 CH2 CH2 à CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. Nukleofiilne tsenter
CH2 CH2 CH2 . . CH2 CH2 CH2 CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 5 Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb
kaudu, siis nimetamisel kasutatakse eesliidet alkülideen, kolmiksideme korral aga alkülidüün. Erandiks on ühe C-aatomiga kaksiksidemega asendaja metüleen. Asendaja numeratsioon algab alati tüviühendiga sidet moodustavast aatomist. 1-etünüültsükloheksanool 2. Halogeenühendid Alküülhaliidid (alkaan + halogeen), alkenüülhaliidid (alkeen + halogeen), arüülhaliidid (alküün + halogeen). Halogeeni (fluor, kloor, broom, jood) aatom on vahetult seotud süsiniku aatomiga. Halogeeni aatomite asukoha märkimiseks kasutatakse süsiniku järjekorranumbreid. Ühesuguste halogeeniaatomite arvu näitamiseks kasutatakse eesliiteid (di-, tri-, tetra- jne) ning halogeeniaatomi liigi märkimiseks eesliiteid (fluoro-, kloro-, bromo-, jodo-). Üldvalem: R-Hal (kus R on süsinikuahel) Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid
reagendi nukleofiilne fragment. (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2- *Need reaktsioonid kulgevad alati paremini tugeva happe või aluse hüdroksüpropaanhape ehk piimhape). juuresolekul. Hape tõstab karboksüülrühma elektofiilsust, alus aga liituva *Kõrgemaid karboksüülhappeid, mis sisaldavad 4-20 süsiniku aatomit, reagendi nukleofiilsust. Eriti vajalik on see, kui liituvad reagendid on nimetatakse rasvhapeteks. Üht või mitut aminorühma sisaldavaid suuremahulised. karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks.
milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). • Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. Estrid • Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuvilja lõhnaga. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil (katalüütilisel hüdrolüüsil) moodustuvad hape ja alkohol. Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid (H2SO4). CH3 — COOCH3 + H2O + H3O + CH3 — COOH + CH3 — OH + H3O + 2) Reageerimisel leelistega (leelise vesilahusega) moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsikd hüdrolüüsiks. CH3 — COOCH3 + NaOH CH3 — COONa + CH3 — OH Amiidid • 1)Amiidi leeliselisel hüdrolüüsil saadakse sool ja ammoniaak. CH3 — CONH2 + NaOH → CH3 —
C C Created by Riho Rosin 2 13666324649407.doc.doc 2. ISOTSÜKLILISED ... ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomitest moodustunud kinnine tsükliline ahel (ring). 3. HETEROTSÜKLILISED ... ühendid on tsüklilised ühendid, mille suletud ahelasse, tsüklisse, kuulub peale süsiniku aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH),
CCC C C 2. ISOTSÜKLILISED ... ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomitest moodustunud kinnine tsükliline ahel (ring). 3. HETEROTSÜKLILISED ... ühendid on tsüklilised ühendid, mille suletud ahelasse, tsüklisse, kuulub peale süsiniku aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH),
plahvatusohtlik gaasisegu varem, kui kogu köök gaasiseguga täitub. 2.4. Alkaanide omadused (lk 41) 1. Radikaali määratlus on toodud lk 37. Eristage reaktsioone, mis võivad toimuda radikaalide endaga (nt rekombinatsioon ehk omavaheline ühinemine molekuliks) ja reaktsioone, mis kulge- vad radikaalide tekkimise ja nende edasise reageerimise teel. Viimastest on juttu lk 3840. 3 2. Radikaalil on paardumata elektron ja seetõttu on ta kõrge energiaga ebastabiilne osake. Radikaal püüab selle elektroniga luua elektronipaari kas teise radikaali paardumata elektroniga või ühe elektroniga elektronipaarist, mis moodustab keemilist sidet mingis teises osakeses. Mõlemal juhul tekib madalama energiaga osake, millel pole paardumata elektroni. 3. Alkaani halogeenimine on summaarse võrrandi järgi asendusreaktsioon. Reaktsiooni mehhanismi, s
ORGAANILISE KEEMIA KONTROLLTÖÖ Nr 2 KONSPEKT · Süsivesinikud- org ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. · Alkoholaat- alkoholi kui happe sool, alkohol + leelismetall CH3CH2ONa- naatriumetanolaat · Fenool- hüdroksübenseen, tugevamad happed kui alkoholid · Bensiin- alkaanide segu C5-C12 · Diislikütus- alkaanide segu üle C12 · Isoamüülalkohol- · Kaaliumpermanganaat- KmnO4 · Tetraklorometaan: CCl4 · Triklorometaan: CHCl3 · Naatriumnitrit: NaNO2 · Tolueen: · m + mm = iooniline side mm + mm = kov polaarne side mm = kov mittepolaarne · Lahustumine: · Sarnane lahustab sarnast- polaarsed ained lahustuvad polaarsetes lahustites mittepolaarsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites väga polaarsed ained EI lahustu nõrgalt polaarsetes lahustites · süsivesinikud ja mitt
tulemusena moodustub teine, esimesega võrrelde isomeerne produkt Reaktsioonimehhanism kirjeldab: o Millised sidemed katkevad, tekivad o Mis järjekorras sidemete katkemine/tekkimine toimub o Millised vaheühendid tekivad ja kaovad o Millised on üksikud elementaarreaktsioonid, nende kiirused, tasakaalud jne. Sideme homolüütiline katkemine kummalegi fragmendile jääb üks elektron, moodustub kaks radikaali, radikaalilised reaktsioonid(homogeenne liitumine, homolüütiline katkemine) Heterolüütiline katkemine keemilist sidemet moodustanud elektronpaar jääb ühe fragmendi juurde, moodustuvad katioon ja anioon. Polaarsed reaktsioonid (heterogeenne liitumine, heterolüütiline katkemine) iooniline on polaarse erijuht. Brönsted: Hape on aine, mis loovutab prootoneid Alus on aine, mis seob prootoneid
1) sigma-side: kahe orbitaali kattumisel · Keemilise reaktsiooni mehhanism: on kogu keemilise reaktsiooni 2) pii-side: kahe p-orbitaali kattumisel kahes ruumiosas (alkeenid) (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu. · Reaktsioonid: · Lewise definitsioonid: hape elektronpaari aktseptor; - liitumisreaktsioon: a + b = c alus- elektronpaari doonor - elimineerimisreaktsioon: a = b + c - asendusreaksioon: a-b + c-d = a-c + b-d (lähteainete rühmad · Happed on seda tugevamad, mida hoolsamalt nad prootoneid vahetavad kohti) loovutavad ja mida vähem tekkinud anioon seda tagasi liita soovid.
N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik. · Keemis t° = 78°C · U 40% viin, u 96% piiritus, u 100% absoluutne alkohol · On veidi veest kergem Keemilised omadused 1. Etanool on hästi hästi nõrk hape, kuna dissotseerub(laguneb) vähe. Anorgaanilisest keemiast on teada HCl H + Cl Alkohol on sama lugu CH3CH2O/H CH3CH2O+H 2. Kuna alkohol(etanool) on hape, siis ta reageerib aktiivsete metallidega ja alustega tekib sool (2HCl + 2Na = NaCl + H2) Etanool + metall sool + H2 2CH3CH3OH + Na 2CH3CH2ONa + H2 (Naatrium etanolaat) !!!!!! Metall asendab ainult hüdroksüülrühma(OH) vesiniku aatomi.
seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandid- Molekulid või ioonid, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliiooniga. Lihtsamatel juhtudel on ligande ühe tsentraalaatomi ümber 4 või 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. Sise-ja välissfäär- Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri ehk sisesfääri. Koordinatsiooniarv- Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel, levinumad koordinatsiooniarvud on 4 ja 6.
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess.
d eesliide * polaarsuse tõttu kloro-, keemistemperatuur kõrgem kui 2,2-dibromopentaan lähedase molekulmassiga VIIA elemendi Br Br bromo- jne alkaanidel aatom Alkoholid R-OH metanool CH3OH * alkoholid hüdrofiilsed ehk lõppliide -ool etanool CH3CH2OH veesõbralikud ained. lühikese C- eesliide ahelaga lahustuvad vees hästi hüdroksüülrühm CH2 CH CH 2 propaan-1,2,3-triool (annavad vesiniksidemeid)
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahendaja. Üks katalüsaaa
2CH3OH + 2K 2CH3OK + H2 CH2=C(CH3)-CH3 2-metüülbrop -1-een HCl+H2O:Cl + H3O Asendiisomeeria Alkoholaat ioon on väga tugev alus (reageerib kergesti H2O-ga) Alkeenidel ainult Cis-Trans isomeeria 2Na + 2HCl 2NaCl + H2 CH2=CH-CH2-CH3 but -1- een // CH3-CH=CH-CH3 but -2- een
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 butaan Hüdrofoobsed alkaani
Ebasümmeetriliste molekulide korral toimub liitumine Markovnikovi reegli järgi vesinik liitub enam hüdrogeenitud süsinikuga. Hüperkonjugatsioon · Hüperkonjugatsioon on resonantsi üks vorme. · Toodud hüperkonjugatsioon, kus osaleb katioon, kannab positiivse hüperkonjugatsiooni nime ja on oluline ennekõike karbokatioonide osalusel toimuvates reaktsioonides. · Tuntakse ka negatiivset hüperkonjugatsiooni, kus osaleb negatiivse laenguga ioon ja mittepolaarset hüperkonjugatsiooni, kus osaleb radikaal. 10 Hüperkonjugatsioon H H H C H+ H C H C C C C
Molekulmassi kasvuga lahustuvus vees, lõhn ja tihedus vähenevad. Keemilised omadused: Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool. Karboksüülhape reageerib polaarsete reagentidega raskemini kui oksoühendid. Vees lahustuvad happed (metaanhape, etaanhape) reageerivad metallidega, metalli oksiididega , sooladega. Vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. 15. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi
kontsentreeritud HNO3. Loksutatakse ja soojendatakse, mille tõttu valge sade värvub kollaseks. Seejärel jahutatakse segu ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus tumekollaseks. Järeldus: Kui soojendada reaktsioonisegu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui lisada NH4OH lahust, käitub nitrofenool leeliselises keskkonnas kui hape (indikaatorina) ja lahus värvub oranziks. Minu katses ei värvunud oranziks ja viga võib olla väheses soojendamises või liiga väikeses NH4OH koguses. - - OH O O O O O OH + + + N N - N N - 2HNO 3
Raskemad alkoholid lahustuvad halvemini ja neil puudub ka lõhn. Kõige tuntum alkohol tavaelus on etanool ~40% (viin), ~96% (piiritus), ~100% = absoluutne alkohol. Kt°=78°C Keemilised omadused 1) Etanool oksüdeerub: a) põleb süsihappegaas CO 2 + vesi H 2 O CH 3 CH 2 OH +3O 2 2CO 2 +3H 2 O b) oksüdatsioon toimub järgmise skeemi kohaselt: O O etanool etanaal etaanhape 2) Etanool on hästi nõrk hape ja indikaatorite värvust seetõttu ei muuda. Sellest tulenevalt reageerib etanool aktiivsete metallidega: Hape + metall sool + H 2 2HCl + 2Na=2NaCl+H 2 Alkohol + metall sool + H 2 2 CH 3 CH 2 OH + 2Na 2CH 3 CH 2 ONa + H 2 Na-etanolaat alkoholaat NB! Metall asendab ainult OH-rühma H-aatomi! 3) Väävelhappe (H 2 SO 4 ) juuresolekul saadakse etanoolist eeter (dietüüleeter)
Hästi sepitsetav on N: kuld. 5.Metallide keemilised omadused: metallide reageerimine hapniku, väävli, kloori, lahjendatud hapete, leeliste, soolade vesilahustega ja veega Näited. Metallid reageerides hapnikuga tekivad oksiidid (NaO jne), reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid(2Na + S Na2S), reageerimisel klooriga tekivad kloriidid (2Fe + 3Cl2 2FeCl3). Reageerimisel lahjendatud hapetega reageerivad ainult pingereas vesinikust vasakul olevad metallid, oksüdeerijaks on H2 ioon, leelistega reageerimisel on oksüdeerijaks OH (NaOH) ning tuleb vaadata aluste ja soolade lahustuvust vees(NaCl). Veega reageerivad aktiivsed metallid (K - Mg) tekivad hüdroksiid ja H2 - 2Na + 2H2O 2NaOH + H2; keskmised metallid (Al - Fe) reageerivad veeauruga (kõrgel to) - tekivad oksiid ja H2, Zn + H2O ZnO +H2; väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. Hapnikuga reageerimisel tekivad oksiidid: 4Al+3O2=2Al2O3. Enamik metalle reageerib ka väävliga: Fe + S = FeS. Kloor on
CH3 CH3 C=C H H Transerinevad aatomid või aatomite rühmad CH3 H C=C H CH3 Tautomeeria-(dünaamiline isomeeria) seisneb molekulide iseeneslikus üksteiseks üleminekus. Nt. CH3-CO-CH3 CH2=CH(OH)-CH3 (atsetoon) (2-propenool) Kiraalsus-ehk käelisus. Oma peegelpildiga mitteühildumine. Kiraalne süsiniku aatom on seotud nelja erisuguse rühmaga. Käelisel molekulil(või tsentril) on kaks erisugust kuju. L-rida ja D-rida on monosahhariidi eri vormid,millest D-rida on parempoolne ja L-rida vasakpoolne. Neil süsinikel,mis omavad nelja erinevat asendajat,on kindel kuju:hüdroksüül- rühm paikneb kas paremal või vasakul pool vertikaalset süsinikahela kujutist. L-glükoos: CHO D-glükoos: CHO l l
Näiteks liitub tsüklopropaanile kloor ja tekib 1,3 dikloropropaan CH2 CH2 CH2 . . àà CH2 CH2 CH2 à CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br - bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl - 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. 1
Eesliide okso-. Numereerimist alustatakse sealt, kus ketoonirüm lähemal on. CH3-CO-CH3 propanoon; CH3-CO-CH2-CO-CH3 pentaan-1,3-dioon 6) Karboksüülhapped Nimetamist alustatakse happe rühmast. Nimetamisel lisatakse vastava alkaani nimetusele lõppliide hape. Kui karboksüülrühm ei kuulu peaahelasse, lisandub tema asukohanümbriga sõna karboksüülhape. Karboksüülhappe soola nimetamisel algab nimetus metalli nimetusest ja lõpp hape asendub lõppliitega aat. CH3-CH2-COOH propaanhape; HOOC-CH2-CH2-COOH butaandihape; CH3-COOK kaaliummetanaat 2. Süsiniku arvu suurenedes aineklasside sees Kt suureneb (C arvu kasvades muutub aine raskemaks). Amiinid, alkoholid, karboksüülhapped annavad vesiniksidet nii omavahel kui veega. Aldehüüd, eeter ja ketoon annavad vesiniksidet ainult veega. Mida väiksem molekul, seda tihedamini saab neid kokku pakkida. Mida rohkem karboksüülrühmi 1C kohta, seda parem lahustuvus
Kaaliumetanaat CH3COOH+C2H5OH-> Äädikhape ->CH3COOC2H5+ H2O Ester Kõige tuntum ja enim kasutamist leidnud ühealuseline karboksüülhape on etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH) Puhas etaanhape on värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi sulamistemperatuurist 16,6 C madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetaatakse konsentreeritud etaanhapet jää-äädikhappeks Etaanhape on küll suhteliselt nõrk hape, kuid tal on olemas kõik hapetele iseloomulikud omadused. Etaanhape reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Soola nimetus tuletatakse metalli ja vastava happe nimetusest, asendades lõpu –hape uue lõpuga –aat Etaanhapet kasutatakse toiduvalmistamisel toitude maitsestamiseks ja marinaadide tegemiseks, samuti köögviljade, seente ja liha konserveerimiseks. Peale selle leiab etaanhape
elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa ? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH on negatiivne logaritm hüdrooniumioonide (vesinikioonide) kontsentratsioonist pH = - log [H3O+] pH skaala ehk hape-alus tasakaal on mugav vahend madalate kontsentratsioonide väjendamiseks. Vesi ioniseerub kuna suurem ja tugevalt elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotsieerub. Tugevateks elektrolüütideks nimetatakse aineid, mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks, nagu näiteks: mitmed soolad: Na2SO4, KCl; tugevad happed: HCl, HNO3; tugevad alused: NaOH, KOH. Nõrkadeks elektrolüütideks nimetatakse aineid, mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral, näiteks äädikhape ja süsihape.
seda,et valk denatureeris ja sadestus. Mis veel valguga juhtus? Soojendamise ajal lahuse värvus muutus kollaseks,toimus aromaatsete tuumade nitreerimine. Mille nitreerimine? Kui lisasin ammoniaagi lahust,siis tekkis kaks kihti.Ülemine kiht on kollane ja mitteläbipaistev,ta on leeliseline,alumine kiht on helekollane,ta on happeline.Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend,mille värvus on helekollane.Pärast NH4OH lisamist, nitrofenool käitus leeliselis keskkonnas kui hape ja lahus värvus kollaseks.Miks teil kaks kihti tekkisid? Katseklaasis tekkisid kaks kihti ,sest osa lahusest on happeline ja osa lahusest on aluseline,nad teine teisega ei segu. Järeldus:Lahuses olid valgud,mille koostises on aromaatse tuumaga aminohapped. 3.Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatakse Milloni reaktiivi,mis koosneb elavhõbe(ll)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese lisandiga.Milloni reaktiviga reageerivad fenoolset rühma
annaabi.ee 
