EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indrek Tobreluts 50
(normaalmäelt ja suurelt mäelt). Ka oli murdmaasuusatamises nii naiste 30 km kui meeste 50 km ühistardiga sõidus võimalus soovi korral oma võistlussuuski vahetada vastavas boksis. Võistlustel osales 589 sportlast 61 riigist. Eesti sportlastest osalesid Libereci maailmameistrivõistlutel murdmaasuusatamises Tatjana Mannima, Laura Rohtla, Triin Ojaste, Kaija Udras, Kaili Sirge, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Algo Kärp, Timo Simonlatser. Kahevõistluses osalesid Kail Piho, Kaarel Nurmsalu, Aldo Leetoja, Karl-August Tiirmaa ja Tanel Levkoi. Suusahüpetest võttis osa Illimar Pärna. Kõige edukamateks osutusid MM-il norrakad, kes võitsid kokku 12 medalit 5 kulda, 4 hõbedat ja 3 pronksi. Silma paistsid ka Saksamaa üheksa, Soome kaheksa ning USA kuue medaliga. Eesti sai,
Kasahstan 0 1 0 1 5 Eesti koondis Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva Mäesuusatamine: Irina Stork Tiiu Nurmberg Deyvid Oprja
Pronksmedal läks Justyna Kowalczykule. Poolatar oli Johaugist aeglasem 1.34,0. Johaug rebis Björgenist ja Kowalczykist lahti poolel distantsil, ega loovutanud enam edu. Björgen klaaris Kowalczykuga arved viis kilomeetrit enne finisit. Eestlannasid seekord stardis ei olnud. Mulle meeldis MMi suusavõistlustel, et naised ja mehed koos ei sõitnud kuna see oleks olnud ebaaus ja mulle veel meeldis see, et Aivar Rehemaa oli vahepeal mitu korda esimene. Mulle ei meeldind aga see, et Aivar Rehemaa väsis ja langes 32-ks ning naistest ei suusatanud eeslastest mitte keegi.
EESTI KUULSAMAD SUUSATAJAD 2. Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali? Torino 2006 Salt Lake City 2002 Vancouver 2010 2.1. Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu? Kolmekordne Pole kunagi võitnudki. Kahekordne. 2.2. Millise halva kogemuse osaliseks sai Kristina Smigun-Vähi aastal 2002? Ta murdis rangluu. Teda süüdistati dopingu kasutamises. Ta murdis jalaluu. 2.3. Mitmenda koha saavutas Aivar Rehemaa Sotsi suusavahetusega sõidus? 34. koht. 51. koht. 4. koht. 2.4. Mis aastal lõpetas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri? 2013 2010 2008 2.5. Kes on Eesti suusaliidu peasekretär? Jaak Mae Edgar Savisaar Aivar Rehemaa TEHNIKA, STIIL JA VARUSTUS 3. Milliseid suusastiilid on kasutusel? Klassikaline ja tavaline sõidustiil. Vabastiil ja klassikaline stiil. Uisustiil ja vabastiil. 3.1
Kuulasin keelenõuandeöö ülekannet alates teisest tunnist, kus tutvustati keelenõuveebi, räägiti uutest sõnadest ja sõnamoodustutest, kantseliidist ja nimedest. Alustati sellega, et räägiti keelenõu olevikust, et millega praegu tegeletakse, mis võimalused keelenõu küsijal on ja kohe alguses tutvustati ka keelenõuveebilehte. Leiti, et veebiehel võib olla mitmeid nö nurgataguseid kohti, mida kõik pole märganud kasutada. Tuuli Rehemaa tõdes, et tihti kasutavad nad ise kohanimeandmebaasi. Isikunimeandmebaas olevat nende üks uuemaid baase. Keelehuvilistele soovitati sirvida Keelenõuanne soovitab väljaandeid. Neid on juba viis, aga viimane pole veel veebi jõudnud. Sealt saab selliseid vastuseid, mida käsiraamatust või Õs-ist tihtipeale ei saa. Õigekeelsussõnaraamatu toimetaja Maire Raadik rääkis, kuidas nende uute sõnadega täpsemalt on ehk kust need tulevad ja kuidas need jõuavad sõnaraamatusse.
Sapporo MM Sapporo on linn Jaapanis, kus toimusid 2007.a. tali Maailmameistri võistlused. Eestist sõitis sinna võistlema 11 tublit sportlast eesotsas Kristina Smiguni ja Jaak Maega. Naised: Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Mehed: Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Priit Narusk, Timo Simonlatser ning Aivar Rehemaa, enne Sapporot , aga haigestus Anti Saarepuu. Kahjuks jäi see kordsest põnevast võitlusest välja kahekordne Olümpia võitja Andrus Veerpalu raviva põlve pärast. Kuid Sapporosse sõitis ka Jens Salumäe, kelle sihiks oli hüpata tubli tulemus suure mäe võistluses. Võistlus toimus 11 päeva. Neil Maailmameistri võistlustel ei läinud eestlastel hiilgavalt nagu oodati või loodeti. Parima eestlasena oli Kristina Smigun 6
Laskesuusatamise MM-il oli juunioride seas Tõnu Pääsuke taas viies, 4 x 7,5 km teatesõidus saavutas ta N Liidu koondises pronksmedali. 17. veebruaril toimusid Tallinna Toompargis uudse üritusena suusatamise pargivõistlused. Võitsid Ann Karu ja Valeri Zelentsov. 1971 - Eesti Suusaspordiföderatsioon alustas infobülletääni väljaandmist. Otepääl toimunud N Liidu juunioride meistrivõistlustel suusatamises Võitis neidude 5 km esikoha Rutt Rehemaa ja noormeeste 10 km Urmas Müür. 1972 - Rutt Rehemaa (Smigun) tuli Euroopa juunioride kahekordseks meistriks- 5 km ja 3 x 5 km teatesõidus. Juunioride laskesuusatamise MM-võistlustel võitis Matti Paavo N Liidu koondisega 3 x 7,5 km teatevõistluses hõbemedali. 1973 - Juunioride EM-võistlustel murdmaasuusatamises kordas oma möödunud aasta saavutust - võites kaks kuldmedalit. 1974 - Rutt Rehemaa tuli N Liidu juunioride meistriks.
REIN KELPMAN Egon Rehemaa E-08B REIN KELPMAN Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Sak...
Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24
tähtede ja täheühendite hääldus asjaomases keeles on eesti kirjaviisi seisukohalt erinev, siis on ÕS 2013-es olema ka teistkeelsete nimede hääldamise juhised (Erelt jt, 2013). Võõrsõnade leksikon on mõeldud kõigile, keda huvitab võõrsõnade õigekiri, tähendus, muutmine või päritolu. Leksikon sisaldab peale võõrsõnade ka tsitaatsõnu ja vähesel määral laensõnu (Vääri, Kleis, Silvet, Paet, Rehemaa, 2012). Võõrsõnade leksikoni alguses on kasutusjuhend, kus on iga nö alateema kohta väljatoodud vajalik informatsioon. Näiteks: märksõnad on esitatud tähestikulises järjestuses sõnavahet arvestamata, poolpaksus kirjas. Tsitaatmärksõnad on kursiivkirjas (Vääri jt, 2012). Hääldus antakse nendel tsitaatsõnadel, millel see erineb kirjapildist, ja ka mõnel muul sõnal, millel on vaja näidata rõhku. Palatalisatsiooni ei näidata. Hääldus on nurksulgudes püstkirjas.
02 Torino 1 167 Kristina Smigun 7,5 km + 7,5km 12.02 Torino suusavahetusega 8 80 Anti Saarepuu vabastiilisprint 1,4 k 22.02 Torino 8 61 Kristina Smigun 30 km vabastiilis ühistardist 24.02 Torino 8 16 Eesti meeskond: 4 × 10 km teatesõit 19.02 Torino Aivar Rehemaa Andrus Veerpalu Jaak Mae Kaspar Kokk Murdmaasuusatamine 2010.a. Koht Osav. arv Sportlane/võiskond Võistlusala Millal? Kus? 2 78 Kristina Smigun-Vähi 10 km vabatehnikas 15.02 Vancouver 6 53 Andrus Veerpalu 50 km klassikat ühisstardist 28.02 Vancouver
.................................................................. 8 Peeter Kümmel....................................................................................................................8 Timo Simonlatser................................................................................................................8 Jaak Mae............................................................................................................................. 8 Aivar Rehemaa....................................................................................................................9 Algo Kärp............................................................................................................................9 Kaspar Kokk....................................................................................................................... 9 Anti Saarepuu................................................................................
Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pehka 41.Martin Müürsepp 42.Tanel Tein Käsipall: 43.Mait Patrail 44.Kristjan Muuga 45.Henri Sillaste Võrkpall: 46. Kristjan Kais 47.Rivo Vesik 48.Richard Schuilile Purjetamine: 49.Deniss Karpak 50.Matias Del Solarist 51. Tom Slingsby Murdmaasuusatamine: 52.Jaak Mae 53.Kaspar Kokk 54. Aivar Rehemaa Laskesuustamine: 55.Priit Narusk 56.Indrek Tobreluts 57.Kauri Kõiv Suusahüpped: 58.Mats Piho 59.Illimar Pärn 60.Matti Nykänen Kahevõistlus: 61.Hannu Manninen 62.Joni Kaitainenit 63.Petter Tande Lumelaud: 64.Ivar Kruusenberg 65.Martin Maltsar 66.Madis Bachmann Slaalom: 67.Adam Van Koeverden 68.Nathan Baggaley 69.Ian Wynne A) Viimased suveolüpiamängud toimusid 2004. aastal Ateenas- Kreekas ja viimased taliolümpiamängud 2006 a. Itaalias- Torinos.
Vitamiin C mõju luukoe ainevahetusele on eelkõige tingitud kollageeni biosünteesi protsessist. Askorbiinhape on asendamatu proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel. Vitamiin C defitsiidil osteoblastid ei sünteesi "normaalse" kollageeni, mis viib luukoe lupjumishäireteni Kasutatud materjalid "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" Mihkel Zimler, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm,Aune Rehemaa, Kersti Zimler; Tartu 2010 http://www.xumuk.ru/biologhim/318.html http://health.mail.ru/content/patient/179/ http://et.wikipedia.org/wiki/Retinoidid http://www.harbor.ru/nutrition/vC.htm http://www.annaabi.com/materjal43830vitamiinid Aitäh tähelepanu eest!
Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae,Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova kahevõistleja Tambet Pikkor suusahüppajadJens Salumäe, Jaan Jüris mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Eesti olümpiamedalistid Kristina Smigun-Vähi KULDMEDAL suusatamises 10 km-s (klassikas) Kristina-Smigun-Vähi KULDMEDAL 10-km-s suusavahetusega sõidus Andrus Veerpalu KULDMEDAL 15 km-s (klassikas)
Kontserdielamus ANTONIO VIVALDI "GLORIA", Tartus Salemi kirikus kell 18:00 Esinesid: · Tartu Jaani Kiriku Kammerkoor · kammerkoor "Plicae vocalis" · Tartu Keelpillikvartett · Dirigent: Lilyan Kaiv Koori solistid: · Ragne saul (sopran) · Andreas Kalkun (kontratenor) Tartu keelpillikvartett: · I viiul Kristel EerojaPõldoja · II viiul Kardi Sepalaan · Vioola kardi rehemaa · Tsello Reet Mets · Oboe Maimu Kaarde · Trompet Mihkel Kallip · Klavessiin Ele Sonn · Kontrabass Linda Viller Kontsert algas instrumentaalansambli etteastega. Esimesena tuli ettemängimisele Sinfoonia GDuur. Pärast seda lisandus kaks solisti (MariLiis Urb ja Merlin Otsing), viiuldajad, kes koos ülejäänud ansambliga esitasid Concerto nr 8 amoll
Aus mäng on olümpiaideaal, mis hõlmab eneses ausust, austust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ning kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. Eesti olümpiakoondis Eestit läheb Vancouverisse esindama 30 sportlast. Eestit esindab: Murdmaasuusatamises: Kein Einaste, Andrus Veerpalu, Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
Tallinna Inglise Kolledz Puud linnahaljastuses Koostaja: Ann Rehemaa Juhendaja: KaisaHelena Luht Jaanuar, 2009 Puud Linnahaljastuses Puudel on linnahaljastuses alati suur roll olnud. Nad on sageli mitmes kohas ainus haljastusobjekt, kuna kinnisvaraomanikud eelistavad oma platsid hooneid täis ehitada. Peale selle eraldavad puud visuaalselt kõnnitee autoteest. Ma arvan, et puude hulka Tallinna linnahaljastuses tuleks suurendada. Kui esmalt tundub, et puude jaoks ei ole ruumi, võib seda siiski mitmelt poolt näpistada
koht 4 × 10 km teatesõidus. Vancouver 12.02. - 28.02 2010 Eestlased kes osalesid, iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima.Jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand Eestlastest kõige edukam oli Kristiina Smigun-Vähi kes saavutas 10.km vabastiilis 2.koha. Kokkuvõte Eesti sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt häid kohti. Kõige edukam ala on olnud suusatamine. Väga edukad aastad oli Eestie 2002 ja 2006. 2002
Vitamiin C mõju luukoe ainevahetusele on eelkõige tingitud kollageeni biosünteesi protsessist. Askorbiinhape on asendamatu proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel. Vitamiin C defitsiidil osteoblastid ei sünteesi “normaalse” kollageeni, mis viib luukoe lupjumishäireteni Kasutatud materjalid “Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused” Mihkel Zimler, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm,Aune Rehemaa, Kersti Zimler; Tartu 2010 http://www.xumuk.ru/biologhim/318.html http://health.mail.ru/content/patient/179/ http://et.wikipedia.org/wiki/Retinoidid http://www.harbor.ru/nutrition/vC.htm http://www.annaabi.com/materjal-43830-vitamiinid Aitäh tähelepanu eest!
Ka Eestis on olnud ja on siiani murdmaasuusatajaid- need on järgmised: Meelis Aasmäe, Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
2006. aasta taliolümpiamängud toimusid Torinos, Itaalias. Eestit esindasid järgmised sportlased: iluuisutamises Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks, kahevõistluses: Tambet Pikkor, laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks, murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija, Kristina Smigun, Erkki Jallai, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Raul Olle, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja, suusahüppetes: Jaan Jüris, Jens Salumäe. Kokku osales Eestist 28 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal Andrus Veerpalu (15 km klassikasõidus ), · kuldmedal Kristina Smigun (7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus ) · kuldmedal - Kristina Smigun (10 km klassikasõidus).
· Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. · Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. · Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. 2. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid Miga on noor merikaru (sea beer) kelle lemmiktegevusteks on surfamine ja lumelauasõit. Merikarud on osaliselt tapjavaalad ja osaliselt karud. Terve suve möllab Miga koos kohalike surfaritega lainetel
is an Estonian cross-country skier who has competed since 1994. He won a bronze in the 15km event at the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City. Mae won a silver medal in the 15km event at the 2003 FIS Nordic World Ski Championships in Val di Fiemme. He has also finished 5th at the 2006 Winter Olympics and 5th at the FIS Nordic World Ski Championships 2009. Kristina Smigun-Vähi (born February 23, 1977 in Tartu) is an Estonian cross- country skier. Her parents, Anatoli Smigun and Rutt Rehemaa were both prominent Nordic skiers. Kristina Smigun is coached by her father. On February 12, 2006, she won the Winter Olympics gold medal for the 7.5 km + 7.5 km double pursuit, becoming the first Estonian woman to win a medal at the Winter Olympics. Four days later, she won a second gold medal in the 10 km classical. Smigun-Vähi has also found success at the FIS Nordic World Ski Championships, earning six medals. This included one gold (2003: 5 km + 5 km double pursuit), three silvers (1999:
Pärnu kutsehariduskeskus Üldnõuded tellingutel ja töölavadel töötamisel Esse krovitöödes Koostaja: Egon Rehemaa E-08 Pärnu 2009 Üldnõuded tellingutel ja töölavadel töötamisel Tellingute, redelite ja töölavade abil on ruumides ja ehitistel võimalik turvaliselt teostada kõrgtöid. Seepärast peab need paigaldama piisava kandevõimsusega ja stabiilselt ning need peavad olema kindlalt kinnitatud.Neid tohib paigaldada, liigutada ja nendega ümber
ajajärku. Vahepeal oli toimunud põlvkondade vahetus ning sellest andsid sportlikud tulemused märku juba 1966. aastast alates. Võitudega 1967. aasta Põhja mängudel Murmanskis tõusid tähelepanu keskmesse meessuusatajad eesotsas Valeri Zelentsovi, Aavo Teigamäe, Hain Kinksi, Are Rooneti ja Tõnu Kinksiga. Nõukogude Liidu paremikku kerkisid ka murdmaanaised eesotsas Ingrid Mägariga. Noorteklassis tõusid Liidu koondisse Ann Karu, Erika Valdson ja Rutt Rehemaa. Kahevõistluse liidriks sai Tõnu Haljandi. Tugevad tegijad leidus ka suusahüpeteski, kus etteotsa kerkisid Toivo Laev ja Harry Arv. Mäesuusatamises esindas Eestit Tuuli Truu, kes oli olümpiakandidaat. Ka laskesuusatamises jõudsid esimesed eestlased rahvusvahelisele tasandile. Näiteks võib tuua Tõnu Pääsukese. 1974. aastal nägi isegi ilmavalgust suusaspordiraamat "Minevikust tänapäevani", mille autoriteks olid Ants Männiste ja Ilmar Pärtelpoeg. Raamatu kohaselt läks 1968
Laskesuusatamise MM-il oli juunioride seas Tõnu Pääsuke taas viies, 4 x 7,5 km teatesõidus saavutas ta N Liidu koondises pronksmedali. 17. veebruaril toimusid Tallinna Toompargis uudse üritusena suusatamise pargivõistlused. Võitsid Ann Karu ja Valeri Zelentsov. 1971 - Eesti Suusaspordiföderatsioon alustas infobülletääni väljaandmist. Otepääl toimunud N Liidu juunioride meistrivõistlustel suusatamises Võitis neidude 5 km esikoha Rutt Rehemaa ja noormeeste 10 km Urmas Müür. 1972 - Rutt Rehemaa (Smigun) tuli Euroopa juunioride kahekordseks meistriks- 5 km ja 3 x 5 km teatesõidus. Juunioride laskesuusatamise MM-võistlustel võitis Matti Paavo N Liidu koondisega 3 x 7,5 km teatevõistluses hõbemedali. 1973 - Juunioride EM-võistlustel murdmaasuusatamises kordas oma möödunud aasta saavutust - võites kaks kuldmedalit. 1974 - Rutt Rehemaa tuli N Liidu juunioride meistriks.
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehem...
aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM- võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Aivar Rehemaa Kristiina Smigun Suusatamise õpetamine ja õppimine Suusatamise õpetamisel ja õppimisel tuleks lähtuda esmalt põhiettevalmistusest, mille alla kuuluvad laskumiste, tõusuviiside ning pöörete õppimine. Nii omandatakse lume- ja suusatunnetus ning arendatakse välja suusatajale nii vajalik - dünaamiline tasakaal. Iga õpitud suusatamisviis on aluseks järgnevate õppimisele, arvestades nii liigutusliku pagasi teket kui ka
Liitmaolistel toimub imendumine nii vatsas kui peensooles. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Drackley, J.K. 2000. Lipid Metabolism Farm Animal Metabolism and Nutrition. Koostanud J.P.F. D'Mello CAB Publishing, lk 97-202 McDomald, P., R.A. Edwards, J.F.D. Greenhalgh, C.A. Morgan. Animal Nutrition. PEARSON, 2002 693 lk Oll, Ü. Söötmisõpetus. Tln, Valgus, 1994 304 lk Zilmer, M., E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehemaa, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu, 2006 463 lk Biokeemia ja molekulaarbioloogia alused. Konspekt, 2004 Söötmisõpetuse põhikursus. Konspekt, 2004 Gustav Adolfi Gümnaasium.Põhilised orgaanilised ühendid. [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc] 27. märts 2007 Hugo Treffneri Gümnaasium. Bio.txt. [www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt] 27. märts 2007 Tallinna Ülikool. Biokeemia 2. [www.tlu
Inimese füsioloogia ja anatoomia. lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770 http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 II osa Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa. Toim. Piibe Kohava. Tallinn: Medicina Viigimaa, Margus, Agne Adamson 2010. Südameinvestor. Toim. Sirje Maasikamäe. Tallinn: Menus Kirjastus
· Tatjana Mannima (murdmaasuusatamise 10 km (v) 58., suusavahetusega sõidu 44., 30 km (kl) 42.) Tänu Eestile eraldatud lisakohtadele olümpiale pääsenud suusataja võistles küll vapralt kolmel distantsil, ent tema tase on tippudest kaugel. · Jaak Mae (murdmaasuusatamise 50 km (kl) 30., teatesõidu 14.) Vanameister keskendus nagu Veerpalugi maratonile, ent kesine hooaeg sai olümpial sama kesise jätku. Mees tunnistas ka ise, et hakkab tippsuusatamise jaoks vanaks jääma. · Aivar Rehemaa (murdmaasuusatamise 15 km (v) 51., suusavahetusega sõidu 37., 50 km (kl) 34., teatesõidu 14.) Veel aasta tagasi tippseltskonnale kõvasti kannale astunud mees on tänavu iseenda hale vari. Ebaõnnestunud olümpiasõitude järel ei osanud kehva vormi põhjendada, ent nõustus, et tulemused olid lahjad. · Algo Kärp (murdmaasuusatamise 50 km (kl) 41., teatesõidu 14.) Mati Alaver on seda meest pakkunud Eesti suusatamise tulevikutegijaks, ent vähemalt Vancouveris seda näha polnud
Ülenurme Gümnaasium EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14.02. - 25.02.1952..............................................
Vastseliina Gümnaasium Kristina Smigun-Vähi Referaat Koostaja: Tea Talupoeg 10.klass Juhendaja: Annela Tohv 2012 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................1 1.. Lapsepõlv.......................................................................................2 1.1Meenutusi lapsepõlvest.............................................................2 2.Perekond...........................................................................................3 3.Savutused..........................................................................................3 3.1 Esimesed saavutused.................................................................3 3.2 Jõudmine suurte sekka..............................................................4 4.Karjäär suusata...
Murdmaasuusatamine Andrus Veerpalu 1. koht (99 võistlejat) 15 km klassikastiilis (38:01.3) 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) Jaak Mae 5. koht (99 võistlejat) 15 km klassikastiilis (+33.9) 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) Kaspar Kokk 20. koht (76 võistlejat) 15 km + 15 km suusavahetusega sõidus (+50.0) 36. koht (99 võistlejat) 15 km klassikastiilis (+2:50.4) 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) Aivar Rehemaa 33. koht (76 võistlejat) 15 km + 15 km suusavahetusega sõidus (+2:50.6) 35. koht (80 võistlejat) 50 km vabastiilis ühisstardist (+1:49.0) 54. koht (80 võistlejat) 1,4 km vabastiilisprindis (2:26.09) 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) Anti Saarepuu 8. koht (80 võistlejat) 1,4 km vabastiilisprindis (+4,0) 14. koht (24 meeskonda) 6 × 1,4 km klassikastiili paarissprindis (+33.4) Priit Narusk 41. koht (80 võistlejat) 1,4 km vabastiilisprindis (2:22.19) 46
Suusatamine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................................4 1.1. Ajalugu......................................................................................................................................4 1.2. Sõidustiil...................................................................................................................................5 2. Mäesuusatamine...............................................................................................................................6 2.1. Ajalugu......................................................................................................................................6 2.2. Mäesuusa...
Torino 10. 26. Veebruar 2006 Eestlastest osalesid: Iluuistamises: Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks Kahevõistluses: Tambet Pikkor Laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks Murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija, Kristina Smigun, Erkki Jallai, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Raul Olle, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Suusahüppetes: Jaan Jüris, Jens Salumäe
4, tegemist erandliku kohtualluvusega, mida ei saa muuta. Eeldusel, et hagi esitas ikka vanem, kes last kasvatab, on lapse elukoht Tartu ja seda hagi peaks menetlema Tartus. Järelikult kohus tagastas avalduse valesti ( juhul, kui tagastamise põhjuseks oli märgitud vale kohtualluvus). Hagejal õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse saamisest Tartu Ringkonnakohtule ja paluda tagastamise märuse tühistamist ning hagi menetlusse võtmist Tartu Maakohtus. 12. Kaupo Rehemaa, kes elab Tallinnas, esitas hagi Pärnu Linnakohtusse Pärnus elava Sulev Sule vastu 10000 kroonise võla nõudes. Kohtuistungi alguses esitas S. Sule vastuhagi, milles palus välja mõista K.Rehemaalt 8400 krooni. Millises kohtus vastuhagi lahendatakse? TsMS § 98 järgi võib vastuhagi esitada hagiga samasse kohtusse, välja arvatud, kui vastuhagile kohaldub erandlik kohtualluvus ( TsMS ptk 14.). 13. Kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud hageja esitas hagi 7500 krooni nõudes. Kohus
5 Konjugatsioon ja aromaatsus 23 6 Inimorganismi metabolismi keskseid reaktsioone 26 7 Heterofunktsionaalsed orgaanilised ühendid 31 8 Heterotsüklilised orgaanilised ühendid 37 9 Lisamaterjalid 41 Soovitatav kirjandus täiendavaks lugemiseks: 1. M. Zilmer, A. Rehemaa, U. Soomets, K. Zilmer. Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesnded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid). Tartu, TÜ Meditsiiniteaduste valdkond, Bio– ja siirdemeditsii- ni instituut, biokeemia osakond, 2015 2. M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehemaa, K. Zilmer. Inimorganismi bio- molekulid ja nende meditsiiniliseltolulisemad ülesanded. Inimorganismi metabo- lism, selle häired ja haigused
Egle Uljas oli Ateenas edukaim Eesti naiskergejõustiklane - eeljooksus sündis uus Eesti rekord 51,91 400 meetri jooksus. Janek Tombak oli ainuke Eesti rattur, kes põrgukuumuses finisisse jõudis. Andrus Värniku vaim oli medalivõiduks valmis, ometi lõppes võistlus talle suure pettumuse ja kuuenda kohaga. XX taliolümpiamängud, Torino 2006 Andrus Veerpalu ja Kristina Smigun olid meie medali saajad. Suusatajatest said esikümnesse veel Anti Saarepuu, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk ja Jaak Mae. XXIX suveolümpiamängud Peking 2008 Gerd Kanter - maailmameister võttis seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha ja kulla. Tõnu Endrekson, Jüri Jaanson võitsid meeste paarisaerulisel kahepaadil hõbemedali, 42- aastasele Jaansonile oli see juba kuuendatel olümpiamängudel teiseks olümpiahõbedaks. Märt Israeli olümpiadebüüt lõppes kvalifikatsioonivõistlustel, kokkuvõttes tubli 14. koht.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
