Lokaalanesteetikumid Lokaalanesteetikumid ained, mis kõrvaldavad valu või takistavad selle teket, pärssides kokkupuutel närvikoega pöörduvalt erutuse levikuks vajalikku aktsioonipotentsiaali. LAde klassifikatsioon Looduslikud ainuke esindaja on kokaiin. Sünteetilised bupivakaiin, lidokaiin, prokaiin jt. LAde klassifikatsioon Estrid Novokaiin e. prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus
Kokaiin Tänapäev Kokaiin-sõltumusravim Suhteliselt kallis Tooraine on odav (1 tonn 2000 USD) 1 tonnist ainult 2 kg puhast kokaiini hulgimüügi hinnaga juba 40 000 USD Illegaalne kokaiini tööstus annab Andide piirkonnas tööd rohkem kui miljonile inimesele 25% lehtedest näritakse Peruus ja Boliivias ära legaalselt Kokaiin Toime ja ohud Tänapäeval müüdav kokaiin on segatud kas piimasuhkru või mõne legaalse ravimiga( näiteks prokaiiniga (endine novokaiin) Pulbrit tõmmatakse ninna Ravimi tugeva veresooni ahendava toime tõttu on kokainisti nina limaskest kärbunud,haavandunud Kokaiini valmistamisel leotatakse kokapõõsaste lehti bensiinis, mille tulemusena on kokaiin hüdrokloriid Hape hävitaks kopsud Seda saab ka süstida Kokaiin Toime ja ohud Toime sisaldab psühhostimulatsiooni, vähendab nälga ja janu ning tekitab kogenud kasutajal tohutu energia juurdevoolu Ilmneb eufooria, õnnetunne, lõbusus ja alguses
- COOR - karbonüülrühma hapnik H-doonor, esteraasid hüdrolüüsivad, eelravimite oluline komponent, karboksüülhappe analoogid. - Heterotsüklid - N, van der Waals, H-sidemed - - Külgahelate muutmine - Struktuuri lihtsustamine etapiti, lähtudes looduslikest ühenditest. Vältida tuleb omaduste muutust ja kõrvalefekte. - - Nt kokaiin -> provokaiin (novokaiin), kus on lõhutud alkaloidi tsükkel ja asendatud dietüülamiiniga. Ilma kõrvalmõjudeta. - Struktuuri jäigastamine - konformatsioonide hulk väiksem ning vähendab seondumist teisele võimalikule retseptorile (kuna sobivat retseptorit ei pruugi leiduda). Kolmikside, amiidrühm, aromaatne tsükkel. - Blokaatorid - vähendavad konformatsioonide arvu ja aitavad jäigastada. - Nt Me rühma sidumine D3 antagonistile viib fenüülrühma nurga alla, kuid
Kokaiini tarvitamine raseduse ajal võib tekitada lootele ajukahjustusi, neerude arengupuudulikkust ja lapse surma pärast sündimist. Ellujäänud lapsed võivad olla väikese sünnikaaluga, neil võib esineda krampe ja südame rütmihäireid. Nad on kergesti ärrituvad ja emotsionaalselt ebastabiilsed. Hiljem võivad tekkida raskused keelelises- ja tunnetusprotsesside arengus. 14. Kuidas jagunevad sünteetilised lokaalanesteetikumid ja mille poolest rühmad erinevad? Estrid – novokaiin, tetrakaiin Amiidid – lidokaiin (=ksülokaiin), buvikaiaiin 15. Lokaalanesteetikumide toimemehhanism? Kõrvaldavad valu või takistavad selle teket, pärssides kokkupuutel närvikoega pöörduvalt erutuse levikuks vajalikku aktsioonipotentsiaali. Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. 16. Lokaalanesteetikumide farmakokineetilised omadused ja nende erinevus?
või südameseiskusest • Eufooria 13. Kokaiini toime rasedale? • Tingitud sümpaatomimeetilisest toimest • Mürgistus – nt. aju infarkt • Võõrutusnähud – ärritatavus, värisemine, ebanormaalne unetsükkel, isutus, hüpotoonia. Nähud kuni 10 nädalat. • Hiljem on sage arengu peetus 14. Kuidas jagunevad sünteetilised lokaalanesteetikumid ja mille poolest rühmad erinevad? Estrid (novokaiin, tetrakaiin)-metabolism on kiirem. Amiidid (lidokaiin, bupivakaiin) 15. Lokaalanesteetikumide toimemehhanism? Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. 16. Lokaalanesteetikumide farmakokineetilised omadused ja nende erinevus? LAide toksilisus sõltub oluliselt tasakaalust imendumise ja lagunemise vahel. Imenduvad manustamiskohalt erineva kiirusega verre, võimalik mõjustada vasokonstriktorite
akson. Ühe neuroni akson asub vastu teise neuroni dendriiti vôi -keha. Erutuse ühesuunaline liikumine on tingitud sünaps'ide juhtivusest (sellest edaspidi). Erutus ei kandu kunagi üle naaberkiule. Närvi juhtivus vôib katkeda vigastuse (näiteks lihaseid innerveeriva kiu vigastus toob kaasa halvatuse, naharetseptoritega seotud kiudude vigastus naha tundetuse) vôi mõnede ainete toimel (novokaiin ja teised valuvaigistid; narkootilised ained). Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina - tegevus- ehk aktsioonipotentsiaalina, mil rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu (teatud kohas, kust see edasi hakkab levima). Aktsioonipotentsiaali amplituud on 60 - 150 mV. Ärritaja pôhjustab Na+ ioonide läbilaskvuse tohutut suurenemist, need tungivad
Ühes suitsus on 0,520 mg nikotiini. Suitsetaja saab sellest 5-10%, ülejäänu läheb ruumi või seal viibivate passiivsete suitsetajate kopsudesse suitsetaja on ohuallikaks teistele, eriti lastele ja vanuritele. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhuvalu, vererõhu tõus ja siis langus. Kui abi ei saabu krambid ja surm. Kokaiin ja crack Tänapäeval müüdav kokaiin on segatud kas piimasuhkru või mõne legaalse ravimiga, näiteks prokaiiniga (endine novokaiin). Pulbrit tõmmatakse ninna. Ravimi tugeva veresooni ahendava toime tõttu on kokainisti nina limaskest kärbunud, haavandunud ja see võimaldab väga lihtsalt kokainismi diagnoosida. Samas kokaiini valmistamisel leotatakse kokapõõsaste lehti bensiinis, mille tulemusena on kokaiin hüdrokloriid, mis on happeline. Seetõttu imendub ta limaskestadesse(ninna tõmbamisel), aga seda ei saa suitsetada, kuna hape hävitaks kopsud. See lahustub siiski vees ning saab seda ka süstida.
P a ra t s e ta m o o l (p -a ts e e ta m in o fe n o o l) 35 p-Aminobensoaat (PABA) PABA (p-aminobensoehape; joon. 43) on vees halvastilahustuv kristalliline substants. Ta on Joon. 43 vitamiin foolhappe eelühend. Mõningaid PABA karboksüülestreid kasutatakse lokaalanesteetikumi- H2N COO- dena (anestesiin, novokaiin jt). Novokaiin lahustub vees väga hästi ja tema metabolism organismis on p-Am inobensoaat (PAB A) kiire, mistõttu teda saab lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt manustada. O Sulfanüülamiidid on ravimid, mis on p-amino- H 2N C O C 2H 5 benseensulfohappe (sulfanüülhappe) derivaadid. Sulfanüülhape tekib PABA karboksüülrühma asen- Anestesiin damisel sulforühmaga
See tähendab, et närviimpulss loob end perioodiliste vahemaade järel piki aksoni membraani ikka ja jälle. Närviimpulss saab kulgeda vaid ühes suunas, sest seljataha jääv membraani pind taastab oma puhkeolekut, läbides hüperpolarisatsiooni ja refraktsiooni faase. Tetrodoksiin on loomne mürkaine, mis blokeerib närvisüsteemis kõik võimalikud närviimpulsid, istudes pingetundlikesse Na kanalitesse, nii et need ei saa enam avaneda. Lokaalsed anesteetikumid novokaiin ja lidokaiin blokeerivad samuti pingetundlikud Na kanalite kaudu närviimpulsside kulgemise kesknärvisüsteemi. Müeliniseerimata närvikiududes liigub närviimpulss pideval moel. Müeliniseeritud aksonis on impulsi liikumise kiirus suurem tänu pingetundlike ioonkanalite ebaühtlasele jaotusele ja nn saltatoorsetele ülehüpetele aksoni müeliniseeritud lõikudest. Närviimpulsi liikumise kiirus sõltub müeliinkesta olemasolust, aksoni läbimõõdust ja kehatemperatuurist.
Selle toote järele tekkis nõudlus ning tootmine võttis tööstusliku kuju. Siit omakorda jõuti kõikvõimaliku täpsemat keemilist sünteesi nõudva toodangu kaasarvatud ravimid, koevärvid jms juurde. Varsti pärast 1900. aastat suudeti sünteesida juba selliseid alkaloide nagu atropiin, kokaiin ja nikotiin. Selgeks oli saanud nende ühendite struktuur ning nüüd püüti luua looduslike ühendite lihtsamaid analooge. Nt novokaiin kohalik tuimesti on kokaiini sarnane, kuid kergemini sünteesitav aine. 19. sajand siiski oli veel nö ,,ekslemise" aeg. Nii mõnedki keemilised ühendid, nt aspiriin, mis sünteesiti juba 1852, kuid mille raviomadused said tunnustuse alles 1899, pidid ootama oma aega, et leida koht meditsiinis. Uute ühendite loomine ja arstiteadusse kaasahaaramine oli niisiis veel juhuslik. Keemia kõrval sai 19. sajandil (selle lõpus) oluliseks farmakoloogiat edasi viivaks jõuks