Inimeste seas on alkohol olulist rolli mänginud juba meeletult pikka aega. Veini osati teha juba 5000-6000 aastat eKr. Sealt ajast pärinevad ka siiamaani tuntud ladinakeelsed väljendid nagu nt in vino veritas ja samuti on sõna alkohol tuletatud meeletult ammu araabia keelest- al kuhl, mis tähendas püssirohtu. Alkoholidele on iseloomulik sõnalõpp ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Alkoholid võivad olla nii vedelad kui ka tahked, olenevalt süsinikuahela pikkusest. Süsinikuahela pikenedes alkoholide lahustuvus vees väheneb. Alkoholide täielikul põlemisel tekivad süsinikdioksiid ning vesi. Samuti oksüdeeruvad inimese organismi sattunud alkoholid maksas leiduva ensüümi toimel aldehüüdiks ja veeks. Tuntumad alkoholid on näiteks metanool, mis on tuntud ka puupiirituse nime all ja etanool, mida tuntakse argielus lihtsalt piiritusena. Metanool kuulub väga mürgiste alkoholide alla ning 20-30 grammi puhast alkoholi võib osutuda surmavaks
2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi: – näidatakse süsinike vahel olevad sidemed – ei näidata sidemeid süsinike vahel 3) Graafiline kujutis (kiirkiri) Süsinikuahel näidatakse murdjoonega, milles iga kriips kujutab kahe aatomi vahelist sidet. Vesinikuaatomeid ei märgita. 4) Summaarne valem Näitab milliseid aatomeid ja kui palju on aines. Süsinikuahela kuju Süsinikuahel võib olla – hargnemata – hargnenud – tsükliline 2. Alkaanid ja nende nomenklatuur Alkaanid on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest ning kus süsinikuaatomite vahel esinevad ainult üksiksidemed. Asendusrühm Asendusrühm on orgaanilistes ainetes molekulide struktuuriga seotud mõiste – aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3-propaantriool (glütserool) Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O
See tähendab, et süsinikul on 3 ühtlustunud energiaga orbitaali. Alkeen- süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks Alküün-süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks Kaksikside--side +-side Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest kahelpool kaksiksideme tasapinda 3. Polümerisatsioon on molekulide omavaheline liitumine pikkadeks ahelateks. Polümerisatsiooni aste näitab elementaarlülide arvu. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriüksustest(elementaarlülidest) 4
Kaksikside side, mis koosneb kahest samale poole suunatud üksiksidemest. Kolmikside side, mis koosneb kolmest samale poole suunatud üksiksidemest. Süsinikahel kui süsinikud on järjest seotud. Tsükkel keemiliste elementide ahel, mille otsad on omavahel seotud, kinnine ahel. Polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. 2. Milline võib olla süsinikuahela kuju molekulis? Võib olla sirge, siksakiline, võib olla hargnenud, võis olla tsükliline, mõjutab oluliselt vastava alkaani omadusi. 3. Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Kuna nad moodustavad üksteisega väga pikki ja püsivaid ahelaid. 4. Mitut sidet on tavaliselt süsiniku aatomil (ja lämmastiku, hapniku, vesiniku aatomil) ja teha joonised süsiniku võimalike olekute kohta molekulis. Süsinikul on 4 sidet.
Metaanhape ehk sipelghape (mürgine, terava lõhna ja toimega ) ( Kasutatakse keemiatööstustes ja ka sipelgate kahjuritõrveks) Etaanhape ehk äädikhape (pole mürgine, külmub 16C kraadi juures) (Kasutatakse tööstustes lahustina ja paljudes keemiatööstustes saaduste valmistamiseks.) Karboksüülhapped: on aine, mis sisaldavad hüdroksüülrühma, karboksüülrühma ja karbonüülrühma. (Füüsikalised omadused: kõrged keemistemperatuurid, vedekas, tahkes olekus, süsinikuahela pikenedes väheneb vees lahustuvus ja kahaneb ka tihedus, happemolekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid) (keemilised omadused: reageerimine: metallidega, aluseltiste oksiitidega, leelistega, nõrkade hapete sooladega) Aminohapped: on karboksüülhapped, mille alküülrühmas on üks või mitu vesiniku asendatud aminorühmaga. (Füüsikaalised omadused: tahked kristallsed ained, lahustuvad hästi vees, kõrge sulamistemperatuur)
· Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on setud
halogeeni aatomi(tega).
· Ahelisomeerid- erinevad süsinikuahela ehituse poolest
· Asendisomeerid süsinikuahel sarnane, aga erinevad halogeeni asetuse poolest.
· Halogeenide füüsikalised omadused:
o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
KARBOKSÜÜLHAPPED. Karboksüülhapete tunnuseks on R COOH hape. 4 3 2 1 NT: CH3 CH2 CH2 COOH - butaanhape. Nende hapete lahustuvus väheneb süsinikuahela pikenedes. Karboksüülhapetel on süsiniku ja vesiniku vahelised sidemed väga tugevad. Karboksüülhapped on kas vedelad või tahked. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped on ohutud. Lahustuvad karboksüülhapped on mürgised. KARBOKSÜÜLHAPPEID 3 2 1 CH3 CH2 COOH propaanhape 4 3 2 1 CH3 CH CH2 COOH 2-klorobutaanhape ! Cl
siis see muudab ka aine omadusi. Isomeeriaks nimetatakse nähtust, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid esineva ehituse tõttu erinevad omadused. Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid nimetatakse isomeerideks. Isomeeria liigitus: 1) STRUKTUURIISOMEERIA isomeerid erinevad üksteisest aatomite omavaheliste seoste poolest. a) ahelaisomeeria süsinikuahela kuju on erinev b) asendiisomeeria kordsed sidemed või funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinike ja paigutusega süsinikuahela korral erinevalt c) funktsiooniisomeeria - ainetel on erinevad funktsionaalrühmad 2) STEREOISOMEERIA aatomid on molekulis seotud ühtemoodi, kuid neil on erinev ruumiline paigutus. Struktuuriisomeeria alaliigiks on geomeetriline ehk cis-trans-isomeeria, mille korral paiknevad aatomiterühmad kaksiksideme tasapinna suhtes erinevalt.
10 deka C10H22 2Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga 3Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari moodustumise tõttu) 4Vesilahused ei juhi elektrit 5Keemilised reaktsioonid kulgevad üldiselt aeglaselt 6Lagunevad juba 400 0C juures 7Põlevad (saadustena on alati CO2 ja H2O) alkaanide füüs. omadused *Alkaanide omadused (tihedus, agregaatolek, keemistemperatuur, sulamistemperatuur) sõltuvad süsinikuahela pikkusest. Sama süsiniku arvu kuid harngenud ahela korral on temperatuurid väiksemad: *1-4 süsinikku on gaasiline *5-16 süsiniku on vedel *17-... süsinikku on tahke *Üldiselt on: hüdrofoobsed (vett-tõrjuvad, sest puuduvad osalaengud, mis tekivad -O ja N sidemete korral) suuremad esindajad 1) Metaan CH4 Lõhnatu, värvusetu gaas, maagaasi peamine koostisosa (84-98%). Tekib organismide lagunemisel hapnikuvaeses keskkonnas.
Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi
Dekaan C10H22 Dekeen C10H20 Deküün C10H18 Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). CH3CH3 (etaan) -> CH3COOH (etaanhape). Palju on kasutusel ka triviaalnimetusi, eriti biokeemias. Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on neil ka kõrgekeemistemperatuur ning normaaltingimustel on nad vedelad või tahked. Süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud. Keemilised omadused Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. Sellest tulenevalt on karboksüülhapped alkoholidest ja fenoolidest tugevamad happed
Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: · CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) · CH3CH2OH etanool · CH3CH2CH2OH propanool · CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: · HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool · HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3-propaantriool (glütserool) 4 Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid.
vedelgaas ehk baloongaas saadakse toornaftast karkkimise teel 13. isomeeria nähtus, kus ainel on ühesugune elementkoostis, kuid erineva ehituse tõttu erinevad omadused Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad üksteisest ? Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina väheneb aga homoloogilises reas süsinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees.Erinevus on see, et 5 -15 liikmeni on toatemperatuuril vedelas ja alates 16 liikmest heksadekaanist- on alkaanid tahkes olekus. Alkaani molekuli ehitus, tetraeedrilise süsiniku moodustumine (sp3 süsinik), miks ei ole alkaanide ahelad sirged, vaid sik-sakilise kujuga ? Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus ühe süsiniku aatomid on seotud nelja kovalentse üksiksidemega teiste aatomitega.
vedelgaas ehk baloongaas saadakse toornaftast karkkimise teel 13. isomeeria nähtus, kus ainel on ühesugune elementkoostis, kuid erineva ehituse tõttu erinevad omadused Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad üksteisest ? Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina väheneb aga homoloogilises reas süsinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees.Erinevus on see, et 5 -15 liikmeni on toatemperatuuril vedelas ja alates 16 liikmest heksadekaanist- on alkaanid tahkes olekus. Alkaani molekuli ehitus, tetraeedrilise süsiniku moodustumine (sp3 süsinik), miks ei ole alkaanide ahelad sirged, vaid sik-sakilise kujuga ? Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus ühe süsiniku aatomid on seotud nelja kovalentse üksiksidemega teiste aatomitega.
b. Struktuursed polüsahhariidid: tselluloos ja kitiin c. Varupolüsahhariidid: tärklis ja glükogeen d. Glükoosaminoglükaanid Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud Süsivesikudpolühüdroksü aldehüüdid ja ketoonid Ühendite klass, mis stöhhiomeetriliselt on vaadeldav kui süsiniku hüdraadid Glükoos C6(H2O)6 Funktsionaalrühmad: CHO C=O ja OH Klassifikatsioon: ·Süsinikuahela pikkus ·C=O rühma asukoht ·Stereokeemia MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud OLIGOSAHHARIIDID ehk liitsuhkrud 2 või enam (kuni mõnikümmend) monosahhariidi jääki POLÜSAHHARIIDID pikad, lineaarsed või hargnenud monosahhariidi jääkidest koosnevad ahelad. Oligo ja polüsahhariidides on suhkrujäägid seotud glükosiidsidemega Sahhariidide funktsioonid
· Liht e. sümmeetrilistes eetrites on mõlemad radikaalid ühesugused Ketoonid: Ained, milles karbonüülrühm (ka ketorühm -CO-) pole vahetult R-O-R, sega e. mitte-sümmeetrilistes eetrites aga erinevad R1-O-R2. seotud ühegi vesiniku aatomiga. Aldehüüdid: Ained, milles karbonüülrühm on seotud vähemalt ühe vesiniku · Eetreid, milles hapnikuaatom ühendab ühe süsinikuahela kahte aatomiga. Aatomite rühmitust H-C=O kutsutakse ka aldehüüdrühmaks ja süsinikuaatomit nimetatakse epoksü-ühenditeks. märgitakse lihtsustatult -CHO Nimetused : sama süsinike arvuga süsivesiniku nimetus + -aal. · Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter ja Füüsikalised omadused :
Küll on aga need gaasid olulised naftakeemia produktid. Kasuta jällegi suurendusklaasi, et vaadelda kolonni tipus toimuvat. 129.Laboris tehtud destillatsioonil jäi kolbi suur hulk masuuti. Selle väärtustamiseks on välja töötatud termilise krakkimise tehnoloogia, kus pikad süsivesiniku molekulid lõhutakse lühemateks ning suureneb madalal temperatuuril keevate fraktsioonide ehk lühema ahelaga süsivesinike osakaal. 130.Krakkimisel lüheneb süsivesiniku süsinikuahela pikkus. Pane tähele, et reaktsioonil tekib üks kaksiksidemega molekul. Seda reaktsiooni viiakse läbi kõrgel temperatuuril reaktoris, kus katalüsaatoriks on alumiiniumoksiid. Vajadusel liigu tagasi ja korda seda slaidi. 131.Reaktorisse saabuvad pika süsinikuahelaga süsivesiniku molekulid. Nende kokkupuutel reaktori seinale kantud katalüsaatoriga toimub süsinikahela katkemine ja tekivad väiksemad molekulid.
Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr > CH3CH2Br + H2O Nimetused OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: * CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) * CH3CH2OH etanool * CH3CH2CH2OH propanool * CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: * HOCH2CH2OH 1,2etaandiool * HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3propaantriool (glütserool)
Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel dimeerideks (kahekaupa paarideks) ja nii isegi moodustada ahelaid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Väikese süsiniku aatomite arvuga karboksüülhapped on veest tihedamad, kuid süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees ja nad muutuvad veest kergemaks. Karboksüülhapete toksilisus on seotud nende happelisusega. Nimelt vees mittelahustuvad karboksüülhapped ei saa organismi sattununa oma happelisust ilmutada, kuna nad ei saa vees dissotseeruda ioonideks. Sel põhjusel on need ka ohutumad. Mõned karboksüülhapped on aga väga mürgised, kuna võivad organismis muutuda toksilisteks aineteks
see muudab ka aine omadusi. Isomeeriaks nimetatakse nähtust, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid esineva ehituse tõttu erinevad omadused. Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid nimetatakse isomeerideks. Isomeeria liigitus: 1) STRUKTUURIISOMEERIA isomeerid erinevad üksteisest aatomite omavaheliste seoste poolest a) ahelaisomeeria süsinikuahela kuju on erinev Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 15 b) asendiisomeeria kordsed sidemed või funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinike ja paigutusega süsinikuahela korral erinevalt c) Funktsiooniisomeeria - ainetel on erinevad funktsionaalrühmad
Cis-rasvhapped ei ole sirge ahel, seetõttu ei saa neid nii tihedalt pakkida ja rasv on vedel. Muudetakse trans-rasvhapeteks, mis on sirgemad (jõnks kurvi asemel) ja on tahkemad. Kunstlikud trans-rasvhapped kipuvad ladestuma, kuna organism ei oska neid lõhustada, looduslikud trans-rasvhapetega seda probleemi pole. Asendamatud rasvhapped: Ω-6 – linoolhape (C18:2) ja arahidoonhape (C20:4) ja Ω-3 – α-linoleenhape (C18:3) Ω-rasvhapete kaksiksideme asukohta loetakse süsinikuahela algusest, mitte karboksüülrühmast. 4 Oluline on just Ω-6:Ω-3 suhe. Soovitavalt 2:1 – 4:1. Ω-rasvhapped on põletiku mediaatoriks. Ω-6 tekitab tugeva, leemendava põletiku, Ω-3 aga normaalse – seega Ω-6 RH ülekülluse korral muutuvad põletikud palju tõsisemaks. Enamasti pole puudust – probleem on pigem õige vahekorra hoidmises. Rasvade ülesanded: toitainete transport läbi membraanide, naha kaitsefunktsion, põletike
1,1-dikloro-3,3-dimetüülbutaan 3. Hapnikku sisaldavad orgaanilised ühendid 3.1. Alkoholid Orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (--OH). Alkoholidel on järelliide ool. Kasutada võib ka hüdroksüülrühma puhul eesliidet hüdroksü. Üldvalem: R-OH, CnH2n+1OH OH rühm ei pruugi olla süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Nimetuste andmisel kehtivad üldised printsiibid: mitme hüdroksüülrühma kordust näidatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne, tüviühend numereeritakse (andes põhirühmadele väikseimad kohanumbrid) ja asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras). Mitmealuseliste alkoholide puhul kasutatakse lõppusid -diool, -triool, -tetrool jne.
Piimhappekäärimisel toimub suhkru lõhustumine piimhappebakterite mõjul ja moodustub piimhape. Etanoolkäärimisel lõhustub suhkur pärmseente toimel ning moodustuvad alkohol ja süsihappegaas. Käärimise tulemuseks on suhteliselt energiarikaste lõpp-produktide teke - näiteks etanool, piimhape, võihape jt. 4. Tsitraaditsükkel. Tsitraattsüklis viiakse lõpule glükoosist pärineva süsinikuahela oksüdatiivne lõhustamine. Protsess toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. Pärast atsetüül-CoA teket püoviinamarihappest algab tsükliline muundumiste protsess, mille käigus viiakse lõpule glükoosist pärineva süsinikuahela oküdatiivne lõhustumine. Kõneall olev tsükkel kulgeb üle sidrunhappe, millest ka tsükli nimi. Tsükli alguseks on kondensatsioonireaktsioon oblikäädikhappe ja atsetüül.CoA vahel. Selle
Joonis vihikus. Käärimine anaeroobne glükolüüs, oksüdatiivne dissimilatsioon, mille tulemusena vabaneb energia. Käärimisi eristatakse vastavalt valdavate lõppsaadste järgi. Piimhappekääritamine, etanoolkääritamine. Käärimine = Püruvaat --- Atseetaldehüüd --- etanool Eraldub CO2 lisandub NADH 3. Püruvaadi aktiveerimine ja tsitraaditsükkel. Tsitraadi tsüklis viiakse lõpule glükoosist pärineva süsinikuahela oksüdatiivne lõhustamine. Protsess toimub mitokondri maatriksis. Toimub kaks korda, kuna glükolüüsil tekkis 2 püruvaati. Püruvaat --- Atsetüül-CoA --- sidrunhape (tsitraat) ---- alfa-ketoglutanaat ----- suksinüül CoA --- suksinaat (merevaikhape) ---- fumaraat ---- malaat (õunhape)---- oblikäädikhape -----atsetüülCoA. Kokku tekib tsitraaditsüklis 24 ATP 4. Glüoksülaaditsükkel.
Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest. · Lenduvad rasvhapped (äädikhape ja teatud määral ka võihape) osalevad lühiahelaliste (C4 ... C14) rasvhapete loomes, kusjuures esialgset süsinikuahela pikkust kasvatatakse äädikhappe liitmisega esmasele baasahelale. · Sellega on seletatav ka piimarasva enamiku rasvhapete süsinikuahela paarisarvuline pikkus. · Koguseliselt kuni 45% piima rasvhapetest pärineb vatsaseedes tekkivatest äädik- ja võihappest. · Äädikhapet (atsetaatidena) kasutatakse selleks 90% ulatuses ja võihapet (butüraatidena) 10% ulatuses.
vatsas. Loeng 21.10.08 Lipiidide seede Kuna lipiidid on veeslahustamatud, siis tuleb need organismis lahustavaks muuta. September-detsember 2008. a. Lipiidid jagatakse liht- ja liitlipiidideks. Liitlipiidid on samas ka rasvad. liitlipiidid Glükolipiidid fosfolipidid Lipiidide omadusi määrab esiteks glütserooliga liitunud rasvhapete süsinikuahela pikkus. Rasvade hüdrolüüs Rasvade hüdrolüüs on universaalne taimedes, bakterites, loomorganismides. Lihtmaolistel loomadel algab rasvade hüdrolüüs kaksteistsõrmiksooles, kuhu liigub kõhunäärme-pankrease ensüüm lipaas. Lipaas lagundab triglütseriidi 2-monoglütseriidiks. Glütserool imendub verre kas lühikese ahelaga rasvhapped C4-C10 imenduvad otse verre ning lagundatakse kiiresti ATP- tootmise eesmärgil, seetõttu mete kõhu peal neid rasvhappeid ei ole
rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest. · Lenduvad rasvhapped (äädikhape ja teatud määral ka võihape) osalevad lühiahelaliste (C4 ... C14) rasvhapete loomes, kusjuures esialgset süsinikuahela pikkust kasvatatakse äädikhappe liitmisega esmasele baasahelale. · Sellega on seletatav ka piimarasva enamiku rasvhapete süsinikuahela paarisarvuline pikkus. · Koguseliselt kuni 45% piima rasvhapetest pärineb vatsaseedes tekkivatest äädik- ja võihappest. · Äädikhapet (atsetaatidena) kasutatakse selleks 90% ulatuses ja võihapet (butüraatidena) 10% ulatuses. · Kuna äädikhapet moodustub eriti rohkesti koresööda vatsakäärimisel, siis koresöödaga
Antud õppevahend hõlmab meditsiinilise biokeemia kursuse sissejuhatava osa, mis on vajalik biomolekulide ehituse ja funktsioonide ning nende metabolismi mõistmiseks. 4 1 Orgaaniliste ühendite klassifikatsiooni põhialused Orgaanilisi ühendeid iseloomustab suur struktuurne varieeruvus, mistõttu neid on klassifitseeritud erinevate põhimõtete alusel. Kõige üldisem klassifikatsioon baseerub: • süsinikuahela (-skeleti) ehitusel; • funktsionaalse (-te) rühma (-de) olemasolu arvestamisel. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon süsinikuahela ehituse järgi (joon. 1): Joon.1 O R G AAN ILIS ED Ü H EN D ID (naturaalsed/sü nteetilised)
Tasakaalustatud segatoidu sööval on lämmastiku ringlus tasakaalus. Tasakaalustatud toitumine tagab, et praktiliselt kogu lämmastik pärineb toiduvalkudest. Väljutav lämmastik lahkub inimkehast põhiliselt aminohapete metabolismi lõpp- produktidena. 48. Aminohapete üldine ainevahetus On kudedes toimuva valguainevahetuse olulisimad substraadid. Neist sünteestakse: valku, ensüüme, nukeiinhappeid, hormoone jne. Võimalik kasutada ka enegeria saamiseks süsinikuahela oksüdeerimisel. Vere aminohapete (AH) sisaldus on võrdelmisi püsiv.Tasakaalu võimalik lühiaegselt höirida AH viimisega verre või proteiinirikka ratsiooniga. Ainevahetuslike aminohapete peamised allikad: - vatsas mikroobide poolt lõhustamata jäänud valgud -mikroorganismide poolt sünteesitud valgud -vatsavedeliku vabad aminohapped seedenõredega peensoolde jõudnud valgud ja aminohapped. Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea
vaakumis, jäägiks jääb masuut, mis läheb katlakütmiseks või mida destilleeritakse edasi fvaakumis ja saadakse jõuülekande-, silindriõlid ja määrdeõlid. Selle jääk on asfaldi- või pigitaoline ehk bituumen. Pärast esmast destilleerimist tuleb järeltöödelda, kus tuleb puhastada, süsivesinike struktuuri muuta, erinevaid fraktsioone kokkusegada, abiaineid lisada. Masuudi üleviimiseks madalamateks fraktsioonideks, kasutatakse mitmesuguseid süsinikuahela lõhkumise võtteid, üks on näiteks katalüütiline krakkimine, 500 kraadi juures. Saab kogu saagist tõsta 60%ni. Hargnevus suureneb, oktaaniarv kasvab. Temilisel krakkimisel (490kraadi, 2Mpa) tekib palju alkeene, katalüütilisel(510kraadi, o,3Mpa) tekivad areenid. Et bensiinide süsinikuaheldate hargnevust suurendada, siis reformitakse katalüütiliselt 500 kraadi ja rõhu all. Pärast destilleerimist ja krakkimist peab kõrvaldama väävliühendid keemiliste ja
Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape (nn asendamatud rasvhapped), kuna neid inimorganismis ei sünteesita ja peab saama toidurasvadega. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis (süsinikuahela osad on ühel pool kaksiksideme tasandit), mistõttu ahel on kujult väändunud. trans- 25 konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak-kujuga ning seega käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Organismis on nad raskesti metaboliseeritavad, mistõttu neid peetakse südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. Vähesel määral leidub erinevate kudede rasvades ka diatsüül- ja monoatsüülglütseriide.
annaabi.ee 
