Rasvad Mõiste Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. ...
11. Seebistamine e leeliseline hüdrolüüs: CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape) +NaOH -> glütserool + arahhishappe Na sool [CH3(CH2)18COO-Na+]+ olehappe Na sool + linoolhappe Na sool. Happeline hüdrolüüs: CH2(arahhishape)CH(palmithape)CH2(linoolhape) + 3H2O -> glütserool + arahhishape + palmithape + linoolhape Ensümaatiline hüdrolüüs: CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape) + 3H2O (ensüümiks lipaas) -> glütserool + arahhishape + olehape + linoolhape 12. Alkoholina glütserooli ei sisalda vahad, steroidid, isoprenoidid ja prostaglandiinid. Lisaks C, H ja O aatomitele sisaldavad ka N aatomeid fosfoglütseriidid ja sfingolipiidid. Korduvaid C5-ühikuid (isopreeni molekuli jääke) sisaldavad sfingolipiidid ja terpeenid. Arahhidoonhappest sünteesitakse prostaglandiinid. 13. Kolesterool on tsükliline küllastumata ühealuseline alkohol, rakumembraanide minoorne
K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape. · Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkus...
RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit) 2.1 Küllastatud RH · on vaid üksiksidemed · hargnemata · C-aatomid on paarisarvuga (palmithape 16:0, stearhape 18:0) 2.2 Monoküllastamata RH · üks kaksiside · olehape (18:1(9)) 2.3 Polüküllastamata RH (PUFA) · rohkem kui 1 kaksikside · linoolhape (18:2(9,12)), alfa-linoleenhape (18:3(9,12,15)), palmit-, stear-, ole-,arahhidoonhape. Linoolhape ja alfa-linoleenhape on essentsiaalsed happed, sest inimkeha neid ei sünteesi ja peab saama toiduga. Toidus on ka konjugeeritud RH. 2.4 Terminaalse metüülrühma süsinik on sõltumata ahela pikkusest alati -süsinik. -9 ehk n-9 rasvhapped (olehape)
1) ........................................................................................................................................................... stearhape C18 C17H33COOH oktadekaanhape 2) ........................................................................................................................................................... Küllastumata – sisaldavad ka ........................................................ olehape C18 C17H31COOH oktadets-9-eenhape 3) ........................................................................................................................................................... Rasvade nimetamine: Reegel: glütserüül + rasvhapete nimetused, viimase lõpus –aat. 1) kui rasvhapped ühesugused glütserüültrioleaat ........................................................................................................................................................
Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma: -COOH.Koosneb omakorda karbonüülrühmast ja hürdoksüülrühmast.Karboksüülh. on palju, paljud on looduslikud, erinevad üksteisest R-I ehituse ja -COOH arvu poolest.Rasvhapped on kõrgemad karboksüülhapped, nad sisald. enamasti üle 10C aatomi ja see on paarisarv. Asendatud karboksüülhapped R-s on asendatud üks või mitu H aatomit mingi asendusrühmaga. Aminohapped on asendatud karboksüülhapped, kus R-s on üks või mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Peptiidid bioloogiliselt olulised a...
Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke. Pesuained ● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja tahke aine piirpinnale ning paiknevad seal nii, et hüdrofiilne ots on alati pööratud vee keskonna poole.
vedelate taimeõlide hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel(nt. Margariini tegemine õlist) Näited Nimetus Valem Leidumine Kül Butaanhape (võihape) C3H7COOH Piimarasv; las inimhigi tun Palmithape (palmitiinhape) C15H31COOH Loomsed ja ud taimsed rasvad Stearhape (steariinhape) C17H35COOH Loomsed ja taimsed rasvad Kül Olehape (oleiinhape) C17H33COOH Loomsed ja las taimsed rasvad tu Linoolhape C17H31COOH Taimeõlid ma ta Linoleenhape C17H29COOH Linaõli Kasutamine Toidutööstuses: Inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks vajame nii küllastatud kui küllastamata rasvhappeid. Hügieenitarvete tööstuses: Detergentide põhikoostisosa. Näiteks: seep. Keemilised Omadused
Leidub peamiselt loomsetes rasvades, kookosrasvas ja C18:0 Stearhape Küllastatud sheavõis 1,63% Leidub nii taimsetes kui loomsetes rasvades küllaltki C18:1 Olehape 9 suurtes kogustes 16,48+2,68=19,16% Leidub peamiselt taimsetes C18:2 Linoolhape 6 õlides 5,59% Leidub mitmetes taimsetes C18:3 -linoleenhape 3 õlides, eriti seemneõlides 3,25%
· Bensiin · Petrooleum · Parafiin · Puupiiritus · Glütserool CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH) · Atsetüleen CH(kolmikside)CH · Fenool C6H5-OH · Aniliin C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin HCHO · Atsetoon CH3COCH3 · Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n · Glükoos C6H12O6 · Tärklis 3(C6H10O5)n · Tselluloos 3(C6H10O5)n 4. Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi (harj. 3 ja 4 lk 83) 5. Orgaaniliste ainete liigitus ja nomenklatuur (nimede andmine ja valemite koostamine) (harj. 1 10 lk 93 96) 6
6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüümid + palmithape, palmitolehape, stearhape, olehape. 3. Monoküllastamata rasvhappeid sünteesi puhul viiakse esimemne cis-kaksikside palmitaadi või stearaadi molekuli eukarüootides ahela keskele. Polüküllastamata rasvhapped sünteesitakse monoküllastunud rasvhapetest; taimed lisavad uusi kaksiksidemeid 9 ja metüülotsa vahele; loomad lisavad uusikaksiksidemeid 8 või 9 ning karboksüülrühma vahele. 4. Eikosonoidide esindajate rühmadeks on prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid.
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Allpool toodud erinevad karboksüülhapped : HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) C5H11COOH heksaanhape (kapronhape) C6H13COOH ...
Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. Mida kõrgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem. Füüsikalised omadused Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel di...
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Li...
Butaanhape ehk võihape (CH3CH2CH2COOH) Leidub haisvas võis, juustus, parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega, koos magusa järelmaitsega, sarnaneb eetritega, nõrk hape. Pentaanhape ehk palderjanhape ( C4H9COOH) Heksadekaanhape ehk Palmithape (C15H31COOH) Oktadekaanhape ehk Stearhape (C17H35COOH) Palmithapet ja stearhapet leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis, kuid vähem oliivi-, soja- ja kalamaksaõlis. Cis-oktadets-9-eenhape ehk Olehape (C17H33COOH) Olehapet sisaldub ohtralt oliiviõlis ja muudes taimeõlides, kuid samas ka loomsetes rasvades. Cis-oktadets-9,12-dieenhape ehk Linoolhape (C17H31COOH) Etaandihape ehk Oblikhape (HOOCCOOH) Mürgine, leidub spinatis, hapuoblikas, rabarberis. Liigne tarbimine soodustab neerukivide teket. 2-hüdroksüpropaanhape ehk Piimhape (C3H6O3) Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel.
Liitumispolümeer- polümeer tekib monomeeride liitumise tulemusel Polükondensatsioon- polümeeri tekke käigus eraldub väikese molekulmassiga aine Elementaarlüli- monomeerile vastav rühmitus polümeerides Polümerisatsiooniaste- näitab elementaarlülide arvu polümeeris Kopolümeer- tekib mitmest erinevast monomeerist Loodusliku rasva omapära. Nt Looduslikke rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Butaanhape, palmithape, olehape, linoolhape Rasvade füüsikalised omadused. Puhta rasva om. Lahustub orgaanilistes ühendites. Sulamistemp puudub, sest rasv on segumaterjal. Küllastunud rasvhapped on tt tahked, küllastumatud pehme või vedel. Hüdrofoobne osa on suur, C-dest ja H-dest koosnev osa. Rasv ei lõhna, aga rääsunud rasval on iseloomulik lõhn. Värvuseta. Maitseta. Puhas rasv on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade rääsumine
Glütserool propaantriool, propaan 1,2,3triool HOOCC17H35 küllastunud (-) HOOCC17H33 monoküllastumata (=) HOOCCC17H29 polüküllastumata (= = =) omega rasvhape Rasvhapped: Küllastunud- süsinike vahel üksiksidemed Võihape ehk butaanhape C3H7COOH Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID
hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse. 4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis Na, K, tsitraat, Cl, S Mikroelemendid: Fe laktoferriini, transferriini koostises Zn kaseiinis, laktoferriinis
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse monohappeid (metaanhape) ja dihappeid (oblik- ehk etaandihape). Lisaks on olemas ka aromaatseid karboksüülhappeid (bensoehape), küllastumata karboksüühappeid (süsivesinikahelas on mitmekordsed sidemed, näiteks propeenhape ehk akrüülhape) ja hüdroksühappeid (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape). Kõrgemaid karboksüülhappeid, mis sisaldavad 4-20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks. Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks. Paljudel karboksüülhapetel on kasutuses triviaalnim...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Referaat Toitainete tähtsus lapse arengus Koostas: Grupp: Juhendaja: Tartu 2009 1 SISUKORD 1.Toitained...................................................................................................................................4 1.1.Valgud ...................................................................................................................................4 1.2.Süsivesikud ...........................................................................................................................5 1.3.Toidurasvad.......................................................................................................
1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 g...
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembr...
vitamiinid ja pigmendid. Küllastunud ja küllastamata rasvhapped Küllastunud rasvhapete ahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, mistõttu neil on kõrgem sulamistemperatuur ja nad annavad membraanile jäikuse. Küllastamata rasvhappeid ei saa painete tõttu cis- kaksiksidemete juures tihedalt üksteise kõrvale pakkida, mistõttu neil on madalam sulamistemperatuur ja nad annavad membraanidele elastuse. Küllastunud rasvhapped: palmithape, stearhape, arahhishape Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, palmitolehape Struktuure saab esitada graafiliselt, empiirilise valemiga või sümboliga C N:M, kus N on süsinike arv ahelas ja M kaksiksidemete arv rasvhappes. Näiteks olehape C18:1. Triatsüülglütseroolid ehk rasvad On glütserooli estid kolme rasvhappega. Peamiseks energiavaruks, sest: · enimtaandatud süsiniku vorm looduses · ei vaja solvatatsiooni · efektiivselt pakitav On head termoisolaatorid ja tekitavad organismis metaboolset vett. Vahad
CoA ahela pikendamisega - On vajalikud lignotserhappe sünteesiks (müeliniseerumine, närvikude) Küllastamata rasvhapped - Kahe asendamatu PUFA (LA ja ALA) sünteesi inimkehas ei toimu, st neid peame saama toiduga - Palmitaadi ja toiduga saadud linoolhape ning alfa-linoleenhappe baasil suudab inimkeha sünteesida teisi pikaahelalisi küllastamata RH Monoküllastamata - Inimkeha olulisemad on palmitolehape ja olehape - Neid saadakse toiduga ja sünteesitakse ka ise - Olehappe baasil sünteesitakse nervoonhapet (müeliini sfingomüeliinides ja tserebrosiidides) Polüküllastamata - Kasutatakse jälle LA ja ALA baasil - LA sünteesitakse arahhidoonhapet (omega-6) - ALA sünteesitakse EPA, DHA (omega-3) RH oksüdatsiooni regulatsioon Kolm taset 1. Lipolüüsi kontroll a. Adrenaliin, GH kilpnäärme hormoonid aktiveerivad HTL b
4) Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5) Steroidid polütsüklilised ühendid, hormoonid, membraanikomponendid; 6) Vahad -kaitsefunktsioon. Küllastunud rasvhapped (ilma kaksiksidemeta): palmithape, heksadekaanhape. ahelad pakitake kokku tihedamalt, moodustavad jäigema ja rohkem organiseerunud agregaadi nt membraan. Küllastumata rasvhapped (kaksiksidemega): linoleenhape, olehape. ahelad on painduvad, pakitakse vähem organiseerunult ning neil on suurem liikumispotensiaal. Cis-konfiguratsioonis kaksiksidemed looduslikult enamlevinud rasvhapped. Nimetus: C arv, lisatakse lõppu -hape, küllastumata rasvhappe puhul näidatakse kaksiksideme asukohad. 2. Neutraalse lipiidi mõiste. Triatsüülglütseroolid: struktuur ja funktsioonid. Miks peamine energiavaru? Vahad struktuur, roll, esindajad.
Lipiide klassifikatsioon: Rasvhapped – on atsüklilised monokarboksüülhapped, mille molekuli süsinikuskeletti kuulub tavaliselt 12-34 süsiniku aatomit. Kõige levinumad on 16 ja 18 süsinikuga rasvhapped, seevastu vähema kui 14 ja suurema kui 20 süsiniku aatomite arvuga ühendid on suhteliselt haruldased. Rasvhapped jagunevad küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvahapeteks. Küllastunud rasvhape on palmithape ja stearhape, monoküllastumata on olehape ning polüküllastumata linoolhape. Vahad – vahadena käsitletakse pikaahelalisi rasvhapete ja pikaahelaliste alkoholide estreid. Füüsikalis-keemiliselt omadustelt on vahad vees lahustumatud plastilised ühendite segud. Nende lahustamiseks tuleb kasutada alkohole, atsetooni või eetrit. Sõltuvalt keskkonna temperatuurist ja keemilisest koostises on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Vahade sulamistemperatuur on 60-100°C. Erinevalt rasvadest vahad sisuliselt ei rääsu
H3C COOH form (CHCl3) või kloroetaan (etüülkloriid, CH3CH2Cl). Inimkehas on mitmeid küllastamata alifaatseid orgaanilisi O leh a p e (1 8:1 9 ) ühendeid. Näiteks kõrgemad küllastamata rasvhapped nagu olehape (joon. 3), linoolhape, linoleenhape, arahhidoon- (p alm ith ap e ja s tearh ap e o n hape. in im o rg an ism i p õ h ilise d k ü llasta tu d rasv h a p p e d ; o leh ap e o n k esk n e m o n o kü llasta m ata ras v h ap e) Tsüklilised orgaanilised ühendid Karbotsüklilised orgaanilised ühendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
