odava lahenduse puhul (lisaläätsede või/ja macro rõngastega) Osadel tavaobjektiividel on olemas lisaks ka nn. macrofunktsioon. Sellega saab lisaks tavalisele piltidele ka macrovõtteid teha. Sellisel juhul on mõteks uurida ,et kui suure suhtarvuna on see macrofuntsioon. 1:1 tähendab et pidistatav ese on sama suur kui ta tegelikkuses ehk objekt kujutatakse filmil täies elusuuruses. (7 lk 14) Joonis 5. Erinevad objektiivid. 1.2.3 Statiiv Inglise keeles tripod ning tuleneb kreeka keelsest sõnast tripous, mis tähendab kolme jalga. Statiivi kasutatakse, et tagada stabiilsus pildistamisel. Tema miinuseks on kogukus ning raske kaasas kanda. Saab kasutada nii kompakt- kui ka peegelkaameratega. (vt Joon.6) Joonis 6. Statiiv erinevas asendis. 1.2.4 Välklamp Kasutatakse, et tekitada kunstvalguse välku, mis aitab valgustada pildistatavat tumedas ümbruskonnas. Digikaameratel on välk sisse ehitatud, kuid müüakse juurde ka
(ca 2m) 13. Reaktiive ei valata anumasse tagasi. 14. Kork tuleb lauale asetada alati tagurpidi. 2. Laborinõud Klaasnõud Katseklaas - Lihtsate katsete sooritamiseks Keeduklaas - Lahuste valmistamine, lühiajaline säilitamine Kolb/Kolvid - Seisu-, Kooniline-, Ümarkolb / Lahuste valmistamine, lühiajaline säilitamine Lehter - Filtrimiseks, vedelike valamiseks Jaotuslehter - Vedelike lahutamiseks (eraldamiseks) Statiiv - Katseklaaside hoidja Mensuur - Vedelike ruumala mõõtmiseks Mõõtesilinder - Vedelike ruumala mõõtmiseks Mahtpipett - Ühe kindla ruumalakoguse mõõtmiseks Mõõtepipett - Mitmesuguste vedelikukoguste TÄPSEKS mõõtmiseks (NB! Kõige täpsem) Bürett - Mitmesuguste vedelikuhulkade TÄPSEKS mõõtmiseks Mõõtekolvid - Kindla kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks Spaatel - Tahkete ainete tõstmiseks Areomeeter - Vedelike tiheduse mõõtmiseks
Andre Roden 27.09.15 1. Eesmärk HCl ja NaOH lahuse kontsentratsiooni kindlaksmääramine tiitrimise abil. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3), mõõtesilinder (250 cm³ ) 2) Kemikaalid: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, uuritava kontsentratsiooniga NaOH lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Loputasime pipeti töölahusega. Pipeti abil mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 hapet. Seejärel lisasime 3 tilka indikaatorit (ff). Lahus jäi värvusetuks. Järgnevalt tilgutasime büretist leelise NaOH( 0,1004 mol /dm 3 ¿ lahust HCl happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Kordasime katset kolm korda, kuni mõõdetud leelise koguste
Hapnik on üks levinuimaid elemente Maal. Hapniku kasutavad suurem osa elusolendeid hingamiseks. Hapniku kohta ma ise väga palju ei tea. Veel vähem selle saamise kohta. Üks asi, mida ma teadsin varem oli veel see, et hapnik on vajalik põlemiseks. [1] Eesmärk Katse eesmärk saada ja tõestada hapniku kaaliumnitraadi kuumutamise teel Hüpotees Katse käigus eraldub KNO3 st O2 2KNO3 -> 2KNO3 + O2 Vajalikud vahendid piirituslamp katseklaas statiiv salvrätik käpp muhv KNO3 pird Katse käik · Pandi kokku statiiv. · Pandi katseklaasi kaaliumnitraati (KNO3) ~2cm3 · Süüdati piirituslamp 3 · Kuumutati kaaliumnitraati kuni selle sulamiseni ja jätkati kuumutamist kuni gaasimullide eraldumiseni · Süüdati pird
Vedru jäikuse määramine Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Vedru, mille jäikust mõõdetakse,, deformeerivad koormised, mõõtejoonlaud, statiiv, elektroonilised kaalud. Katse nr. Riputatud F l k koormiste mass 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Vigade arvutus: Lõppvastus: Laboratoorse töö protokoll Kaldpinna kasuteguri määramine Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b
hea ja kõik sai sõbralikult lahendatud. Halvasti läks ka see et alguses ei saanud päris täpselt aru kuhu pidi algselt vee panema ja panime selle kahjuks valesse nõusse. Järgmine kord peaks võtma seda tööd ka tõsisemalt ja tegema rohkem märkmeid vihikusse ja joonistama suuremad pildid. Tööjaotuse võiksime kokkuleppida juba enne töö alustamist. Katse 2. Aurutamine 1. Eesmärk Katse eesmärgiks oli eraldada vees lahustuv tahke aine vedelikust. Vahendid : * rõngas * statiiv * portselan kauss * muhv * piirituslamp * soola ja vee lahus 3. Katse käik Kõigepealt kinnitasin juuksed ja siis alustasin katse käiguga,et juuksed ei jääks ette ega ei süttiks. Seejärel kinnitasin rõnga muhviga statiivi külge täpselt nii madalale et piirituslambi ja rõnga vahe oleks üks näpp et leek ulatuks kausini. Siis panin kausi rõngale ja kallasin peale lahuse. Järgmisena ootasime millal õpetaja süütaks piirituslambi ja lükkasime ettevaatlikult selle kausi alla
Andre Roden 09.10.2015 arvestatud: 1. Töö eesmärk Saaremaa Vee kareduse määramine tiitrimise abil ja kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Suur kooniline kolb (500 cm³), 2 koonilist kolbi (250 cm³), 3 büretti (25 cm³), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter, pipett (100 cm³), pipetipump, statiiv, keeduklaas, lehter. 2) Kasutatud ained: Saaremaa vesi ( gaseerimata), 0,1 M soolhape, 0,0025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp), kromogeenmust ET-00. Tiitrimine: 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin pipetti (100 cm³) kaks korda uuritava veega. Uuritavaks veeks oli OÜ Saare Foods- i toode nimega Saaremaa Vesi. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega.
Laborinõud VIII klassile Purgid ainete hoidmiseks Kõik nõud peavad olema kaanega suletavad Purgid ainete jaoks Aine 1 Aine 2 Aine 3 Aine 4 Katseklaas Keeduklaas Erlenmeyeri ehk kooniline kolb Seisukolb Ümarkolb Mõõtkolb Mõõtkolb Mensuur Lehter Jaotuslehter Bürett Pipett Jahutid Liebig Graham Allihn Kuuljahuti Uhmer Statiiv Kinnitusklambrid Rõngad
Termistori takistuse sõltumine temperatuurist. 1.Töö ülessanne: Mõõta termistori takistus mitmesugustel temperatuuridel ja kanda tulemused graafikule. 2. Töö vahendid: a)Juhtmed e)Anum veega b)Oommeeter f)Pooljuht seade c)Termomeeter g)Statiiv d)Pliit h)Vooluallikas 3.Töö käik: a)Koostada katseseade b)Soojendada pliit ja asetada sinna anum veega(algtemperatuur 10 °C ) c)Märkida iga 10 °C järel üheaegselt temperatuur ja määrata takistus. d)Vett soojendada kuni 90 °C ´ni e)Koostada tabel ja graafik. Temperatuur °C 10 20 30 40 50 60 70 80 90 95 Takistus R() 1350 1300 1250 1150 1050 950 760 600 500 450
põhjustab püsiva värvimuutuse kolvis. Tiitrimist korrata 3-4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1 ml. Nendest tulemustest võtta aritmeetiline Töövahendid: Statiiv muhvi ja käpaga, bürett Mohri näpitsaga, koonilised kolvid, keskmine. Juhul, kui erinevused on suuremad, tehakse täiendavad määramised, mõõtsilinder. kuni saadakse usaldusväärsed tulemused. Paralleelmääramiste eel vaadata, kas büretis on piisavalt kompleksoon III lahust. Töö käik.
Seebi valmistamine Katsevahendid: · 5g sulatatud searasva · 10ml etanooli · 5ml kraanivett · 3-4g naatriumhüdroksiidi · 20ml NaCl lahust · Suur kolb · Väike keeduklaas · Statiiv · Piirituslamp · Filterpaber Katse käik: · Paigutasime kolbi statiivi külge. · Panime suurde kolbi umbes 5g sulatatud searasva. · Lisasime kolbi 10ml etanooli. · Lisasime kolbi 5ml vett. · Lisasime veel 3-4g naatriumhüdroksiidi. · Sulgesime kolbi korgiga. · Süütasime kolbi alla asetatud piirituslambi. · Alguses liigutasime piirituslampi, et kolvis olev segu ühtlasemalt soojeneks. Teinud seda mõnda aega, jätsime piirituslambi paigale.
Laboratoorne töö nr. 5 Elektrotrontahhümeeter, nurkade mõõtmine Enne tahhümeetriga töö alustamist tuli avada statiiv ühte klassiruumi põrandale märgitud punkti (PP-3), asetades statiivi jalad selleks ettenähtud aukudesse, seejärel kinnitada tahhümeeter kinnituskruviga statiivi külge. Peale seda tuli instrument loodida, kasutades selleks tahhümeetri küljes olevat vesiloodi. Selleks tuli esmalt tahhümeeter pöörata nii, et vesilood paikneks kahe alusetõstekruviga. Neid kahte kruvi üheaegselt ja vastassuunaliselt keerates saime vesiloodi mulli keskele
mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Kasutatud valemid: ( P ü ld−PH 2O )∗V∗T ˚ V °= P ˚∗T V ° × M Mg M= Vm Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk Mg. Seade gaasi mahu mõõtmiseks- statiiv, 2 ristmuhvi, 2 klambrit koos pehmendustega, 1 katseklaas, 1 kummivoolik, 2 büretti; väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katseandmed. Õhutemperatuur to=22,0o =295o Õhurõhk p=103300 Pa = 774,8 mm Hg Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 11,30 ml Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2=2,75 ml Eraldunud vesiniku maht V=|V2-V1|= 8,55 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. V=|V2-V1| => V= |11,30ml-2,75ml|= 8,55 ml
3 47 Töö eesmärk: Arvutused: Leida katsete abil tetraklorometaani 1) Keskmine keemistemperatuur keemistemperatuur 46+ 45+47 Töövahendid: = 3 = 46 3 katseklaasi, tetraklorometaan, klaas kapilaari tükid, termomeeter, Veaarvutus: statiiv, gaasipõleti CCl4 tegelik keemistempertuur = Töökäik: 76,72 °C Kuiva katseklaasi valati 3-4 ml Absoluutne viga = 76,72 °C – 46 = tetraklorometaani ja lisati mõni 30,72 klaaskapilaari tükk ühtlase keemise Suhteline viga = 30,72 / 76,72 * 100 saavutamiseks. = 40% Katseklaas suleti avatud korgiga, mida läbis termomeeter. Termomeetri alumine ots jäi ainest 3 cm välja. Järeldus:
4.1 Levik looduses: Levinuim element Maal (~50% maakoore massist) Lihtainena O2 (21% ruumalast) Osoonina O3 atmosfääri ülakihtides Ühendite koostises kivimites, elusorganismides, vees Eraldub fotosünteesi 4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija Hingamisaparaatides hapnikuvaeses keskkonnas ja meditsiinis 5. Hapniku saamise katse. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel 2KMnO4K2MnO4+MnO2 + O2 5.1 Katsevahendid Statiiv Gaasi ärajuhtimise voolik Neli suurt katseklaasi korgiga Piirituslamp Tikud Pird Veeanum Suur keeduklaas KMnO4 5.2 Katse eeskiri: Katseklaasi puistada 1cm3 kuiva kaaliumpermanganaati. Katseklaas kinnitada kaldasendis statiivile ja kuumutada ettevaatlikult põleti leegis. Katseklaasist juhtida hapnik läbi vooliku ja veega täidetud anuma teise katseklaasi. Eralduv hapnik tõestada katseklaasi avasse
Praktiline töö Eesmärk: määrata küünla (parafiini) kütteväärtus Töövahendid: statiiv, kolb, mõõtesilinder, kaal, temperatuuri mõõtev aparatuur, küünal, kaas (kolbi ava isoleerimiseks) Sõltumatu suurus: vee kogus Sõltuv suurus: ära põlenud parafiini mass, temperatuur Konstantsed suurused: vee erisoojus (c = 4200 J/(kg·ºC)), aeg (kui kaua vett küünla kohal kuumutasime) Töö käik: kokku tegime neli katset, esimesel katsel võtsime 50ml, teisel 60ml, kolmandal 70ml ja neljandal 90ml vett
1. Töö eesmärk HCl ja NaOH kontroll-lahuse konsetratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid 2 koonilist kolvi (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3), pipettipump, keeduklaas, lehter ja statiiv. 3. Kasutatud ained Uuritava konsentratsiooniga HCl lahus, NaOH lahus (0,1004 mol/dm3). NaOH kontroll- lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp) 4. Töö käik a) HCl lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega. NaOH lahust valasin büretti. Büretti valasin täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid loputasin eelnevalt töölahusega. Pipetipumva abil võtsin HCl täpselt 10 cm 3. Siis lasin
Elektronskeem Kontsentratsioon Reaktsioonivõrrand Elektronkate Korrosioon Redoksreaktsioon Elektronkiht Kuumutamine Redutseerija Elemendi järjenumber Lagunemisrektsioon Segu Filtrimine Lahus Setitamine Filtraat Lahustumine Soojusjuhtivus Fotosüntees Lahuse massiprotsent Sool Füüsikaline nähtus Lahustatav aine Statiiv Halogeenid Lahusti Süütamine Hape Lahustunud aine Tihedus Happeanioon Lahustuvus Täielik põlemine Happeline lahus Leelis Uhmer Happesademed Lehter Vahetusreaktsioon Hüdroksiidioon Lihtaine Vesinikioon Indeks Liitaine ehk keemiline Väliselektronkiht Indikaator ühend Väärisgaasid
Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel. Autoreduktsioontahhüme eter Tänapäeva elektrontahhümeetrid • Kaasaegne elektrontahhümeeter koosneb: elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist , arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prismasauaga, statiiv, treeger koos adapteriga, aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeetrid Tahhümeetrid jagunevad • Topograafiline tahhümeeter – nn 6 – 7 nupuga tahhümeeter, nurgaline täpsus 5 – 10”. • Geodeetiline manuaal-tahhümeeter – klaviatuuriga ja korraliku tarkvaraga, nurgaline täpsus 1 – 5” • Geodeetiline servo-tahhümeeter • Geodeetiline tahhümeeter automaatse prismajälgimise süsteemiga. • Geodeetiline tahhümeeter automaatse
Töö pealkiri: Vee üldkareduse määramine tiitrimismeetodil Töö teostamise kuupäev: 22. sept 2017 Protokolli esitamise kuupäev: 25. sept 2017 Töö eesmärk: Kraanivee kareduse määramine vees sisalduvate ioonide kontsentratsiooni ligikaudse määramise abil.. Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: ▪ Bürett (50ml) ▪ Pipett (2ml) ▪ Erlenmeyeri kolb (100ml) ▪ Tõmbekapp ▪ Statiiv ▪ Proov - kraanivesi ▪ Lehter ▪ Titrant - 0.01 M EDTA lahus ▪ Mõõtesilinder ▪ Indikaator - ET- 00 ▪ Keeduklaas ▪ Puhverlahus - ▪ Mikrospaatel ammooniumpuhverlahus Analüüsi käik:
Asimuut – meridiaani põhjasuuna ja antud suuna vaheline nurk; tõeline ja magnetiline Direktsiooninurk – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk Rumb – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad. Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine: statiiv loodi, treeger statiivile, tahhumeeter treegerile, tsentreerin treegeri alustõstekruvidega, loodin statiivi kinnitushoobadega silindrilise vesiloodi järgi, loodin treegeri alustõstekruvidega, tsentreerin aluse kinnituskruvidega, kordan viimast loodimist ja tsentreerimist Mõõdistusvõrgu tasandamine – iga mõõtmine sisaldab vigu, ka keskmised väärtused pole veatud ega võrdu teoreetiliste väärustega, parandatakse ka keskmisi väärtusi, kasutatkse tingimusvõrrandeid
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva soola segus. 2. Kasutatud vahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber, statiiv. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriidi- liivasegu, destilleeritud vesi. 3. Töö käik: Naatriumkloriidi ehk keedusoola sisalduse leidmiseks liiva-soola segust pidi lahustama liivasegu 50cm3 destilleeritud vees. Vastav segu pidi läbima filterpaberi. Seda protsessi korrati kolm korda, et saada kõige täpsem tulemus. Saadud lahusele lisati vett nii palju, et veetase oleks täpselt 250cm3 ning eejärel sai mõõta soola sisaldust aeromeetriga
10. Esitasin töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-200 mm 0,1 mm 2. Radiaalviskumismõõdik 3. Indikaatorkell 0-10 mm 0,01 mm 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Mõõtetulemused Mõõd. Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste A-A 0,13 -0,02 0,150 15,1 0,020 7 B-B 0,32 -0,01 0,330 32,1 0,500 13
Tuppits Esitamise kuupäev: 21.10.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Täpsus 1. Elektriline nihik 0,05 mm 2. Indikaatorkell 0,01 mm 3. Radiaalviskumismõõdik 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Töö käik: 1. Tehke võlli skeem ja mõõtke nihikuga kõigi astmete läbimõõdud. 2. Mõõtke võlli erinevate astmepindade radiaalviskumist ning kirjutage kellindikaatori skaalalt mõõtetulemused mm tabelisse 1. Arvutage võlliastmete radiaalviskumised, mis on indikaatori näitude vahe. 3. Leidke abimaterjali radiaalviskumise tolerantside tabelist astme läbimõõdu reast
Seadmete ajamiks on kas hüdroajam või elektrimootor. Seadmete tootjaid on palju. Näitena Rothenbergeri teemantpuurisüsteem Rodiacut 131 DWS koosneb universaalsetest seadmetest raudbetooni ja müüritöödel 10...131 mm läbimõõduga aukude tegemiseks. Seda saab kasutada neljal viisil: · Käsitsijuhitav märgpuurimine · Statsionaarne märgpuurimine · Käsitsijuhitav kuivpuurimine · Statsionaarne kuivpuurimine Kuivpuurimiskomplekti kuuluvad statiiv, teemant-puurkroon, betoonpinnale kinnitamise detailid ja montaazitööriistad. Tööks vajatakse lisaks imirootorit ja teemantkuivpuurkroone. Statiivi jäik alumiiniumist sammas on varustatud polüamiidist roopaga ja puurimissügavuse skaalaga. Sammas on jalami suhtes 450 kallutatav. Teemantpuurimissüsteem Rodiacut 201 DWS võimaldab puurida auke läbimõõduga 30...201 mm. Mootor on seadmel 3 kW ja märgpuurimisel kasutatava pumba tõstekõrgus on 5 m.
eemaldamiseks pehmet ebemeta lappi. Ning kui on raskesti eemaldavad plekid siis tuleks kasutada puhastusvedelikku. Pintsetidest on ka kasu, kui kaamerasse satub nt. Mõni juuksekarv kuid selle juures tuleb ka ettevaatlik olla ,et mitte puudutada mõnd peenmehaanilist deitaili. Parem on aparaati hästi hoida kui parandada, seega kasutage võimaluse korral objektiivi kaitseks ultraviolettfiltrit. STATIIVID JA TOED Kõikide kaameratega on võimalik kasutada kolmjalgstatiivi. Statiiv võimaldab kasutada pikki säriaegu, mida on vaja pildistades hämaras või madala tundlikkusega filmile. Kui soovid valida statiivi siis tuleks kindlasti arvesse võtta mõningaid asju nagu nt. Suurust, püsivust ja mitmekülgsust. FOTOKOTID Valida võib suure hulga ilmastikule vastavate kotide hulgast see õige mis sobib sulle ning mis on spetsiaalselt kujundatud sinu ja sinu fotovarustuse jaoks. Enamustel kottidel on polstertatud
lahustus? Kas saadi CuSO4·5H2O. küllastumata või 2.1 Tuvastada veevaba vask(II)sulfaadi värvus, küllastunud lahus? kasutades aurustamist. 3. 60°C juures (vajalik piirituslamp, segamiseks pulk ja portselankauss+ valmistati 275 g statiiv+ rõngas) kaaliumnitraadist 2.2 Määrata veevaba vask(II)sulfaadi lahustumise küllastunud lahus. Mitu soojusefekt ja põhjendada nähtust lähtuvalt keemilise g kaaliumnitraati sideme energeetikast. kristallub sellest lahusest välja, kui jahutada see 30°C-ni? Tööülesanne nr 3
asendi muutmisel spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes. Samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus ja peenliigituskruvi. 6. Elektrontahhümeeter Kaasaaegne elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prisma sauaga, statiiv, treeger (koos adapteriga), aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse, fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringilugemid. 7. GPS, Glonass, Galileo GPS - Kolme sateliidi olemasolul arvutab vastuvõtja oma asukoha. Nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast. Geodeesias kasutatakse mõõtmisel kahte vastuvõtjat (referentsjaam ja rover)
Arvutada üldkaredus tiitrimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala. Andmed: Tiitritud kogus – 3,5 ml Arvutused: 3,5 * 0,005 * 1000 * 1000 / 1000 * 100 = 0,175 mg/mol * dm-3 Järeldus: Leidsime vee kareduseks 0,175 mg/mol, mis tähendab et tegemist on pehme veega. B – Mööduva ehk karbonaatkareduse määramine Töö eesmärk: Karbonaat kareduse määramine vesinikkloriidhappega. Töö vahendid: Keeduklaas, vesi, bürett, indikaator mp, statiiv, HCl Töö käik: Pipeteerida 100 ml analüüsitavat vet, lisada 3-4 tilka indikaatorit metüülpunast ja tiitrida lahuse värvuse muutumiseni kollasest punaseks. Andmed: Tiitritud kogus – 2,4 ml Arvutused: Mööduv karedus = 2,4 * 0,11 * 1000 * 1000 / 1000 * 2 * 100 = 1,32 mg/mol Järeldus: Leidsime vee mööduvaks kareduseks 1,32 mg/mol.
moleekulid) . ! Kristallid ei kanna nägu aksesuaar.et kristallid mõne aja pärast hakkavad katki saama, ja nad kahjustavad nahka! KRISTALLIDE LIIGID monokristall– õige kristall (õige kristalli polükristall– kristall millal on teiset kristallid kokku kuju). kasvanud. MEILE ON VAJA: 1.lehter 2.piirituslamp 3.kolb 4.keraamiline kruus 5.statiiv 6.mõõtetsilinder 7.filter Töö kaik Keeduklaasi valatakse u 50 ml – 100 ml keevat vett (mida rohkem vett, seda rohkem kulub lahustuvat ainet) Veele hakatakse lisama suhkrut/soola (u 100 ml läheb 5-7 teelusikat) Samal ajal kui segad, lisa ainet juurde Protsess nõuab kannatlikkust. Kiirustades protsess nurjub Ainet lisatakse nii kaua kuni enam ei lahustu. Põhja sadestuvad kristallid Saadud üleküllastunud lahus tuleb valada topsi
LABORATOORNE TÖÖ Nr.3 Teema:Vee mööduva kareduse määramine Töö vahendid: HCl, triloon B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH4OH), indikaatorid metüüloranz, kroomgeenmust ET-00, bürett, pipett, koonilised kolvid, mõõtsilinder, statiiv. Neutralisatsioonimeetodi üheks tähtsamaks rakendusalaks on vee kareduse määramine. Loodusliku vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsooladest: Ca(HCO3)2; Mg(HCO3)2; CaSO4; MgSO4; CaCl2; MgCl2; CaSiO3. Peale soolade sisaldab looduslik vesi veel kolloidaalselt lahustunud ränihapet, orgaanilisi kolloide ja vees lahustunud gaase: CO2; O2 ja N2. Karedust väljendatakse katlakivi tekitajate Ca ja Mg soolade sisaldusega mg-ekvivalentides ühe liitri (cm3) kohta.
Lihtsaim katik on käsitsi eemaldatav läbipaistmatu objektiivi kate. Kiiretoimelisemate katikute peamised tüübid on keskkatik, kus kiirte teed sulgevad metallamellid nihutatakse ekspositsiooni ajaks kõrvale, ning pilukatikud, kus sobiva laiusega pilu nihutatakse (kiiresti) fotoplaadi või filmi eest läbi. doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,ööreziimi"? Ööreziimil on keskmine ava, pikk säriaeg ja soovitav oleks statiiv. Välk valgustab inimese, aga kuna fotoaparaadi katik on veidi kauem lahti, jõuab filmile ka valgustus nt.linna tuledest. Tulemuseks huvitav pilt, milles on mõnusamad värvitoonid ja mitmemõõtmelisem tunne. Mida ütleb meile ava f1,4 pildi teravussügavuse kohta? F1,4 ava loob kütkestava fookusest väljas pildiala ja vajadusel piisavalt kitsa teravussügavuse, mis sobib eriti portreede, maastike ja hämaras pildistamisel.
täpsem kui tavalise teraslindiga mõõtes).[1] 5 Joonis 4 - Autoreduktsioontahhümeeter Dahlta [1] 6 3 ELEKTRONTAHHÜMEETRID TÄNAPÄEVAL Kaasaegne elektrontahhümeeter koosneb: elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist , arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prismasauaga, statiiv, treeger koos adapteriga, aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse ja fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringi lugemeid. Täpsete masinatega saab mõõta nurki 1 sekundi täpsusega ja mitme kilomeetriste vahekaugusel 1mm täpsusega. Tavakasutuses olevad elektrontahhümeetrid nii täpsed pole. Keskmistes tingimustes on mõõtekaugus prismaga 0,6-3km, miniprisma puhul poole vähem. Prisma on
aega eralduvat gaasi. Seejärel süütame pirru ja asetame katseklaasi suudme juurde. Kirjeldame toimunut. Kirjutame reaktsioonivõrrandid. Katse tulemus: Toimub väike plahvatus. Analüüs: Tsingi reageerimisel vesinikkloriidhappega eraldub vesinik, mis on kergesti süttiv gaas ja seega toimubki väike plahvatus. Reaktsiooni võrrandid: Katse 4. Aluse reageerimine oksiidiga Katsevahendid: 2 keeduklaasi, tahket Ca(OH) , vett, lehter filterpaber, klaaspulk, klaastoru, statiiv. Katse kirjeldus: 1) Panime keeduklaasi tahket Ca(OH) ja lisame sellele veidi vett. Segame klaaspulgaga. Selgitame, kuidas nimetatakse saadud lahust. 2) Paneme kokku filtrimisseade. Setititame saadud lahust ja filtreerime. Anname saadud filtraadile nimetuse. 3) Võtame klaastoru ja puhume ettevaatlikult läbi selle väljahingatavat õhku sellesse lahusesse.Kirjeldame, mida märkame. Kirjutame ka reaktsioonivõrrandid toimunu kohta.
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati
Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: Ained ja segud: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: värsked taimelehed heksaan (~3 ml) heksaan (~10 ml) etüülatsetaat (~1 ml) etanool (~5 ml) destilleeritud vesi Töövahendid: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: statiiv ja rõngas Eppendorfi tuub mõõtsilindrid planaarkromatograafiaplaat uhmer ja uhmrinui voolutusnõu koos kaanega süstal ja filterpaber pliiats, joonlaud, pintsetid, spaatel jaotuslehter automaatpipetiotsikud keeduklaas
sõltub nende keemilisest ehitusest ja mikrostruktuurist. Kiudude keemilised omadused on olulised mitmetes töötlemisprotsessides nagu värvimine ja viimistlemine, samas ka tekstiilide hooldusel. Kiudude lahustumise põhjal on võimalik ka tundmatute kiudude tuvastamine. 3. Töö käik 3.1 Töö ülesanne: Uurida leelise toimet kiududesse. 3.2 Töövahendid: Tekstiilkiud (vill ja siid), koonilised kolvid, statiiv, vesivann, klaaspulk, valik reaktiive (5% NaOH lahus, 10% äädikhappe-pliisoola (Pb(CH3COO)2 - pliiatsetaat) lahus) 3.3 Tegevuskava: Asetada katseklaasidesse uuritavate kiudude proovid (üks proov katseklaasi kohta, igaüks ligikaudu 10-15 mg). Valada peale 5% naatriumhüdroksiidi lahus, täites 1/3 katseklaasi mahust. Asetada katseklaasid keevasse vette ja kuumutada siidikiudude täieliku lahustumiseni.
Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2. Laboratoorne töö nr.2 .1. Ainete eraldamine segudest. Töövahendid: Statiiv, statiivirõngas, ristmuhvid, lehter, keeduklaasid, klaaspulk, jaotuslehter, filterpaber, portselankauss, segu-koosneb toiduõlist ja soolveest ning vee ja liiva segu. Katse 1. Lahustumatu aine eraldamine segust. Tegemist oli vee ja liiva seguga, Vesi valgub läbi filterpaberi välja kuid liiv ja filterpaberile pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega.
Lisaks mõõdistamiskoha, instrumendi ja viisi valimine. Tellijalt ülesande saamine 27) Maa-ala plaani koostamisel mõõdistatakse absoluutselt kõik asjad, mida paberile vaja saada. Ühesõnaga mõõdistatakse kõik põõsad, puud, teed, hooned, valgustid jne. 28) Elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist, salvestist. Lisaks kuulub komplekti prisma koos sauaga, treger, statiiv. 29) Laserskanneerimine on mõõdistamise tehnoloogia, kus objekti pinnad mõõdistatakse lasertehnoloogia vahendusel. Laserskanneerimist võib kasutada plaanide saamiseks, aga ka hoonete, sildade, teede ja tunnelite mõõtmisel. Tagasisaabuva signaali põhjal arvutatakse peegeldunud laserpunktide koordinaadid, mille abil saadakse punktipilv (Joonis 5). Punktipilvest on võimalik modelleerida skaneeritud objekti.
Lisaks mõõdistamiskoha, instrumendi ja viisi valimine. Tellijalt ülesande saamine 27) Maa-ala plaani koostamisel mõõdistatakse absoluutselt kõik asjad, mida paberile vaja saada. Ühesõnaga mõõdistatakse kõik põõsad, puud, teed, hooned, valgustid jne. 28) Elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist, salvestist. Lisaks kuulub komplekti prisma koos sauaga, treger, statiiv. 29) Laserskanneerimine on mõõdistamise tehnoloogia, kus objekti pinnad mõõdistatakse lasertehnoloogia vahendusel. Laserskanneerimist võib kasutada plaanide saamiseks, aga ka hoonete, sildade, teede ja tunnelite mõõtmisel. Tagasisaabuva signaali põhjal arvutatakse peegeldunud laserpunktide koordinaadid, mille abil saadakse punktipilv (Joonis 5). Punktipilvest on võimalik modelleerida skaneeritud objekti.
Etaananhüdriid: R10 (sütiv), R20/22 (kahjulik aurude sissehingamisel või neelamisel, R34 (põhjustab kõrvetuse) Väävelhape: H314 (põhjustab nahal kõrvetusi ja silmade ärritamist), P260 (mitte hingata tolmu/auru/gaasi) Naatriumkarbonaat: H319 (põhjustab rasket silma ärritust) Kasutatavad vahendid Statiiv, käpp, rõngaskäpp, muhv, ümarkolb, klaaslehter, spaatel, püstjahuti, kolbid, magnetsegaja, magnetsegaja pulk, jaotuslehter, õlivann, veevoolikud, jäävann, paber, lehter, vatt, jahuti, destillatsiooni pealis, alonz, destillaadi vastuvõtja, kumm, klotsid, rotaatorauruti, digitermomeeter, termomeeter. Eksperimendi kirjeldus 1. Asetan statiivi, selle külge muhvi koos käpaga. Statiivi juurde asetan magnetsegajat.
vee pudelid, universaalindikaatorpaber - ks komplekt 2 -3 pilase kohta. * Filterpaber. * Veevann (saab ka ilma hakkama). Igale pilasele. * 2 tsentrifuugiklaasi * 2 - 4 vikest katseklaasi * 1 vike portselantiigel * 1 vike keeduklaas * 1 klaasplaat * 1 klaaspulk * 1 leeknel (kroomnikkeltraadi jupike) * 1 pleti * 1 tiiglitangid * 1 katseklaasihoidja * 1 katseklaaside statiiv * 1 - 3 tilgapipetti Tiitrimiseks. Igale pilasele brett, 2 keeduklaasi ja mtepipett. Vajalikud reaktiivid. Happed. HNO3 , H2SO4 , HCl , CH3COOH. Alused. NaOH , KOH , NH3H2O. Soolad. NH4NO3 NH4Cl (NH4)2C2O4 (NH4)2SO4 (NH4)2CO3 NH4SCN (NH4)2MoO4 CH3COONH4 NaNO3 Na2HPO4 Na2SO3 Na2SO4 Na2CO3 NaCl NaBr NaI NaNO2 HCOONa CH3COONa Na2Pb[Cu(NO2)6] KNO3 K2CrO4 KI KMnO4 K4[Fe(CN)6] K3[Fe(CN)6] K2[HgI4] AgNO3 Al(NO3)3 Ba(NO3)2 BaCl2 Ca(NO3)2 Cu(NO3)2
Taaskord tuleb sättida büretid ühele nivoole ning märkida uus näit samalt büretilt üles. Laboris on vaja fikseerida õhurõhk ja temperatuur ning viia läbi edasised arvutused metallitüki massi arvutamiseks. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Töövahendid Magneesiumitükike (5,0-10,0 mg) 10%-line HCl lahus Aparatuur: Mõõtesilinder, lehter, filterpaberitükike, katseklaas, 2 büretti, kummivoolik,statiiv, klambrid, ristmuhvid, termomeeter, baromeeter Töö käik Saan õppejõult magneesiumitüki nr. Sätin büretid tööks valmis. Vaatan, et vee nivood oleksid ühel kõrgusel. Kontrollin, kas seade on hermeetiline. Mõõdan mõõtesilindriga 6 ml 10%-list HCl. Valan happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Mähin Mg-tüki niiske filterpaberi sisse. Ühendan katseklaasi, samal ajal nurga all hoides, et Mg ei puutuks kokku happega, korgiga.
a) valgusmikroskoobid b) elektronmikroskoobid 2. Milline on erinevus helevälja-valgusmikroskoobi ja Leeuwenhoek'i mikroskoobi vahel? Leuuwenhoek'i mikroskoop kujutas endast lihtsat kaksikkumerat läätse, mis andis u 200-kordse suurenduse. Helevälja-valgusmikroskoobis kasutatakse illuminatsiooniallikana valgust. 3. Millistest peamistest osadest koosneb helevälja- valgusmikroskoop? Vt joonist lehelt ! Mehaaniline osa vs Optiline osa. Mehaanilise osa: Statiiv, tuubus, revolver, makro- ja mikrokruvi, esemelaud Optiline osa: elektrilamp, diafragma, kondensor, objektiivid, okulaarid. 4. Mis on helevälja-valgusmikroskoobi peamiste osade funktsioon? Statiiv mikroskoobi stabiilsus (jalg + tuubusehoidik) Tuubus temaga on ühendatud okulaarid ja objektiivid. Revolver tema külge on ühendatud 2-4 objektiivi. Vastavalt vajadusele saab keerata vajamineva onjektiivi ette. Makro-ja mikrokruvi abil saab preparaati fokuseerida
väikese lõigu järgi nagu 30 cm, 60% kiirem loodimine kui tavalise automaatse loodimise puhul. [4] (Joonis 2) 4 2.Elektrontahhümeeter Nüüdisaegne elektrontahhümeeter ehk totaaljaam on integreeritud süsteem, mis koosneb elektronteodoliidist, elektroopilisest kaugusmõõturist, mikroprotsessorist ja salvestist. Lisaseadmetena kuuluvad komplekti prisma, statiiv, prismasau, treeger, vooluallikas aku või patarei, termomeeter, baromeeter jm. Selline instrument võimaldab peale kauguste määrata ka horisontaal – ja kaldenurki, kõrguskasve ning koordinaate ja lahendada teisigi geodeetilisi ülesandeid. [8,lk 217] Elektrontahhümeetreid kui universaalseid tööjaamu kasutatakse laialdaselt geodeetiliste tihendus- ja mõõdistamisvõrkude rajamisel, katastrimõõdistamistel, topograafilistel mõõdistamistel, trasside ja muude ehitiste rajamisel. 2
varustada embrüot vajalike toitainetega. Epiteelikihis rakud paiknevad üksteisele lähedal, minimaalse rakkudevahelise ruumiga. Trofoblastid aga kipuvad kasvama minimaalse rakkudevahelise kontaktiga ja neile on iseloomulikud välja veninud kuju ja jätked 4. Kirjelda valgusmikroskoopia üldist tööpõhimõtet. Mis on tähtsamad valgusmikroskoobi komponendid? objektiiv ja okulaar, valgusallikas ja kondenser, preparaadilaud, fokusseerimiskruvi ning statiiv, mis kõiki komponente koos hoiab. 5. Kuidas vererakke klassifitseeritakse? Nimeta leukotsüüte ja too välja nende olulisemad erinevused. Vererakke on võimalik jaotada järgmiselt: erütrotsüüdid e. punased vererakud leukotsüüdid e. valged vererakud vereliistakud e. trombotsüüdid. Need ei ole terviklikud rakud, vaid on tekkinud megakarüotsüütidest ja kujutavad endast nende rakkude kortikaalse
Panoraamfilm - film, mis on jäädvustatud harilikult kolmele 35-mm filmile ja mis projekteeritakse kolme projektori abil suurele silinderekraanile Panoraamfotoaparaat - normaalobjektiiviga fotoaparaat, millega saab teha laiu võtteid (võttenurk üle 100 kraadi) Peegelkaamera - sisseehitatud peegelnäidikuga fotoaparaat Positiiv- fotokujutis, millel on samasugune optilise tihedusega iseloomustatav elementide värvus nagu võtteobjektil Statiiv- seadeldis fotoaparaadi asendi fikseerimiseks (tripoodid, monopoodid) Kasutataud kirjandus A.Reinsalu - `'Algajale fotograafile'' http://www.foorumid.org/index.php?topic=7.0 http://www.wix.com/liln2nnu/j/fotograafia-ajalugu http://fotokala.ee/fiki/index.php/Esileht
Tehakse situatsioonist krokii Tehakse arvutused Plaanile kantakse koordinaatristid Mõõdistaud punktid kantakse plaanile 5) Plaani väljastamine 24. Elektrontahhümeeter. Mis instrumendiga tegemist on ja kuidas temaga töötatakse. Elektrontahhümeeter koosneb: Elektroonilisest nurgamõõturist Kaugusmõõturist Arvutist Salvestist Veel koosneb mõõdistamiskomplekti prisma koos sauaga, treger, statiiv, lisa aku. Erinevad programmid elektrontahhümeetritel: 1) Orienteerimisprogramm: Tuntud punktidega Vabajaam 2) Mõõdistamine: Prismaga mõõtmine Ilma prismata mõõtmine Mõõtmine offsetiga 3) Projektpunkti väljamärkimine: 10 Nurga ja kaugusega Koordinaatidega Joonele (lõikudeks jagamine, kõrvale märkimine) 25. Mis on laserskaneerimine
c) LAIFORMAAT - kasutab filmi mõõtudes · 4x5 inch (102 x 127 mm) · 8 x 10 inch ( 203 x 254 mm) - normaalobjektiiv on 150mm / 180mm - kõige aeglasem, nõuab enim süvenemist, aega, skilli - vähe tootjaid, kallis ka - automaatika puudub-> eksponomeeter, oo, parim sõber ja su oma skill - alati ajalik statiiv ja kaua aega -> kohmakas, seab piire pildistussubjektiks - pilt nähtav tagurpidi-> kadreerimisel/fokuseerimisel tuleb olla osav - tilt-shift hea, eriti arhitektuuris (sirged seinad ja majad ju ei liigu ka) - still-life stuudiofotodes super, sest kvaliteet on üle mõistuse hea d) DIGITAALFOTOGRAAFIAS DIGISENSOR - neid on ka kahes versioonis - nö poolkaader-sensorid ja täiskaader-sensorid
ei jätkuks tal endal enam aega enda harimisega (mis kasu on uurimisvabadusest, kui uurimiseks pole vaba aega?). Galilei annab Veneetsia vabariigile oma uue leiutise. Suur arsenal Veneetsia sadamas. Raehärrad eesotsas doodziga. Kõrval Galilei sõber Sagredo ja 15 aastane Virginia Galilei, käes sametpadi, millel lebab karmuasiinpunases nahkvutlaris umbes 60 sentimeetri pikkune pikksilm. Ühel trepimademel Galilei. Tema taga pikksilma statiiv, mille kõrval seisab läätselihvija ja Federzoni. 2) Valitseb üsna pidulik meeleolu. Galileid õnnitletakse ning teda tunnustatukse suure saavutuse pärast. Ta endal on aga hirmus igav ning tahab sealt lahkuda. Ta räägib, et ta kasutab pikksilma hoopis muul otstarbel. Ta oli eelmisel ööl suunanud oma pikksilma kuule ning avastanud, et kuul ei ole oma valgust. Galilei rahamured on igatahes murtud. 10. jaanuar 1610. Pikksilma abil avastab Galilei taevas nähtusi mis tõestavad Koperniku
annaabi.ee 
