Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"järelliide" - 48 õppematerjali

järelliide on Järelliide on -ыва -а рассказывать рассказать -ива -и спрашивать спросить -а -и решать решить сразу
thumbnail
12
docx

Keemia - Aineklasside Tabel

Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt

Keemia → Orgaaniline keemia
28 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Несовершенный вид и Совершенный вид

Vene keeles moodustavad kestvat ja ammendatud tegevust väljendavad tegusõnad aspektipaare ( ) : / Eesliidet ei ole Eesliide on Järelliide on Järelliide on - - - - - - Abisõnad - - lugema - - joonistama - - parandama - - koristama --triikima --sööki valmistama -- selgitama -- (nõusid) pesema - -ostma - - kirjutama - - tegema - - nägema - - teenima - - lahendama (ristsõna) - - õppima - - küsima

Keeled → Vene keel
35 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia kordamine: halogeeniühendid, küllastumata ühendid, aldehüüdid

· Halogeeniühendid RHal - järelliide (-fluoriid, - kloriid, - bromiid, - jodiid) ja eesliide (fluoro-, kloro, bromo-, jodo-) · Alkohol ROH ­ järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü- · Eeter ROR ­ järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü- · Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino- · Küllastumata ühend ­ alkaanid, kus on kaksik(alkeen ­ CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün ­ CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu sidemega. · Areen ­ aromaatne ühend. Benseenituum. 4-sed ja 8-sed ringid ei ole aromaatsed (4 või 8 C sees).

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Alkoholid

dietüüleeter ­ CH3CH2OCH2CH2CH3 on tuntuim eeter, varem kasutati narkoosiks, nüüd kasutatakse lahustina, õhust raskem etanool ­ kasutatakse lahustina meditsiinis, parfümeeriatööstuses, kütusena, alkoholitööstuses (78 C) metanool ­ kasutatakse kütusena, lahustina, puhastusvahendina, metanaali tootmises. Võib jääda pimedaks, kahjustused tekivad neerudes ja kesknärvisüsteemis (surmav 30ml), esmaabina tarbida etanooli propaan-1,2,3-triool ­ glütserool -ool ­ alkoholi järelliide, nt heksanool -hüdroksü ­ alkoholi eesliide, nt 2-hüdroksübutaan -eeter ­ eetrite järelliide, nt metüülpentüüleeter -olaat ­ alkoholi soola järelliide, nt naatriumetanolaat (CH 3CH2ONa) -diool ­ kahte hüdroksüülrühma märkiv järelliide alkoholi happelisus ­ käituvad nagu teised happed, nt reageerivad leelistega sama aktiivselt, tavalised indikaatorid ei näita siiski alkoholi lahuse happelisust

Keemia → Keemia
33 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Word formation

Word formation Eitava tähendusega Eesliiteid(un-,in-,il-,dis-) kasutatakse tihtipeale selleks et anda omadussõnadele eitav tähendus. Un- In- Il- It Dis- In- Tegusõna eesliited · un- ja dis- · re- , over-, mis- · vähemkasutatavad eesliited ­ non-,post-,pre-,sub- Nimisõna järelliited tihtipeale moodustatakse niminsõna kas tegusõnadest või omadussõnast tegusõna + järelliide -ment- -inn- -ation- -ing- Omadussõna + järelliide -ness- -ity- Järelliiteid ­er,-or,-ist -inn kasutatakse samuti kui räägitakse elukutsetest. Omadussõna järelliited -ive -y -able -ful ja ­less

Keeled → Inglise keel
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aldehüüdid ja ketoonid

Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (­CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R­OH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Aldehüüdi üldvalem. -R on aldehüüdrühmaga seotud radikaal. Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd (Etanaal) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Ketooni üldvalem

Keemia → Keemia
311 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aldehüüdid, Ketoonid, Estrid jms

2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 ­ OH ¾H¾ 2 S¾ O 4 ® CH3 -- COOCH3 + H2O 8. Elektrofiilsus ­ ja nukleofiilsustsentrid 9. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. Näide: CH3 ­ CH2 ­ CH2 ­ CHO (propanaal), CH3 ­ CHO (etanaal). · Ketoonide tunnuseks on järelliide ­oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel). O || Näide: CH3 -- CH2 -- C -- CH3 (CH3CH2COCH3) ­ butaan2oon. · Tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu ­hape (kui karboksüülrühmi on kaks,

Keemia → Keemia
254 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Alkeenid ja Alküünid

redutseerimisprotsess) o Näide: CH2=CH2 + H2 CH3-CH3 alkeen + vesiniku molekul alkaan. Dehüdrogeenimine ehk dehüdrogenisatsioon on vesiniku eraldamine keemilise reaktsiooni käigus. o Näide: CH3--CH3 CH2=CH2 + H2 Alkaan alkeen + vesiniku molekul. Küllastumata ühendite nimetused ja isomeeria: Alkeeni tähistab järelliide ­een (eteen) ja alküüni tähistab järelliide ­üün (etüün). Nimetamisel märgitakse ka ära kordse sideme asukoht. Peaahel võetakse kordse sideme järgi. Pea ahel peab sisaldama võimalikult palju kordseid sidemeid. Näiteid: o CH2 = CH -- CH2 -- CH3 ­ but-1-een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH3 ­ penta- 1,3-dieen. CH C -- CH2 -- CH3 ­ but-1-üün. o CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 ­ heksa- 1,5-dieen-3-üün. o CH2 = CH -- CH2 -- CH2 -- Cl ­ 4-klorobut-1-een.

Keemia → Keemia
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alkoholid, vesinikside

Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks. Halogeeniühendite funktsionaalne rühm koosneb ainult ühest halogeeni aatomist. Hüdroksüülrühm koosneb kahest aatomist. Asendusnomenklatuuris näitab sõna järelliide ühendi kuuluvust ühte või teise aineklassi.(etaanC2H6- etanoolC2H5OH) Funktsionaalnomenklatuuri järgi moodustatakse alkoholi nimetus süsivesinikrühma nimetusest, millele lisatakse sõna alkohol (etüülalkohol- etanool) Vesinikside on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad polaarseid O-H või N-H sidemeid. (pos. Laeng) Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsed tsentrid

Keemia → Keemia
50 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sidamo keel

kaudsed sihitised on daativi käändes. Sõnajärjekord lauses on kujul alus – sihitis – tegusõna (verb). (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 481, 511. 28.10.15) Sidamo keeles on viis lühikest vokaalfoneemi, sõnad lõppevad täishäälikutega. Nimisõnadel on sooline vahe nende kokkuleppel tegusõnadega ja nende demonstratiivide valikuga. Sidamo keeles on ainsuse järelliide (sufiks) –cco (-co peale sonoranti) ja mitmuse järelliide. Nimetavas käändes on nimisõna sageli tähistatud järelliitega –i või –u. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 7. 28.10.15) On mitmeid sufikse vorme, mis muudavad tegusõnad nimisõnadeks (-a, -o, -e, -anšo, -atto, -ano, -ille, -imma, ja –aanco). Näiteks lopp’- „kasvama“ , lopp’-o „kasv“; su’n- „nuusutama“, su’n-ille „lõhn“. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama

Keeled → Üldkeeleteadus
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid

lahustitena. Freoonid: külmikutes ja propellandina aerosoolpakendites (loobutakse kaasajal). Meditsiinis: jodoform hambaravis, varem ka kloroform narkoosiks(loobutud). Pestitsiididena (lindaan, DDT). Uute ainete sünteesil. 10. Mis on alkoholid? Orgaanilised ühendid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). 11. Kuidas nimetatakse alkohole? Alkoholidel on järelliide ­ool (metanool, etanool jne). Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi. 12. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli, glütserooli? Metanool - ehk puupiiritus; laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. Etanool - väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti kasutatakse etanooli ka alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks.

Keemia → Bioorgaaniline keemia
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Karbonüülühendite ülevaade

O // R­C H · Aldehüüdid ­ aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm ­ karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. O II R­C­R · Ketoonid ­ ained, mis sisaldavad ketorühma. · Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on funktsiooniderivaadid. 2. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. (Hapnik saab olla ainult esimese või viimase juures !! ; Märgitakse HO, mitte OH) Näide: CH3 ­ CH2 ­ CH2 ­ CHO ­ propanaal CH3 ­ CHO ­ etanaal e. atseetaldehüüd HCHO ­ metanaal e. formaldehüüd C6H5CHO ­ bensaldehüüd CH = CHCHO ­ propenaal e. akroleiin CH3COCH3 ­ propanoon e. atsetoon HOCH2COCH2OH - dihüdroksüatsetoon CH3 ­ CH2 ­ CH ­ CH - CH2 ­ CHO I I

Keemia → Keemia
56 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Ees- ja järelliited tähtsamate karakteersete rühmade jaoks.

Tabel. Ees- ja järelliited tähtsamate karakteersete rühmade jaoks. Aineklass Valem Eesliide Järelliide happehaliidid -CO-Hal halokarbonüül- -karbonüülhaliid -(C)O-Hal - -oüülhaliid alkoholaadid oksido- -olaat -O fenolaadid alkoholid hüdroksü- -ool -OH fenoolid aldehüüdid -CHO formüül- -karbaldehüüd

Eesti keel → Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
10
doc

KT4 kordamisküsimuste vastused

Valdavalt esineb molekulide vahel Londoni jõud ­ suurema molekulmassiga alkaanides tugevam. Alates butaanist hakkavad isomeerid. Hargnenud ahelaga alkeenidel on keemis-ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Omased on oksüdeerumis ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga. CH4 + O2=CO2+2H2O. Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed Alkeenid (CnH2n) annavad kaksiksideme, järelliide ­een, Alküün (CnH2n-2) annavad kolmiksideme, järelliide-üün 18.2 Nimetada lihtsaid süsivesinikke; Peaks eaze (easy) olema. 18.3 Määrata antud kahe molekuli struktuuri põhjal, kas tegemist on struktuuri-, geomeetriliste või optiliste isomeeridega; ­ Struktuuriisomeeria ­ molekulid koosnevad samadest aatomitest, kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud. Geomeetrilise isomeeria korral paiknevad aatomid erinevalt kaksiksideme suhtes või siis tsükloalkaanis.

Keemia → Keemia alused
99 allalaadimist
thumbnail
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

laeng (elektrofiil) • Nukleofiilne asendusreaktsioon – ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. • N: R — Cl + NaOH → ROH + NaCl (ROH alkohol) Alkoholid • Alkohol – orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (—OH), see on funktsionaalseks rühmaks. • Alkoholidel on järelliide –ool. • CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), • HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool) Omadused • Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem. • alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik. • Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid • Füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast.

Keemia → Orgaaniline keemia
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tegusõna aspektid

4. ,, « » - lõunatama 5. ,, « » - maksma 6. ,, «» - nägema 7. ,, «» - tegema 8. ,, «» - valmistama 9. ,, «» ette valmistama 10. ,, «» - rõõmustama 11. ,, « » - vihastama 12. ,, «» ­ äratama . Järelliide 1. «-»;»-» - lahendama 2. ,, « -»;»-» - hüppama 3. ,, «-»;»- « - jutustama 4. ,, »-»; «-» - tuulutama 5. ,, «-» ­ üles tõusma : , ­ pikali , Teine tüvi. heitma , ,-võtma,- , panema,-püüdma

Keeled → Vene keel
34 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Orgaaniline keemia

keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). 7 · Süstemaatilised nimetused ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. · Nomenklatuur ­ aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC ­ Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). · Alkaani tunnusteks on järelliide ­aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne...). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkust. Alkaan Nimetus Sõnatüvi CH4 metaan met C2H6 etaan et C3H8 propaan prop

Keemia → Keemia
1036 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). 7 · Süstemaatilised nimetused ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. · Nomenklatuur ­ aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC ­ Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). · Alkaani tunnusteks on järelliide ­aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne...). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkust. Alkaan Nimetus Sõnatüvi CH4 metaan met C2H6 etaan et C3H8 propaan prop

Keemia → Keemia
44 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). 7 · Süstemaatilised nimetused ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. · Nomenklatuur ­ aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC ­ Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). · Alkaani tunnusteks on järelliide ­aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne...). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkust. Alkaan Nimetus Sõnatüvi CH4 metaan met C2H6 etaan et C3H8 propaan prop

Keemia → Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Uute sõnade saamise viisid

Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. ­ on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele liidetakse tuletus+liide. Vara+ndus. Tuletusliidete liigid: * muuta tuletusaluse tähendust * täpsustada tuletusaluse tähendust * muuta tuletusaluse sõnaliiki. Tuletismoodustis- Aktiivsesse sõnamoodustusse kuuluvate

Eesti keel → Eesti keel
45 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Alkoholid ja eetrid

· mürgine · magusa maitsega Kasutatakse · antifriiside (antimootorite jahutusvedelikude) koostises · tenika valdkonnas IV Glütserool Omadused: · siirupi taoline · värvitu · magusa maitsega · tule ohtlik · ei ole mürgine · seguneb hästi veega · looduslik ühend Kasutatakse · kosmeetikapreparaatides Eetriteks nim aineid üldvalemitega R-O-R. Hapniku aatomitega seotud C-rühmad võivad ka olla erinevad, R-O-R' Tunnuseks on järelliide ­ eeter Füüsikalised om: · lenduvad · lahustuvad vees ei anna H-sidemeid · hea lahusti paljudele org. Ainetele · kas. Tööstuses ja laboratooriumis Keemilised om. · Keemiliselt püsivad, kuigi side C ja O vahel on polaarone, seda on raske lõhkuda Nt: · Kõige üldisem eetrite saamis viis on alkoholaadi ja alküülhalogeenide reaktsioon Nt: · Oksüdeeruvad kergesti O seotud C juures ­ tekivad perdisiidid (plahvatus ohtlik) Dietuüüleeter

Keemia → Keemia
106 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mis on alkaanid?

ALKAANID. 1. Mis on alkaanid? Millised sidemed esinevad alkaanide molekulis? Alkaanid on süsivesinikud. Mille molekulid sisaldavad ainult C-C ja C-H üksiksidemed. Neil on ruumiline molekulistruktuur.(tetraeedriline e nelitahukas) Alkaani tunnusteks on järelliide –aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne…). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkus . 2. Millised on Alkaanide omadused? a. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis ja keemistemperatuur. Süsivesinikud vees ei lahustu. b. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad ja ei märgu. c. Madal temperatuuril keevad alkaanid lahustavad rasvu ja õlisid.

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Tuntumad alkoholid

Paldiski Gümnaasium ALKOHOLID Anna-Maria Belousova 10.kl Oponent: Matheus Matthiessen Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ­ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades. 40° 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Füüsikalised omadused Narkootiline toime

Keemia → Orgaaniline keemia
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuletamine

Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ­ ürg+ne, kala ­ kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks ­ eesliide. Eba-, (poolprefiks ­ mitte). Sufiks ­ järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon ­ uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm ­ kammima, kuiv ­ kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti ­ eestlane, must - mustikas)

Eesti keel → Eesti keel
173 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Somaali keel

mida on kasutatud alates 1972. aastast. On kasutatud ka araabia ja osmani kirjasüsteemi, mis ei ole enam kasutusel. Samuti on kasutatud Borama ja Kaddare tähestikku. (http://www.ethnologue.com/language/som 23.10.15 22:30) (http://www.omniglot.com/writing/somali.htm 23.10.15 22:50) Somaali keel on aglutinatiivne keel ehk afiksaalkeel, mis kasutab suurel hulgal afikseid. Afiksid muutuvad vastavalt mitmetele reeglitele. Kindel artikkel on sufiks ehk järelliide, mille põhivorm meessoost nimisõnade puhul on -ki või -ka ja naissoost nimisõnade puhul -ti ja -ta. Artiklid ei muutu ainsuses või mitmuses. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_grammar 24.10.15 19:00) Muutuseid helikõrguses kasutatakse pigem grammatilistel kui leksikaalsetel eesmärkidel.See hõlmab endas soo, arvu ja käände eristamist. Mõnel juhul on need eristused tähistatud üksiku tooniga (näiteks ĺnan, "poiss"; inán, "tüdruk").

Keeled → Üldkeeleteadus
1 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Grammatika edasijõudnule

, , ... , , . .(sõna tüvi) , . - (järelliide,järgneb juurele v. tüvele) , . / /: -- . , : -- .Järelliide on alati sõna tüve järel,annab sõnale lisatähendust. - (eesliide) , . :-/-/-/-/ /. : -, - , - . Eesliide on alati sõna ees,annab sõnale uue tähenduse. . . . . . Eesliide. Tüvi. Järelliide. Lõpp. - - - - - --,-- - - - - -- - -- - -- - - . Suur täht.

Keeled → Vene keel
206 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alkaanide keemised omadused ja üldine kokkuvõte

Kasutatakse: a) Kütteks b) Keemiatööstuse toorainena 2)Propaan C3H8 Vedelgaasi peamine koostisosa. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena 3) Butaan C4H10 Vedelgaasi peamine koostisosa. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena 4) Parafiin n-alkaanide (C16-C40) segu. Kasutatakse küünalde valmistamisel maskide tegemisel (avab naha poorid, mis võimaldab aktiivainete paremat imendumist alkaanide nimetamine Järelliide: *leia asendusrühmad *asendusrühmad reasta tähestikulises järjekorras *nummerda süsinikuahel alustades sealt otsast, millele asendusrühm on kõige lähemal *asendusrühmade arv näita ära eesliitega *Kui mitu asendusrühma on identsed (NT: 2 metüül rühma) kasuta vastavat arvu näitavat eesliidet (di, tri jne) Isomeerid on ained, mis koosnevad ühesugustest aatomitest (on sama summaarne valem) kuid omavad erinevat ehitust

Keemia → Keemia
211 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Karboksüülhpped.

Kaksikioon- neutraalne osake, millel on korraga nii katioonne kui ka anioonne tsenter. Nimetamine: Tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu ­hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Näited: CH3 -- CH2 -- CH2 -- COOH ­ butaanhape CH2 -- CH2 -- COOH ­ 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH ­ butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide ­hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 ­ CH2 ­ COONa (naatriumpropanaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). Saadakse: Aldehüüdide oksüdeerumisel ­ CH3--CHO (oksüdeerumine)CH3 -- COOH Struktuur:

Keemia → Keemia
74 allalaadimist
thumbnail
5
docx

ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur ­ aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC ­ Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). Alkaani tunnusteks on järelliide ­aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne...). Sõnatüvi (met-, et-, prop-, but-, pent-) kirjeldab süsinikahela pikkust. Alkaan Nimetus Sõnatüvi CH4 metaan met- C2H6 etaan et- C3H8 propaan prop- C4H10 butaan but- C5H12 pentaan pent- C6H14 heksaan heks- C7H16 heptaan hept-

Keemia → Orgaaniline keemia
7 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus

Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsess...

Meditsiin → Meditsiin
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võõrsõnad

126. Mausoleum ­ haudehiti 184. Spontaanne ­ iseeneslik 127. Mehhanism ­ seadeldis, masinavärk 185. Staaz ­ ametis olekuaeg 128. Metalne ­ metallist 186. Standarne ­ tüüpiline, nõuetele vastav 129. Mikrofon ­ elektroakustikaseade 187. Stiihiline ­ kontrollimatu, reguleerimatu 130. Mikroskoop ­ optikaroost 188. Sufiks ­ järelliide 131. Misjon ­ usulevitamine 189. Suveränne ­ iseseisev 132. Missioon ­ ülesanne, kutsumus 190. Sabloonne ­ ühetooniline, omapärata 133. Modernne ­ kaasaegne, moodne 191. Santaaz ­ väljapressimine 134. Momentaanne ­ kohene 192. Sars ­ liialdatud karikatuurikujutis 135. Monarhia ­ ainuvalitseja 193. Saslõkk ­ röstitud liha 136

Eesti keel → Eesti keel
45 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Polaarsed ained

Polaarse kaksiksidemega ühendid KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Liigitus: Aineklass Aldehüüd Ketoon Tüüpvalem RCHO RCOR Joonisena Järelliide -aal -oon Eesliide -okso -okso Aldehüüdide nimetused tuletatakse alkoholidest ja süsinikuahelas süsinike nummerdatakse alates karbonüülrühma süsinikust. Karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter ning süsinikul elektrofiilne tsenter. Karbonüülühendite omadused: Füüsikalised omadused: 1. Kergesti keevad vedelikud. 2

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Keemia

Alkaanid · Alkaani molekulide vahel on valdavalt Londoni ehk dispersioonijõud. ­ Dispersioonijõud kasvab elektronide arvu kasvuga ja seega on tugevam suurema molekulmassiga alkaanides. · Alkaanide korral alates butaanist C 4H10 tuleb arvestada isomeeride esinemise võimalusega. Alkaanid: nomenklatuur · Hargnemata ahelaga alkaane nimetatakse lähtudes süsinike arvust järgmiselt: metaan, etaan jne. Järelliide on ­aan. · Hargnenud ahelaga alkaanide korral lähtutakse pikimast süsinikuahelast ja kõrvalahelaid vaadeldakse asendajatena, mille nimetus saadakse vastava alkaani nimetuses lõpu ­aan asendamisel lõpuga ­üül. 3 Alkaanid: nomenklatuur · Asendajate paiknemine näidatakse vajadusel süsiniku numbriga peaahelas, millega ta on seotud. ­ Nummerdatakse sellest otsast, mis annab

Keemia → Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
7
doc

10. klassi eesti keele kordamine

26. Sõnamoodustuse mõiste ja sõnamoodustusviisid! · Sõnamoodustus- olemasoelvatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel · Sõnamoodustusviisid: liitmine ja tuletamine Liitmine: sõidu+tee, juur+vili, puu+vili Tuletamine: tervislik, lauljanna, puuraidur 27. Lihtsamate tunnuste ja lõppude määramine! Eesliide Järelliide EBA ­ TURU ­ MAJA ­ ND ­ US ­ TE - LE Tuletusliidee Sõnajuur Sõnajuur Tuletusliide Tunnus Lõpp Tuletatud tüvi Liitsõnatüvi Tuletatudtüvi SÕNAVORM 28. Käänded ja nende küsimused! Kääne Küsimus Näide Nimetav Kes? Mis? Klass

Eesti keel → Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Sõnamoodustuse küsimused

Tuletusahel, sõnapere. 22. TULETIS on liite abil moodustatud sõna. Koosneb juurtüvest ja ühest v mitmest tuletusliitest. Tuletisi on igas sõnaliigis ja neid nim vastavalt sõnaliigile ­ nimisõnatuletis, verbituletis jne. Tuletis võib olla samast v teisest sõnaliigist kui alussõna. Tähendus põhineb tavaliselt alussõna tähendusel. Alussõna + liide = derivatiivne tähendus. Nt.: saare-stik, lõpe-ta-ma jne. 23. TULETUSLIIDE on eesti keeles tüüpiliselt sufiks e järelliide, mis liitub sõnatüvele ja moodustab sellega koos uue lekseemi. Paikneb sõnavormis enne muutetunnuseid. Liide moodustab tavaliselt ühe kindla sõnaliigi sõnu. Tuletises võib olla üks v mitu liidet. Teineteisele järgnevad liited moodustavad liitliite, aga võivad mõnikord sulada kokku uueks iseseisvaks liitevariandiks, mis liitub otse lihttüvele ­ SULANDLIIDE. Sellised on nt ­nda, -stu, -tle liited. Teistes

Eesti keel → Eesti keele sõnamoodustus
24 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sissejuhatus keeleteadusesse

grammatilised; Afiksite liigid: • prefiks – eesliide; morfeemid, mis lisatakse sõna algusesse juure või tüve ette; • sufiks – järelliide; morfeemid, mis lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele; • infiks – juht, kus üks morf lõhub teise morfi, mitte lihtsalt ei asetse kahe morfi vahel; esinevad sõnavormides koos sufiksite ja prefiksitega; • tsirkumfiks – afiksi liik, kus kuuluvad kokku prefiks e eesliide ja sufiks e järelliide ning kumbki neist eraldi tähendust ei moodusta; näivad nad kuuluvat ühte morfeemi; tegu katkendliku morfiga, mis on maailma keeltes väga haruldane; erijuhud üldisemast fenomenist, kus kaks või enam afiksit koosmõjus saavutavad tähenduse, mida ükski neist isoleerituna edasi ei anna. Selliseid nähtuseid leiab maailma keeltest palju, kuid ainult tsirkumfiksid on piisavalt levinud, et neile nimetus anda;

Filoloogia → Keeleteaduse alused
20 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam

Allomorf- morfeemi variant, morfeemi fonoloogiline avaldumiskuju, Kaks morfi on ühe morfeemi allamorfid, kui nad on tähenduselt samad, struktuurilt osaliselt sarnased või komplementaarses distributsioonis (täiendavas jaotumuses) Morfeemide liigid: • Vabad vs seotus • Leksikaalsed vs grammatilised • (juured ja) tüved vs afiksid Afiksite liigid paiknemise alusel sõnas: • Prefiks e. eesliide- eba+viisakas • Sufiks e. juurele v. tüvele liituv sõnaosa, järelliide. - jalga+de+le+gi • Tsirkumfiks e. diakriitiline märk vokaali kohal - saksa ge+mach+t • Infiks e. siseliide- akadi 6. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on üks hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused.

Keeled → Keeleteadus alused
41 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Orgaanilise keemia nomenklatuur

Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. 2,4-dikloropentaan 1,1-dikloro-3,3-dimetüülbutaan 3. Hapnikku sisaldavad orgaanilised ühendid 3.1. Alkoholid Orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (--OH). Alkoholidel on järelliide ­ool. Kasutada võib ka hüdroksüülrühma puhul eesliidet ­hüdroksü. Üldvalem: R-OH, CnH2n+1OH ­OH rühm ei pruugi olla süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Nimetuste andmisel kehtivad üldised printsiibid: mitme hüdroksüülrühma kordust näidatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne, tüviühend numereeritakse (andes põhirühmadele väikseimad kohanumbrid) ja asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras).

Keemia → Orgaaniline keemia
84 allalaadimist
thumbnail
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

liitsõna tüvedeks. Sõnajuur on selline sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega ka tuletus liiteid. Sõnajuured on klass, paat, maja, suur, kala. Tuletatud tüvesid saadakse siis kui lisame tuletu liiteid. Näide: paatkond, ühiskondlik, suurus, headus. Liitsõna tüvesid saadakse, kui liidetakse kaks või rohkem sõnatüve omavahel. Näide: kalapaat, sõnaraamat. Tuletus liited jagunevad ees- ja järelliidetakse. Eesliide ehk prefiks ja järelliide ehk sufiks. Eesti keeles on kaks eelliidet: eba- ja üli-, mitte. AGLUTINATSIOON . . . nimetatakse keeleteaduses sellist sõnade vormide moodustus viisi, mille sõnatüvedele lisatakse liiteid. Mõiste ise on tulnud ladina keelest ja tähendab eesti keeles otsetõlkes külge liitmist; ehk erinevate morfeemide külge liitmine sõnatüvedele. Eesti keelt iseloomustab see, et meie sõnavormide moodustamine aglutinatsioon i teel

Eesti keel → Eesti keel
149 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Üksikhäälikute õigekiri

Psüühiline ­ hingeeluline Almanahh ­ koguteos Kasahhid ­ rahvus Krahh ­ järsk kokkuvarisemine Tsehhid ­ rahvus Psühholoog ­ hingeelumõistja Mahhinatsioon ­ sobing, riugas Trohheus ­ värsijalg Uhhaa ­ kalasupp Niss ­ seinatühe Afiss ­ müürileht Bluffima ­ luiskama, valetama Eselon ­ sõjaveo veoüksus Afekt ­ tundepurse, torimiline tundepuhang Professor ­ ülikooli õppejõud, kõrgem teaduskraad Definitsioon ­ seletus, vaste Hasis ­ narkootikum Sufiks ­ järelliide Professionaalne ­ elukutseline, meisterlik Ksülofon ­ löökpill Kartussidel ­ ehistahvlitel (a. Ehistahvel) Maffia ­ kuritegevusühendus Boheemlane ­ muretu eluviisiga haritlane Sahhariin ­ suhkru aseaine Apostroof ­ ülakoma Epitaaf ­ hauakiri geisa ­ jaapani meelelahutajanna --------------------------------- nekroloog ­ kirjutis äsja surnud inimese mälestuseks kaskaad ­ astmeline juga katalüüs ­ reaktsiooni kiiruse muutumine pilotaaz ­ vigurlend mükoloog ­ seeneteadlane

Eesti keel → Eesti keel
93 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Vene keel - Grammatika Reeglite Tabelid

Приставки используются и для образования грамматических форм: писать-написать, делать- сделать, длинный- предлинный. Eesliide on alati sõna ees,annab sõnale uue tähenduse. Основа. ОКОНЧАНИЕ. Приставка. Корень. Суффикс. Eesliide. Tüvi. Järelliide. Lõpp. сказ - ать сказ - к- -а рас- сказ -а-,-л- -и рас- сказ -чик пере- сказ -анн- -ый лес лес -н- -ой

Keeled → Vene keel
75 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Keemia alused KT 4

­ nitreerimine C6H6 + HNO3 C6H5NO2 + H2O toimub konts väävelhappe toimel; ­ sulfoonimine C6H6 + SO3 C6H5SO3H ­ alküülimine ja atsüülimine Friedeli-Craftsi meetodil C6H6 + R-Cl C6H5R + HCl toimub katalüsaatorite (nt AlBr3, FeCl3) toimel. 11. Andke süsivesinikule nimetus, kui struktuurivalem on antud. 12. Kirjutage süsivesiniku struktuurivalem nimetuse järgi. Hargnemata ahelaga alkaane nimetatakse lähtudes süsinike arvust järgmiselt: metaan, etaan jne. Järelliide on ­aan. Hargnenud ahelaga alkaanide korral lähtutakse pikimast süsinikuahelast ja kõrvalahelaid vaadeldakse asendajatena, mille nimetus saadakse vastava alkaani nimetuses lõpu ­aan asendamisel lõpuga ­üül. Asendajate paiknemine näidatakse vajadusel süsiniku numbriga peaahelas, millega see on seotud. ­ Nummerdatakse sellest otsast, mis annab väikseimad numbrid. ­ Vajadusel kasutatakse eesliiteid di-, tri- jne. ­ Asendajad loetletakse tähestikulises järjekorras.

Keemia → Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

­2. või 3. Isik) ja semantilistest omadustest ning subjektifraasi infostruktuurilistest omadustest. Keeled hargnevad kas vasakule või paremale (nt inglise k paremale, oroki k vasakule). X ja Y on järjekorras XY VO keeltes sagedamini kui OV keeltes, kui on X mittehargnev ja Y hargnev. A ja N on mittehargnevad kategooriad, mistõttu nende järjekord pole ennustatav. Hargnemine iseloomustab süntaktilist struktuuri. 12. Morfeemide liigid: · sufiks ­ järelliide · prefiks (kõige sagedasem) ­ eesliide · tsirkumfiks ­ 2-osaline ,,ümbritsev" afiks, mis liitub nii tüve algusse kui lõppu (prefiks+sufiks, nt ge-mach-t) · infiks ­ katkestab tüve · (reduplitseeritud afiks ­ tüüpilised tähendused: rohkus, deminutiiv, intensifitseerimine) · suprafiks/superfiks ­ seotud suprasegmentaalse nähtuse morfoloogilise tähendusega; rõhutõstmise eesmärk (nt inglise keeles) · nullmorfeem · kliitik (nt ­gi/ki)

Eesti keel → Eesti keel
81 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

funktsioonisõnad ning grammatilised üksused jm 100.Eksperimentaalsed meetodid - näiteks eksperimentaalne psühholingvistika. Eksperimentaalne meetod võimaldab uurida põhjuslikke seoseid. Püstitatakse hüpoteesid (eeldused) ja kontrollitakse neid. 101.Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfoloogiline analüsaator on programm, mis sõna vormist lähtudes määrab selle sõna struktuuri (nt. tüvi, järelliide, lõpp), sõnaliigi ja käände või pöörde. Sihtgrupp ­ morfoloogiliste kategooriate üliõpilased, arvutite automaatanalüüs, programmid. 102.Indoeuroopa keeled - PABERIL 103.Uurali keeled - PABERIL 104.Teised tähtsamad keelkonnad (peate oskama nimetada mõnd keelkond, madalamaid tasandeid ei ole vaja)­ uurali keeled, afroaasia keeled, kaukaasia keeled 105.Viipekeel - loomulike keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa

Keeled → Keeleteadus
68 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Alaselja vaevused (referaat)

itis, mis väljendab põletikulist haigestumist, ning võeti kasutusele siis, kui haiguse põhjuseks peeti närvijuurepõletikku. Tegelikult pole aga radikuliidi puhul tegemist põletikuga, vaid selgroo struktuuride, kõige sagedamini lülidevahelise ketta survega närvijuurele, mis põhjustades seljavalu võib kiirguda ka jalga (kaelavalu puhul kätte) ning tekitada jäseme nõrkust ja tundehäireid. Seepärst on viimasel aja hakatud haigust nimetama radikulopaatiaks. Järelliide ,,­paatia" pärineb ladinakeelsest sõnast pathia=haiguslik seisund. Varem nimetati radikuliiti ka ishiaseks, mis võeti isymikunärvi ladinakeelsest nimetusest nervus ischiadicus, sest valud esinevad tavaliselt selle närvi ja tema harude alal. Nimmevalud ja radikuliit on iidsetest aegadest tuntud haigused, olles tõenäliselt sama vanad kui inimkond. Tulenevalt ishiase ataki järsust tugevast valust pidasid primitiivsed inimesed seda

Meditsiin → Meditsiin
33 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

imprimatur etc. germaani ja ladina elementidest (man: male, 2) võõra keele lõpuelement masculine, virile; holy: saint, sanctity; eemaldatakse: tooth: criticus> critic, denotare>denote; dentist). extendere>extend; 4) omakeelsed sünonüümid puuduvad: 3) ladina järelliide vahetatakse välja ingl linguistics ­ sks Linguistik/ mõne teise Sprachwissenschaft järelliite vastu: pericarditis ­ Perikardit või obligatorius>obligatory; Herzbeutelentzündung generosus>generous jne. 4. Tänu arvukatele laenudele ladina ja romaani keeltest maailma kõige

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
58
rtf

Onomastika, nimekorraldus

ja hääldus on kooskõlas eestikeelsete sõnade ortograafiaga, näiteks Jürine, Martna, Lugus. Võõrkeelsete nimede tunnuseks on võõrtähtede esinemine, näiteks Cederberg, Ericsson; samuti kirjapildi ja häälduse lahknevus (eesti kirjaviisi mõttes): näiteks hääldatakse nime Uesson [uuesson] ja nime Adoberg [aadoberg]. 3. Derivatsiooniliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille lõpus eesti perekonnanimedele (ka kohanimedele vm-dele) tüüpiline järelliide, nt -ste (Jaanuste, Väluste), - vere ~ -ver (Lillevere, Jõgever), -ma (Tähema, Valgma) vms. Võõrkeelseid nimesid selles osas eristavad näiteks liited -son (tüüpiline Skandinaavia ja saksa perekonnanimedes: Bengtsson, Magnusson), - berg (saksa ja rootsi nimedes: Blumberg, Alberg), - man(n) (saksa nimedes: Holzmann, Bergmann). 4. Kui nimes puuduvad mingid erilised tunnused, mille alusel saaks teda liigitada, saab lähtuda ka nime foneetilisest kujust; nii on loetud eestikeelseks

Kategooriata → Onomastika
26 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

TÜ biokeemia õpik

Bioloogiliselt tähtsamate ühen- sukohaks on: “igal orgaanilisel ühendil peaks olema ühe- dite iseloomulike rühmade eelisjärjestus ne nimetus”. Nomenklatuuri põhiprintsiibiks on ühendi ja terminoloogia (ees– või järelliitena) põhinimetuse (baasstruktuuri) leidmine. Põhinime- tusena kasutatakse kreeka päritolu “tüvi”-sõna, mis ree- Rühm glina näitab süsinikuaatomite arvu pikimas ahelas. Eesliide Järelliide (grupp) Näiteks, viie süsinikuaatomiga järjestuse nimetamisel ka- R-COOH karboksü- -hape sutatakse tüve pent-. Moodustamaks alkaani põhinime- O tust lisatakse tüvisõnale lõpp -aan: saame pentaan. R C halokarbonüül- alkanoüül Orgaanilise ühendi nimetamisel süstemaatilises nomen- X (klorokarbonüül-) halogeniid

Keemia → Keemia
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun