Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vutimunad" - 13 õppematerjali

vutimunad on pisikesed kirjud munad, mis kaaluvad umbes 10-11g. Sisaldab rohkelt vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid, mida muudes tavapärastes toitudes jääb väheseks inimese organismile.
Muna-referaat
20
doc

Muna-referaat

..............................................................................................................8 Kanamuna sisaldab:............................................................................................................ 8 Kanamuna energiasisaldus (kcal)........................................................................................9 Kuidas avada jaanalinnu muna?........................................................................................13 Vutimunad.............................................................................................................................14 Igapäevatarkust kanamunadest..............................................................................................17 Kokkuvõte.............................................................................................................................19 Kasutatud kirjandus:........................................................................................

Keemia → Keemia
71 allalaadimist
Kolmekäiguline lõunasöök
5
docx

Kolmekäiguline lõunasöök

Võikauss 2 Leivataldrik 2 Kindad 1 Klaasid: Veeklaas 2 ............ veiniklaasid 2 Toitude kirjeldus: Klassikaline Caesari salat vutimunaga Caesari salat on üks tuntumaid salateid üle maailma. Röstsaia kuubikud, rooma salat, parmesani juust, vutimunad, suhkur, sool, peenestatud küüslaauk, sidrun, äädikas, oliiviõli. Sous-vide valmistatud lõhefilee, selleri ja rohelise herne kreem, võiga praetud miniköögiviljad, valge veini- sidruni kaste. Seda valmistakse kile sees vaakumis, ning pannakse 50-55 kraadisesse vette valminema. Köögiviljadeks on pealmiselt paprika, porgand, sibul. Need valmivad kas selle kile sees või pannil praetuna. Kõige lõpuks lisatakse pisut valge veini sidruni kastet. Brüleekreem/ creme brule

Toit → Toitlustus
48 allalaadimist
Muna
13
ppt

Muna

Kaaliumi 116 mg Kaltsiumi 57 mg Magneesiumi 12,3 mg Fosfor 200 mg Väävel 170 mg Räni 0,3 mg Raud 2,3 mg Mangaan 0,04 mg Tsink 1,3 mg Alumiiniumi 0,09mg Vähem: vaske, molübdeeni, koobaltit, niklit, kroomi, fluori, joodi, seleeni Jaanalinnumuna 1. Kaalub keskmiselt 1522g 2. Munakoore paksus on 3 mm 3. Munakoorest valmistatakse lampe ja ehteid 4. Muna keeb kuni 90 minutit 5. Sisaldab: Vett 75%, Valke 47,1%, Rasva 43,7%, A vitamiini 19,29% Vutimunad 1. Keskmiselt kaaluvad 1011 grammi 2. Leidub rohkesti mineraalaineid ja makroelemente 3. Leidub A ja B rühma vitamiine 4. Süüakse toorelt, keedetult, praetult ja isegi suitsutatult Tervisemunad 1. Sisaldavad 510 korda rohkem organismile kasulikke oomega3 rasvhappeid 2. Munevatele kanadel lisatakse söödale juurde: lina ja rapsiõli 3. Suurus M (5363 g) Olemas on veel 1. Kollased munad asendamatud köögis, eriti kookide küpsetamise juures 2

Keemia → Keemia
36 allalaadimist
Kaubagruppide liigitamine
31
odp

Kaubagruppide liigitamine

KAUBAGRUPPIDE Mariete Kanarbik LIIGITAMINE 105 MRA PIIM/PIIMATOOTED PIIM HAPUKOOR KEEFIR KODUJUUST KONDENSPIIM PETT RJAZENKA SÕIR VADAK VAHUKOOR KOHUPIIM KOHUKE JOGURT LIHA KANALIHA SEALIHA VEISELIHA FRIKADELL HAKKLIHA KOTLET LIHAMASS SALAAMI VORST MUNAD/VÕID MUNAD SUURUSES M ­ XL KOLLASED TALUMUNAD PEREMUNAD HIIDMUNAD VUTIMUNAD ÕRREKANADE MUNAD MUNAVALGEMASS PANNKOOGITAIGEN TALUVÕI SOOLAKRISTALLIDEGA VÕI MARGARIIN TAIMNE RASVAVÕIE RASVASEGU POOLRASVANE MARGARIIN LAKTOOSIVABA VÕI KÜPSETUSMARGARIIN JUUSTUD VIILUJUUST JUUSTUPULGAD RIIVJUUST SUITSUJUUST JUUSTUKUUBIKUD TOFU KÕVAJUUST DELIKATESSJUUSTUD MÄÄRDEJUUSTUD GURMEE JUUSTUD LEIB/SAI LEIVAD ­ SEEMNETEGA/SEEMNETETA KOORIKLEIB TÄISTERA LEIB NÄKILEIVAD SAI ­ SEEMNETEGA/SEEMNETETA SEPIKUD/KUKLID/LAVASID VALMISTOIDUD SALATID

Majandus → Kaubandus
8 allalaadimist
Munad
6
odt

Munad

Näiteks: 2EE12345 Lisaväärtusega munad -Tervisemuna ­ 1/3 Tallegg'i toodangust -Soot on toodetud värsketest teraviljadelt ja rikastatud vitamiinide ja mineraalainetega - Oomega-3 rasvhapete suurendamiseks lisatakse rapsiõli kanade toidule -Kollast värvi lisavad karotinoidid Teiste lindude munad -KALKUNIMUNA Toiteväärtuselt võrdne -Kaal on 70-90g PARDIMUNA 75- 100g Kanamunast rasvasem HANEMUNA 120-200g VUTIMUNAD Kaal kuni 12g Koor pruunikirju ja õhuke- 0,26 mm kuid tugeva nahk- ja kiudkestaga Valg- ja rasvasisaldus sama kui kanamunas Fe sisaldab 4,5x rohkem B1 ja B2 vitamiini üle 2,5x rohkem Tervistav mõju, sest toitainerikkam Ei põhjusta allergiat JAANALINNUMUNAD -Kaal 1,2- 2 kg - Keskmine kaal on umb 22- 24 kanamuna - Koore paksus 3-4 mm - Säilib külmikus 6 kuud - Keetmise aeg 1,5 tundi Jaanalind hakkab munema 2 aastaselt. -Muneb 25-30 aastat - Elab 70 aastat

Toit → Kokk
37 allalaadimist
Rott
18
odt

Rott

kapsas jne.) ega gaseeritud jooke – rotid ei suuda gaase väljutada! Kuivtoiduna võib kasutada ainult rottidele mõeldud segusid. Tuleks eelistada graanultoite, kuna neist ei saa rott endale meeldivaid palasid välja valida. Suurem osa poetoitudest ei ole piisavalt hästi tasakaalustatud ja seega ei sobi rottidele põhitoiduks; kindlasti tuleks juurde anda ka värskeid aedvilju. Maiustusteks sobivad näiteks pähklid, rosinad, keedetud vutimunad, kuivatatud puuviljad ja koeraküpsised. Kindlasti ei tohiks nendega liialdada. Loomapoes on saada ka mineraalkive, mida võib rotile puuri panna – neid närides saab rott oma dieedist puuduvaid mineraalaineid. Paljunemine Rotid saavad suguküpseks 3,5-4 nädalaselt, tiinus kestab 22-24 päeva. Pojad (keda võib olla 1-20) on sündides paljad ja pimedad ning vajavad koos emaga rahu. Poegi ei tohi loovutada enne 1,5 kuu vanuseks saamist.

Loodus → Loodus
4 allalaadimist
Kasulikud toiduained
6
docx

Kasulikud toiduained

muna, nädalas 3­4 portsjonit. 1 muna annab umbes 80 kcal energiat. Munad on kasulikud, sest need sisaldavad valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Organism omastab poolkõva muna paremini kui kõvaks keedetud muna. Tervetel inimestel ei teki muna söömisega probleeme. Südame-veresoonkonnahaigusi põdevad inimesed võiksid piirduda kahe munaga nädalas, sest munakollane on kolesteroolirikas, munavalge söömisel ei ole piirangut. Vutimunad on 4­5 korda kergemad ning seetõttu on neid ühes portsjonis vastavalt rohkem. Kala soovitatav päevane kogus on 2­4 portsjonit ja seda võiks süüa vähemalt 3 korda nädalas. Kala on kasulik süüa tema rasvas sisalduvate omega-3 rasvhapete tõttu. Kalas on ka rohkesti organismile vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Südame-veresoonkonnahaiguste korral tuleks liha asendada kalaga. Kalade rasvasus sõltub nende liigist, toitumusest, elutsüklist, vanusest, suurusest

Kategooriata →
16 allalaadimist
Toidukaubaõpetus
96
doc

Toidukaubaõpetus

2 Munade pakendamine..............................................................................................40 6.3 Munade kvaliteediklassid ja märgistamine..............................................................40 6.4 Munad toidulaual......................................................................................................41 6.4.1 Kanamunad........................................................................................................42 6.4.2 Vutimunad..........................................................................................................42 6.4.3 Jaanalinnumunad...............................................................................................42 ARUTELU LOETUD KIRJANDUSE PÕHJAL.............................................................43 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................46

Majandus → Kaubandus
23 allalaadimist
Köögileksikoon-Toiduvalmistamise tehnoloogia I
6
doc

Köögileksikoon. Toiduvalmistamise tehnoloogia I

segatakse uhmrinuiaga surudes, hõõrudes või tampides mitmesuguseid aineid. tärklise kliisterdumine VI praktikum: Piima kõrbemine (kuidas vältida?) Piim ei hakka keedes põhja, kui potti enne loputada külma veega või määrida võiga. Muna kui emulgaator on omavahel võimeline siduma rasvu, valke ja vett. Vutimuna on väikseim muna, mis on väga kasulik. Alandab vererõhku, tuleb kasuks kopsu-, maksa- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Vutimunad on kasulikud ka haiguste profülaktika. Jaanalinnumuna on suurim muna. Jaanalinnumunad kaaluvad keskmiselt 1,2...2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Ühest jaanalinnumunast saab valmistada korralikku suure omleti u 10-le inimesele, küpsetada maitsvat keeksi või pannkooki. Siniseks keedetud muna (miks tekib?) Kui munasid üle 10 min keeta, muutuvad munad siniseks, sest kuumutamisel munavalgud denatureeruvad

Toit → Toiduvalmistamise tehnoloogia...
9 allalaadimist
Köögileksikon
8
docx

Köögileksikon

külma veega või määrida võiga. Kui piim on põhja kõrbenud, valada see ümber puhtasse keedunõusse, katta mitmekordselt kokkupandud niiske rätiga, tõsta pliidile ja ajada uuesti keema. Ülekeenud piima lõhn kaob, kui kohe raputada kuumale pliidile veidi soola. muna kui emulgaator ­ on omavahel võimeline siduma rasvu, valke ja vett. Vutimuna ­ väikseim muna, mis on väga kasulik. Alandab vererõhku, tuleb kasuks kopsu-, maksa- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Vutimunad on kasulikud ka haiguste profülaktikas Jaanalinnumuna ­ suurim muna. Ühest jaanalinnumunast saab valmistada korralikku suure omleti u 10-le inimesele, küpsetada maitsvat keeksi või pannkooki. Muna keetmiseks kulub u 1,5 - 2 tundi. Keetmisel kindlasti jälgida, et vesi otsa ei saaks. Ja keedetud muna saab avada nt rauasaega. siniseks keedetud muna (miks tekib?) Kui munasid üle 10 min keeta, muutuvad munad siniseks, sest kuumutamisel munavalgud denatureeruvad.Munavalge valkude kalgendumine

Toit → Kodundus
25 allalaadimist
Linnukasvatus
68
pptx

Linnukasvatus

Marmorvärviline põldvutt endises NSVL-s Vuti muna Muna tervistav toime põhineb koostisel, sest ta sisaldab inimorganismile soodsas vahekorras ja kombinatsioonis: vitamiine (A, B1, B2, B12, PP jt) mineraalained (Ca, P, K, Mn, Fe, Cu, Co jt) asendamatuid aminohappeid (lüsiin, tsüstiin, metoniin, trüptofaan jt) ensüümi lüsosüüm, mis on tugeva antibakteriaalse toimega ja kaitseb muna riknemise eest (pikaajalisel säilitamisel muna sisu kuivab, kuid ei roisku) OMEGA-Vutimunad Omega-3 rasvhapped on inimorganismi talituses asendamatud. Organism ise neid ei sünteesi, vaid saab toidu koostisest (näiteks kalarasvast, lina- ja rapsiõlist). Õlides sisalduvad omega-3 rasvhapped, peamiselt alfa- linoleenhape, vähendavad organismi kolesteroolitaset ja vereliistakute e. trombotsüütide kleepuvust. Kleepuvuse puhul ladestuvad trombotsüüdid veresoonte sisepinnale, tekitades kihne, mis on üheks infarktieelseks tunnuseks. OMEGA-3 vutimunade tervistav mõju

Põllumajandus → Põllumajandus
45 allalaadimist
Köögileksikon
68
docx

Köögileksikon

23 4 Piima-, muna- ja kohupiimatoidud 4.1 Piima kõrbemine (kuidas vältida?) Poti põhi tuleks eelnevalt külma veega kokku teha ja piimale võiks lisada suhkrut või soola. 4.2 Muna kui emulgaator Muna on omavahel võimeline siduma rasvu, valke ja vett. 4.3 Vutimuna Väikseim muna, mis on väga kasulik. Alandab vererõhku, tuleb kasuks kopsu-, maksa- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Vutimunad on kasulikud ka haiguste profülaktikas 4.4 Jaanalinnumuna Jaanalind muneb umbes 40 muna aastas, on aga teada ka 80...100 munaga rekordeid. Ka 2 kg muna peetakse rekordiks. Jaanalinnumunad kaaluvad keskmiselt 1,2...2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Omleti valmistamiseks vajab see küll märksa rohkem vahustamist, kuid tulemus on sama efektiivne kui kanamuna puhul. Jaanalinnumuna maitseb aga pisut teistmoodi...ehk siis midagi gurmaanidele

Toit → Toiduvalmistamine
43 allalaadimist
Exami küsimused 2005
78
doc

Exami küsimused 2005

punased verelibled. 1 mm3 ­s veres on 4,5-5 miljonit. ANEEMIA ­ erütrotsüütide hulga vähenemine. Ülesanne ­ hapniku transport. Hemoglobiin ­ aine, mis annab verele punase värvuse. Koosneb: · valk globiinist · 4 hemi rühmast ­ igas üks Fe aatom, mis seob endaga 1 O2 molekuli. Selle tõttu on väga tähtis saada iga päev toiduga rauda, ilma rauata ei saa hemoglobiin tekkida. Eriti rauarikas toit ­ metsmaasikad, peet, granaatõun, vutimunad jne. Hulk ­ 12-15 g%. Alumine normi piir - 10g%. Alla 10g% on verevaegus, tekib hapniku puudus, erinevate organite töö häired. Hemoglobiini taset saab mõjutada e. tõsta peale toidu veel muutes väliskeskkonna rõhku (kõrgmäestik, Alpi maja). Madala rõhu korral hakatakse automaatselt tootma rohkem erütrotsüüte ja hemoglobiini. Rõhu normaliseerudes püsib hemoglobiini tase mingi aeg kõrge, enne kui normaliseerub. Mida kõrgem on hemoglobiini tase, seda paksemaks läheb veri

Meditsiin → Inimese anatoomia ja...
143 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun