......................................7 4.3 Lisaks vürtsiveiseliha, hautatud veiseliha.............................8 5.Sea- ja veiselihast konservid.......................................................8 5.1Rannarootsi Turistieine 240 g.................................................8 5.2Frank Pott Turisti eine "Rakvere" 240 g..................................8 6.Pasteedid..................................................................................... 9 6.1Rannamõisa Kalkuni maksapasteet “Delikatess”...................9 6.2 Maksapasteet........................................................................9 7.Kalakonservid kastmes..............................................................10 7.1Praetud Atlandi Skumbria tomatikastmes 240 g..................10 7.2Balti sardiinid tomatikastmes (easy open) 100 g.................11 7.3Lisaks...................................................................................11 8.Õlis.................................
Koka praktiline töö suurköögis Linnulihapuljong Lihapuljong Kalapuljong Seljanka Borš Frikadellisupp Rossolnik Hartšo Oasupp Nuudlisupp Valgepõhikaste Kartulilisand Toorsalat Köögivilja lisand Punapeedi küüslaugu salat Mannapuder Kaerahelbepuder Risoto Ploff Keedetud pasta Praetud kala – kilu Ahjukana Pikpoiss Hakkliha kotletid Kurzeme strogonov Guljašš Kartulilisand Köögiviljalisand Sealiha portsjonitükid Seapraad Üleküpsetatud sealiha Mulgikapsas Köögiviljavorm Makaronivorm värskekapsa ja hakklihaga Maksapasteet Kartulisalat Rosolje Rosolje Puuvilja salat Täidetud munad ja singirullid Kakaokisell Leivasupp hapukoorega Mannavaht Riisilumi Kamavaht Kohupiimavaht Saiavorm Aitäh vaatamast! Koostanud: Inna Raud
Jagunemine • D3 – leidub loomses toidus, kasutatakse toidulisandites, • D2 – tekib taimedes, takistab D3 imendumist Olulisus • Kaltsiumi imendumine – luude tugevus • Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab: • Neerukahjustused • Anoreksia • Kaalukaotus • Polüuuria – kuseteede haigus • Südamerütmihäired
Tarrend jahutatakse. 4.Kuidas valmistakse maksapasteeti? Maksapasteete valmistatakse veise-, vasika-, lamba-, seamaksast. Kasutatakse ka seapekki, puljongit ja võid. Maksal eemaldatakse suuremad sooned ja kelmed, see tükeldatakse. Seapekk tükeldatakse ja pruunistatakse ja lisatakse tükeldatud maitseroheline, seejärel maksatükid ja pruunistatakse need kergelt ning hautatakse. Sool ja maitse taimed lisatakse, kui maks on poolpehme, aetakse 2-3 läbi hakklihamasina ja vahustatakse. Valmis maksapasteet pannakse jahedasse tarduma. 5.Kuidas serveeritakse pasteete ? Pasteete võib serveerida mitmeti: *Üleküpsetatult * täidisena profitoolides, köögiviljades, puuviljades, linnupraadides jne. *pallikestena vormituna ja riivjuustus, hakitud maitserohelises, paprikapulbris. *võileivakatetena 6.Kuidas valmistatakse täidetud lihasuupisteid? Lihatooted lõigatakse õhukesteks viiludeks, keeratakse rulliks või torbikuks ja täidetakse. Suupisted võib kinnitada suupistetikkudega. 7
tänapäevani. Eestile omapärane kalatoit on vürtsikilu. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja valmistamisviisid. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid ja paljusid toite hakati hoidistama. Hiljem toimus eesti köögi niiöelda teine kihikuks ja siis on tuntuks saanud pelmeenid, kartulisalat, marineeritud kõrvits, hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, plaadikoogid, kissell, mannavaht, bors ja seljanka. Viimastest aastakümnetest on mõned Eesti rahvustoidud oma tähtsust kaotamas, kuid siiski eelistatakse pühade ajal paljudes peredes traditsioonilisi toite.
19%), veisesüda, seapekk, porgand, keedusool (max. 1,4%), maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 241 Valke 12 Rasvu 21 Süsivesikuid 1 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 289 14g 1g 25g 14% 28% 0% 36% Turisti eine veiselihast 250 g aubamärk: Haljas AS (tootja) 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 176 kcal Valke 20.5 % Süsivesikuid 0.1 % Rasvu 10.4 % 6. Pasteedid A. Maksapasteet Frank Pott Maksapasteet 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Seamaks (min.47%), joogivesi, seapekk, sealiha, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 240 Valke 13 Rasvu 20 Süsivesikuid 2 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 288 16g 2g 24g 14% 32% 1% 34% B. Kanamaksapasteet C. Kanalihapasteet
Kasvas poest ostetava toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamiseks põllukultuuriks ning igapäevaseks toiduks. Kartuleid küpsetati koos koorega tuhas ja panniga ahjus, keedeti koorega ja kooritult, kasutati nii suppide keetmisel kui putrude valmistamisel, leibade ja saiade küpsetamisel ning iseseisvate toitudena. Lõuna-Eesti ja Peipsimaa
Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. Populaarseks sai talupoja tuhasküpsetatud kartul ja kaalikas. · 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. · 19.sajandi künnise ületamisega muutus ühtaegu ka euroopaliku kulinaariateaduse suund ja ka serveerimistavad. Vana komme asetada kõik pakutav söögiseltskonna ette ühekorraga (servicc a la rancaise) hakkas tasapisi taanduma. Roogasid hakati serveerima üksteise järel. Seda uut stiili, mis sai
piirak, kohupiima korp Leib Hapendatud rukkileib – naturaalselt kääritatud. Leiva koostisesse kuulub rukkijahu, vesi, juuretis, sool. Tihti soola ei lisatud, leivakõrvane oli soolane. Lihaleib, silguleib, muude lisanditega leib Sepik, sai, rohekm pühade-ja pidupäevatoit Salatid, suupisted Kartulisalat, põldoasalat, kilusalat, rosolje, seenesalat, klopitud kurgisalat Sült, keel tarrendis, maksapasteet, kamararulaad, lihapallid kastmega, verikäkk, silgud, soolatud räimed, äädika räimed, marineeritud ; praetud räimed, kuivatatud kala, heeringas hapukoorega, kala tarrendis, kilu või Munavõi, kohupiim köömnetega, täidetud munad, kohupiim võiga, sõir Supid, pudrud Hapukapsasupp, kanaklimbisupp, piima-köögiviljasupp, piimasupp kruupidega, peedisupp, seenesupp(seene seljanka) Kruubipuder(oder,) kartulitükid – mulgi puder, poolvillane puder, tangupuder, kört – jahu
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA (V.-L. Kingisepa materjali põhjal) Harjutus 1. Kirjutage sõna alguses g, b, d või k, p, t. pruun barett, grillitud karbonaad, batuudihüpe, diktofon, rullbiskviit, moodne disain, kindel garantii, avar palkon, endine parun, lillebukett, pikk karantiin, ohtlikult balansseerima, topelttöö, riiklik dotatsioon, suur gabariit, aedviljapüree, magus bubert, dopingukontroll, lagunenud barakk, maksapasteet, hele parkettpõrand, duubelkassett, ostis glütseriini, ministeeriumi bülletäänis, büdzett on tasakaalus, eksport ja import, brutaalne käitumine, kohutav draakon, vaimukas paroodia, siniste kaantega brosüür, pilet on broneeritud, grimeerija, geenius, dividend ja boonus, buliimiahaigus, äge diskussioon, dialektika, dispetser, haige on koomas, briti poissmehed Tallinnas, pidzaama, defitsiit, baromeeter, kraadiklaas, positiivne tulemus, orgaaniline keemia, raske
Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks
Selveri Köögi toidud on pakitud kliendisõbralikesse erinevate suurustega pakenditesse. Neid tooteid leiate Selverite kulinaarialettidelt nii kaalukaubana kui ka juba köögis väikepakenditesse pakitult. Kõik peolauatooted on kaunistatud kujul asetatud ühekordsetele vaagnatele ja kaussidesse, millega saab tooted otse peolauale asetada. Selveri Köögi kõige populaarsemateks toodeteks läbi seitsme aasta on olnud kartulisalat , kartuli-singisalat ja maksapasteet. Viimastel aastatel on saanud Selveri klientide lemmikuks Kräsupeakook 5 1.5. Selveri omatooted Selveri laiast kaubavalikust leiad hulgaliselt Selveri märgiga omatooteid. Tooteperekonna kujundamisel oleme arvestanud parima hinna ja kvaliteedi suhtega, nii on omatooted oma kaubagrupis soodsamad. Toidukaupadest kuuluvad tooteperesse Selveri mahlad,
tulid laiad pikad püksid. Toidusedel muutus senisest mitmekesisemaks. Rohkem hakati tarbima piimatooteid, värsket liha ning aeg-ja puuvilju.Suuresti tänu maanaiste seltside tegevusele levis kompottide, mooside ja mahlade, samuti salatite ning magustoitude valmistamise oskus, tänu hakklihamasinale võisid perenaised lauale tuua kotlette ja pasteeti.Kujunes välja see, mida saab ja tuleb nimetada eesti köögiks- kartulisalat, sült, maksapasteet, praetud räim marinaadis, rosolje, täidetud munad jms., kui kõnelda külmast lauast. Selle üksikelemendid olid kõik sel või teisel moel laenulised, kuid kokku moodustus menüü, mis iseloomustab ainult eestlase toidu- või täpsemalt küll pidulauda. Lauakombed muutusid peenemaks, kadus ära ühest kausist söömine. Maal suurenes poetoidu osa, näiteks osteti soolasilku ja heeringat üha enam kaupmehe käest. Mitmekesistus aedviljade ja viljapuude valik,
Pool- ja täissuitsuvorstid: Haanja poolsuitsuvorst Keedusalaami, Lihakas Kraakov, Lihakas suitsuvorst, Murulauguga poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Rakvere poolsuitsuvorst, Rakvere täissuitsuvorst. Toorsuitsuvorstid: Rakvere toorsuitsuvorst, Toledo toorsuitsuvorst pistaatsiapähklitega, Seemnekattega toorsuitsuvorst, Vinnutatud vorst. Toorsuitsupeekonid: Ameerikapärane toorsuitsupeekon, Inglisepärane toorsuitsupeekon, Toorsuitsupeekoni kuubikud. Pasteedid ja võided: Kreemjas maksapasteet, Küpsetatud maksapasteet rõõsa koorega, Maksapasteet, Maksarõngas, Määrdepasteet, Saiakate. 2.2.2 Roavalmistus tooted: Viinerid: Juustuviinerid, Lasteviinerid, Lihakas Doktoriviiner, Rakvere grillviiner juustuga, Rakvere viiner. Sardellid: Lihakas sardell, Lihakas veiselihasardell, Sardell juustuga, Rakvere suitsusardell. Grillvorstid: Eesti Rahwa grillvorst, Eesti Rahwa grillvorst suitsujuustuga, Lastegrillvorst ploomidega lambasooles, Šašlõkivorst lambasooles.
-valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite.
Tõmba valitud vastusevariandile joon alla. a) Kindlasti tarbin b) Pigem tarbin c) Ei oska hinnata d) Pigem mitte e) Kindlasti mitte 2. Millised järgnevatest toiduainetest on valgurikkad? (jooni alla õiged) Rosinad, teraleib, kala, kartulikrõpsud, jäätis, sealiha, sai, kohupiim, piim, spordijook, pitsa, banaan, jogurt, maasikas, juust, õun, muna, pähkel, porgand, sokolaad, tatrapuder, viiner, maksapasteet. 3. Mida arvad valgukontsentraatidest? ...................................................................................................... ...................................................................................................... ...................................................................................................... ...................................................................................................... 4
Maitseroheliste kilohinn kaup ühik ühiku hind tüümian adzika (terav) kg 2,73 petersell aerosoolõli kg 2,77 basiilik ahvena filee kg 6,24 till ananassikonserv kg 1,41 frillis ansoovis kg 5,6 rosmariin apelsin kg 1,04 mint apelsini marmelaad kg 2,42 meliss aprikoosid kuivatatud kg 3,9 lehtsalat aprikoosikompott kg 2,34 murulauk aprikoosimarmelaad kg 2,2 rukola Aqua lauavesi pdl 0,32 spinat astelpaju kg 4,96 oregano avokaado kg 3,69 spinat baklazaan kg 1 balsamico (pals...
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................
Suitsupeekon, Suitsustatud veisevälisfilee, Suitsutatud veisesink, Sealihasink, Kerge sink, Viru keedusink, Järelepa kalkunisink, Kodusink. Suituvorstid: Tallinna poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Keedusalaami, Rakvere täissuitsuvorst, Moskva täissuitsuvorst, Haanja poolsuitsuvorst, Rakvere Krakov juustuga. Hakktooted: Pikkpoiss, Pihvid, Lihapallid. Sardellid: Peresardell, Rakvere suitsusardell, Sardell juustuga, Sardell sinepiga. Võileivamäärded: Hõrk pasteet, Maksarõngas, Maksapasteet, Maksavorst, Saiakate. Snäkid: Rakvere õllesigar. Jahutatud sealiha: Ungari pekk, Seakaelakarbonaad, Seakaelakarbonaadi lõigud, Seavälisfilee, Seavälisfilee kamaraga, Seavälisfileest minutipihv, Seasisefilee, Seaabaliha kondita, Sea strooganov, Sea guljass, Seapraad kamaraga, Seapraad kondita, Seapraad kondiga ja kamaraga, Sea abapraad kondiga ja kamaraga, Peekon, Peekonilõigud, Peekon kamaraga, Saslõkiliha, Klassikaline seapraad, Seapraad
Selveri Köögi toidud on pakitud kliendisõbralikesse erinevate suurustega pakenditesse. Neid tooteid leiame Selverite kulinaarialettidelt nii kaalukaubana kui ka juba köögis väikepakenditesse pakitult. Kõik peolauatooted on kaunistatud kujul asetatud ühekordsetele vaagnatele ja kaussidesse, millega saab tooted otse peolauale asetada. Selveri Köögi kõige populaarsemateks toodeteks läbi seitsme aasta on olnud kartulisalat , kartuli-singisalat ja maksapasteet. Viimastel aastatel on saanud Selveri klientide lemmikuks Kräsupeakook.
Elusana sinakasmust homaar muutub keetes erepunaseks. Kalmaar söödav mollusk peajalgsete klassist. Need on pehme kehaga, mis on kaetud õhukese punakaslilla nahaga. Kui viimane eemaldada, paljastub õrn valge liha. Lisaks kerele on söödavad ka haarmed. Kaaviar on kalamari, mis saadakse emaselt kalalt ja seda soolatakse. Maitse on rikkalikult mereline, tekstuur kergelt krõmpsuv ja siidine. XII praktikum Nimeta 3 subprodukti ja võimalusi nende kasutamiseks toiduvalmistamisel Seamaks maksapasteet Lambaneer lambaneer koorekastmes sibulaga Seakops kopsupirukas Suflee on õhuline vormiroog. Järelroana serveeritavate sufleede oluliseks komponendiks on paks magus kaste või puder, puuvilja- või marjapüree, muna ja rasvaine (tavaliselt või). Magusates sufleedes kasutatakse sokolaadi, pähkleid, mandleid, veine, likööre, kakaopulbrit. Peale raputamiseks kasutatakse tuhksuhkrut.
-valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsidhakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine.1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits jahapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo,pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik.1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal
Suurimad helehallid klaasjad marjaterad pärinevad Kaspia meres metsikult kasvavalt beluugalt. Ossetrina on keskmise suurusega pruunika halli värvuse ja pähklise maitsega. Servjuuga mari on kõige väiksem, aga kleepuvalt kreemjas ja tugeva maitsega. Parima maitseelamuse saab, kui nautida kalamarja toatemperatuuril. Klassikalised lisandid on hapukoor, pliinid, hakitud sibul või murulauk Nimeta 3 subprodukti ja võimalusi, kus nende kasutamisel toidu valmistamisel: · Seamaks maksapasteet · Lambaneer lambaneer koorekastmes sibulaga · Seakops kopsupirukas Suflee õhulised vormiroad. Järelroana serveeritavate sufleede oluliseks komponendiks on paks magus kaste või puder, puuvilja- või marjapüree, muna ja rasvaine (tavaliselt või). Magusates sufleedes kasutatakse sokolaadi, pähkleid, mandleid, veine, likööre, kakaopulbrit, ja teisi toiduaineid. Magusaid sufleesid maitsestatakse suhkru, mee, vanilli, kaneeli, riivitud
sõir, või (eriline rasvaprotsent, madalama rasvasisaldusega), või ja taimeõli segu, jäätis, naturaalne kuumsuitsusink, verivorst, verikäkk, sült, õllevorst (näiteks juustuga), täissuitsuvorst (metsloomalihast), keeduvorst, lihapallid (frikadellid), kotletid, suitsuliha erinevatest jaotustükkidest (karbonaad, küljetükk jne), vinnutatud lambakints, maksapasteet, sealiha (erinevad jaotustükid, iseloomulik singitükk ja karbonaad), kanaliha, pardiliha, haneliha, lambaliha jaotustükid, vasikaliha, ulukid: metssiga, põder, jänes, hirv, metspart, teder, põldpüü, kama, eesti müsli (praetud kaerahelbed suhkru ja rosinatega), leib (magus-hapu, rukkileib, põrandaleib, vormileib), sepik, kaeraküpsised, odrakarask, kaerakile, sai, kakud (kuklid), kuivatatud kooritud ja
Liigu regulaarselt! Milliseid toiduaineid eelistada suurenenud kolesteroolisisalduse korral? Soovitatavad Ebasoovitatavad (piirata hulka või loobuda) Liha- ja vorstitooted Siseorganid, eriti maks ja neerud, maksapasteet, Lahja liha nähtava rasvata, vasikaliha, taine lamba- ja veiselihapraad, mis tahes rasvane liha, peekon, rasvane sült, seasnitsel, linnuliha ilma nahata, taine sült, taine keedusink, keeduvorst ja rasvased vorstid, suitsuvorst, maksavorst, nahaga lahja linnulihavorst (väikeses koguses)
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
Munade värvimiseks kasutati looduslikke vahendeid. Toiduvärvidest ja lakkidest ei osatud siis veel unistadagi. 1950-nendatel peeti ka Jõulupüha (näärid), kuid sugugi mitte nii nagu seda tehakse tänapäeval. Tähistati vaikselt perekonnaringis, kuna see oli keelatud. Sellele vaatamata valmistati jõuludeks paremaid toite vanade traditsioonide järgi. Enamus taludes tapeti enne jõulusiga, see oli suur meeste ettevõtmine. Jõulutoiduks oli verivorst, maksapasteet, sült, seapraad, ahjus valmistatud praekartulid, magushapud kapsad. Külmtoiduna täidistega rulaadid, mis valmistati sea mao sisse. Verivorsti söödi koos pohlamoosiga. Salatitest tehti peamiselt rosoljet. Lisanditeks olid ka kõrvitsa, - pohla, - ja punapeedisalatid. Jõulumaiustuseks olid peamiselt piparkoogid, mis olid juba varem valmis tehtud. Neid aitasid valmistada lapsed hea meelega. Valmistati ka mitmesuguseid muretaigna küpsiseid ja piparmündi pätsikesi.
120 g kodujuustu, 415 g sojapiima, 2 muna, 160 g tofut, 310 g keedetud oad, 165 g läätsesid Ooted 5 GK Madala GK teraviljad · Pruun basmati riis, kaer (sisaldab kiudainet beeta-glükaan, mis vabastab glükoosi aeglaselt verre) · Ilma suhkruta kaeraküpsised · Sokolaadiküpsised ubadega 31 Hea valgu-süsivesiku vahekord Täisteraleib valgurikka määrdega taimsed määrded pasteedid, maksapasteet, sink · Hummus marineeritud peediga (peedihummus) · Sampinjonipasteet · Paprika-tomatihummus · Spinatipesto · Redisevaht india pähklitega · Hernemääre avokaadoga · Avokaadokreem · Läätsepasteet · Porrupasteet · Kuivatatud linaseemneleib · Gluteenivaba juuretisega leib "Tatrik" (Kristiina Jänes) Madala GK-ga puuviljad ja marjad (granaatõun, kiivi, enamus marju..) + mandlid (5 tk, GK 0),
-valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.-90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. http://et
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
