Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"peoleo" - 34 õppematerjali

peoleo - lind (vihmakass) vms üldjuht
peoleo

Kasutaja: peoleo

Faile: 0
thumbnail
64
ppt

Laululinnud

Toidulaud. Toidulaua moodustavad lendavad putukad. Nagu näiteks kärbsed, mardikad, sääsed, parmud, aga ka kiilid ja liblikad. Poegi toidetakse sama toiduga, mida söövad vanalinnud isegi. Arvukus. Eestis on suitsupääsukesi 150 000 220 000 paari. Kahjuks on arvukus langeva trendiga. Euroopas on suitsupääsukesi 14 kuni 29 miljonit paari. Peoleo Peoleo saabub meile alles mai keskpaiku, kui puud juba lehtes. Talvituma lahkub augusti teisel poolel. Pesitseb Euroopas ja LääneAasias, talvitub Lõuna ja IdaAafrikas. Levinud, vastavalt sobivate pesitsuskohtade olemasolule, üle kogu Eesti. Suure individualistina rändab ta lõuna poole kas ainult üksi või maksimaalselt koos paarilise ja poegadega. Peoleo kuulub välimuselt troopiliste kireva sulestikuga lindude maailma, kus tema sugulased...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Eesti loomastik

­ 2 liiki madusid ­ 3 liiki sisalikke Roomajad kivisisalik rästik nastik vaskuss Linnud · Eestis on kohatud 368 linnuliiki (2008) ­ u 200 liiki on Eestis regulaarsed haudelinnud ­ u 35 liiki on regulaarsed läbirändajad · Eesti rannikumeri on tähtis veelindude pesitsusala (Matsalu, Puhtu, Vilsandi) Linnud siniraag jäälind vaenukägu peoleo Linnud soopart sarvikpütt järvekaur tutkas Linnud merikotkas kalakotkas kassikakk karvasjalg-kakk Lingid (linnud) · http://www.loomaaed.ee/index.php? ide=33,65,101&ndbase=2 · http://www.kotkas.ee/ · http://www.eoy.ee/kodukakk/ Imetajad · Eestis leidub 65 liiki imetajaid ­ neist närilisi on 21 liiki Imetajad Euroopa naarits viigerhüljes...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Puisniit

tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo , põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad...

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll....

Muusika
73 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960

Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri- ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944. aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda. Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud, mida see kaasa toob. Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede, mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi, selja taga põgenikevoorid mere poole. Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna. Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi ees...

Eesti keel
156 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ivo Linna

Kõik vennad käisid Viktor Kingissepa nimelises keskkoolis. Ivo Linnat huvitas raamatute lugemine ja seda siiamaani. Tema vanemad vennad kiusasid teda pidevalt, sest ta oli ikkagi ju kõige noorem peres. Ta pidi näiteks vanemate vendade asju kandma jne. Tema vanaema ja vanaisa küüditati Siberisse. Ivole meeldis ka väga sporti teha. Aastal 1956 läks ta esimesse klassi. Tema vend hakkas sõjaväest tagasi tulles tegema koos teistega ansamblit Peoleo . Ning loomulikult oli ka Ivol vaja hakata bändi tegema. 1966. Aastal sündis neil kitarristide ansambel Müstikud. Nad mängisid kogu keskkooli viimase klassi jooksul. Esimesed kitarrid tegid nad ise, kasutades ära Peoleo vanad kitarrid. Kooli raha eest osteti neile trummikomplekt ja kolm kitarri koos võimendiga. See bänd sai Kuressaares päris popiks. Nende repertuaaris oli umbes 80 lugu kokku. Pärast kooli läks bänd aga laiali. 1967. aastal astus Ivo Tartu Ülikooli...

Muusika
58 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti keele sõnaseletusi

A buklett ­ voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo ­ kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...

Eesti keel
37 allalaadimist
thumbnail
31
pptx

Viktoriin

- 6. klass 12. Sellel Eestimaa puul on süsimustad pungad. Tema eripära on veel see, et kevadel lehtib ta teistest puudest hiljem, aga sügisel on esimene, kes lehed maha heidab. Puul on väga väärtuslik puit. Mis puu see on? A) Harilik saar B) Tamm C) Harilik vaher 7.-9. klass 12. Lind, kes veedab õhus väga palju aega ning kes võib õhus isegi magada on... A) pääsuke B) peoleo C) piiritaja 5.- 6. klass 13. Pildil on kujutatud Eesti soodes kasvavat huulheina. Mille poolest on need taimed omanäolised? A) Nad suudavad fotosünteesida ka pimedas. B) Nad toituvad putukatest. C) Nad kasvavad vaid kuni 3 cm pikkuseks. 7.-9. klass 13. Millised on maailma kõige väiksemad ja lihtsamad õistaimed, kes veedavad oma elu veepinnal vabalt triivides? A) vesikupp B) vesikatk C) lemle...

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti kirjakeele sõnavara eksam

Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia ­ tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia ­ vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...

Eesti keel
279 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

märtsil 1963 Tallinnas "Estonia" kontserdisaalis esinenud Itaalia vokaal-instrumentaalansambel Marino Marini juhatusel. Kitarristide ansamblid. Öösiti kuulati välisraadiojaamu, lindistati lugusid. 1960-ndate biitansamblid: Poissmehed, Langevad Tähed, Kristallid. Mängisid tantsumuusikat. 60% loomingust/repertuaarist pidi olema nõukogude muusika. Tegelikult mängiti pidudel ikka lääne muusikat. Folkmuusika: populaarseim ansambel oli Peoleo . Lisaks terava alatooniga malevalaulud. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva laulud. 1960. aastatel astusid areenile Arvo Pärt, Eri Klas ja Neeme Järvi. Ansamblid "Laine" ja "Ruja". Teater Ridade vahelt lugemise oskusele aitas teater suuresti kaasa. Selle eelduseks sai omakorda näitekirjanduse uuenemine (Mati Unt, Paul-Erik Rummo). 13 Teatriuuendused: murrang Eesti teatris 1960.-1970...

Kultuurilood
195 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusikaajalugu 1950-1990

Oit, U.Naissoo, V.Ojakäär, G.Podelski, E.Kõlar, V.Järvi)Esimene ansambel Eestis kes alustas elektrikitarride kasutamist. · Ans Metronoom(U.Naissoo,H.Lääts,K.Tennosaar) · E.Laansoo kitarriansambel(mitmekordne pealemäng) · Jazzimuusikat ei mängitud · Orkestris ei olnud saksofoni 1960 · Jazz,biit,estraad · Hakati korraldama TLN jazzifestivale · Ans Juuniorid,mille juhatajaks oli T.Kõrvits ja lauljaks T.Mägi · Ans Omega,solistiks A.Veski · Ans Virmalised(T.Urmet,Ü.Urmet,solist-J.Joala) · Ans Optimistid(T.T.H Kõrvits) · Ans Rütmikud (T.Mägi,P.Kõlar) · Ans Peoleo (T.Linna) · Ans Andromeda · Ans Mikronid(G.Kraps) · Ans Toomapojad(P.Tooma) · Ans Kristallid(blues)(M.Kuut) · Georg Ots 1920-1975 · ER meeskvartett · Horoskoop · Aarne Oit'i lauluvõistlus 1970 · Ans Justament(T.Lunge,J Elgule) · Ans Palderjan(T Pihlap) ·...

Muusikaajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Park

Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupa...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
93 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Popmuusika Eestis 1960

aastad. Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. 1963- 64 oli ,,raudne eesriie" hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo (võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid...

Muusika
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Värvulised Räpina poldril

· Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane · Välja- roolind · Rasvatihane väikelõoke · Tiigi-roolind · Puukoristaja · Nõmmelõok · Soo-roolind · Porr e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e · Põldlõoke roolind · Peoleo · Räästapääsu · Käosulane · Punaselg- ke · Mustpea- õgija · Metskiur põõsalind · Hallõgija · Sookiur · Aed- · Pasknäär · Hänilane põõsalind · Harakas · Kuldhänilane · Vööt- · Mänsak · Linavästrik põõsalind...

Keskkonnakaitse
5 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lindudest vanasõnu ja rahvajutte

" Puukoristaja tahtis sama ilusasti osata laulda ja läks karjatänavale kuulama. Samal ajal aga kõndis hall hobune mööda tänavat ja laskis sinna oma soru. Puukoristaja õppis kuuldud hääle ära ja teebki nüüd "sorrr". Sellepärast kutsutakse lindu nüüd kusetajaks. PEOLEO Ennevanasti käskind Jumal kõigil loomadel ja lindudel tulla kaevu kaevama, et kuival ajal vett oleks. Peoleo üksi hoidnud tööst kõrvale, et oma kaunist rüüd hoida. Jumal näinud seda ja keelanud peoleol kaevudest, muudest aukudest ja nõgudest joomise ära. Ainult puulehtede pealt tohtis ta vett saada. Sellest ajast saati peab vihmakass ainult puulehtede pealt jooma, et oma ilusat kuube hoides kaevu kaevamisest eemale hoidis. Seetõttu karjub nüüd peoleo aina vihma. VINT Rahvas räägib, et ka vint, nagu peoleogi, ei olevat osa võtnud jõesängi (mõnel pool kaevu)...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse · Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo , prei, rai, reo, tai, toi, tui, tõu, täi, vau, viu, või, väi) · Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü) · Pika vokaalifa aa ju uu lõppevad sõnad raa, muu (Hiina pinnaühik), paa, suu (Prantsuse rahaühik). · Diftongiga lõppevad võõrsõnad (asalea, bei, boi, boa, duo, epopöa, gonorröa, kakao, kauboi, konvoi, krai, lakei, levkoi,...

Eesti keel
175 allalaadimist
thumbnail
4
doc

KODUTÖÖ 4. - SAGADI MÕISA PARK

Pushkini tänav, Kindluse juures allee(pärn), Pimeaed, tamme allee- baikeri allee(tamm), sireli allee(võidu tänavas) LINNALINNUD *kus võib linnas näha kõige enam linde? Pargis, aias *millest linnalinnud toituvad? Putukad, seemned, prügi(eriti varesed ja kajakad), inimesed toituvad Linnalinnud söögi järgi Seemne-marja-toidulised Putuka-tõugu-teo-toidulised Segatoidulised Linna- pääsuke Hall vares Peoleo Künnivares rästas Varblane Hakk Piirpääsuke Harakas Tihane tuvi tangud, pihlakaseemned, Mage rasv, kaerahelbed, päevalille- päevalilleseemned seemned, pihlakamarjad, saiapuru...

Zooloogia
5 allalaadimist
thumbnail
23
doc

AJAKIRI KULTUUR JA ELU

OÜ Markleisi tegevusalaks on ajakirjade ja muu perioodika kirjastamine. Ettevõte kuulub autoriõigusega kaitstud ettevõtete hulka, mille põhikapital on 40 000 Eesti krooni (2557 eurot). OÜ Marklaisil on kaks filiaali: Tallinnas asuvad Kunstistuudio Maalilaager ja Kadrioru Kunstiklubi. [4; 5; 6] 5 4. TOIMETUS Ajakirja Kultuur ja Elu peatoimetaja on Tea Kurvits. Toimetajad on Mart Peoleo ja Lea Arme. Reklaamiga tegeleb Maris Abel. Toimetus asub Tallinnas aadressil J. Köleri 8 teisel korrusel. Toimetuse postiaadress on 10502 Tallinn, pk 200. [3] 6 5. AUTORKOND Ajakirjal Kultuur ja Elu on püsiautorkond, mis koosneb peamiselt kultuuriajakirjanikest, ajaloolastest, kunstnikest ja teistest kultuuriinimestest. Mõne teema käsitlemiseks tellitakse...

Sissejuhatus kommunikatsiooni...
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Euroopa kliimavöötmed, äärmuspunktid, reljeefiüksused

Metsatundra: jändrikud ja madalakasvulised tundrakased. Metsavöönd: Okasmets: Näivleetunud ja gleistunud mullad. Nulu- ja seedermännimetsad. Orav, lendorav, kobras, valgejänes, põder, pruunkaru, hunt. Sega- ja lehtmets: Liivased leede- ja leetunud mullad. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad. Kaelushiir, siil, hirv, metskits, euroopa piison, metsnugis, tuhkur, metskass, metsvint, peoleo , põõsalind. Stepivöönd: leostunud mustmullad, ülesharimine on põhjustanud erosiooni ning halvendanud muldade tootlikkust. Kõrrelised, aruhein, stepirohi. Suslik, stepituhkur, röövlinnud ja roomajad. Poolkõrbevöönd: Kastanmullad ja poolkõrbe pruunmullad. Kuivalembelised kõrrelised ning poolpõõsad(pujud). Mufion, metskass. Lähistroopilised igihaljad metsad ja põõsastikud: ferraliit ja ruskmullad, oliivipuu, põõsastikud. Flamingod, ahvid....

Geograafia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun