Kängust kui metsikust loomast rääkis Notsu just Robiniga. 4. Puhh arvab, et pole just väga tark. Puhhi loodud luuletus kannab nime "Väga väikese aruga karu tehtud luuletus". Sedasi joonistub välja metsarahva hierarhia, kus kõige targemateks on Christopher Robin ja Jänes ning konkurentsitult on kõige allaheitlikum nimitegelane. Metsaelanikke eristab teineteisest toitumisharjumused. Need on kõigil, aga igaühel on oma asi, mida ta sööb (mesi, tõrud, ohakad). Seejuures keegi ei söö seda, mida teised söövad. Seda omadust ei teadvustatud endi jaoks, kuni metsa ilmus Tiiger väitega: ,,Tiigrid armastavad kõike". Läbi katsetuste hakatakse aga variante kõrvale heitma, põimides nii põhimõtte, et sööb kõike ja et ei söö seda, mida teised söövad. Toidu ja isiku suhte positiivset määratlemist näitab, et üldise söögikõlblikkuse hindamisel ei arvestata mitte isiklikke eelistusi vaid kõiki
5. Kes olid need röövlid, kes Limmo öösel ära röövisid? ......... padi,tekk,lina.............................................................................. ............ 6. Kes oli kes mereröövlilaeval? Ühenda paarid: tüürimees lina madrus padi kapten Limmo puri tekk 7. Mis oli mereröövlilaevaks? ......tite voodi.......................................................................................... 8. Võlumetsa puudel kasvasid rabarberid redised riided ehted kingid tõrud seened käbid Nimi .............................. Koostaja: Lemme Sulaoja 9. Täida lüngad lausetes. Ühel mereröövlil peab olema rääkiv papagoi........................ ja ... puujalg......................... Vanaks jäädes muutuvad kõik voodilinad kummituseks................................................. 10. Mis juhtus Limpaga, kui ta liiga palju limonaadi jõi? Muutus paksuks ja kõht oli gaase täis. Siis ta tõusis õhku. .......................................................
kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile. Lehed on äraspidimunajad, 740 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni. Tamm on ühekojaline puu, kuid õied on ühesoolised. Õied on väikesed, kuni 2 mm läbimõõdus. Isasõies on 610 tolmukat. Õitseb mais. Vili on tõru. Tõrud küpsevad septembris-oktoobris. Nad on pruunid, 1,53,5 cm pikad ja asuvad rohelises hoidikus, mis neid kinni hoiab, kuid katab ainult umbes veerandi ulatuses. Tõru on pika, 38 cm pikkuse varre otsas. Maailmas on rajatud tammeistandusi. Tammepuit on kõva ja vastupidav, sellist vajatakse mööbli jaoks ja siseviimistlustöödel. Aastarõngad eristuvad selgesti. Puidu tihedus on 720 kg/m³. Tamm on tähtsal kohal ökosüsteemides. Arvukad putukad elavad tamme lehtedes, õites ja tõrudes
järel. Mida soodsamad on kasvutingimused, seda sagedamini korduvad seemneaastad ja kasvuoptimumis kannab tamm vilja peaaegu igal aastal, seevastu areaali põhjaosas on häid seemneaastaid väga harva. Tamme viljaks on üheseemneline pähkel puitunud kestaga, mida nimetatakse sagedamini tõruks ning mis on 1,5-3,5 cm pikk. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike, mis ümbritseb tõru ¼-1/3 pikkuselt. Terved tõrud on läikivad, pruunikad, soonelised. Valminud tõru ühes otsas on väike teravik ja teises ketas, millega ta kinnitub lüdisse. Esimesed varisevad tõrud on vigastatud või mittetäielikult valminud. Täisväärtuslikud tõrud hakkavad varisema tavaliselt pärast esimesi öökülmi (septembri lõpus, oktoobris). 1000 tõru mass on 2-4 kg. Tõrud on toiduks metsigadele, oravatele, mäkradele, leethiirtele, rähnidele, pasknääridele ja teistele loomadele ja lindudele
Foto 8 Page 11 of 14 Tallinna Ehituskool Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu. Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis Kirjeldus Foto 9 Tamme lehed ja tõrud Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile. Lehed on äraspidimunajad, 7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni.
helk laias jaos ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast mu vaikses toas. Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis Mu südant pelg: Kas püsib sirgena su kõrval häbis mu nõder selg? Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas su rebit nüüd. Kui armastada sind- siis kunas, kunas, kui mitte nüüd? Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund on suureks puuks. Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgunud. Mu hing jääb truuks. Fraasid, mis kõige rohkem meeldisid "Jääb minevik maha kui tuhast kett, me vajame priiust ja puhast vett!" "Kui lootsingi eile, siis täna ma tean, mida nõudja veel nõuab, miks pantima pean ka viimse valu ja silmavee- kuid võlga, mu võlga see tasa ei tee." Luuletuste keel Palju vanu väljendeid Palju murdekeelseid väljendeid
Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõt on üle kaheksa meetri, Euroopa jämedaima ümbermõõt on aga ligi neliteist meetrit. Kuid kui tamme nime mainida lastele, siis meenuvad tihti kõigepealt tammetõrud. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse
Vili kuni 6 cm, Seeme pruun, Seemet ümbritsev kest mürgine, Peaaegu külmakindel, Puit kerge, pehme Puidust tehakse mööblit, vineeri, Vilju kasutatakse söödaks ja praetakse söögiks, Juurtel mügasbakterid, Eluiga kuni 300 aastat, Levinud ilupuu Tamm (Quercus robur) Rahvapärased nimed: hiiepuu, lesetamm, suvitamm, talitamm, Puude kuningas, Püsivuse, tugevuse sümbol, Tammeleht-looduskaitse sümbol, Esimene kaitse all olev puu, Tõrud sigade lemmikud, Tõrudest saab jahu ja kohvi aseainet, Puidust tehakse mööblit, parketti, õlle- ja veinivaate, Puit mahagoni ja tiikpuu kõrval enimhinnatuim puiduliik, Eriti kallis "must puit" Tammesid kasutati laevaehitusel, Nende all olid kogunemised ja rituaalid, Peamine levitaja pasknäär, 30-35m, Koor noorelt sile, oliivpruun, hiljem krobe ja hallikaspruun, Lehed kuni 12 cm, Õitseb mai lõpul, Eluiga kuni 1000 aastat, Valgusnõudlik, Eesti kõrgeim tamm Sagadi mõisa pargis
raudne tee. mu nõder selg? Raudsillal viskasin vette Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas ma punakorallidest su rebit rüüd. kee. Kui armastada sind -- siis kunas, kunas, Kõik mu aegade aarded on hallid. kui mitte nüüd? Jumet pole ka jumalatõel. Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund Veepõhjast vaid punakorallid on suureks puuks. vahel vilavad Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund. Emajõel. Mu hing jääb truuks.
Põhjapoolsemate puude puit on heledam kui lõuna omadel. Punasel tammel on ameerika tammedest kõige suurem leviala ning selle aastarõngad on selgest näha. Tüvekoor on sile ja hallikas. Pungad on kahevärvilised ja võrsest eemalehoiduvad. Lehed on kuni 20cm pikad ning sügavate väljalõigetega. Punane tamm õitseb peale lehtimist, juunis. Isaõied paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied on noortel võrsetel samuti 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Tõrud on neil noorelt rohelised ning valminult läikivpruunid. Muidu on tamm külmakindel, tal on hästi arenenud juurestik ning mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Seda tamme kasvatatakse Eestiski ilupuudena parkides kui ka aedades. Üldiselt on punatamme puitu kerge töödelda nii käsitsi kui ka masinatega. Punane tamm on väga kõrgelt hinnatud puit. Seda saab liimida, peitsida, poleerida ning viimistleda.
Harilik tamm Probleemküsimus: Kas ühelt ja samalt harilikult tammelt korjatud lehed on sama suurusega? Taustinformatsioon Tunnused: Harilik tamm on pöögiliste sugukonda kuuluv puu. Puukoor on suur, haruline, hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega. Noore tamme koor on hall ja sile. Tüvi läbimõõt on umbes 1 kuni 1,5 meetrit, kuid on ka erandeid, näiteks vanemad puud. Tamme lehed on 7 kuni 40 sentimeetrit pikad ning kummastki servast kolme hõlmaga. Tamme viljad ehk tõrud küpsevad septembris või oktoobris. Nad on pruunid, 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit pikad ja asuvad rohelises hoidikus. Tõru omakorda on pika, 3 kuni 8 sentimeetri pikkuse varre otsas. Kasvukeskkond: Tamm on tundlik hiliskümade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi ja ei talu liigniiskust. Väga hästi arenenud juurestik. Kasvab puisniitudel, salumetsas, loodudel. Leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai
18.Linnud roherähn, imetajad metssiga. 19.Kuidas käbilind pesitseb? 19.Ta pesitseb ainsana kevadtalvel, kui käbid on küpseks saanud, kuid seemned pole välja pudenenud. Pesa teeb kuuse otsa oksaraagudest ja vooderdab. 20.Kes on see pesakastis või puuõõnsuses pesitsev putuktoiduline metsalind? 20.Must-kärbsenäpp. 21.Kes on see meie kõige väiksem, umbes 5 g kaaluv metsalind? 21.Pöialpoiss. 22.Mida orav sööb? 22.Kuuse- ja männiseemned, marjad, pähklid, tõrud, seened, linnumunad ja pojad. 23.Kes on orava looduslikud vaenlased? 23.Metsnugis, rebane, kullid. 24.Mille poolest erineb halljänese ja valgejänese välimus? 24.Talvel on valge valgejänes, pruunikashall aga halljänes. Suvel mõlemad ühtviisi hallid. Sabaots valgejänesel pealtpoolt valge, halljänesel must. 25.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 25.Salumets: niiske ja toitaineterikas, kõige viljakam maa. 26
Väikeseid lehtpuuseemneid hoitakse tavaliselt lahtiselt, sh õhukuivas olekus (niiskus 13-20%). Ka kase- ja lepaseemne säilib siiski paremini kinnises taaras. Suuri lehtpuuseemneid säilitatakse suurema niiskusesisalduse (50-60%) juures (tamm, hobukastan). Seemnete liigse kuivamise vältimiseks hoitakse neid niiskes liivas või turbapurus ja jahedas. Eriti tundlikud kuivamisele on tammetõrud. Kui nende niiskusesisaldus säilitamisel oluliselt väheneb, siis kaotavad tõrud idanevusvõime. Seetõttu soovitatakse neid säilitada maa sees tranšees või koguni voolavasse vette asetatuna. Alternatiivne variant on tammetõrude säilitamisele nende hilissügisene külvamine nii hilja, et nad sügisel enam kasvama ei hakkaks. Säilitusruumi sobiv temperatuur on 0 kuni +5C. Väikest seemnekogust on võimalik säilitada tavalises keldris, kuid seemnevarumise ettevõtetel on selleks ehitatud spetsiaalsed
uruhiir ja võsa-uruhiir. Millest keegi toitub: Orav - pähklid, taimede seemned, linnupojad, -munad, teod. Lendorav (vt. Joonis 5 ) - puude pungad, noored oksad ja seemned. Kobras - rohttaimed ja puukoor. Lagrits - putukad, teod, väikesed selgroogsed, taimede seemned. Pähklinäpp - pähklid, tammetõrud, marjad, putukad kasetriibik putukad, seemned, puude pungad rändrott liha, taimetoit kodurott kõik, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu kaelushiir- seemned, pähklid, tõrud, kastanid, konnad, sisalikud, hiired, linnupojad juttselg-hiir - putukad, teod, ussid, seemned, pungad, taimevarred koduhiir seemned, muud taimeosad, putukad, toidujäätmed pisihiir seemned, pehmed taimeosad, pungad, õied, viljad ondatra veetaimed: pilliroog, kõrkjad, vesikupud jne. Vesirott - pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kartulud, porgandid, peedid Leethiir taimede rohelised oksad, seemned, juurikad, seened, putukad
oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm ·Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. · Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. · Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. · Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Harilik pärn (Tilia cordata)
Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme- Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõt on üle kaheksa meetri, Euroopa jämedaima ümbermõõt on aga ligi neliteist meetrit. Kuid kui tamme nime mainida lastele, siis meenuvad tihti kõigepealt tammetõrud. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi
• 2008- 21300 isendit- aega max • Mitmes maakonnas probleemne • 2007 kütiti 13818 isendit Elupaik • Niiksed lopsaka taimestikud kuuse-, sega- ja lehtmetsad, sooservad ja veekogude kaldad • Lemmikud tiheda alusmetsaga kuusikud ja kuusenoorendikud • Põldudega piirnevad alad. Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Meeldivad taimede maapealsed osad, aga ka maa-alused osad- mugulad, juured, risoomid • Viljad, marjad, seened, teravili, tõrud • Loomne toit- tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad Paljunemine • Jooksuaeg novembrist jaanuarini • Emis võib innelda kaks korda aastat • Tiinus kestab 4-5 kuud • Põrsad sünnivad märtsist aprillini • Keskmiselt 5-8, vahel isegi 12 põrsast PÕDER Liigikirjeldus • Metsade suurim loom, hinnatud jahiuluk • Keskmine kaal isastel 300-500 kh (max 630 kg); emastel 250-350 kh • Õlakõrgus kuni 190 cm. • Eluiga kuni 20 a. Levik
Homme on neljapäev. Mis päeval oli Merilil sünnipäev? 34. Sa osaled jooksuvõistlusel ja möödud jooksjast, kes on teisel kohal. Mitmendal kohal sa nüüd oled? 35. Mari ja Anni on õed. Mari ütles, et tal on 4 venda ja Anni ütles, et tal on samuti neli venda. Mitu last on selles peres? 36. Toas põleb 7 küünalt. Neist kaks kustutatakse ära. Mitu küünalt jääb järele? 37. Orav kogus talvevarudeks 46 pähklit. Tammetõrusid kogus ta nii palju, et kui ta pähklid ja tõrud kokku luges, jäi 100-st 7 puudu. Mitu tõru tal oli? 38. Klassis iol kokku 24 õpilast. Tüdrukuid oli 5 võrra rohkem kui poisse. Mitu poissi oli klassis? Mitu tüdrukut oli klassis? 39. Kelly, Anni ja Lennart korjasid seeni. Kelly leidis 25 seent ja Anni 7 seent rohkem. Lennart puistas oma seened lugemata juurde. Kellel oli kõige rohkem seeni, kui kokku oli neid 93? 40. Mööda teed läksi suur eestlane ja väike eestlane. Suur eestlane oli väikese eestlase isa,
· Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hirv Atlantikum 8000 5000 a.t. · Kliima 2-4°C soojem kui praegu, niiske · Rabade teke · Laialehised puud: sarapuu, lepp, jalakas, tamm, pärn, vaher, valgepöök, raagremmelgas · Luuderohi · Pähklid, tõrud: Metssiga, mäger, siil, mutt, orav, hiired, metsnugis, tuhkur, metskass, euroopa naarits, sookilpkonn · Inimene rannaaladele, Kunda kultuur, püsiasustus Metsa põletamine, karjakasvatus Sub-boreaalne 5000-2500 a.t. · Kliima jahenemine · Kask, kuusk, mänd · Laialehised metsad - alepõllundus · Venekirveskultuur teraviljapõllud · Lendorav, ahm · Hobuse, veise, kitse, sea ja lamba luujäänused koduloomad
mu nõder selg? Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas su rebit rüüd. Kui armastada sind siis kunas, kunas, kui mitte nüüd? Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund on suureks puuks. Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund. Mu hing jääb truuks. B.Alver Tema esimesed luuletused põhinesid pealmiselt tema lapsepõlvemälestustel. Kuid hiljem kirjutas ta mõned pilkavad luuletused, kus ta kasutas irooniat just tõusikute vastu.
erinevusi"(Lisa 7). koju" Õpetajal on Jagan igale lapsele rohelisse kaussi pandud kätte lehe, kus on kaks kastanid ja tõrud, lapsed VÕRDLEMINE JA pealtnäha ühesugust peavad pulkadega need ARVUTAMINE pilti. Nii see aga ei kollasesse kaussi tõstma. ole ja nemad peavadki piltidelt erinevusi
kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied
Kui laps soovib kunstilises tegevuses ainult kleepda, kududa või õmmelda, siis võib seda seostada ka lapse enda vajadusega lähtuvalt tema elu situatsioonist - soov suhteid parandada, "siduda". Riidematerjalid on oma tekstuurilt erinevad ning seetõttu sisaldavad ka lapse kohta erinevat infot. Näiteks sametine materjal võib olla seotud sooviga tunda seotust ja lähedust ning siidine materjal ilu ja edevust. Samuti sobivad tööks lastega erinevad looduslikud materjalid: kivid, käbid, tõrud, teo- ja merekarbid, lehed, oksad, liiv, süsi, muld, suled, kuivatatud lilled jne. vanematele lastele võib pakkuda töötamiseks ka naelu, haamrit, kuumaliimipüstolit ning klammerdajat. Nooremate ja erivajadustega lastega töötamisel sobib kasutada sabloone ning värvimiseks mõeldud pilte. Samuti sobivad kollaazide tegemiseks postkaardid, fotod, ajakirjaväljalõiked jne. Erinevaid kusntimaterjale on võimalik analüüsida ka arengupsühholoogiliselt (ealisest
Betti Alver Mu juurde voogas sinu suurest särast helk laias voos ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast mu vaikses toas. Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis mu südant pelg: kas püsib sirgena su kõrval häbis mu nõder selg? Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas su rebit rüüd. Kui armastada sind -- siis kunas, kunas, kui mitte nüüd? Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund on suureks puuks. Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund. Mu hing jääb truuks. 19 Tähetund Betti Alver Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi? Miks julm ei olda iial juhtumisi? Miks lillekiivrid roostega ei kattu? Miks elu tähetund on kordumatu? Miks tulukene tuisuvööde kestel ei kustund, ei kustu inimestel? Eluhelbed Betti Alver
5. Kui inimene sööb metsas siis pidi sealt tüki metsale andma (soovitatavalt enne söömahakkamist) 6. Metsas magades pidi pea põhjapoole olema. Hundid hoiab eemale. 7. Kui teed tuld, kustuta lõke alati. 8. Kui kuuled, et metsas keegi huikab sind, - Ole vait. Ametid miks metsa mindi: 1. Küttimine (küttimisega elaks ära kui 11000 inimest elaks 3 km2) 2. Kalapüük 3. Tarbepuu 4. Küttepuu 5. Korilus- marjad, seened, tõrud 6. Mesi (mesilasi peeti metsas, tarupuid otsiti, perekond märgistas tarupuu metsas, eestlaste esimene eraomand) 7. Puukoor (kasetoht, pärnakoor)- nõud, kotid, viisud 8. Kaabakad- mõisamaalt ära põgenenud, kes metsas varjasid Küttimine: Taust: topeltmajandus 15. sajandini, osa toidust laudast, osa metsast naine ei tohi ära saata meest metsa, naine vastu/ koju , naine ei tohi isegi moonakotti pakkida mees pakkis endale moonakoti ise
4. Metsas ei liiguta vaikselt (loomad on õudsad) 5. Sööd - tükk metsale (soovitatavalt enne annad metsale) 6. Magad - pea põhja 7. Teed tuld - kustutad lahkudes 8. Keegi huikab - ole vait (keegi koputab - lähed avad ukse, mitte ei hüüa sisse) 1956 lõppes teedeorjus Ametid 1. Küttimine (Küttimisest saab ära elada Eesti alal ca 11 000 inimesega - 4 km2 näkku) 2. Kalapüük 3. Tarbepuu 4. Küttepuu 5. Marjad (ainuke, mis kuulus naistele), tõrud (Seened tulevad tsaaririigist 6. Mesi - esimene eestlaste eraomandus (Protestantlusega saab tagasilöögi/vaha) 7. Puukoor - niin, toht 8. Kaabakas - mõisa maalt ära kaabanud metsas varjul olevad inimesed Kaksikmajandus (15. saj - mets, põld, kalandus) Küttimine - Naine tuleb vastu - koju peab minema (hääbus 1950) - Moonakoti pakib mees - Ei nimetata looma õige nimega (hääbus 1970) - Kõige ohtlikum loom on põder (august, september, oktoober)
pannud, lisas ta oma tööga sellele midagi juurde, mis välistab teiste inimeste ühisõiguse sellele. Sest see töö on töötegija vaieldamatu omand, ja mitte ühelgi inimesel peale tema enda ei ole õigust sellele, millele ta on kord juba midagi oma tööga lisanud, vähemalt seal, kus teistele inimestele jääb ühiseks kasutamiseks alles piisavalt palju ja sama head. 28. Kui keegi on söönud enda korjatud tõrusid tammepuu alt või õunumetsõunapuude alt, siis on need tõrud ja õunad saanud kindlasti tema omaks. Keegi ju ei eita, et just tema kõht sai nendest täis. Ma küsin siis: millal said need tema omaks? Kui toit tema kõhus seedis? Või kui ta sõi? Või kui ta neid keetis? Või kui ta need koju tõi? Või kui ta need üles korjas? On selge, et kui juba üleskorjamine ei teinud neid vilju tema omaks, siis ei teinud seda ka miski muu. See töö eristas need viljad ühistest viljadest;
5. Õied ja viljad: õitseb lehtimise ajal mai lõpul - juuni algul. Isasõied rippuvates kollakasrohelistes kuni 6 cm pikkustes urbades, mis paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied noortel võrsetel 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Õitseb rohkesti, kuid tolmlemine on seotud ilmastikutingimustega ja seemneaastaid tavaliselt 5-8 aasta järel. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Tõru alus on ümbritsetud kuupulaga. Noorelt on tõrud rohelised, valminult läikivpruunid, soonelised, piklikud, kuni 3,5 cm pikad. Valmivad septembris-oktoobris. 6. Kasvunõuded: tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Väga hästi arenenud juurestik. Nooremas eas annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 1000 aastat. 7. Kasutus: väga kõrgelt hinnatud puit. Mitmeid vorme kasutatakse ka haljastuses.
Vanus 80-100 a. Keskmine boniteet 1,3. On külmakindel ja valgusnõudlik, kasvab viljakatel kasvukohtadel. Kasvatamise peamiseks probleemiks on seenhaigused eriti just haavataelik. Kasutatakse nt saunade siseviimistlusel ja katuselaastude valmistamiselja paberitööstuses. Harilik tamm kasvab 30-40 m kõrguseks. Tugevate okstega puu, koor on noorelt pruunikas, hiljem peaaegu must. Lehed on 7-15 cm pikad ja nahkjad. Lehed parkainerikkad seega kõdunevad halvasti. Õitseb mais, juunis. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad, peamiselt paljuneb tõrudest. Kasvab Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias. Keskmine tammikute boniteet Eestis on III. On valgusnõudlik, ei talu ülavarju, aga talub külgvarju. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Ei talu liigniiskust, talub lühiajalist üleujutust. Kõige tormikindlam puuliik Eestis. Võib saada kuni 1500 a. Puit on kõrgelt hinnatud, on raske kõva, elastne, heade tugevuspmadustega, vees muutub mustaks. Väga hinnatud
Kelle rada iganes jumalanna omaga ristus, see oli õnneseen, sest kohe pööras Fortuna küllussarve kummuli ja ande voolas sellest ülirikkalikult. Kuid õnne oli siiski vähestel, sest Fortunaga kohtuda on harv juhus, ning päriselt õnnelikke oli veelgi vähem, sest rikkusest üksi veel ei piisa, et inimest õnnelikuks teha. Ka Zeus ise aitas inimesi mitmel viisil. Dodonas kasvas tema püha tammepuu, mis kandis magusaid ning mahlaseid tõrusid. Räägitakse, et need tõrud olevatki olnud esimene inimeste söödud puuvili. Kes iganes vajas Zeusi nõuannet, tuli püha tamme juurde, ja kui ta siis jumalale ohvri oli toonud ning alandlikult oma palve esitanud,tõusnud tuulehoog ja tamme lehestikust kostnud sahinat. Siis seletanud preestrid lehesahinat ja kuulutanud Zeusi oraaklit. Seda nõuannet võeti alati arvesse, ükskõik milline see ka oli. Ei teatud inimest, kes oleks Zeusilt nõu küsinud ja selle siis ära põlanud.
SUURUS 20-30m VÕRA Munajas või laiümar. KOOR, VÕRSED Tüvekoor sile, hallikas. Vanemas eas tumeneb. Noored võrsed hallid, pruunikate karvadega, vanemad punakaspruunid. LEHED Lehed on 5-15cm pikad, Lehed on punase tamme omadega võrreldes hoopis sügavamalt lõhistunud ja hõlmad on teravate tippudega. ÕIED, VILJAD Õitseb peale lehtimist, mais-juunis. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Noorelt on tõrud rohelised, valminult läikivpruunid, kerajad või munajad, kuni 3 cm pikad. Valmivad järgmise aasta septembris-oktoobris. KASVU- Eelistab niiskevõitu kohtasid, kus pinnas on kergelt happeline. Tema juuresüsteem on TINGIMUSED totaalselt erinev hariliku tamme omast. Kui viimasele on iseloomulik sügavale suunduv sammasjuur, siis sootamme juurestik on pindmisem ja koosneb paljudest peentest juurtest.
põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad tamm, sarapuu, saar, teraviljad) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise *Vesilevi: veetaimedel kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad) *Inimlevi: inimesele eripärasele tegevusele kohastunult põlluumbrohtude seemned/viljad on muutunud kultuurtaimede omadele tehnoloogiliselt väga sarnaseks (rukkiluste, linatuder). 42. Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust,
rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad tamm, sarapuu, saar, teraviljad) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise *Vesilevi: veetaimedel kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad) *Inimlevi: inimesele eripärasele tegevusele kohastunult põlluumbrohtude seemned/viljad on muutunud kultuurtaimede omadele tehnoloogiliselt väga sarnaseks (rukkiluste, linatuder). 42.Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest
Väga hea ehitustegevusega, samuti suudavad sukelduda umb.20 min, sel ajal sulguvad kõrvaavad nahakurruga. Vaenlaseks on suurkiskjad. Poegadele aga saarmas, rebane, tuhkur, naarits, havid, kotkad. PÄHKLINÄPP (Muscardinus avellanarius) - hiiresuurune, roostjaskollane, oranzi seljaga ja heleda kõhualusega loom. Elab leht- ja segametsade servaaladel. Peamiselt taimtoiduline - seemned, viljad, tõrud, marjad, pungad, putukad. Sigib 2 korda aastas, pesas 3-5 poega. Tiinus kuni 25 päeva, imetamine kestab umbes kuu. Põhiliselt öise eluviisiga. Talvitub maa sees külmumispiirist allpool. Talveuni septembrist aprillini. Vaenlaseks kärp ja kakud. LAGRITS (Eliomy quercinus) - napilt rotisuurune. Keha ja saba ülapool hallikaspruun, alapool valge järsu üleminekuga. Sabal on must-valge pintsel. Elupaigaks sega- ja okasmetsad. Kõige rohkem maapinnaga seotud unilane
täis Eesti moodi” (ibid) 15.jaanuaril 2003 Eesti Päevale artiklis ütles tolle aegne Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm Rakvere uuenenud logo kohta; “Rakvere uuel logol kujutatud roheline tamm ei ole otseselt seotud lihatoodetega, kuid ta kannab neid väärtusi, mis meie jaoks tähtsad on. Rakvere viiner on eestimaise toiduaine sümboliks, samamoodi nagu tamm on Eesti looduse sümboliks. Tammel on iga aasta uued tõrud, täpselt samamoodi üllatab Rakvere tarbijat igal aastal uute toodetega” (ärileht.ee, 2003) Rakvere logo on näha kõikidel rakvere toodete pakenditel, kleebistel, panderollidel. Viilutatud toodete tagaküljele hakkab ta silma pressituna (formeeritud kile). Rakvere kasutab Coop Eesti Keskühistu ketikauplusi, et tarbijaile pakkuda müügiks värsket jahutatud, hakk- ja marinaadi liha. Varasemalt toimus müük ka suuremates Selverites, kuid 30. augustil 2015 lõpetati koostöö
Võrsed: punakaspruunid, heledate lõvedega. Lehed: sulghõlmised, 5-7 hõlmapaariga, lehed kuni 15 cm pikad, äraspidimunajad, leheroots väga lühike ja lehelaba alus ulatub peaaegu leherootsu lõpuni, pungad tömpmunajad. Mõned puud jätavad kuivanud lehed võrasse kuni kevadeni. Õied: isasõied on kuni 6 cm pikkused, rohekad hõredad urvad. Emasõied asuvad noortel võrsetel 2- 3 kaupa. Õitseb mai lõpus, juunis koos lehtimisega. Viljad: tõrud valmivad septembris- oktoobris ja soojal sügisel tihti ka idanevad. Punane tamm (Quercus rubra L.) [rúbra] Punane tamm kasvab kuni 30 m kõrguse puuna Põhja-Ameerika ida- ja keskosas, olles h. tammest sihvakama kujuga. Ilmselt on võõramaistest tammedest üks esimesi liike Eestis ja seetõttu on meil kaunikesti hästi levinud mõisaparkides, linnade haljastuses ja ka metsakultuure on püütud selle liigiga rajada.
Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõt on üle kaheksa meetri, Euroopa jämedaima ümbermõõt on aga ligi neliteist meetrit. Kuid kui tamme nime mainida lastele, siis meenuvad tihti kõigepealt tammetõrud. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab
väga lühike ja lehelaba alus ulatub peaaegu leherootsu lõpuni, pungad tömpmunajad. Mõned puud jätavad kuivanud lehed võrasse kuni kevadeni. Tammede hulgas on nii hiljapuhkevaid, kui varapuhkevaid isendeid. Varapuhkevad kahjustuvad vahel kevaditi hiliskülmade läbi. Õied: isasõied on kuni 6 cm pikkused, rohekad hõredad urvad. Emasõied asuvad noortel võrsetel 2-3 kaupa. Õitseb mai lõpus, juunis koos lehtimisega. Viljad: tõrud valmivad septembris- oktoobris ja soojal sügisel tihti ka idanevad. H. tamm vajab viljakat kasvukohta, seetõttu on selle liigi kasvatamine kõikjal kaugeltki võimatu. On sagedasti kasutatud pargipuuna, alleepuuna ja üksikistutustena. Sordid: 'Concordia'; 'Cupressoides'; 'Pectinata'; 'Pendula'; 'Tortuosa'; 'Timuki' Punane tamm (Quercus rubra L.) Punane tamm kasvab kuni 30 m kõrguse puuna Põhja- Ameerika ida- ja keskosas, olles h. tammest sihvakama kujuga
Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõt on üle kaheksa meetri, Euroopa jämedaima ümbermõõt on aga ligi neliteist meetrit. Kuid kui tamme nime mainida lastele, siis meenuvad tihti kõigepealt tammetõrud. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab
esineb suktsessioon, kus hall-lepiku alla liik. toimub alles 2 kuu pärast. Seemneaastad 4- tekib looduslik uuendus, ja kuna hall lepp Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks 8 aasta järel, viljakates kasvukohtades ka on lühiealine, tekib üsna ruttu lepiku seenhaigused, neist kõige haavataelik igal aastal. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad. asemele kuusik (seda enam, et lepp (Phellinus tremula). Hinnanguliselt 90- Kuupula ümbritseb 1/3-1/4 pikkuselt. muudab mulla viljakamaks, kuusk on aga 95% raieküpsetest haavikutest on Seemneaastal võib 1ha-lt saada kuni 1,5 mullaviljakuse suhtes nõudlik puuliik). nakatunud selle seenega ja puit seetõttu tonni tõrusid
Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Viljakandvus üksikpuudel 20-25 a., puistus 50-60 a. Isaõied 3- 6 cm pikkused rippuvad urvad, mis asuvad eelmise aasta võrsete tipul 2-3-kaupa. Emasõied 2-3- kaupa noortel võrsetel. Tolmlemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine toimub alles 2 kuu pärast. Seemneaastad 4-8 aasta järel, viljakates kasvukohtades ka igal aastal. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad. Kuupula ümbritseb 1/3-1/4 pikkuselt. Seemneaastal võib 1ha-lt saada kuni 1,5 tonni tõrusid. Paljuneb peamiselt tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Areaal on lai, kasvab Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias. Eestis kasvab oma areaali põhjapiiril, seetõttu on ka tammikute kasv siin aeglane (2,3 tm/ha/a) ja nad on ka vähelevinud (tammikute osatähtsus puistutest 0,7% tagavarast)
Hea on kaasata lapsi õppemängudesse, kasutada nende värvipliiatseid vmt. Mida lähedasem ja tuttavam on olukord, seda paremini õpetamine ja õppimine toimivad. Kui hulkade liitmine saab selgeks lihtsamini, siis osahulkade eraldamine on veidi raskem. Kõike tuleb jälle praktiliselt läbi teha. Nt on lapsel laual hunnik tammetõrusid. Osa neist on rohelised, osa pruunid, osa mütsikestega, osa ilma. Siit hakkamegi pihta. Tammetõrusid on kokku 10. esimese osahulgana eraldame rohelised tõrud, teisena mütsiga tammetõrud, järele jäävad mütsita ja pruunid tammetõrud. Oluline on saada lapseni oskus rühmitada esemeid erinevate tunnuste alusel, sellega hakatakse tegelema juba propedeutilisel perioodil. (VT ka eelmist punkti) 27. Ajakujutluste loomine ja täpsustamine. Ajakujutlused on inimesele mõistmiseks kõige raskemad. Seepärast tegeletakse nendega propedeutilisest perioodist alates kuni põhikooli lõpuni välja
annaabi.ee 
