Eesti rahvustoidud Ülla Tamm Eesti köök Külmad söögid Soolatud räimed Sõir Sült Sült Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Magustoidud Kaerakile Küpsetatud ahjuõunad Õllesupp Kama Kama Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Tavaliselt süüakse (juuakse) kama hapupiima, keefiri või jogurtiga. Toidud verest Verikäkid Veripann- koogid Verileib Verivorst Verivorst Traditsioonilist eesti verivorsti valmistatakse seaverest,
E-ained Fred-Georg Pääro 2015 Saiad • Fazer´i kodusai • 5 erinevat e- ainet • Kirde sai • Ei sisalda e- aineid Võid • Keiju margariin • 5 erinevat e- ainet • Võidel • Ei sisalda e- aineid Süldid • Saaremaa delikatess sült • 4 erinevat e- ainet • Selveri sült • Ei sisalda e- aineid Supid • Felix´i hernesupp suitsulihaga • 4 erinevat e- • Salvesti ainet hernesupp suitsulihaga • Ei sisalda e- aineid Viinerid • Rakvere pereviiner • 7 erinevat e- ainet • Jussi viiner • Ei sisalda e- aineid Tänan kuulamast!
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pruuliti koduõlut Tänapäeval süüakse rahvustoite enamasti vaid jõuludel.
Eesti rahvustoidud Eesti rahvusjookideks on kase- ja vahtramahl,leivakali ja meemõdu. Kase- ja vahtramahla kasutatakse joogiks värskena ja ilma mingite lisanditeta.Mahla hapendamiseks lisatakse jahu ja suhkrut. Külmadeks rahvustoitudeks on: Kohupiim köömnetega,kuivatatud kala(lest),munavõi,seajalad,tarrendis,sõir,soolatud räimed ja sült. Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Magustoitudeks on: hapupiimapudi ,kaerahelbeküpsised ,kaerakile, kama ,kamakäkid ,küpsetatud ahjuõunad ,õllesupp ,piimasupp munaga. Küpsetatud ahjuõunad on magusad õunad mis sobivad hästi serveerimiseks koos vaniljejäätise või kastmega. Supidest on rahvuslikud : hapukapsasupp ubadega ,kört ,oasupp ,piimasupp
on eemaldatud Sisaldab rohkem B grupi vitamiine kui teised lihaliigid, Mineraalainetest- tsink, kaalium, fosfor Searümba jaotus 1. Seajalad: hernesupp, keedetud seajalad 2. Singitükk: ahjus küpsetatud sink 3. Tagumine praetükk: lihahautised 4. Seljakarbonaad: seakülg, lõigud, filee, ahjus küpsetatud seaselg 5. Seljatükk: ahjupraad, liha-juurviljahautised, hakkliha, täidetud liharullid 6. Pea: sült, hernesupp 7. Kõhuäär: sült, hakkliha 8. Ribitükk: kastmeliha, hautised, ahjupraad, grillilõigud 9. Abatükk: hernesupp, hakkliha, sült 10. Esikoot SEALIHA LAMBALIHA Lambaliha - talleliha Talleliha- alla 1 aasta vanused loomad, piimatalled Lambaliha- mida vanem on loom,seda vintskem, rasvasem ja tugevama maitsega liha Lambarasv- tahke rasv Toiteväärtus- Valgud, rasvad(?), B grupi vitamiinid Raud, kaalium, fosfor LAMBALIHA LINNULIHA Ei laagerdata
kenasti kaunistatud ja isuäratavad. Kaunistamiseks kasutati rohelist hernest, hakitud muna, hakitud rohelist sibulat, hoidistatud köögi- ja puuvilju. Toitude maitsed olid naturaalsed, lisamitseid andsid sibul ja küüslauk, lisaks maitsestati veel ainult soola ja pipraga. Nõukogude aja pidulaua toitude maitsed olid alati head ja ehedad. Seda on näha ka sellest, et tänapäeva pidulaudadelgi on olemas samad salatid, verivorst, sült ja muidugi ka seapraad hapukapsa ja kartulitega, milleti ei ole pidu õige pidu.
suupisted kalast, suupisted köögiviljadest, suupisted seentest, suupisted juustust, suupisted munadest jne. 2.Kuidas valmistatakse lihasülti? Süldimaterjal asetatakse eelmisel päeval külma veega või kupatatakse enne süldi keetmist. Ettevalmistatud subprotuktid asetatakse külma veega keema. 1kg süldimaterjali kohta võetakse1-1,5 l vett. Liha pannakse keema veidi hiljem, 45 minuti peale keetmise algust. Sült kuumutatakse kiiresti keemiseni ja vaht korjatakse hoolikalt. Edasi keedetakse tasasel keemisel, liigne rasv eemaldatakse. Sült keem3-4 tundi ja on valmis kui liha kontide küljest lahti lööb. Maitseköögivili lisatakse suurte tükkidena röstitult umbes 1 tund enne süldi valmimist. Valminud süldist võetakse liha ja kondid välja, leem kurnatakse. 3.Kuidas valmistatakse lihatarrendeid? Tarrendi valmistamiseks võetakse 1l lihapuljongi kohta 30 g zelatiini. Puljongilt eemaldatakse rasv.
· Leotamine. · Marineerimine e. Prepareerimine. · Vahustamine. · Hakkmassi valmistamine. · Paneerimine- pooltoodete ümbritsemine jahu, muna ja riivsaiaga. Säilib mahlasus. 14. Kirjelda süldi valmistamist. Süldimaterjal asetatakse eelmisel päeval külmaveega likku või kupatatakse enne süldi keetmist. Ettevalmistatud subprodukdid asetatakse külmaveega keema. Liha pannakse keema veidi hiljem 45 minutit peale keetmise algust. Sült kuumutatakse kiiresti keemiseni ja vaht korjatakse hoolikalt. Edasi keedetakse tasasel keemisel, liigne rasv eemaldatakse. Sült keeb 3-4 tundi ja on valmis, kui liha kontide küljest lahti lööb. Maitsekõõgiviljad lisatakse suurte tükkidena (sibul isegi koos koorega) röstitult umbes 1 tund ennem süldi valmimist, maitseained 0,5 tundi enne süldi valmimist. Valminud süldist võetakse liha ja kondid välja. Leem kurnatakse. Liha eemaldatakse kontidest ja tükeldadakse kuubikuteks
KIISEL või KILEhapu juuretis VÕIE valmistati kanepiseemnetest ROKK jahuvedelik SOEÕLU naiste tavanditoit SÕIR kohupiima juust KARASK odrajahu,kartulipudru segu KÄKK tehtud verega,keedeti. HÄDALEIB lisati leivale männikoort,tammetõrusid,põdrasammalt, sõnajalga. LEIVANUKK kasukannikas KIISIK levinud soolakala VINNUTAMINE kala kuivatamine päikse ja tuule käes SOOLATAKSE verd ja rasva LIHA hülgeliha haises,teda tuli kurikaga pehmeks peksta,keeta läbi 3 vee JAHELIHA sült PLOOMIRASV on neerude vahel NÄPPERASV on soolikate vahel Soovitakse:Jätku leiba! Vastatakse:Jätku tarvis. KARASK,KAMA,SÕIR,JAHELIHA,KÄKKneid saab osta tänapäeval poest
Kordamisküsimused · LAHUS koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · KÜLLASTUNUD LAHUS on on lahus, milles antud temperatuuril ei saa enam sama ainet veel lahustada.(suhkrusiirup) · KÜLLASTUMATA LAHUS on lahus, milles saab sama ainet veel lahustada. (morss, suhkruvesi) · ELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus sisaldab ioone.Tugevad elektrolüüdid(tugevad happed, leelised ja soolad) ja nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed ja alused). · MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik j...
Nõukogude toidukultuur Klassikaline toidumenüü ● Sült ● Rassolnik ● Kartulisalat viineriga ● Pekiga praekapsas ● Kiluvõileivad ● Marineeritud seened, räimed ● Kotletid Toiduained poodides ● Kauplustes defitsiit ● Kollektiivsed retked seene- ja marjametsa ning hoidiste valmistamise populaarsus ● Toiduained kehva poolsed nt margariin ● Pikad järjekorrad e sabad (suhkur, mandariiid) "Vabandage, kas see on leivakauplus, kus ei ole leiba?" "Ei, see on lihakauplus, kus ei ole liha.
Pihus-segu,milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt,kuid jaotunud aine osakesed on suuremad kui lahuses.Pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest.Pihustuskekskkond-aine(te) segu, milles mingi teine aine on pihustunud..Tõelisest lahustes on osakesed vastavate mõõtmetega(10-7)ebapüsivad,kolloidlahused on näiliselt phtlased, suhteliselt püsivad, osakeste mõõtmed 10-7...10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille pihustuskekskkonnaks on õhk.(tolmune õhk, juukselakk,deodorant).Tarre-voolavuse kaotanud,tahke kolloidlahus(sült,tarretis).Tõelise ja kolloidlahuse sarnasus-koosnevad kahest ainest.Tõelistes lahustes on 1ain...
National food Compiled by Targo Timak Form 7a Tartu Veeriku School 2011 Turkey Simit http://en.wikipedia.org/wiki/File:Simit2x.JPG Cacik http://en.wikipedia.org/wiki/File:Cacik.jpg Manti http://en.wikipedia.org/wiki/File:Mant%C4%B1.jpg Germany Spargel sauce hollandaise http://en.wikipedia.org/wiki/File:Spargel_sauce_hollandaise.jpg Sauerbraten ...
Vasta julgelt nii, nagu teie kodus kombeks on. Sinu vastused on anonüümsed ja neid kasutatakse ainult selle töö raames. Sten Erik KlaosE-mail: [email protected] 1. Üldinfo Vanus: _15___ Klass:__9__ Sugu:__m___ Perekonnaliikmete arv: __5__ Kas elad vanavanematega koos?:__Ei__ 2. Järjesta rahvustoidud pingeritta selles järjekorras, kui tihti neid teie kodus valmistatakse. ( kõige sagedamini tehtav toit pane esimeseks) 1. Pannkoogid 2. Verivorst ja sealiha 3. Sült 4. Kamatoidud 5. Mulgikapsas 6. Midagi veel (kirjuta reale) ______________________________________________________________ 3. Milliseid pannkooke tehakse sinu peres? (jooni tähtsaim ja kirjelda) 4. (Ülepannikoogid ,lusikapannkoogid, täidisega pannkoogid, muu) ______________________________________________________________________ 5. Kes teie peres lemmikrahvustoitu valmistab? 6. Missugustel tähtpäevadel teie peres rahvustoite valmistatakse?
Eesti rahvusköök ,,Saaremaa" Eneli Vanin Saaremaa pannileib Koostis: 500 g kartulit 100 kuni 150 g suitsupekki 1 sibulat 2 sl odrajahu 1 suur muna 1 tl soola Valmistamine: Haki sibul ja peekon kuubikuteks. Prae pannil läbi. Riivi kartulid peene riiviga, aseta puhtale köögirätikule ja pigista kuivemaks (või pigista lihtsalt käte vahel kuivemaks). Sega riivitud kartulid, praetud suitsupeekon ja sibul, muna ja odrajahu. Suru küpsetuspaberiga kaetud väiksemale ahjuplaadile. Küpseta 180-kraadises ahjus umbes 30 minutit. SÜLT Valmistusviis 1. Pese liha ja pane külma veega keema. Kui vedelik on keema tõusnud, eemalda vaht 2. Keeda tasasel tulel vaevu keevana. 3. Umbes tund peale keema hakkamist lisa sibul, küüslaugu küüs ja porgand. Porgandirattad võid eelnevalt kuival pannil kergelt pruunistada. Sibulal lõika ära tipp ja kand. 4. Keeda tasasel tulel, kuni liha kontide kü...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova MK13-TE1 Kodutöö Juhendaja: Antson Aive Tallinn 2013 Battery energiajook E-ained: E330 happesuse regulaator E150 toiduväv E202 säilitusaine Sült Atria E-ained: Maitse- ja lõhnatugevdaja E621 Naatriumvesinikglutamaat Antioksüdant E300 - Askorbiinhape Säilitusaine E250 Naatriumnitrit Täissuitsu põdravorst Linnamäe Lihatööstus E-ained: Säilitusaine E250 Naatriumnitrit E301 - Naatriumaskorbaat E450 Difosfaadid Salvest Majonees E-ained E260, E270 happesuse regulaator E1450 emulgaator E211, E202 säilitusainued FELIX supp E-ained E621 Naatriumvesinikglutamaat
Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud-lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne Küllastamata-lahus, milles antud tingimuselt saab veel ainet lahustada
Vastlapäeviti söödi tavaliselt kas oasuppi või hernesuppi. Söödi ka seajalgu herne või oasuppi kõrvale. Teoorjuseaegsed uskumused ja rituaalid, mis jõulu- ja aastavahetuse juurde käisid, olid kihelkonniti mõneti erinevad.Saaremaal anti kaalikad jõululauale (see oli rahvustoiduks enne kartuli jõudmist talupoja lauale). Samas paigas pidi ka või laual olema ja kui sellest lugu ei peetud, siis olla kogu suve lehma silmad vett jooksnud. Põhilisteks toitudeks olid aga kõikjal liha, sült ja kapsad - viimased ei puudu ka ilmselt üheltki tänapäeva peolaualt. Vanarahvas pajatab, et Toris keedeti pajas sealiha nisujahust valmistatud klimbileemes, ja hirmsasti kardeti õnnetust, kui sült kõvaks ei juhtunud minema ... Mõnel pool olid jõululaual soolaga keedetud oad, Helmes ja Hallistes herned. Ube süües lauldi Pärnu ümbruses: "Upid ümmer, upid suhu ja põmm põhku!" Kõik toidud tehti tavaliselt juba enne jõule valmis. Sangastes keedeti aga teisel jõulupühal nn
republic · Currency : Estonian kroon (EEK) Flag and coat of arms Languages · Estonian 67,3 %; 80 · Russian 29,7%; 70 · Other 2,3%. 60 50 40 30 20 10 0 Estonian Russian Other National food · Potato salad · Sauerkaut · Sült · Boiled potato · Black pudding Sport · Plays an important role in our culture · First competed as a nation at the 1920 Summer Olympics · Has won most of her Olympic medals in weightlifting, wrestling and crosscountry skiing Ksenija Balta · Long jumper Born November 1st 1986 European Indoor Championships 6.87 Coach Andrei Nazarov
Valmistamine Et keeta mulgiputru, pane kooritud muredast sordist kartulid (u. 1 kg) soolaga maitsestatud veega (u. 1 l) keema ja lisa juurde odrakruubid (nii pool teeklaasi). Keeda, kuni tangud on pehmed. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Samal ajal pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Süües tõsta taldrikule hea hunnik putru ja sea portsu keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. 2 ). Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Leeme tarretamiseks võidakse süldile lisada zelatiini. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Eesti süldi tegemine Eesti rahvustoiduna tuntud traditsiooniline sült keedetakse seapeast, -kaelast, -kootidest ja -jalgadest, mis sisaldavad nii palju liimainet, et jahtuv leem tardub ilma täiendava
vesivannil,grillimine,hautamine 17.külmtöötlemis meetodid?- sorteerimine,koorimine,sulatamine,marineerimine,vasardamine,vahustam ine,pikkimin 18. Kirjelda süldi valmistamist?- tooraineks kasutatkse subrodukte:Päid,jalgu,koote,kõrvu,sabasid. Süldi materjal asetatakse eelmisel päeval külma veega likku.. ettevalmistatud subroduktid asetatakse külma veega keema. 1kg süldi liha matejali peale võetakse 1- 1,5l vett.liha pannakse veidike hiljem keema kuskil 45min. Sült kuumutatakse kiiresti keema ja korjatakse vahtu ära.edasi keedetase tasasel keemisel. Sülti keedetakse 3-4 tundi ja on valmis siis, kui kui liha kontide küljest lahti lööb.maitseköögiviljad lisatakse tund enne lõppu. Maitseaine tund enne lõppu. Valmis süldil leem kurnatakse ja liha tükeldatakse. Seejärel asetatakse tükeldatud liha leeme,siis juunutatkse keemiseni ja maitsetakse lõplikult.sült pannakse vormidesse külma kätte. 19.Iseloomusta c-vitamiini ja kus leidub
saarlasel ning ei ole võõras ka teistele eestlastele. Koidu laulu valisin sellepärast, et see on eestlastele nii hinge läinud ja mind ei jäta ka see laul külmaks. Instrumentidest tõin välja kaks pilli- parmupill ja torupill. Need valisin ainuüksi sellepärast, et need on väga eestlasliku ja kodumaise heliga. Eestit iseloomustavad maitsed(maitsmismeel) Sealiha Kama Tanguvorst, verivorst Sült Mulgikapsas Saaremaa vesi Miks ma just need maitsed välja tõin? Need toidud on minu jaoks väga maitsvad ja ma arvan, et paljudele teistelegi meeldivad need. Just need toidud on Eestis kujunenud traditsiooniks pühade ajal. Näiteks igal jõulul söödakse erivenates peredesseapraadi, verivorsti(tanguvorsti), mulgikapsast ja sülti. Kama on kujunenud Eestis rahvusmagustoiduks, mida peaks saama iga väliseestlane.
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kamm...
Pihus koosneb pihus keskkonnast ja pihustunud ainest. Tõelises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide või ioonides. Kuna osakesed on väikesed pole neid näha ja lahus on läbipaistev. Tõelised lahused soolvesi, suhkrusiirup, lauaäädikas Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest või molekulidest, kuid palja silmaga neid ei näe vereplasma , taimnemahl Tarded e geelid on kolloidlahused, mis on kaotanud oma elastsuse ja voolavust. Juust, hapupiim, sült Koagulatsioon on kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks. Vahud on gaasid pihustunud vedelikus. Nt: seebi vaht Poorsed materjalid ehk tahked vahud. Pimskivi, vahtplast Aerosool on see kui tahket ainet või vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda. Emulsioonid vedelik on pihustatud teises vedelikus, piim- majonees Suspensioon see kui tahke aine on pihustatud vedelikku õlivärvid, lubimört
· Neid leidub organismis 0,......% 2. MIKRO- E. MIKROBIOMETALLID · Fe, Sn, Cr, Ni, V, Co, Mn, Zn Cu · Eri organismides on neid erinev hulk. · Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted annavad ¾ vajalikust kogusest. · Kala · Sült ja pasteet · Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, jne. MAGNEESIUM · 70kg inimese kehas on 19-30g Mg · Kõrvitsa-ja päevalilleseemned, nisukliid,parapähklid ja kakaopulber · Mandlid, india, kreeka, pistaatsia-,pekaanipähklid,kookosehelbed,täistera,kaera,neljaviljahelbed,tatar, nisuidud, hirss, kama, oad · Täisteraküpsised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riis-ja odratooted, makaroinid, aprikoosid, banaanid, õunad, sinepipulber, karri,
GOLGI KOMPLEKS KASSI SPINAALGANGLIONIST MITOKONDRID NEERU PROKSIMAALTUUBULITE EPITEELIRAKKUDES Tuum, tuumake, golgi kompleks Tuum, tuubuli valendik, basaalne jutilisus, mitokondrid VALGUSÕMERAD AKSOLOTLI NAHAS Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KU...
tuuakse. Riidehoiu töötaja vastutab kliendi isiklike asjade eest riidehoius, võtab riideid vastu ning riputab need nagisse. 3. Eelarve koostamine Riidest salvrätid, küünlad, “jõuluvana“, seinakaunistused, Jõulutähed laudadele, kuusepuu, toit, Dorpat Konverentsi rent, töötajate palgad. 4. Menüü koostamine Keedukartulid, leib, mulgikapsas, verivorstid, marineeritud seened, ahjuliha, marineeritud kõrvits, pasteet, sült, rulaad, mandariinid, piparkoogid, erinevad kommid, kringel, piparkoogi maitselised koogid. Joogid mida serveerin: Glögi, vesi sidruniga, morss, punane vein, valge vein, tee, kohv, kakao vahukommidega/-deta 5. Ruumi sisustuse kirjeldus Pidu toimub avaras saalis kuhu on paigutatud 10 viie- kohalist lauda. Ruumis on 3 suurt põrandani akent, mis võimaldavad hämaras nautida linna vaadet, kardinad on õhulised sinaka värvitooniga, saali sisenedes on paremal pool ukse kõrval
Pinska külalistemaja Pakutakse soodsat võimalust ööbida ise või majutada oma külalisi koduselt mugavas majas. Asub Viljandi kesklinnast 5 km kaugusel, Viljandi- Pärnu mnt. 2 km. Soovivad anda endast parima, et tuntakse end hästi ja mugavalt kogu seal veedetud aja jooksul. Külalistemajas on hetkel 7 ilusat numbrituba 10 voodikohaga. Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Saunas saab vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi 12 sõpra. Pinska Külalistemaja alustas oma tegevust 2007. aastal külalistemajana. Enne seda on maja ajalugu olnud väga kirev. 1600. aastal asus sellel kohal mõisnik Lõpinskile kuulunud mõisahoone, peale seda kuulus maja eraaomandisse kuid selle omanikud küüditati Siberisse. Nõukogude võimu ajal ehitati maja suuremaks ja sellesse seadis end ...
Tartu Kutsehariduskeskus LAKTOOSITALUMATUS Tartu 2008 MIS ON LAKTOOS Piimasuhkur ehk laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust looduses puhtal kujul harva esinevast galaktoosist ja glükoosist ning mida on olemas vaid piimas ja piimatoodetes(5%), ka inimese rinnapiimas(7%). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magusam, kuid siiski annab 30-50 % piima energeetilisest väärtusest. Laktoosi struktuur LAKTOOSITALUMATUS Laktoositalumatuse põhjuseks on laktoosi ehk piimasuhkrut lõhustava ensüümi laktaasi puudulikkus. Laktoositalumatuse korral laktoos ei lõhustu seedimisprotsessis, vaid liigub jämesoolde, kus saab toiduks bakteritele. See ei ole piimaallergia. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. See haigus on eluaegne, aga seda saab ennetad...
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega....
Eesti rahvustoidud Mulgikapsad · Valmistusained 1 kg hapukapsaid 700 g kergelt soolatud, pekiga läbikasvanud sealiha 100 g odratangu 2 tomatit soola · Valmistusviis Pane kapsad vähese veega keema, peale pane pestud tangud ja liha. Hauta pehmeks, vahetevahel segades, lisa sool. Kapsad aseta vaagnale, juurde lõika viiludena liha. Kaunista tomati ja hakitud maitserohelisega. Serveeri keedetud kartulitega. Kaerakile · Valmistusained 2 l vett 500 g kaerahelbeid 2 sl suhkrut 2 sl võid soola · Valmistusviis Herkulole või kaerahelbetele vala soojendatud vesi, segada korralikult läbi ja pane soojemasse kohta hapnema. Tavaliselt võtab see aega ööpäeva. Hapnemise kiirendamiseks võid panna segusse tüki rukkileiba. Kui segu on hapu, siis kurna see. Vedelik vala keedunõusse ja keeda kogu aeg segades, kuni vedelik muutub paksemaks. Maitsest...
Pihussüsteemid ehk pihused Keemia 9. klass Pihussüsteemide ehk pihuste mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filt...
EESTI RAHVUSTOIDUD Juhendaja: Elle Möller Koostaja: Anneli Veinsteins MULGIKAPSAS 1 kg hapukapsaid 400--500 g pekist sealiha Click to edit Master text styles suhkrut, soola pool kl. tangu või kruupe, Second level (1--2 sibulat) Third level vett Fourth level Valmistusviis Fifth level Kapsad ja liha panna keedunõusse, nende peale pestud tangud. Valada veega üle ja hautada kaanega kaetult tasasel tulel või ahjupotiga ahjus, kuni kõik toiduained on pehmed. Maitsestada soola ja suhkru...
Määrdemargariin R45% 420 Leib, sai, sepik, näki- ja riisileivad, kringel, tortilla, popcorn 210-410 Suhkur, ksülitool, sorbitool, fruktoos, fariinsuhkur, kakao(joogi)pulber suhkruga/ta 380-400 Salaami, keedu-, suitsu-, grill- ja verivorst, sink, viiner, lihakonserv, suitsupeekon, sült, pelmeenid, frikadellid 110-420 Majonees R33% ja R40%, 400 Jahud, kliid, teraviljahelbed, kruubid, teraviljaterad ja -idud, kamajahu 300-390 Juustud (tavaline, sulatatud, hallitus) 150-450
Hiina, 11 Rahvusvahelised, 89 Saksamaa rahvustoit Hapukapsas ja valge vorst. Eelroog salat ja supp Pearoog kartulid ja sealiha Rahva lemmik toit on punane kapsas ja kartulipuder mille sees on kurgid ja liha. Rahvustoite söövad nii nooremad kui vanemad ja tavaliselt jõuludel. Venemaa rahvustoit Kapsasupp (kapsas võib olla värske või hapu), pudrud, külm supp kaljaga, pliinid ja pelmeenid, sült, erinevad pirukad ja kali Esimene roog külm suupiste ja supp Teine roog liha või kala lisanditega Kolmas roog jook, näiteks : tee, kompott, morss või kissell Rahvale meeldib kõige rohkem supp, pliinid ja pelmeenid Rahvustoite süüakse jõuludel, vastlapäeval ja ülestõusmispühadel Soome rahvustoit Karjalanpaisti (sealiha, porgandi ja sibula roog) ja kalakukko (kilu ja sealiha roog taignas) Eelroog salatid ja kala Pearoog kartulid ja liha
Suhtlemine meestega, kes seal olid oli lõbus, viskasime kogu aeg nalja ja rääkisime anekdoote, ega meil midagi muud paremat teha nagunii ei olnud. Iga päev jõime „samakat“ enda ravimiseks ja nii see elu seal kulges. Olin seal peaaegu kolm kuud, siis öeldi, et minu aeg on täis ja tulin tagasi. Praegu saan Eesti riigilt 160€ toetusraha ravimite ostmiseks. Hambad kukkusid välja pärast tagasitulekut. Muud toetust meile ei maksta.“ (Kalju Sült. Intervjuu. Helisalvestis. Kanepi, 22.veebruar 2013) 5.3 INTERVJUU: GEORG KONKSI „Mind saadeti Tšernobõli 14. mai 1988 ja pidin seal olema kolm pool kuud. Töötasin seal autojuhina. Käisin tuumajaama juures tööd tegemas. Ise elasin 8km kaugusel Tšernobõlist, kui jaama juurde sõitsin autoga üle pooleteise tunni, kuna võisime sõita ainult kõvakattega teepeal, mida päevas mitu korda pesti, et radioaktiivne tolm ei lendaks.
Ave Kiiber Tänapäevane Eesti köök Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub...
Mahlakali (kasemahlast) Kadakamarjajook või tee Meejook (meeõlu) Õlu Ohvriõlu (nim kahjaks) Soeõlu ehk peergas (pulmadeks) Soojendatud õllevirre (pulmadeks) Viin ,,Kui ei ole surmatõbi siis saab ikka viinast abi" Toitluse uuenemine Linlikum, rahvusvahelisest toidukultuurist mõjustatud laad hakkas levima Hakati ehitama pliite Kartuli tähtsus Aed ja köögiviljade levik Paistekakkude asemel pannkoogid Puhas rukkileib sai igapäevaseks toiduks Suurenes liha tarbimine Jaheliha asemel sült (konditükkideta) Saunas suitsutati suitsusinki Heeringas Levima hakkasid: tanguvorstid, kama, kohupiim, mulgikapsad, seened. Toitluse uuenemine Hapendati ka kurki, raiekapsast Suppi keedeti juurviljade ning manna ja riisiga Manna ja riisipuder Moosid ja magussöögid Hakati jooma rõõska piima Tee ja kohv Vorsti, liha, juustu, jm kattega võileivad Peamine söögiaeg toodi õhtult lõunale Süüa tehti tihedamini Toidukaupa osteti ka poest (hakkliha, vorsti, kotlette, koort, kohupiima jm)
egg Po r k Pork has been known in the national cuisine of Estonia for a long time. Meat was eaten mostly in autumn and in winter with vegetables and cereals. Beliefs and habits: The pig's snout was given to a child, because people believed that it helped the child to become a writer. Eating the heart gives strength. The kidneys were boiled in soup and were eaten with somebody else to get well along with. In Estonian sült. Jellied meat A traditional Estonian dish - boiled pork with vegetables in jelly. The jelly is made by boiling the pig bones, sometimes trotters and heads. Estonians eat jellied meat at Christmas time, on Shrove Tuesday, New Year's Eve and at Easter. Dairy products or milk products Milk is called "piim" in Estonian Mostly use cow milk but also horse and goat milk as everyday food. The development of Estonian milk industry
Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad Koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja keedeti supiks. Sülti tehti kuivatatud kaladest, näiteks latikast. Kala pandi öö otsa leigesse vette, lisati pipart, loorberilehte ja peotäis soomuseid, sest mida rohkem oli soomuseid seda kõvem sült sai. Kalal lasti nii seista öö, kuni latikas pehme seejärel sõeluti soomused välja. Pidulikumateks puhkudeks valmistati kalapirukaid. Mõnelpool küpsetati kuivatatud kalu sütel või siis mässiti paberisse ja süüdati põlema andmaks nii oma toidupoolisele suitsu maitset. Kuid siiski peeti kõige magusamaks värske kala liha. Söödi isegi kalamarja, mida kasutati pirukateses ning käkkidena supi. Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast
sajandist kuuluvad jõulude juurde piparkoogid, mida osteti, hiljem aga valmistati ka ise. Neid vormiti klaasi, noa, vahel ka isetehtud vormidega. Jõululeibade ahjust väljavõtmisel jälgiti, kas koorik on lahti või lõhki küpsenud või leib ilus. Kõik rikked märkisid, et perest on keegi lahkumas. Tänaste jõulutoitude loetelu on lõpmata pikk ja algab muidugi seaprae, hapukapsaste ja kartulitega, mille juurde kuulub kõrvitsa- või pohlasalat. Aga ka pasteet, verivorstid, sült, lihatarretised, sink, soolaheeringas või ka heeringarullid, täidetud munad, rosolje või kartulisalat, saiakesed, kringel, tort, kompott. Kindlasti on laual õunad, pähklid, eksootilised puuviljad (peamiselt mandariinid või apelsinid), aga ka kommi ja präänikuid. Erilise staatuse on säilitanud piparkoogid, mida ostetakse poest ja valmistatakse ise. Tänapäeval on võimalik valida erinevate vormide vahel, samuti on valida, kas teha suhkruvõõbad ise või osta poest.
keeduleemega.Talvisteks meelisroogadeks olid ahjus hautatud soolaliha või seajalad ja ka hautatud hapukapsas. Peenemaks salatiks peeti kõrvitsat, tavaline oli hapukurk ja peedisalat. Erinevalt tänapäevast oli maarahval komme sageli jagada oma valmistatud toitu naabritega. Teise perre viidi veidi head- paremat nagu pühadesaia, peenleiba, aga ka moosikeedist. Suuremad söögid tehti talguteks, milleks olid kartulivõtt ja sõnnikuvedu. Siis kuulusid toidulauale sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk. Selle valmistamisel pandi juuretis eelnevalt hapnema, paari päeva pärast keedeti suures katlas valmis. Toit kees oma 3-4 tundi. Oli maitsev magus- hapu pudrutaoline toit, söödi rõõsa piimaga. Talgute aegu tehti "sooja õlut". Õlu lahjendati veega, lisati saia- ja leivatükikesi, suhkrut, kuivatatud õuna. Lõpuks klopiti juurde muna, lisati piima. Söödi lusikaga, sest oli selline paksem toit
tulid laiad pikad püksid. Toidusedel muutus senisest mitmekesisemaks. Rohkem hakati tarbima piimatooteid, värsket liha ning aeg-ja puuvilju.Suuresti tänu maanaiste seltside tegevusele levis kompottide, mooside ja mahlade, samuti salatite ning magustoitude valmistamise oskus, tänu hakklihamasinale võisid perenaised lauale tuua kotlette ja pasteeti.Kujunes välja see, mida saab ja tuleb nimetada eesti köögiks- kartulisalat, sült, maksapasteet, praetud räim marinaadis, rosolje, täidetud munad jms., kui kõnelda külmast lauast. Selle üksikelemendid olid kõik sel või teisel moel laenulised, kuid kokku moodustus menüü, mis iseloomustab ainult eestlase toidu- või täpsemalt küll pidulauda. Lauakombed muutusid peenemaks, kadus ära ühest kausist söömine. Maal suurenes poetoidu osa, näiteks osteti soolasilku ja heeringat üha enam kaupmehe käest. Mitmekesistus aedviljade ja viljapuude valik,
Kolesterool Kolesterool on inimese elutegevusekss vajalik aine ,mida sünteesitakse organismis.Lisaks mõjutab vere kolesteroolisisaldust ka igapäevases toidus leiduva kolesterooli ja küllastunud rasvade hulk.Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes- rasvases lihas ja vorstitoodetes,võis,kanamunades(eriti munakollastes). Eristatakse mitut erinevat tüüpi kolesterooli.LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks-Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintel.Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.Ateroskleroosist tingitud veresoonte ummistumise tagajärjeks võib olla nii steno kardia kui südameinfarkt.Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi. Teist osa lipoproteiinidest nimetatakse HDL-kolesterooliks ehk heaks kolesterooliksja selle üle...
põhitüüpidesse. täiend F skeemi lisades ind mittetead-le kollektiivse mitteteadvuse (üldin kogemus, om kõigile rahvastele. so mineviku kult.pär, mis leidub in.psüühikas kõrvuti ind.mitteteadv ja mood koos isiksuse tuuma). Sealt jõudis arh. mõisteni--arht-d on psüühilise tegevuse bioloogilised normid e algselt tühjad, kuid elu jooksul omandavad sisu, sellest, kas kaasasünd arhetüüpne struktuur ja keskk võimalikud kogemused omavah sob sült in vaimne tervis ja õnn. J psühhoteraapia taotles isiksuse tasakaalust ja rikast tema sis jõududega tutv teel. InImEsE tUuM (peamised arhet-d): ise- in väidab, et meeldib X, aga mitte Y, oskab f, aga mitte G. Ta leiab oma ise, kuid kui ta teab, et see poel tema ja ta tahab osata G, siis ta tegutseb selle nimel, sest pole veel see kes tahaks, rahutus. Tekib individuatsioon, mis on elu mõte. persona-in väliskõlg, mida näeb üh.k, teeb talle
mida nad süüa võiks. Iga kord kui nuku juurde ütleb. Kui laps ei saa aru, mis on paned, siis ütle nuku nimi ja mida ta sööb. pildil, siis logopeed häälib sõna ja Näiteks, Siim sööb sidrunit." laps ütleb selle siis kõvasti välja. Piltidel olevad esemed: sai, supp, sepik, salat, sült, sibul, sidrun, seen, seenesalat, sink, sünnipäevatort. ,,Tubli, nüüd on kindlasti kõigil kõhud täis. Enne kui külalised ära lähevad, tahavad nad ühe luuletuse sünnipäevalapsele lugeda. Sügisel on Siiri sünnipäev, kinke palju on siis sääl, aga Sille sünnipäev, saabub varsti kui võluväel."
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
hapukoor kg 0,03 0,03 0,25 0,25 2,5 2,5 Rõõsk koor 35 % l 0,03 0,03 0,25 0,25 2,5 2,5 Suhkur kg 0 Hommikusöök: rukkileiba ja putru. Lõunasöök: rukkileiba, Õhtusöök: rukkileiba, liha, hapupiima, katsikud muna, puder, kakud kosjad - pulmad tangupuder,praad, verivorstid, pasteet, sült, lihapirukad, suitsuliha,kartuleid, hapukapsast, hapukurki, punapeedisalatit, marineeritud kõrvitsat ja haput pohlamoosi,Leib ja sai (rosinatega), kaneelipirukaid, korpi, jõhvikakissell bubertiga, tarretis vahukoorega või ujuvad saared(valmistati munavalge vahust). matused tangupuder, sülti, praad, hapukapsas, kartulid, pasteet, talgud talgusuppi, sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk, sooja õlut, ternespiim.
valmissalatitena või hoidistena. Traditsioonilisest söögisedelist kinnipidamist võib täheldada eelkõige rahvakalendri tähtpäevadel, millest kõige olulisem on ammu enne ristiusu tulekut tähistatud paganlik jõul ehk jul. Kunagi kasinad jõuluroad saavutasid rikkalikkuse lae 1930. aastate lõpuks ning pole sellest peale oluliselt muutunud. Ei loe kõhn rahakott ega kaalujälgimine, sest kallil jõuluajal peavad ilmtingimata laual olema sült, sea- või hanepraad, ahjukartulid, hapukapsas ja verivorst. Nii algabki uus aasta eestlasele sageli paarinädalase dieedipidamisega. Kõik see jõuab aga järgneva üheteistkümne kuu jooksul kenasti unustusse vajuda ning kordub suure tõenäosusega järgmiste jõulude ajal uuesti. Sest jõulud on ainus aastaaeg, mil eestlasele soovitagu mitte jätku leiba, vaid pigem head isu! TÜÜPILISED EESTI TOOTED
· Valgud kaotavad tunduva osa paisumisevõimest · Valgud lagunevad kergemini · Valgud kaotavad lahustumisvõime 3. Miks liha pehmeneb keetmisel? Liha keedmisel läheb enne liha läbikuumenemist osa vees lahustuvaid valke keeduvedeliku moodustades väikese kontsentratsiooniga lahuse. Edasi kuumutades valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed. 4. Miks tekib puljongi pinnale vaht. Vt küsimust nr 3 ja tänu sellele tekib vaht. 5. Miks sült tarretub? Liha sisaldab kollageeni ja keetmisel eraldub see vette mida nim. Gultiinix ja see tardub maha jahtumisel. 6. Miks lisatakse puljingile soola pärast vahu riisumist? Sest muidu on toitainete kadu suurem kui lisame soola ennem. 7. Miks sidekoerikas liha ei pehmene praadimisel? Sellest vedelikust ei piisa ja liha ei pehmene, tuleb eel töödelda. 8. Miks kala pehmeneb kuumtöötlmisel kiiremini kui liha? Kala sidekoe hulk on väiksem. 9. Miks peab puljongi keetmisel sellelt rasva riisuma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
