Pooltoodete tabel Nimetus Lihaliik, Kuju, suurus, kaal, Kuumtöötlemine Serveerimine, jaotustükk suure-, portsjon- või eripära väiketükiline, paneerimine Rostbiif Veiseliha, sise- ja Tervelt(1-2kg Praadimine, 3 valmidusastet(rare, välisfilee tükkidena), seotakse küpsetamine medium, well done) Portsjoneeritakse 1- Praetud 1,5 paksusteks liharoogadele viiludeks, 2-3viilu sobivad lisandid portsjonis Suuretükiline Rulaad Veiseliha, ...
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib. Laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väga liikuv lind. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip- dip-dip...". Sügisel rändab osa sootihaseid meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad. Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall. Eestis on hakk levinud kõikjal. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud. Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk". Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid. Vares on tark lind. Sageli istub ta aiateiba otsas või katusel ja kraaksub. Käib teiste lindude pesades mune
Laste kolmekäiguline menüü (talv) MENÜÜ Eelroog: Kana-köögiviljasupp Mitmeviljaleib, Pearoog: Kodune hakk-kotlet, keedetud kartuli, kaalika- porgandisalat, lihaleeme kaste teraviljaleib, arooniamahl Dessert: Lusika pannkoogid õunamoosiga Piim TÄNAN KUULAMAST
vedelikku ja segan vispliga võimalikult läbi, kuumutuan keemiseni aga ei keeda. Panen saia vette likku. Panen kisselli jahtuma, raputan suhkrut peale. Kontrollin pudrumaitset ja valmispudru panen keraamilistesse kausidesse. 2.Tund Kaalun hakkmassijaoks , vajalikud toiduained. Ajan läbi hakklihamasina keedetud karuli, sibula, hakkliha ja leotatud saia. Maitsestan soola, pipra ja hakklihamaitseainega. Võtan 2 kandikut ühe kiletan ja teisele panen riivsaia. Vormin märgade kätega : 1)ku hakk kotlett siis 4 võrtset osa.(vormin kaselehekujulisteks paneerin riiv saias)Säilitan pool tooted kilega kaetult külmkapis. 2)kui on snitsel siis tuleb 2 portsjonit. Panen kartulid püreejaoks keema. Võtan kastmejaoks poti ja kaalnu vajaminevad toiduained. 3.Tund Sulatan, kuumutan potisees margariini. Lisan nisu jahu, natuke õli ja kuumutan sõmeraks-ei pruunista. Lisan vedeliku ja ajan segades keema. Keedan 10-15 minutit.
Iseseisev töö a) Hommikusöök lasteaia lapsele: Neljavilja puder,Maasika moosiga Piim Õun b) 3-käiguline lõunasöök ajateenijale: Borsi supp Hakk-Kotlett keedetud kartuliga ja valge kastmega Mannavaht piimaga c) Õhtusöök hooldekodu patsiendile: Kartuli püree singi kastmega Jogurt või Puuvili Keefir/Piim Koostatud konspekti abil,Robert Rand (K-11A)
(linnud): (kalad): 1. - vares 1. -haug 2. - kurg 2. -forell 3. - tuvi 3. -räim 4. - hakk 4. -lõhe 5. - harakas 5. -kilu (loomad): (kliima): 1. - ilves 1. - mereline 2. - metssiga 2. - soe 3. -põder 3. - palav 4. -siil 4. -päikseline 5. -hunt 5. - niiske (puud): 1. - pärn 2. -kask 3. - tamm 4. - mänd 5. - kuusk 6. - nulg
...........................................3 Kodukakk........................................................................................................................................3 Piilpart.............................................................................................................................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk................................................................................................................................................5 Metsvint...........................................................................................................................................6 Herilaseviu......................................................................................................................................7 Harakas...........................................
ke · Mustpea- õgija · Metskiur põõsalind · Hallõgija · Sookiur · Aed- · Pasknäär · Hänilane põõsalind · Harakas · Kuldhänilane · Vööt- · Mänsak · Linavästrik põõsalind · Hakk · Siidisaba · Väike- · Künnivares · Käblik põõsalind · Pruunselg- · Vares · Võsaraat · Ronk põõsalind · Punarind · Kuldnokk · Mets- · Ööbik · Koduvarblan lehelind
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan...
asulates. Mujal on ta elukoht rohkemal või vähemal määral seotud veekogudega. Välimuselt kergesti äratuntav - pika sabaga musta-valge-hallikirju lind, kes armastab mööda maad kõndida, ise sabaga vibutades. Linavästrik on üsnagi häälekas lind, tavaliselt kuuleme tema lühikest ühe või kahesilbilist "tsik", "tsisik". Harvem võib kuulda linavästriku laulu, mis sarnaneb veidi suitsupääsukese sidinale. Kas mäletad? · hakk lind; kokkuseotud vilja- või linavihkude paigutamisviis · västrik linavästrik lind · keris sauna- või reheahju osa; piltlik: toit läks nagu kuumale kerisele, s.t sai ruttu otsa · kess võrkkott; toidukott
Generatsioon- põlvkond, sugupõlv Globaalne- kogu maad hõlmav Grammatika- keele grammatiline ehitus Grammofon- plaadile salvestatud heli Grandioosne- suurejooneline Humaanne- inimlik Illustreerima- kujutama ette Insener- kõrgharidusega tehnikaspetsialist Intelligent- haritlane Intervjuu- usutlus, ksüitlus Invenar- loend, nimekiri Kabinet- vastuvõtu tuba Kandidaat- isik, kes on esitatud mingile kohale valimiseks Karakull- laiasabaliste buhaara ja pikasabaliste ukraina lokkisvillaga hakk Karikatuur- pilkepilt, pilapilt Karahvin- pikema kaelaga klaasist lauanõu jookide serveerimiseks Karusell- pöörlev kiik Kisell valmistatud tärklisega paksendatud magusroog Kitarr- keelpikk Kitara- vana kr puust kõlastika keelpill Konkreetne- tegelikult olemasolev Konkurent- võistleja Konsulatsioon- eriteadlaste nõuanne Kotlet- piklik v ümmargune koogitaoline roog Likvideerima- äri- v organisatsiooni tegevust lõpetama Martsipan- tainataoline maiustus
LINNALINNUD *kus võib linnas näha kõige enam linde? Pargis, aias *millest linnalinnud toituvad? Putukad, seemned, prügi(eriti varesed ja kajakad), inimesed toituvad Linnalinnud söögi järgi Seemne-marja-toidulised Putuka-tõugu-teo-toidulised Segatoidulised Linna- pääsuke Hall vares Peoleo Künnivares rästas Varblane Hakk Piirpääsuke Harakas Tihane tuvi tangud, pihlakaseemned, Mage rasv, kaerahelbed, päevalille- päevalilleseemned seemned, pihlakamarjad, saiapuru *Kuidas saavad inimesed aidata lindudel söögivaene ( ka külm) talv üle elada Teha toidulaua, ripitada pargis rasvased pallid koos seemnetega, ehitada
Vana-Kreeka Mõisted II 1. Media katel Ilu ravi ja kaotatud nooruse igatsus, Medeia lasi tükkideks raiutud jäär tulle visata, välja hüppas noor loom. 2. Medusa koletis(gorgod)1/3 gorgost, surelik, juuste asemel maod, kelle pilk kivistas inimese 3. menaadid / bakhandid veinijumala Dionysuse saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe, kui ka harilikke naisi 4. Mentor Alaemuse poeg, Odüssuse, Telemahhose kasvataja, Juht, vanem õpetaja. 5. Midas kuningas, kes muutis asju katsudes need kullaks 6. Minotaurus mütoloogiline olend, pulli pea, inimese kehaga 7. moirad saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena 8. Morpheus unenägude jumal. Suutis võtta ükskõik ,mis inimese kuju ja unenägudes end ilmutada 9. muusad kunstide, teaduse ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Zeusi ja Mnemosyne tütred 10. nartsissism väga enesekeskne ja edev i...
Paigalind Vares Kristofer Vuks Liigitamine · Vareste liikide ja alamliikide eristamises pole üksmeelt. · Vareseliike on üle 60. · Teada on üle 10 väljasurnud liigi, kellest enamus on välja surnud inimtegevuse tagajärjel. Eestis elutsevad järgmised vareseliigid · Hakk Corvus monedula · Künnivares Corvus frugilegus · Vares Corvus corone Hallvares Corvus corone cornix · Ronk ehk kaaren Corvus corax Varese mõõdud · Tiiva pikkus on 31...34 cm. · Kaal on keskmiselt 480...360 g. Rahvapärased nimed · Vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina, raagus, va kalts. Mõistus · Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski
....................................................................................28 2.4.8. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vareslased (Corvidae)...............................29 2.4.8.1. Hallvares (Corvus corone).........................................................................................29 2.4.8.2. Harakas (Pica pica)....................................................................................................31 2.4.8.2. Hakk (Corvus monedula)...........................................................................................32 2.4.8.3. Pasknäär (Garrulus glandarius).................................................................................33 2.4.9. Selts: rähnilised (Piciformes), sugukond: rähnlased (Picidae).........................................34 2.4.9.1. Suur-kirjurähn (Dendrocopos major)........................................................................34 2.4.9.2
Hilisromantism tekkis 19. Saj. II poole kõrgromantismi järellainetusena. Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias. Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus '' hiigelpikad sümfooniad. LOOMING Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmi...
Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus Koosluse tekkimine ● Alguse saanud metsast ● Inimtegevus (rohked puud/põõsad) Fotod: Luua Metsanduskool Koosluse püsimine Antud koosluse püsimajäämiseks
Kolme käiguline menüü Porgandi-õunasalat portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta ToiduainedÜhik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h porgand kg 0,025 20 0,02 0,05 0,04 0,00 kr õun kg 0,017 12 0,015 0,034 0,03 0,00 kr õli l 0,005 0 0,005 0,01 0,01 0,00 kr maitseained kg 0,005 0 0,005 0,01 0,01 0,00 kr apelsinimahl l 0,005 0 0,005 0,01 0,01 0,00 kr Kokku: 0,057 ...
Anne Vabarna Hanna-Marii Kaljas Kaia-Liisa Hakk Kerti Klaos Anne lapsepõlv Anne sündis PõhjaSetumaal Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva Click to edit Master text styles külas 21. detsembril 1877. aastal. Second level Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil Third level setu talutüdrukutel tol ajal: eluks Fourth level vajalikud teadmised ja tööoskused Fifth level omandati kodus. Tütarlastele loeti haridust tarbetuks luksuseks. Kirjaoskamatuks jäi Anne kuni oma elu lõpuni. Anne noorus Anne vanemad olid naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad Click to edit Master text styles ja Anne oma nooruses nägus Second level nei...
Sojaoad Põllumajandus Anastassia Umrihhina 11. Mis see on? Sojauba (Soja hispida)on üheaastane liblikõieline taim. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Kuigi kõige sagedamini kasutatakse kollaseid sojaubasid, võib nende värvus varieerub kollasest kuni mustani. Sojauba kasvab kõige paremini seal, kus suve keskmine õhutemperatuur on +20–+30 °C. Ta talub mitmesugust pinnast, aga kõige paremini kasvab niiskel lammimullal, kus on palju orgaanilisi aineid. Kodustamine ja levitamine Sojaoa metsik eellane kasvas Kesk-Hiinas. Seda kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus. Hiina müüdi järgi kuulutas legendaarne Hiina keiser Shennong viis taime pühaks: sojaoa, riisi, nisu, odra ja hirsi. Koreast on leitud 3000 aastat vanu jäänuseid sojaubadest. 15. sajandiks oli sojauba levinud kõikjale Hindustani poolsaar...
LIHA EELTÖÖTLEMINE Värske liha tunnused: Lõhn suhteliselt nõrk, kuid meeldivalt värske; Liha pind niiske ja kergelt läikiv Värvus liigile omane Veiseliha tumedam punane, nooremal loomal suhteliselt heledam. Lihaskudede vahel olev rasv on kvaliteetsel lihal jaotunud ühtlaselt valgete täppide või triibukestena. Noorematel loomadel rasv ühtlaselt valge ja läikiv, väga vana veise rasv kollakas (vaakumis paistab liha tumedam) Sealiha veiselihast kahvatum, väga valkjat sealiha ei soovitata osta, sest kuumtöötlemisel tõmbub tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana lammas liha tumepunane, omab sageli ohtra nähtava rasvaga (tugevalt kollakas). Vasikal...
Tervislik toitumine Koostaja: Tervislik toitumine Tervisliku toitumise põhialusteks on tasakaalustatus, mitmekesisus ja mõõdukus. Teadus on kinnitanud järgmise ütluse tõesuse: ,, Kui haiguse isa jääb tundmatuks, siis haiguse ema on teada ebaõige toitumine." Toitumisvigasid peetakse õigustatult paljude haiguste puhul kas otseseks tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks teguriks. Nii inimese elu kestus, tervis, töövõime kui ka välimus on seotud toitumisega, mille juures oluliseks veaks liigse rasvase ja magusa söögi manustamine. Teiseks eksimuseks võib lugeda meie elustiili: hommikul ei sööda või paremal juhul kugistatakse alla võileib, lõunaks võetakse mõni saiake ning õhtul kodus tehakse tasa kõik see, mis päeval saamata jäi. Täiskõhuga minnakse teleka ette ja energia kulu on tühine peaaegu kõik mis söödud, läheb rasvade täiendamiseks. Tervisliku toitum...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ELUSTIILIPÄEVIKU ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5 Lõunasöök: hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, kartul keedetud soolata 128g....................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 336g, vinegrett...
Kirjanduse mõisted Achilleuse kand- ülekantud tähenduses ainuke nõrk koht, puudus. Achilleuse ema olevat poja kastnud pühasse vette, mis pidi surematuks muutma ja hoidis kannast kinni. Seetõttu oli kand ta haavatav koht. Sealt tapeti ta Apolloni poolt. Varasema versiooni järgi tegi ema Achilleuse surematuks ambroosia ja tule abil. Ambroosia- kreeka mütoloogias surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv, õli vms Arkaadia- maakond või mägine ala Kreekas Peloponnesose poolsaare keskosas, kuhu oli raske ligi pääseda. Skylla ja Charybdis- 2 merekoletist, kes valvasid sissepääsu teise merre Messiina väinas. Odysseus pääses nende käest, kuid paljud tema kaaslased mitte. Skylla sõi ära kõik ettejuhtuvad elusolendid, Charybdis imes väinast 3 korda päevas vee välja ja purskas selle siis tagasi. Ülekantud tähenduses 2 suurt võrdest ohtu/ 2 võrdselt vältimatut õnnetust Damoklese mõõk- Damokles oli Sürakuusa t...
Valmistamine Tänapäeval ei kasutata hakkimiseks enam nuga ega hakknuga, vaid hakkmasina. Eriomadused Et hakklihas on lihaskiud väikesteks tükkideks tükeldatud, valmivad hakklihatoidud palju kiiremini kui terveid lihatükke sisaldavad toidud ning hakkliha võib süüa ka toorelt. Riknemine Et hakkliha pind on suurem kui tavalisel lihal ning rakumembraanid on osaliselt purustatud, rikneb toores hakkliha väga kiiresti. Sellepärast on paljudes riikides välja töötatud hakkliha müümise eeskirjad. Näiteks Saksamaal tohib pakendamata hakkliha müüa ainult valmistamise päeval. Hakklihas suhteliselt kiiresti levivate ning inimesel haigusi tekitada võivate bakterite seas on Escherichia coli (soolekepike), salmonellad ja listeeriad. Et bakterite paljunemist takistada ning sellega ka säilivust parandada, on tehtud katseid hakkliha tööstuslikul tootmisel lisada sinna piimhappebaktereid nagu jogurti ja juustu puhul. Hakkliha säilitamine. Hakkliha...
Toiduhügieen Toiduainete ja vee saastumine mikroobidega On meetmete kogum, mis tuleb ette näha toidu tervislikkuse ja ohutuse INIMENE tagamiseks. LOOM Käed, suu, nina,limaskest Väljaheited Et tagada ohutu toidu jõudmine tarbijani, juuksed peab toidukäitleja tundma toiduhügieeni põhimõtteid. Toiduained, vesi Suurimad ohuallikad inimese tervisele Inimene ja heaolule on mikroorganismid, bakterid ja hallitusseened. 1 - toodetakse rakku sisse -toodetakse rakust välja ...
Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall Alan on poiss, kes saab teada, et tal on lasteh alvat u s . Ta jala lihased hakk a sid kokk u t õmbu m a ja selg kisku s küü r u . Ta ei saan u d enam k õndida. Ema pidi tal jalgu sirgeks vajuta m a , mis tegi valu. Igal korral m õtles ta hobus tele pildil, kes p õgenesid. Hobused hirm u ja Alan valu eest. Raviks saadeti poiss haiglasse. Alanile meeldis haigete jutu pealt kuulat a. Head s õbrad, McDonald ja Angus, toetasid teda halbadel aegadel. Hommik ul lasid patsiendid endale keedu m u n a valmistad a. Sel päeval kui Alan läks operatsioonile ei toodud talle hom mik u einet. Õde Cooper ja p õetaja Conrad olid luban u d , et ta ärkab peale operatsiooni oma voodis. Alan ärkas enne kui arstid jõudsid ta palatis se viia. Operatsioon läks hästi, aga kips mis ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Carolina London HINNAPAKKUMINE TÖÖALASE VÄLJASÕIDU KORRALDAMISEKS HOTELLIS LONDON Lõputöö Pärnu 2014 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................... 2 HINNAPAKKUMINE......................................................................................... 4 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 LISA 1 TOITLUSTAMINE..................................................................................8 LISA 2 LISATEENUSED................................................................................... 9 2 VASTUSKIRI Tere austatud Katrin Tamm! ...
Poolto Lihaliik Suure- Paneerit Pooltoode/ Portsjon- Kuum- lisandid ode /Jaotust tükiline- ud tükelduskuj suurus töötlus ükk Portsjon- või u tükiline paneeri Väikese- mata tükiline Rostbii Veiselih Sisefilee - Portsjoneer 2-3 viilu Praetakse Praetud f a tervelt, itakse 1-1,5 portsjoni väheses liharooga välisfile välisfilee cm s, rasvas dele e, 1-2 kg paksusteks 3 ümberringi sobivad sisefilee tükkidena, viiludeks, valmidus lisandid. , seotakse astet reietüki d, sisemin e ...
LIHAROAD Koduloomad: Kodulinnud: 1. veised 1. kanad 2. vasikad 2. kalkunid 3. sead 3. haned 4. lambad 4. pardid 5. küülikud 5. vutid 6. nutriad Ulukid: Metslinnud: 1. põdrad 1. tedred 2. metskitsed 2. metsised 3. metssead 3. põldpüüd 4. karud 4. pardid 5. jänesed 5. faasanid Marineeritakse kõiki lihasid, kindlasti tuleb marineerida küüliku- ja ulukite liha, samuti metslindude liha. Marinaadivedelikuks kasutatakse: 1. veini punast, valget, portv...
järg misel ööl minna seda o ma sil maga näge ma kuidas ta isa vai m terrrassil on ja te maga rääkida III stseen Poloniuse majs Räägivad laertes ja Ophelia . Laerts ütlev Oheliale t Hamletit pole m õtet uskuda et tema tunuded pole siirad ja on üks suur valetaja . Siis tule Ophelia isa Polonius ja Küsib et kas Laertes ikka veel asiin et ta pidi juba mine ma hakk ma kuna tuul juba tõstab purjesid , Laertes kallistas Opheliat ja lahkus. Peale seda, kusis ophelia isa et mis tal Laertese ga on ja Ophelia ütles et lihtsalt too oli andnud o ma tunnetest m ärku kuid isa arvas et se e on täielik ja ma
Siia kuul külgetõmbejõu tõttu lahusesse ja met oman-b sinna jäänud ekt-de gaasi omadega võrreldes väikesed, võetakse ruumala mutes ja suspersioonid, kus tahke aine on pihustunud vedelikus. Siia kuul ka ülehulga tõttu negat, lahus aga posit laengu. Met-i negat laeng moolide arvu mutes arvesse ainult gaaside reaktsioonide puhul. emulsioonid, kus vedel aine on pihustatud vedelikus. Kui aine osakeste hakk posit-id ioone tagasi tõmb. Tek tasakaal, kus met-st lahk Termokeemia võrrandid. Soojusefekti väärtusi sisald-id reaktsi mõõtmed on 10 7 l0 9 on süsteem kolloiddispersne ja edasine ajaühikus sama palju ioone kui tuleb tagasi. võrrandeid nim. termokeemia võrranditeks. Reaks-i soojusefekt peenest-ne ei ole võimalik, kuna siis tek lahused
sirge ja külvimaa sile. Vanasti tehti seeme käsitsi maha. Külvaja viskas terad külimitust peotäishaaval mulda. Nüüd külvavad masinad. Mõõdavad külviridades igale ivale väetisenormi, kobestavad ja siluvad pinnase. Vanasti viis saagi sagedane liigvesi, kehv põld kartis põuda; sügisel hüüdis üks viljapea teist. Nüüd nõrutavad torukraavid liigse vee, põua korral niisutavad vihmaseadmed põldu. Vanasti lõigati leivavilja sirbiga, vihk vihu kõrvale, hakk haki järel nurmele ootama, kuni jõudis rehepeksu järg. Enne päikesetõusu aeti ahted maha, rukist rabati, peksti pinda ja koodiga, põhku pahmasid härjad ja hobused. Terad tuulati sarjaga aganate seest välja. Heal aastal saadi põllult neli kuni viis seemet. Sellest pidi jätkuma mõisarendiks ja perelauale. Nüüd koristab vilja kombain lõikab, peksab ja tuulab üheaegselt. Puhas vili läheb kuivatisse, ilma, et talle kätt külge pannakse. Põllult saadakse kümme ja enam seemet.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liha kasutamine erinevates köökides Referaat Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Liha kasutamine erinevates köökides Liha kasutatakse väga erinevates köökides, nagu näiteks jaapani köök. Veiseliha enim levinud kasutusalad. · Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks. · Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt soonelised ja piisava rasvasisaldusega. · Veise tagaosa lihased (sise-, välis-, pähkli-, ristluutükk on parimad guljasiks ning böfstrooganiviks. Sobivad ka woki- ja pajarooga, lõikudena praadimiseks ninga grillimis...
• inimene (laps, mees, lesk, rahvas) • kombed (pulm, abi, kahju, võlg, sõna) • adjektiivid (hell, hull, jäme, kaine, kuri, noor, paks, nüri, pehme, raske, toores, vahva) • verbid (tõuse-, itke-, kosta-, naera-, nuta-, tõmba-, pääse-, rippu-, kukku-, lenda-, lange-, lõppe-, viska-) Omatüved: liivi-soome tüved (~400–500 tüve) • somaatiline (kihv, mokk, pugu, puus) • loodus (küngas, laid, loik, nõlv, nõmm, susi, hakk, kakk, luik, part, ronk, koger, nõges, lill, tõru) • toit, toidu valmistamine (kali, sai, peerg, tahm) • elu-olu (tanu, rätt, järg : järi, reha, käi, tõbi) • ühiskond (peig, kubjas) • verbid (närtsi-, pigista-, huilga-, vulise-, irise-, kurta-) Omatüved: eesti ja tundmatut päritolu tüved (~1100 tüve) • somaatilised (piht, song, tuhar, ila, molu, lõust) • loodus (kesv, räni, luide, lubi, maran, mutt, siug, kähr, kaan, kulles)
Valgamaa Kutseõppekeskus KS14 Dana Makejenko Toidukaubagrupp referaat Valga 2014 SISUKORD LK 3 ...Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid LK 4 ... Lihad ja lihatooted LK 5 ... Liha toiteväärtus LK 6 ... Subprodukt LK 7 ... Liha säilitamine LK 8- 12 ... Lihaliigid LK 13 ... Toorainete ladustamine ja nõuded säilitamisele LK 14 ... Tooraine liikumise skeem LK 15 ... Nõuded toiduaine vedamisel 2 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid Suurköögid kasutavad oma igapäevatöös paljusid erinevaid toiduaineid. Kasutatavad toiduained jagunevad toiduainegruppidesse. Igal toiduainegrupil on oma tähtsus toiteväärtuse seisukohalt, üldised säilitamisnõuded ning peamised kasutusvaldkonnad. Suurköökid...
VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavalis...
ning ta kutsus põetaja. Põetajalt sai ta teada, et meister kõrvalpalatist suri just hetk tagasi. Kolmekümne esimene peatükk: Vorobjovi mägedel Woland, Korovjev ja Peemont ootasid Azazellot, Margaritat ja meistrit. Kui nad saabusid anti meistrile võimalus linnaga hüvasti jätta. Mõne aja pärast palus kass luba vilistamiseks. Tema vile ehmats meistrit. Ka Korovjev vilistas, kuid tema vilet polnud kuulda. Tema vilepeale hakkas maapind pragunema, tamm koos juurtega tuli maa seest välja, hakk suri jne. Lahkudes nägi Maragarita linna asemel udupilve. Kolmekümne teine peatükk: Andeksandmine ja igavene varjupaik Öö tihenes, tuli välja täiskuu. Kõik ratsanikud muutusid: Korovjev ehk Fagot muutus nukraks ratsanikuks, Peemont muutus kõhnaks noormeheks, Azazello deemoniks, meister nooreks deemoniks ja Woland selliseks nagu ta tegelikult oli. Margarita märkas koeraga meest. Ratsanikud peatusid. See oli Pontius Pilatus oma koera Bangaga
,,Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida loodus on inimesele andnud" (Plinius) Puitkütus M Maht õõtühikud, nendevahelised seosed. Olulisemad mõisted m3 kuupmeeter, tm (m3) tihumeeter üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia 1 kJ (kilodzaul) = 0,239 kcal (kilokalor), 1 kWh = 860 kcal, 1 kcal = 4,178 kJ. 1000 kcal = 1,16 kWh. Võimsus (soojushulk ajaühik...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.....................................................
SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha...............................
suus oleva kondi lahti, et teist ka saada ja jäi mõlemast ilma. Jänesed ja konnad- jänesed otsustasid end ära uputada ja läksid järve äärde. Konnad hüppasid hirmust vette ja jänesed vaatasid, et on olemas veel keegi, kes nendest rohkem kardab ja ei uputanudki ennast ära. Hiireke ja kass- hiirepojake läks välja kõndima ja nägi seal kukke, kes tundus temale nii hirmus. Veel nägi ta seal kassi, kes oli nii armas. Ema hoiatas poega kassi eest... Hakk ja kann- hakk tahtis juua, aga kannus oli ainult põhjas vett. Oma leidlikuses viskas ta kannu kive täis ja vesi tõusiski ülesse niiet hakk juua sai. Lõvi ja hiir- Lõvi püüüdis hiire kinni ja hiir paluma, et lõvi ta lahti laseks, et kunagi saab ka tema teda aidata. Lõvi naeris selle peale. Kuid kui jahimehed lõvi kinni võtsid ja puu külge sidusid, siis hiir päästis ta seal ära närides nöörid läbi. Ronk ja rebane- rebane pettis rongalt pekitüki välja öeldes, et ta on nii ilus,
tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi - kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded: kui üks putukas või linnuke kaob, läheb loomade metsaelu „sassi“. Ülesehitatud aastaaegade kaupa. Mida lood nendes raamatutes võiks lastele õpetada? L. Tolstoi „Aabitsajutte“ Alati võiks olukord olla halvem. Abi peab pakkuma. Tuleb olla arukas- nt hakk pildus kannu kive, et ta saaks juua. Iga heategu leiab tasu- kui oled hea, ollakse ka sinu vastu hea. (Lõvi vs hiir). Tuleb mõelda ka teistele nt Taat ja õunapuu. E. Niit „Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“ Vahel võid ennast ülehinnata. Jänesepoeg arvas, et ta ei karda ei karu ei hunti ega rebast, kuid tegelikult kartis ta juba ainuüksi väikest hiirekest. „Pille-Riini lood“ Kutsub lapsi üles küsimusi küsima- Pille- Riin teeb seda pidevalt
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
tulekut. Kädistamine katusel teatab külaliste tulekut; kädistamine läve ees kellegi surma või tüli majarahva keskel. Ei ole kaitsealune liik. 2. Vares (Corvus) Elupaiga ja toidu suhtes pole varesed nõudlikud. Enamasti on nad segatoidulised ja kõigesööjad. Seetõttu on mitu vareseliiki hästi kohanenud inimtegevusega, elades linnades ja toitudes inimtegevuse jäätmetest. Talviti rändavad mitmed 49 varesed linnadesse, kus näiteks hakk, hallvares ja künnivares moodustavad seltsinguid. Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil on keeruline parvesisene hierarhia. Seetõttu on varesed õppimisvõimelised ja taibukad linnud. Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad vette leivakoorukesi, kasutades neid
Laps lihtsalt ei tunne huvi ühe või teise intellektuaalse tegevuse vastu enne, kui ta närvisüsteem pole valmis vastaval tasemel arutluseks. Sellega aga paljud psühholoogid ei nõustu, nagu näiteks Bruner, kes arvab, et kõike saab vastavale eale kohandada. Teadmiste konstruktiivne iseloom. Inimintellekt kujuneb valdavalt indiviidi enda sisemise aktiivsuse tulemusena. Algul avaldub sisemine aktiivsus teadvustamata kujul ja on arvatavasti geneetiliselt programmeeritud. Sündimisest peale hakk laps oma sisemiste tundide mõjul sondeerima oma keskkonda. Selle uurimise tulemusena talletuvad kogemused inimese mällu. Need muudavad meie edasise tegevuse sihipärasemaks ja annavad suurema kontrolli ümbritseva üle. Evolutsiooniliselt on selle protsessi olemus seletatav elukeskkonnale kohanemise vajadustega, st konstrueerime ise oma teadmised ümbritsevast, liites olemasolevale üha uusi juurde
korjati annetuste teel rahalisi annetusi, 15 milj kuldrubla, võeti arvele kõik sajad tuhanded lätlased, püüti aru saada kuhu nad olid elama asunud, muretseti neile eluasemeid, hangiti rõivaid ja jalanõusid. Samuti hoolitseti nende toitlustamise eest. See keskkomitee suuremates põgenike kohtades, asutati suuremaid Läti keele koole, peeti kursusid, jätkasid tööd ka seltsid. Korraldati lätikeelseid luterlike jumalateenistusi, eeskätt tänu selle HAKK, lõviosa kõigist nende põgenikest elas selle üle. Suurhulk lätlasi põgenes ka 1915 aastal ka Tartusse, ja tartus tegutsenud läti põgenike komitee eesotsas seisis (üks läti presidentides )Kviesis. 1915 jagas läti kahte ossa, kuramaa läks sakslaste kätte, liivimaa jäi lätlaste kätte. Saksa sõjamaa pealetung kuramaale tõi kaasa ka poliitlist ümberkorraldust. Ida Partei, kuhu kuulusid nii mõjukad poliitikuid, kui ka Keisri poliitikud, selle sama poliitika taga
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
