tasemega, hinnatasemelt odav ja populaarne kala nii värskelt, suitsutatult kui hoidistena. Kilu Meie tööstuskaladest kõige aeglasema kasvuga kala. Liha peetakse räime omast maitsvamaks. Räimest suurema rasvasisaldusega. Tuntuimad road on sprotid ja vürtsikilu. Lõhe Lõhe on suure rasvasisalduse ja kõrge kalorsusega. Rasvasuse poolest jääb alla vaid angerjale. Eriti hinnatud on külmsuitsu ja soolalõhe. Forell Forelli head omadused sarnanevad lõhega, kuid söödav osa moodustab üldkaalust 4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kaladest. Haug Haug on ilusa valge rasvavaese ja tugeva, võrdlemisi valgurikka lihaga kala. Sobib väga hästi dieettoiduks. Angerjas Angerja liha on erakordselt maitsev ja väga kõrge rasvasisaldusega. Liha
Ilmselt asukoha pärast kui ka see, et pood asub kesklinnas, suures keskuses ja on ilmselt rohkem turistidele mõeldud. 3. Saku Selver Kalatooteid müüakse nii letist (jää pealt) kui ka avariiulil pakendatult, lisaks ka jääkülmikus külmutatult. Kalaletist müüakse kala lahtiselt. Kala on pandud, kas otse jääle (lõhe, forell jm värske kala) või siis vaagnale. Vahel ka anumasse, kui tegemist marineeritud, maitsestatud kalaga (heeringas). Letis on müügil külmsuitsu, kuumsuitsu, toores e värske (selle alla loeme ka fileeritud kala, sest see on maitsestamata), soolatud, marineeritud/maitsestatud kala. Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva tootevariandi. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest,
isuäratavad. 8 viilu rosina leiba, võid, maapähklivõid, 1 banaan (õhukesed viilud), 2 spl. mett, veeran tassi granola, Määri võid ühele poole leivale. Määri pähklivõid naljale rosinaleiva teisele poole. Pähklivõi peale pane banani viilud. Määri mett ülejäänus leibadele ja raputa peale granola´t. Kuumuta ahi keskmiselt kuumaks ja grilli õileib kuldpruuniks. Serveerida soojalt. Kuum võileib suitsulõhe ja kodujuustuga 4 viilu röstsaia, 2 spl. Oliiviõli, 50g külmsuitsu lõhe, 4spl. Kodujuustu, 1 tl. Mädarõigast, 3 spl. Riivjuustu, must pipar. Valmistamisaeg 20 min. Nirista saiaviiludele õli ja rösti (grill)pannil mõlemalt poolt kuldseks. Nii saad eriti krõbedad saiad, samas võid selle etapi ka vahele jätta. Sega hakitud lõhe, kodujuust, mädarõigas ja riivjuust ning maitsesta pipraga. Määri segu saiaviilude vahele ja grilli võileibu mõlemalt poolt paar minutit. Serveeri koos rohelise salatiga. Magus võileib
2 Amphilina foliacea kärgleht ... 140. Ligula intestinalis elab pikema aja oma elust a) kalas ; b) linnus -õige. 141. Diphyllobothrium latum parasiteerib a) inimeses -õige; b) veises ; c) lambas ; d) koeras ; e) kassis . 142. Diphyllobothrium latum vaheperemees on a) veis ; b) siga ; c) sõudik ; d) röövkala -õige. 143. Diphyllobothrium latum` i maksimaalne eluiga on a) 25 a ; b) 10 a -õige; c) 5 a . 144. Laiusstõve võib inimene saada süües a) külmsuitsu magevee kala; b) külmsuitsu kana ; toorest magevee kala või selle marja ; vähepraetud magevee kala -õige. 145. Laiussi viimase järgu plerotserkoid on 1-3mm .mm pikk. 146. Kuidas eristada lülide kuju järgi laiuss Diphyllobothrium latum´it Taeniatest? Laiussil on lülide laius suurem kui pikkus. 147. Kuidas eristada Taenia soliumi ja Taenia saginata täiskasvanud isendeid ? 1Soliumil on pikkus väiksem 2Saginatal on rohkem lülisid 3 Taenia saginata lülid pikemad, emakal rohkem harusid 148
2 Amphilina foliacea kärgleht ... 140. Ligula intestinalis elab pikema aja oma elust a) kalas ; b) linnus -õige. 141. Diphyllobothrium latum parasiteerib a) inimeses -õige; b) veises ; c) lambas ; d) koeras ; e) kassis . 142. Diphyllobothrium latum vaheperemees on a) veis ; b) siga ; c) sõudik ; d) röövkala -õige. 143. Diphyllobothrium latum` i maksimaalne eluiga on a) 25 a ; b) 10 a -õige; c) 5 a . 144. Laiusstõve võib inimene saada süües a) külmsuitsu magevee kala; b) külmsuitsu kana ; toorest magevee kala või selle marja ; vähepraetud magevee kala -õige. 145. Laiussi viimase järgu plerotserkoid on 1-3mm .mm pikk. 146. Kuidas eristada lülide kuju järgi laiuss Diphyllobothrium latum´it Taeniatest? Laiussil on lülide laius suurem kui pikkus. 147. Kuidas eristada Taenia soliumi ja Taenia saginata täiskasvanud isendeid ? 1Soliumil on pikkus väiksem 2Saginatal on rohkem lülisid 3 Taenia saginata lülid pikemad, emakal rohkem harusid 148
7. Kirjelda kalatoodete müüki kaupluses. (Selver As, Paide Selver) Kalatooteid müüakse nii letist (jää pealt) kui ka avariiulil pakendatult, lisaks ka jääkülmikus külmutatult. Uurisin kalaleti sortimenti. Kalaletist müüakse kala lahtiselt. Kala on pandud, kas otse jääle (lõhe, forell jm värske kala) või siis vaagnale. Vahel ka anumasse, kui tegemist marineeritud, maitsestatud kalaga (heeringas). Letis on müügil külmsuitsu, kuumsuitsu, toores e värske (selle alla loen ka fileeritud kala, sest see on maitsestamata), soolatud, marineeritud/maitsestatud kala. Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 tootevariandi. Loomulikult ei ole nad kõik korraga müügil, vaid vastavalt hooajale ja klientide tarbimisharjumustele vastavalt
kuiv. Must ploom kg 3,5 kuivpärm kg 18,9 kukeseened kg 7,5 kurk kg 1,92 kännuseened soolvees kg 6,78 kõrvits kg 0,55 kõrvitsaseemned kg 5,56 köögikoor kg 1,58 köögiviljafond kg 7,74 köömned kg 5,47 külm brokkoli kg 1,62 külm. Mustikas kg 5,01 külmsuitsu lõhefilee kg 16,96 külm aeduba kg 1,72 külm brokkoli kg 1,24 külm kirsid kg 2,67 külm kooritud krevetid kg 7,11 külm köögiviljasegu kg 1,1 külm lillkapsas kg 1,4 külm maasikad kg 2,38 külm mais kg 1,66 külm marjasegu kg 2,8 külm pohlad kg 6,26 külm porgandikuubik kg 0,78
Vorstibatoonide pikkus väheneb umbes 4% ning läbimõõt 20…25 % võrreldes algsuurusega. Pool- ja täissuitsuvorste kuivatatakse temperatuuril 21 ˚C ja 75% õhuniiskuse juures. Kuivatamise kestus oleneb toote liigist, selle diameetrist ja õhu parameetritest. Poolsuitsuvorste kuivatatkse 0,5 kuni 2 ööpäeva, täissuitsuvorste 2 kuni 7 ööpäeva. 9. JAHUTAMINE Toored vorstid Siia vorstide gruppi kuuluvad praadismisvorstid, toorvorstid ja ka toorsuitsuvorstid ehk külmsuitsu salaamivorstid. Antud grupi toodetest valmistatakse Eestis põhiliselt praadimisvorste (valdavalt grillvorstid, šašlõkivorstid). Praadimisvorstid kujutavad endast toorest vorstisegu, mis om pritsitud kesta ja mida väljastatakse tööstusest enamasti jahutatuna. Enne kodust tarvitamist neid vorste praetakse, grillitakse või ka keedetakse. Tavaliselt kasutatakse praevorstide valmistamiseks ühe loomaliigi liha (levinum sealiha, harvem veiseliha)
forell, angerjas. · lõhe filee · forelli filee · steik lõhest või forellist · medaljon lõhest või forellist 25 · filee dekooriga · heik · tursk · mereahven · lest · tuulehaug · latikas · heeringas, heeringafilee · siig · paltus · skumbria, skumbriafilee dekooriga · savoriin · pangasiuse filee · tuurafilee Külmsuitsu kala tootevalikus võib leida: · lõhe filee · forelli filee · skumbria · savoriin, savoriini filee · heeringas, heeringa filee · paltus, paltuse filee · tuur, tuurafilee Kalamarja tootevalikus võib leida: · lõhe mari · forelli mari · siia mari Marineeritud kala tootevalikus võib leida: · marineeritud angerjas · marineeritud tursk · marineeritud silmud · marineeritud heeringas Kalakulinaaria tootevalikus võib leida:
(ibid) 35 Toorvorstid: (pika säilivusajaga vorstid) on kuumtöötlemata vorstid, mis on valmistatud: soolatud, maitsestatud toorest lihast ja neid on laagerdatud, suitsutatud külma suitsuga ja kuivatatud või fermenteeritud ja/või kuivatatud, s.h. toorsuitsuvorst – töödeldud külma suitsuga temperatuuril mitte üle 25 C ja kuivatatud, valmistamisel kasutatakse enamasti bakterkultuure ning vorstid jaotatakse külmsuitsu salaamivorstideks ja külmsuitsu määrdevorstideks. kuivvorstid – suitsutamata bakterkultuure sisaldavad pikaajaliselt kuivataud salaamitüüpi vorstid, säilib kaua (ibid) Roavalmistusvorstid on kesta pritsitud vorstisegu, mis on kuumtöödeldud, s.t. suitsutatud kuuma suitsuga või/ja keedetud vorstisisese temperatuurini vähemalt 71 C, neid tarvitatakse üldjuhul soojendatuna (keedetult, praetult, grillitult, küpsetatult vms.). Siia kuuluvad:
o juuretis, mis annab vorstidele omapärase maitse ja tagab osaliselt säilivuse. 12. Grillvorstid valmistatakse mitmesugusest lihast ning sarnaselt suitsuvorstidega. Tavavorstidest säilivad nad kauem kuni 25 päeva tänu põhjalikule suitsutamisele. Enamasti on nad naturaalsooles, mis tagab mugavuse tarbimisel. Kasutatakse mitmesuguseid lisendeid (juust, paprika jne). 13. Toorvorstid neid ei ole kuumtöödeldud. · Külmsuitsu salaamivorstid on suitsutatud. Neid võid liigitada ka suitsuvorstide hulka. · Toorvorstid on kesta pritsitud toores vorstisegu, kuhu on lisatud vorstide laagerdamist soodustavaid bakterkultuure. Neid vorste süüaksegi toorelt. Sageli on nad määrdelise konsistentsiga. 15 · Praevorstid väljastatakse lihatööstusest toorelt, kas jahutatuna või külmutatuna
angerjas. · lõhe filee · forelli filee · steik lõhest või forellist · medaljon lõhest või forellist · filee dekooriga · heik · tursk · mereahven · lest · tuulehaug · latikas · heeringas, heeringafilee · siig · paltus · skumbria, skumbriafilee dekooriga · savoriin · pangasiuse filee · tuurafilee Külmsuitsu kala tootevalikus võib leida: · lõhe filee · forelli filee · skumbria · savoriin, savoriini filee · heeringas, heeringa filee · paltus, paltuse filee · tuur, tuurafilee Kalamarja tootevalikus võib leida: · lõhe mari · forelli mari · siia mari Marineeritud kala tootevalikus võib leida: · marineeritud angerjas · marineeritud tursk · marineeritud silmud · marineeritud heeringas
kondiliha, rupsid, toiduveri, piimasaadused, munasaadused, kartulitärklis, sojaproduktid, nisujahu, tangud, keedusool, maitseained, suhkur, nitritid, naatriumglutamaat, toidufosfaat, küüslauk, aroomi- ja värvained jt. Vorstide abitooraineteks on loomade sooled, põied, seamagu, kunstkestad ja sidumisnöör. Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta pritsitud toores vorstimass), toorsuitsuvorstideks (külmsuitsu salaamivorst) ja kuivvorstideks (suitsutamata, pikaajaliselt kuivatatud). Roavalmistamisvorstid on termiliselt töödeldud vähemalt 72° sisetemperatuurini. Need on viinerid (batooni läbimõõt 14...28 mm), sardellid (28...36 mm) ja grillvorstid (suitsuga kuumutatud). Keeduvorstid kuumutakse algul suitsuga ja seejärel keedetakse tootesisese temperatuurini 71°. Niiskusesisaldus ei tohi ületada 75%. Lihaleivad sarnanevad retseptuurilt keeduvorstidele. Vorstimass küpsetatakse
annaabi.ee 
