Juba esimeses eestikeelses rootsi keelest tõlgitud kokaraamatus (1781) on olemas verivorstide retsept, seda küll rukkijahuga. Verivorsti valmistamise eeskuju jõudis eestlasteni 19. sajandi alguses rootslaste ja lätlaste vahendusel. Tollaste ajaloolaste arvamuse kohaselt jõudis verivorst kui toit Eesti kaudu edasi ka Venemaale. http://www.arthistorynews.com/categories/Research Ajalugu 1930.aastateks olid verivorstid levinud üle Eesti, kõige rohkem tehti neid siiski Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. http//www.osta.ee Tinglikult võib verivorstide ja valgete tanguvorstide piiri tõmmata Eesti- ja Liivimaa vahele. Tänapäeval ei kujuta Kesk- ja Lõuna-Eesti inimesed oma jõululauda verevorstita enam ette, Põhja-Eestis ja setodel võidakse nii mõnelgi pool eelistada valgeid tanguvorste või Raplamaal aga kartulivorste.
Tallinna Reaalkool Verivorst Referaat Õpilane Tallinna reaalkool, 2016 Sissejuhatus Mina valisin teemaks verivorsti. Ma valisin selle teema, sest mulle väga meeldivad verivorstid, kuigi ma eriti ei tea midagi nendest, seega saan natuke vervorstidest teada. Verivorsti päritolu Verivorsti ja muude vere ja liha toitude päritolumaaks peetakse Keekat, kus neid on mainitud juba 5000 aastat tagasi. Eestisse jõudis verivorst rootslaste ja lätlaste kaudu, kes tutvustasid seda vastavalt põhja- ja lõuna-eestlastele. Enne seda olid eestlased söönud ainult tanguvorsti, ilma vereta. Verivorsti hakati just talvel sööma sellepärast, et verivorst on väga toitainerikas ja sinna sisse saab panna kõike mida tavaliselt ei sööda (veri) ja mida seega jääb palju järele. Lisaks on verivorst väga kasulik, sest see sisaldab palju rauda, mida organism omastab paremini kui taimetoidus olevat. Samuti sisaldab veri...
tähtsaimad pühad. Traditsioonid Maja ehtimine Rikkalikud piduroad Jõulukuusk Kingitused Jõuluvana, päkapikud Jõululaulud Jõulukuusk Jõulupuu on jõulude ajal ehetega ilustatud puu, Eestis valdavalt kuusk (jõulukuusk). Jõuluvana Jõuluvana ehk jõulumees on tegelaskuju uuemast jõulukombestikust, jõulukinkide tooja. Jõulutoidud Piparkoogid Mandariinid Verivorstid Hapukapsas Kõrvitsasalat Jõuluturg Jõuluturg on jõulude tähistamisega seotud tänavaturg, mis toimub tavaliselt nelja advendinädala ajal. Aitäh tähelepanu eest!
Veel oli eristaatuses jõululeib. Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal verivorstid. Saartel valmistati makkide (valge tanguvorst) kõrval veripalle. Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes. Jõululeiva kõrval valmistati ka eriline pätsike ehk nn jõuluorikas, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu, mõnikord torgati jõululeiba viljakõrsi või jäeti auk küünla jaoks. Erilist jõulupätsi hoiti kogu pühade aja laual ja seejärel aidas või sahvris karjalaskepäevaks. Valmistati veel sepikut ja saia. 18. sajandi lõpust, 19
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha
Kasvatatakse, sest on tärklise- ja valgurikkad Eestis kasvatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu Arengumaades ka riisi, hirssi ja maisi Kasutamine Toidu valmistamine Tärklisetööstus Piiritusetööstus Õlletööstus (oder, mais) Loomasööt (hein, mais) Tooted Nisujahu – Veski Mati Kaerahelbepuder – Veski Mati Õlu - Saku Odrajahu – Kivisaare Veski Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur Viin – Viru Valge Müsli – Eesti Müsli Sai – Perenaise sai Suuremad firmad Eestis Tartu Mill Veski Mati Eesti Mahe Leibur Eesti Pagar Kalew Vilma Eksport Nisu eksport (2011): USA 32,8 miljonit tonni, Prantsusmaa 20,3 miljonit tonni, Austraalia 17,7 miljonit tonni ja Kanada 16,3 miljonit tonni. Odra eksport (2011): Prantsusmaa 5,0 miljonit tonni, Austraalia 4,5
lisatakse 50% verd ja kruupe. Esimeseks etapiks on tooraine ettevalmistamine ehk keetmine kuni tooraine pehmenemiseni, jahutamine ja tükeldamine. Tooraine keedetakse enamasti lahtistes kateldes. Tooraine peenestamine toimub hundis, peenestusastmeni 2…3 mm. Järgnevalt toimub peenestatud koostiskomponentide, kruubi ja maitse- ning lisaainete segamine segistis või kutris. Edasi suunatakse vorstimass pritsimisele. Pritsitud verivorstid suunatakse edasi keetmisele, kuni toote sisetemperatuur on tõusnud 71 ˚C-ni. Ülesuitsutatud verivorstide tootmisel toimub peale keetmist ka suitsutamine. Viimaseks etapiks on jahutamine, mille lõpuks peab toote sisetemperatuur olema jõudnud +2…+6 ˚C juurde. Verikäkid Verikäkkide valmistamiseks kasutatakse sea- või veiseverd, rukki- ja nisujahu, pekki maitsestamiseks keedusoola, jahvatatud musta pipart, söögisoodat ning äädikhapet.
kiudainete sisaldusega • Kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde vähendades rasva osakaalu toidus • Rukkitang • Rukkihelbed • Rukkijahu Rukkijahu erinevused nisujahust: suur looduslike suhkrute sisaldus, ei sisalda kleepvalku, sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, madalam tärklise kliisrerdumistemperatuur • K, P, Mg ja B12 vitamiin ODER • Esimene teravili, mida kasvatama hakati • Kama, tangu- ja verivorstid, odrajahu- ja kruubipuder ning odrakohvi • Külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda • Suurim odratootja on Venemaa • Tangained odrast: odrakruup, jämetang, peentang, odrahelbed, odrajahu KAER • P, K, Mg, B3 ja B1 vitamiin • Sisaldab kasvu soodustavat hormooni • Kaerakört, kaeratangupuder, kaeratangu-piimasupp, kaerakile. • Terved, vigastamata terad inimtoiduks, katkised loomasöödaks • Kaeratang, kaerahelbed (herkulod),
nõudepesijat hoiavad puhtust nõudepesuruumis, st pesevad mustad nõud koheselt, kui need nõudepesuruumi tuuakse. Riidehoiu töötaja vastutab kliendi isiklike asjade eest riidehoius, võtab riideid vastu ning riputab need nagisse. 3. Eelarve koostamine Riidest salvrätid, küünlad, “jõuluvana“, seinakaunistused, Jõulutähed laudadele, kuusepuu, toit, Dorpat Konverentsi rent, töötajate palgad. 4. Menüü koostamine Keedukartulid, leib, mulgikapsas, verivorstid, marineeritud seened, ahjuliha, marineeritud kõrvits, pasteet, sült, rulaad, mandariinid, piparkoogid, erinevad kommid, kringel, piparkoogi maitselised koogid. Joogid mida serveerin: Glögi, vesi sidruniga, morss, punane vein, valge vein, tee, kohv, kakao vahukommidega/-deta 5. Ruumi sisustuse kirjeldus Pidu toimub avaras saalis kuhu on paigutatud 10 viie- kohalist lauda. Ruumis on 3 suurt põrandani akent, mis võimaldavad
ikka liha mekk juures olema (see ei tähendanud sugugi mitte suuri koguseid). Liha kohta olnud ütlus- paksem viil meestele ja väike tüdruk saab kõige vähem. Rannikul olu enamlevinud lambaliha., sisemaal rohkem sealiha. Vasikat, veist söödi väga harva, pigem pühade või tähtpäevade puhul. Argipäevaselt kasutati toiduvalmistamisel soola- või suitsuliha, värsket saadi harva. Söödi ka maksa, aju, kopsu jne. Levinud olid verikäkid, veidi vähem tanguvorstid ja verivorstid. Kalad- räim, lest, säinas, angerjas, siig, haug- jõudis lauale värskelt,soolatult, suitsutatult. 2 Suuresti söödi seda, mida ise kasvatati või korjati. Köögiviljadest- kaalikas,porgand, naeris, kapsas, kurk, mugulsibul ehk sibulaputkes, suhteliselt hilja tomat. Kartul olu laual igal toidukorral. Marjad- mustikad, metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, kohati ka
Eelarvestamine Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. Eelarve mõte on saada ülevaade oma tuludest ja kuludest - kirjutada üles kõik kuu jooksul saadud tulud ning kulutused. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Mida täpsemalt sa eelarves oma kulud lahti kirjutad, seda parema ülevaate saad. Eelarvestamine on eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused. Eelarvestamise abil on võimalik organisatsioonil paremaid tulemusi saavutada, hinnata olemasolevat olukorda ja teha järeldusi, mille abil olukorda paremaks muuta. Eelarve abil saab määrata kindlaks tulevaste perioodidega seotud probleemid ning leida võimalike lahendusi. Eelarvestamise abil võidetud lisaaeg võimaldab organisatsioonil minimiseerida prognoositud probleemide negatiivset mõju organisatsiooni tugevusele. Eelarve koos...
Mida oleks vaja et eesti kultuur säiliks Jõulud on kohekohe saabumas. Iga aasta tähistab enamus eesti peredest jõule, mil söögiks on seapraad, hapukapsad ning verivorstid, Kuuse all kingikotid juba ammu ootavad avamist. See on eesti kultuurinähtus, midakõik eestlased teavad . Eestikeel ja kultuur veel püsib kuid on ka oht et see kaob aastatega. Eestlane peaks jääma oma juurte juurde, ja tähistama neid tähtpäev, mis on olnud kombeks juba sajandite algusest. Eesti kultuuri ohustavad traditsioonid, mis võetakse üle teistelt rahvastelt. Ameerikast on tulnud tähtpäev halloween, mis toimub 31. oktoobri ööl vastu 1.novembrit. Iga aasta
Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraafikute ja tiheda päevaplaani kõrvalt tuleb leida mingi aeg, et üheks õhtuks aastas istuda jõululaua taha oma perega. Paljud pered muidugi püüavad säilitada ka aastate vanuseid traditsioone. Näiteks ei ole unustatud kombeks jõulukuuse tuppa toomine ja kaunistamine. Ka jõulutoidu traditsioonid on aastatega samaks jäänud. Põhiliseks jõuluroaks on siiani eestlastele verivorstid ning hapukapsas. Maakohtades muidugi leidub veel peresid, kus valmistatakse ka ise veel õlut, mis oli varem väga tähtis. Aga loobutud on tänapäevaks sellistest kommetest nagu õlgede tuppa toomine ja ka jõulumängud jms. Tänapäeva laste jaoks on jõuludel üldse väga vale tähendus. Nad ootavad jõule, kuna neile käivad detsembrikuus päkapikud öösel sussi sisse kommi toomas ja kõige krooniks tuleb 24.detsembril jõuluvana, kes toob kingitusi. Kahjuks ongi enamus laste jaoks
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Oder · Oder sisaldab valke, tärklist, teda tarvitatakse odratanguna, odrakruubina, hea taimse valgu, B grupi vitamiinide ja kiudainete allikas · Odrakarask on Eesti rahvustoit. Lisaks on läbi aegade eestlaste toidulaual tuntud selliseid teraviljatoite nagu tangu ja verivorstid, kama, odrakohv ja odrajahupuder. Odrajahu lisatakse ka nisu ja rukkileibade taignasse Oder Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
olukord, kus töötaja järjest rohkem ja tulemuslikumalt osaleb eelarvestamise protsessis ning saab eelarvetest oma töös reaalset kasu ja abi.(Karu,Zirnask 2004:28) Ohuks eelarvestamise puhul võib pidada seda, et hoitakse kinni eelmistest näitajatest eelarvetes. Mineviku sündmused ei pruugi korduda, majanduskeskkond muutub pidevalt. Tuleb mõelda tuleviku peale, toetudes tulevastele sündmustele. Näiteks jõulude ajal toovad verivorstid palju rohkem tulu, kui märtsi kuus. Suvel toob jäätis palju suuremat tulu , kui talvel. Kui eelarve näitab, et raha on puudu, tuleb kindlasti mõelda selle peale, kuidas kulusid vähendada. Kui see ei ole kuidagi võimalik, tuleb leida teisi võimalusi sissetuleku suurendamiseks. Eelarvestamise võimalused on piiramatud. Seda tuleb aja jooksul vaid uurida ja arendada, käia koolitustel ning leida paremaid lahendusi lihtsamaks ja tulemuslikkumaks eelarvestamiseks nii organisatsioonis kui
Halloweeni on peetud Ameerikas umbes sama kaua kui eestlased on pidanud kadripäeva. Tänapäeval on halloweeni tähistamine uus kadripäev ehk Eesti lapsed on üle võtnud ameeriklaste traditsioonid. See on ainult väike näide sellest, kuidas meie ühtsed traditsioonid ja kombed kaovad. Kultuur ei tähenda loomilikult ainult tavasid või kombeid, kultuuri alla võib rühmitada julgelt ka näiteks meie toitumise. Eestlaste toidulauale on alati kuulunud verivorstid või hapukapsad, samuti on alati laual must leib ning hapukoor. Kui vaadelda jälle meie arenevad ühiskonda, siis näeme, et ka meie toidulaud hakkab üha enam muutuma. Tegelikult on ju muutused head, kuid liigne muutumine on pigem halb. Vanasti valmistasid inimesed omale ise toiduained kohalikest materjalidest, kuid nüüd on tänu välismaiste toiduainete impordile see kõik muutunud. Kuna tänapäeval on kõik sissetoodud võõrad toidud
Kultuuritahult vaadates oleks iga eestlase au ja kohus tunda oma isamaa kultuuri ja traditsioone ning kanda neid edasi põlvest põlve. Võime erilist uhkust tunda oma esivanemate üle, kes on loonud ning suutnud säilitada palju väärtuslikku kirjandust. Kirjandusest algab kõik ning tunnen suurt rõõmu, et esiisade retseptid ning traditsioonid on tänaseni säilinud. Suuremaid pidulaudu nagu jõululaud või vastlalaud on meil ajast aega katnud verivorstid, ahjukartulid ja kapsad ning vastlapäeval oa- või hernesupp. On ju teadatundut tõde, et eestlased on laulurahvas ning söögilaua kõrval võetakse alati mõni lauluviis üles. Just nendest lauluviisidest on tänapäevaks välja kasvanud eestlaste kokkuhoiu ja ühtsuse kultuuriline tunnus laulupidu. Ma arvan, et välisriikides reisimine ja eesti kultuuri tutvustamine on väga oluline, sest õppides erinevate riikide traditsioone, rikastame iseennast ning võime leida ühiselt uusi
Eksami näidis. 1.Tiit, Jüri ja Tõnu on vanad head sõbrad. Reede õhtul läksid sõbrad poodi, et osta verivorste, mandariine ja glögi. Tiit ostis kilo verivorste, pool kilo mandariine ja liitri glögi. Summaks oli 4 eurot ja 80 senti. Jürile verivorstid ei maitse, ta ostis kaks kilo mandariine ja kaks liitrit glögi. Tema pidi poodi jätma 3 eurot ja 60 senti. Tõnu ostis kilo verivorste ja liitri glögi, kuna tal on mandariinide vastu allergia. Peale seda oli tema rahakott 4,3 euro võrra kergem. Leia verivorstide, mandariinide ja glögi hinnad. 2.Kui üks liiter veini “Selected Harvest Merlot” pressimiseks läheb vaja 400 viinamaja ja ühte klaasi mahub 1 dl veini, siis kui mitu viinamarja on tarvis, et 70 % klaasist oleks täidetud? 3
igapäeva toiduks meie söögilaual ning mille traditsioon on välja jõudnud ka meie tänapäeva Eesti kööki. Samuti on siiani populaarsust hoidnud erinevad vorstitooted, mida kasutatakse saia, leiva või sepiku katteks. Kui muidu süüakse keeduvorste, suitsuvorste ning erinevaid suitsutatud vorste, siis suvisel ajal on väga populaarseks ja üha enam tõusvaks trendiks grillvorstid. Jõulude ajal on kindlasti iga pere söögilaual endiselt verivorstid, mis juba oma lõhnaga tekitavad Ave Kiiber omamoodi meeleolu. Ei puudu jõululaualt ning ka igapäevaelus, igapäevaelus küll vähem, aga sült laualt. Sülti söödi nii vanal ajal, kui ka tänapäeval, üldjuhul on see omane vaid Eesti köögile. Lisaks eelnevatele toitudele on nii vana aja Eesti kui ka tänapäeva Eesti toiduks metsaseened.
On huvitav, et teiste toitudega võrreldes ei tüdine me leivast mitte kunagi. Eriti maitsev on see siis, kui oleme pikemat aega kodust eemal viibinud. Leib on meie laual niivõrd igapäevane toiduaine, et selle puudumist ei kujuta me hästi ettegi. Rukkileib on eestlasi toitnud kümme sajandit, seetõttu võib kindlalt väita, et see on meie rahvustoit. Kuid rääkides rahvustoidust, unustatakse rukkileib siiski teenimatult ära. Meelde tulevad mulgikapsad, kama või verivorstid. Sooviks väga, et rukkileib jääks meie toidulauale ka edaspidi ja oleks aukohal nagu meie esiemade päevil. Taignast küpsetatud leib on sajandeid olnud eestlastele ja üldse peaaegu poole inimkonna põhitoit. Viimastel aastatel on lisandusnud lisaks leivale rohkem saia, makarone ja teisi jahutooteid. Kõik need toiduaeined annavad meile põhilise ,,kütuse", sest nad koosnevad hästi seeduvatest süsivesikutest. Leiba tehakse mitut moodi
● Ida-Euroopa ● Kasvavad, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad sooldunud pinnase tõttu ● Oder talub vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja mäestikukliimat ● Oder kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ● Talub hästi põuda ● Idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni −7 °C Kasutamine ● Tangud, kruubid ja jahu ● Neist omakorda putru ja pagaritooteid ● Viljakohvi ● Tangu- ja verivorstid ning kama ● Odrahelbed, odralinnased, linnaseekstrakt, õlu ● 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele Rukis (Secale cereale) Välimus ● Narmasjuurestik areneb 4–8 idujuurest ● Kõrs on seest õõnes ● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud ● Õiel on emakas ja 3 tolmukat ● Viljadeks on paljasteralised terised Kasvutingimused ● Kõige külmakindlam teravili
Särab kuusk ja särab tuba, oleks siiski väga kena sest pakist välja saada ta soovis. lapsed rõõmsalt kuuse ees. näha kallist jõulumeest Ja lõpuks me päkapikk oligi Kuulge, kuulge, tuleb juba kellel valge habe ees. väljas, laste sõber:jõulumees! Teeksin talle mitu kniksu suute kingikoti seljas. --- annaks nina peale nipsu --- Verivorstid särisevad, kingikoti rebiks käest Üks päkapikk oli hirmus pikk, jõulud käes on meil. ja jooksu paneks kõigest väest. ei aidanud siin ükski trikk. Jõuluvanad värisevad, --- kinke pole neil. Igal aastal on näha taevas Kui hiilis kommi tooma vaid, --- üht eredat tähte, mis eredam kui Kõik lapsed teda näha said. Päkapikud vanad jobud, teised.
ja talleliha. Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, mida juba üsna ammu müüakse ka meie Selverites, ning tshillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Viimane on kuiv vürtsikas vorst, mis sisaldab sea-, veise-, hobuse-, eesli või muulaliha või neid kõiki koos; pruugitakse paella valmistamisel ja hautistes. Eelmisega on tüübilt sarnased longanzina ja loquenka; levinud on ka verivorstid morcilla ja boutifar, mida süüakse külmalt või lisatakse koos chorizo'ga traditsioonilisele Madridi kikerherne- lihahautisele Vahemere köök Vahemere köök on oma mitmekülgsuses väga tervislik ning lisaks pakuvad road ka esteetilist naudingut. Vahemere dieet põhineb kolmel peamisel komponendil - nisu, oliivid ja vein. Nendele kolmele põhikomponendile lisanduvad muud toiduained nagu riis, küüslauk, köögivili ja maitseroheline, juust ja jogurt, kala, liha, munad ja puuvili.
HISPAANIA faktid pealinn: Madrid Pindala:504 782 km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40,7 miljonit Rahaühik: euro (EUR) Hispaania vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski kee...
Söömaaja alguses soovib eestlane sööjale ,,Jätku leiba!", millele vastatakse ,,Jätku tarvis!" Soovil ,,Jätku leiba" oli minevikus sügav sisu leiba oli vähe, seda hoiti ja austati, sooviti, et leib ei lõpeks kunagi otsa. Kokkuvõte Rukkileib on eestlasi toitnud kümme sajandit, seetõttu võib kindlalt väita, et see on meie rahvustoit. Kuid rääkides rahvustoidust, unustatakse rukkileib siiski teenimatult ära. Meelde tulevad mulgikapsad, kama või verivorstid. Sooviks väga, et rukkileib jääks meie toidulauale ka edaspidi ja oleks aukohal nagu meie esiemade päevil. 5 Kasutatud kirjandus 1.Eesti Vabaõhumuuseoum 2.www.leivaliit.ee 6
hapukoor kg 0,03 0,03 0,25 0,25 2,5 2,5 Rõõsk koor 35 % l 0,03 0,03 0,25 0,25 2,5 2,5 Suhkur kg 0 Hommikusöök: rukkileiba ja putru. Lõunasöök: rukkileiba, Õhtusöök: rukkileiba, liha, hapupiima, katsikud muna, puder, kakud kosjad - pulmad tangupuder,praad, verivorstid, pasteet, sült, lihapirukad, suitsuliha,kartuleid, hapukapsast, hapukurki, punapeedisalatit, marineeritud kõrvitsat ja haput pohlamoosi,Leib ja sai (rosinatega), kaneelipirukaid, korpi, jõhvikakissell bubertiga, tarretis vahukoorega või ujuvad saared(valmistati munavalge vahust). matused tangupuder, sülti, praad, hapukapsas, kartulid, pasteet, talgud talgusuppi, sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk, sooja õlut, ternespiim.
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust ja konspektist. Kohaliku köög...
Piim ( 2,5%, 3,5% 1,5%) Hapukoor Nendest toodetest saab kaltsiumi, 27. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtteid. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene (70 kg ) keskmiselt toitaineid päevas? Tasakaalustatus Möödukus Mitmekesisus Vastavaus vajadusele Kesmiselt vajab inimene 2000 kcal ! 28. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntuimad eesti rahvusroad. Hapukapsas, peet, kaalikas, porgand, hernes, uba, sealiha, räim. Mulgikapsas, verivorstid, hernesupid, hapukapsasupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama- rukis, oder, kaer, nisu, hernes Kama jook 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa (herne)supi valmistamist Hapukapsasupp- hapukapsas, porgand, sealiha, kruup Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad
samapalju kui nõud- vähem kui nõud- rohkem kui nõud- mine. mine. mine. Tagajärjeks: Tagajärjeks: Tagajärjeks: Tasakaaluhind Tasakaaluhind Tasakaaluhind ei muutu Näide: Näide: Näide: karastusjoogid jõuluhaned ja arvuti riistvara verivorstid Jõulu ajal, lilled naistepäeval ANDRES ARRAK 10 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Nõudluse ja pakkumise üheaegse muutuse mõjud NÕUDLUSE MUUTUS
soole sees. Maksavorstid peavad olema puhta pinnaga, elastse konsistentsiga. Täidis on ühtlane kogu massis, värvus ulatub hallist roosakani. Maitse parajalt soolane, lõhn vürtsine. Peamised maksavorstide kvaliteedihäired on sooltele lima ja hallituse tekkimine, täidise eraldumine soolest, täidise soole all roheliseks muutumine, hapu ja ebameeldiv roiskunud lõhn ja maitse. Maksavorste säilitatakse temperatuuril kuni 8 kraadi. 4. Verivorstid valmistatakse verest subproduktidest, pekist ja veiselihast. Lisatakse tangu, sibulat, soola, suhkrut. Maitseainetest kasutatakse nelki, kaneeli, pipart, mis annavad vorstimassile meeldiva lõhna. Verivorstid peavad olema puhta pinnaga, tervete sooltega, konsistents peab olema elastne. Täidis peab olema mure ja ühtlaselt segatud, aromaatse ja vürtsise lõhnaga. Maitse meeldiv, parajalt soolane. Enamlevinud kvaliteedihäire verivorstidel on soole kattumine lima ja hallitusega
Ainuke taldrik mis on ajapikku väiksemaks läinud on supikas. Teised on suuremaks läinud. Esimene T mida kasut kõige rohkem, on leivataldrik, kuni 19 cm, kasutatakse kui meil on praad/supp leiva jaoks võikoogi jaoks vm. Järgmine on suupistetaldrik, suurus on väheke suurem kui leiva omast, kuni 24 cm, kasutatakse salatite serveerimiseks, soojade ja kylmade suupistete pakkumiseks. Praetaldrik tänapäeval kuni 28 cm , kui tuuakse supitaldrik siis alati praetaldriku peal. Kõige suurem on grillitalrdik, grillliha pakkumiseks tänapäeval isegi 32 cm. Supitaldrik peaks äärega olema, kuskil 18 20 cm on suurus. Tuuakse koos leivataldrikuga. , kilpkonnasuppi serveeritakse yliminis tassis. Madal desserttaldrik 20-24 cm, Sygav desserttaldrik16-20 cm Kaaviari taldrik 15 cm, kalamarja pakutakse. Moositaldrik, 10 cm , oakutakse moosi vm sealt. Supitirin 1,4 2,6 Liitrine, sangadega, kui seda tuuakse lauale ja sealt pakutakse suppi, siis paku...
Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi päkapikk - jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud. Kaubandusettevõtted rõhutavad jõulude eel külluse, heaolu ja kinkide tegemise tähtsust, püüdes suurendada oma läbimüüki; jõuludekoratsioonid ilmuvad kauplustesse sageli juba novembrikuus. Jõuluaja traditsioonilisteks toitudeks on jäänud verivorstid ning seapraad ahjukartuli ja hapukapsastega. Jõuluorika asemel tuli pipparkookide ja saiade küpsetamine. Eestis, nagu ka teistes lääneriikides, antakse igal aastal välja jõulupostmarke. 9 Kristlikud jõulud Jõuludega pühitseb kristlik kirik jumala poja Jeesuse Kristuse sündimist. Jeesuse kui oletatavalt ajaloolise isiku täpne sünnipäev ja -aasta on teadmata, teadlastel on selle kohta
Langeb enamasti talvise pööripäevaga kokku Päikeseaasta lõpp Toomas on katku ja haiguste patroon Kombed: Tapeti pühadeks loomi ja soolati liha Mustuse ja haiguste peletamine Lubatud oli koristamine ja söökide tegemine Saaremaal käidi külast külla Söök/Jook: Leib Verivorstid Õlu Töö keelud: Puude raiumine ja kojutoomine oli keelatud 21 või 22. Detsember- talvine pööripäev Valguse võit pimeduse üle Päike on pesas neli ööd 25ndal väljub päike pesast 24.Detsember- jõululaupäev Ühe ajastu lõpp, teise algus Kombed: Koju oodati surnute hingi Koristati ja kaunistati kodusid Jõulukroonid
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.....................................................
Sortimendi jagunemine on järgmine: 1 Toidukaubad 1.1 Värsked 1.1.1 Liha- ja kalatooted 1.1.1.1 Liha 1.1.1.1.1 Sealiha, linnuliha, veiseliha, vasikaliha, lambaliha, ulukiliha, hakkliha, subtooted. 1.1.1.2 Lihatooted 1.1.1.2.1 Keeduvorstid, pool- ja täissuitsuvorstid, viinerid ja sardellid, grillvorstid, verivorstid, singid ja rulaadid, suitsutatud lihatooted, kuivatatud liha, lihakonservid, muud lihatooted. 1.1.1.3 Värske kala 1.1.1.3.1 Punane kala, valge kala, mereannid. 1.1.1.4 Kalatooted 1.1.1.4.1 Soolatud kala, suitsutatud kala, kuivatatud kala, kalakulinaaria, surimitooted, kalakonservid ja preservid. 1.1.1.5 Munad
ehk jõulukahi. Veel oli eristaatuses jõululeib. Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal verivorstid. Saartel valmistati makkide (valge tanguvorst) kõrval veripalle. Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes. Jõululeiva kõrval valmistati ka eriline pätsike ehk nn jõuluorikas, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu, mõnikord torgati jõululeiba viljakõrsi või jäeti auk küünla jaoks. Erilist jõulupätsi hoiti kogu pühade aja laual ja seejärel aidas või sahvris karjalaskepäevaks. Valmistati veel sepikut ja saia. 18. sajandi lõpust, 19. sajandist
Oli suur õnn, kui aganase leiva kõrvale oli võtta silku ja peale rüübata piima. Parimateks paladeks, millega vanasti austusväärseid külalisi võõrustati, olid puhas värske rukkileib, või, mesi ja pekk. Näeme, et esimesel kohal seisab rukkileib. Rukkileib on eestlasi toitnud kümme sajandit, seetõttu võib kindlalt väita, et see on meie rahvustoit. Kuid rääkides rahvustoidust, unustatakse rukkileib siiski teenimatult ära. Meelde tulevad mulgikapsad, kama või verivorstid. Sooviks väga, et rukkileib jääks meie toidulauale ka edaspidi ja oleks aukohal nagu meie esiemade päevil. Jätku leiba! Kasutatud allikad: ,,Leivaraamat" et.wikipedia.org/wiki/Leib www.leivaliit.ee/files/1191490949.pdf koduleib.blogspot.com/2010/03/leivategemise-ajaloost.html
erineks argipäevast. Tähtsaim pidu oli pulmapidu. Vaatamata vaesusele, pandi ikka pulmadeks tolleaegne parim lauale. Reeglina peeti pulmi sügisel ja jõulude ajal, kui aga juhtusid suveks, siis peeti pidu väljas. Laud pidi olema alati kaetud valge linaga. Tihti kasutati ka nimekaarte külaliste paigutamiseks. Lauda kaunistasid peale toitude ka veel lilled. Toitude põhiosaks olid liharoad. Pulmadeks tapeti siga, mullikas või vähemalt lammas. Sealt siis praad, verivorstid, pasteet, sült, lihapirukad, suitsuliha. Juurde anti kartuleid, hapukapsast, hapukurki, punapeedisalatit, marineeritud kõrvitsat ja haput pohlamoosi. Toit toodi lauale tihti kaussides, et püsiks kauem soe. Leib ja sai (rosinatega) küpstati pulmadeks kodus, tehti veel kaneelipirukaid ja korpi ning torti ka. Erinevalt tänapäevast pidi pulmalaual alati olema ka magustoit, selleks ei olnud mitte kringel ega tort, vaid magustoiduks oli jõhvikakissell bubertiga, tarretis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takista...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.........................................
lihas ja neerudes.(ibid) B12- üldine nõrkus, ärrituvus, mälulüngad, naistel ka menstruaaltsükli häired. Sügava vaeguse sümptomid on skisofreeniale sarnased tunnused, seljaaju teatud liiki degeneratsioon, 23 pahaloomuline kehvveresus, huulte valulikkus ja pragunemine ja keele kuivus. Leidub maksas, neerudes, südames, kalas, piimatoodetes, munas ja veretoitudes nt. verivorstid. (ibid) 3.1.3 Vitamiin C Vitamiin C on kaitsevitamiin. See annab meile reipust ja aitab ära hoida nakkushaigusi. Vitamiin sisaldab antioksüdante, mis aitavad valgetel verelibledel võidelda infektsiooniga. Lisaks on vitamiin vajalik naha tervisehoiuks ja soodustab raua imendumist mitteloomsetest ainetest. Vitamiini võiks tarvitada rohkem sügisesel perioodil, mil nakatumise oht nakkushaigustesse on suurem. Soovitatakse tarvitada ka rasedatel naistel, vanemaealistel,
Jagunevad omakorda kuumsuitsuvorstideks (suitsutatud tootesisese temperatuurini 70...74°), poolsuitsuvorstideks (suitsutatud, seejärel keedetud ja kuivatatud) ning täissuitsuvorstideks (suitsutatud, keedetud, teistkordselt suitsutatud ja kuivatatud). Sültvorstid valmistatakse keedetud ja peenestatud rupsidest. Liivrivorstide tooraineteks on lihalõiked, pekk, seapõsed, seakamar, maks ja teised rupsid. Maksavorstid peavad sisaldama vähemalt 15% maksa. Veretooted on verivorstid, verikäkid (jahu sisaldavad verivorstid, mis liigenduvad osadeks) ja verileivad (vormis küpsetatud). 2.8. Konservid lihast ja rupsist Liigid. Olenevalt kasutatud toorainest liigitatakse naturaalseteks lihakonservideks (valmistatakse koduloomade, lindude ja ulukilihast, võivad olla hautatud, keedetud või praetud lihast), rupsikonservideks (ajudest, neerudest, maksast, keelest), vorstikonservideks (konserveeritud vorstimass) ja pasteetideks (lihapasteedid, maksapasteedid). Kvaliteet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
