Külmad suupisted 1. Kuidas liigitatakse külmi suupisteid? Külmi suupisteid võib liigitada nende valmimiseks kasutatava toorainejärgi: suupisteid lihast, suupisted kalast, suupisted köögiviljadest, suupisted seentest, suupisted juustust, suupisted munadest jne. 2.Kuidas valmistatakse lihasülti? Süldimaterjal asetatakse eelmisel päeval külma veega või kupatatakse enne süldi keetmist. Ettevalmistatud subprotuktid asetatakse külma veega keema. 1kg süldimaterjali kohta võetakse1-1,5 l vett. Liha pannakse keema veidi hiljem, 45 minuti peale keetmise algust. Sült kuumutatakse kiiresti keemiseni ja vaht korjatakse hoolikalt. Edasi keedetakse tasasel keemisel, liigne rasv eemaldatakse. Sült keem3-4 tundi ja on valmis kui liha kontide küljest lahti lööb. Maitseköögivili lisatakse suurte tükkidena röstitult umbes 1 tund enne süldi valmimist
· Kalade soomustest ja sisikonna eraldamine. · Kontide jakõõluste eemaldamine lihast. · Kalade fileerimine. · Toiduainete ja pooltoodete kuju andmine. · Tükeldamine. · Leotamine. · Marineerimine e. Prepareerimine. · Vahustamine. · Hakkmassi valmistamine. · Paneerimine- pooltoodete ümbritsemine jahu, muna ja riivsaiaga. Säilib mahlasus. 14. Kirjelda süldi valmistamist. Süldimaterjal asetatakse eelmisel päeval külmaveega likku või kupatatakse enne süldi keetmist. Ettevalmistatud subprodukdid asetatakse külmaveega keema. Liha pannakse keema veidi hiljem 45 minutit peale keetmise algust. Sült kuumutatakse kiiresti keemiseni ja vaht korjatakse hoolikalt. Edasi keedetakse tasasel keemisel, liigne rasv eemaldatakse. Sült keeb 3-4 tundi ja on valmis, kui liha kontide küljest lahti lööb
pannakse tagasi pliidile ja segatakse nii kaua kui taigen anuma küljest lahti tuleb. Võetakse tulelt ning jahutatakse. Hakatakse hüksaaval mune lisama, iga muna järel peab taigen siledaks jääma. 16.kuumtöötlemis meetodid?- kupatamine,barbeque, friteerimine,blanseerimine,röstimine,aurutamine,keetmine vesivannil,grillimine,hautamine 17.külmtöötlemis meetodid?- sorteerimine,koorimine,sulatamine,marineerimine,vasardamine,vahustam ine,pikkimin 18. Kirjelda süldi valmistamist?- tooraineks kasutatkse subrodukte:Päid,jalgu,koote,kõrvu,sabasid. Süldi materjal asetatakse eelmisel päeval külma veega likku.. ettevalmistatud subroduktid asetatakse külma veega keema. 1kg süldi liha matejali peale võetakse 1- 1,5l vett.liha pannakse veidike hiljem keema kuskil 45min. Sült kuumutatakse kiiresti keema ja korjatakse vahtu ära.edasi keedetase tasasel keemisel. Sülti keedetakse 3-4 tundi ja on valmis siis, kui kui liha kontide küljest lahti lööb
- Kuumutamisel vesiniku ja mittepolaarsed sidemed hakkavad värelema ja lagunevad ning selle tulemusel liha pehmeneb. Teine võimalus seda seletada on kollageeni lõhustumise tõttu, ehk kollageen vajab lõhustumiseks vett ja selleks, et pehmeneks liha peab ta lõhustuma 25-40%. Sellest järeldub, et pehmenevad paremini vähem sidekoerikkad lihatükid. 12. Kuidas tekib puljongi pinnale vaht? - vees lahustuvad valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed, tekib vaht. 13. Mis põhjustab süldi tarretumise? - kollageeni temperatuuri tõusmisel hakkab kollageen vett siduma, kiudd paisuvad ja nende maht suureneb. Temperatuuril üle 65 kraadi kollageen hüdrolüüsib mille tulemusel tekib glutiin, ning selle lahus tarrendab süldi. 14. Millest moodustub koorik praadimisel toiduaine pinnale? - lihaskoe valgud tihenevad ning nad surutakse kokku ja neist surutakse välja koevedelikku. 15. Miks asetatakse maitsva puljongi saamiseks liha külma vette? - lisa seest tulevad välja
Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või
natukene rikkamad ja värvilisemad. Kõige rohkem kasvatati tomateid, kurke, kõrvitsaid, peeti, porgandit, kaalikat, nagu tänapäevalgi. Väga palju tehti hoidiseid sisse, marineeritud kurk, marineeritud kõrvits, marineeritud peet. Soolati ja marineeriti ka seeni ja needki ei puudunud nõukogude aja söömingult. Kellel võimalik käisid ka marjul ja tegid ka moose. Kõige töömahukamad, aeganõudvamad ja ilmselt ka vastutusrikkamad olid süldi, verivorstide ja maksapasteedi tegemine. Nende tegemist pidi alustama varakult ja need ei tohtinud kindlasti nõukogude aja laualt puududa. Nõukogude peolauad nägid alati välja väga rikkalikud, eelroana võis leida peolaualt puljongit ja pirukat. Pirukad olid reeglina õlis küpsetatud liha- riisi pirukad. Õlis küpsetati ka moosipalle. Laual oli alati palju salateid. Salatitest olid laual alati kartulisalat, rosolje ja seenesalat. Salatid valmistati tavapärasel klassikalisel moel
sibulaid. Süües tõsta taldrikule hea hunnik putru ja sea portsu keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. 2 ). Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Leeme tarretamiseks võidakse süldile lisada zelatiini. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Eesti süldi tegemine Eesti rahvustoiduna tuntud traditsiooniline sült keedetakse seapeast, -kaelast, -kootidest ja -jalgadest, mis sisaldavad nii palju liimainet, et jahtuv leem tardub ilma täiendava tardaine lisamiseta. Süldi keetmiseks pannakse liha külma vette, aetakse kiiresti keema, lastakse paar minutit keeda ning loputatakse siis nii lihatükid kui pott külma veega. Liha pannakse uuesti keevasse vette ning keedetakse hästi nõrgal tulel vaevu keevana ilma
Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et ärgu nad lasku kutsumata võõral keedust katsuda, muidu jäävad ise nälga. Mehed kinnitasid moorile, et valvavad kolmekesi kordamööda katelt. Esimesena oli valves Alevite armas poeg ning varsti saabuski Härjapõlvlase poeg, kes palus luba kapsakeedust maitsta. Alevipoeg ütles, et ta võib maitsta, kui kulbi sisse ära ei upu ning nii väike vennike tegigi. Peale leeme maitsemist sirgus poisike seitsmekümne süldi võrra ja kadus seejärel nagu tina tuhka, peale selle oli veel ka pada pühitud, katel koristatud. Alevite poeg täitis paja uuesti kapsapea ja veega. Teisena oli Olevipoeg üksipäini tule ääres ja natukese aja pärast tuli jälle Härjapõlvlase poeg ning juhtus sama lugu. Järgmisena oli vahiametis Sulevipoeg, kellega niisamuti juhtus. Viimasena valvas pada Kalevite poeg, kes oli kavalam. Kui külaline saabus, tahtis Kalevipoeg saada pandiks Härjapõlvlase kuldkellukest
edasisel kuumutamisel muutub geel järjest tugevamaks ning tihedamaks ning lõpuks hakkab veemolekule geelist välja suruma. Selle tagajärjel muutuvad toiduained kuivaks (nt üleküpsetatud liha). Praktikas avaldub: · Süldi keetmisel · Sidekoerikaste lihatükkide muredaks muutumine pikaajalisel kuumtöötlemisel. Süsivesikute muutumine Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60-90% nende kuivainest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enim piimas, kuid neid leidub ka lihades. Süsivesikuid sisaldavad magusained: suhkrud ja mesi. Toidu valmistamisel on süsivesikute kõige olulisemad muutused karamellistumine ja kliisterdumine. Karamellistumine
· "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI TALVEL SÕITSIN SUUSKADEGA Talvel sõitsin suuskadega, suusad libisesid, Suvel sõitsin suuskadega, suusad krigisesid. Ei ole õigust maa peal, ei ole õigust maa peal: talvel sõidad, libisevad, suvel sõidad, krigisevad sellesama maa peal! Sünge mees, kes süldi selgroo murrab nagu muuseas, mage mees, kes magnetiga, otsib mõistust puupeas. 6 RASKED AJAD Suvel, siis sulatab soojus, talvel, siis pakane piinab, sügisel pori on põlvini, kevadel armastus kõrvuni. Oi seda aegade raskust! KEVADE TUNNE Talv lõpeb siis, kui algab märts, kui rahvas kõnnib plärts ja plärts! KODU On maantee ja maanteel käänak ja käänaku kõrval küla see ongi minu kodu ja tähed ta kohal ülal
grilltooteid lastele võiks olla komme küpsiseid ja mud magusat(muidugi vanemad inimesed on ka parajad maiasmokad seega ei saa kõike süüd ka laste kaela veeretada) Jookidest võiks olla: mahlad,morsid, vesi, õlu ja ka midagi kangemat nt viin või aramis. Muidugi ei saa üle ka muusikast seda ikka peab olema kui meenutame eelmisi suguvõsa kokkutulekuid siis on üldiselt ikka mängitud selliseid teada tuntud süldi laua laule nt Toomas Anni, Sulo jne. Kui nüüd hakkame kõiki finatse kokku vaatama ja kokku arvutama siis on ikkagi suguvõsa kokkutulek päris kulurikas auhinnad üksi juba lähevad 200-300 krooni maksma kui alguses alustasime selle teema valimisega siis ei oleks osanud küll arvata, et üks suguvõsa kokkutulek võib minna maksma üle tuhane peaaegu kaks tuhat aga kuna alati suguvõsa kokkutulekutel on ka omaosalus iga külalise poolt siis lõppkokkuvõttes see summa nii suureks ka ei lähe
pärast. 9. Mida peab arvestama taigna kergitamisel, et saada kohevat, pehmet saia? Peab arvestama õige temperatuuriga vedelikku. Alla 25kraadi surevad pärmiseened ära 10. Millisest toorainetest saab valmistada äädikat? Veinist ja palsamiäädikast 11. Milleks kasutatakse kodus äädikat? Veekeetja puhastamiseks, toidu maitsestamiseks(palsamiäädikas), marineerimisel, hoidiste tegemiseks, asjade puhastamiseks, süldi söömine 12. Kes teeb kapsad ja kurgid hapuks, millised on selle organismi elutingimused (vajadused)? Bakterid, Plasmiidid annavad bakterile eeliseid kindlates keskkonnatingimustes hakkama saamiseks ning võimaldavad bakteril erinevate elutingimustega kohaneda 13. Millel põhineb kalade soolamine, milline on soola toime? Soolamise mõju põhinebki sellel, et keedusoola toimel kaotavad soolatavad kalad vett ja muutuvad veevaeseks. 14
Kolesterooli päevane saamine ei tohiks olla üle 300 mg. Kogu toidus olev kolesterool ei imendu, vaid imendub ainult 25...40% vastavalt organismi vajadustele. Kuna toidu kolesteroolil on suhteliselt tagasihoidlik osa seerumi kolesteroolisisaldusel ja seetõttu ei ole uutes soovitustes piirangut ning tuleb lähtuda individuaalsest terviseseisundist. Kolesterooli liia vältimiseks peaks mõõdukust pidama vorstide, süldi, kotlettide ja pihvide, maksa ja maksapasteetide ning munakollase söömisel. Südame ja veresoonkonna normaalse töö tagamiseks ei soovitata tarbida küllastunud rasvhappeid üle 10% päevasest toiduenergiast. Sellega väheneb ka kolesterooli tarbimine. Küllastunud rasvhapped ja kolesterool tõstavad seerumi LDL-kolesteroolitaset, mis on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Polüküllastumata rasvhapped alandavad seerumi LDL-kolesteroolitaset
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust
kitsejuustu. Jookideks õlu kohv, akvaviit Taani köök- kala, juustudest- Havarti, Esrom. Juuakse jogurtit ja hapupiima, munaga rikkalikult kaetud võileivad India köök- riis, köögiviljad, leib, maitseained, kana, lambaliha, piima, jogurtit, sulatatud või, riis, nisu, mesi, kala, läätsed, mune. Tsilli, sibul küüslauk, pune vürts Hiina köök- austrikaste, bambusevõrsed, hiina nuudlid, ingver, koriander, mango , porrulauk, riis, riisivein, riisiäädikas, kalad, austrid 32. Süldi valmistamine, kasutamine. 33. Milline on esmaabi lõikehaava korral? 34. Kuidas tegutsed kui süttib õli fritüüris. Nimeta hädaabi telefoninumber? 112 35. Pruuni põhikastme valmistamine, kasutamine. Espagnole Kasutatakse pruuni puljongit, pruuni uluki- või vasikapuljongit , pruuni kalapuljongipulbrit, võib ka praeleent. 60g võid 60g jahu 1L pruuni puljongit 36. Milliseid tehnoloogilisi võtteid tuleb toiduainete jahutamisel järgida?
suupisted, salatid, võileivad. 2. Kuidas valmistatakse lihasülti? Tooraineks kasutatakse subprodukte: päid, jalgu, koote, kõrvu, sabasid, samuti sea-ja vasikaliha. Keedetakse ka linnulihast ja lindude subprodukdidest- kaelast, pugudest, diivanukkidest. Kasutatakse ka maitseköögivilju: porgandit, sibulat või porrut ja peterselli. Maitseainetest sobivad sool, pipar ja loorberilehed. Süldimaterjal asetatakse eelmisel päeval külma veega likku või kupatatakse enne süldi keetmist. Ettevalmistatud tooraine asetatakse külma veega keema. 1kg süldimaterjali kohta võetakse 1-1,5 l vett. Liha pannakse keema veidi hiljem, 45 minutit peale keemise algust. Sült kuumutatakse kiiresti keemiseni ja vaht korjatakse hoolikalt. Edasi keedetakse tasasel keemisel, liigne rasv eemaldatakse. Sült keeb 3-4 tundi ja on valmis, kui liha kontide küljest lahti lööb. Maitseküügiviljad lisatakse suurte tükidena (sibul isegi koos koorega) röstitud
pakkuda ka Eesti roogasid. Seega on soodus hetk kasutada ära kõrgenenud rahvusvahelist tähelepanu ja tutvustada Eestit ka toidu kaudu. MIS ON EESTI TOIT? Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Ka Eestimaa külalistele on kõhurõõmude vaatevinklist parimaks ajaks hilissuvi, kui põhjamaa loodus esitleb oma aastaloomingut, kuigi maitsmisväärset leiab siit teistelgi aastaaegadel.
Lisa ka veidi brändit. Vala vormidesse. Hoia serveerimiseni külmas Sült Pane pestud liha külma vette, lase kiiresti keema tõusta ja paar minutit ägedalt keeda. Kalla vesi ära, pese liha ja keedunõu vahust puhtaks. Säti lihatükid tihedalt keedunõusse ning kalla üle keeva veega, mis katab liha vaid paari sentimeetri jagu. Keeda ilma kaaneta 34 tundi, kuni liha luudelt lahti tuleb. Selge kallerdise saamiseks peaks keeduvesi ainult nõrgalt liikuma, ägedam keemine muudab süldi häguseks. Porgandid, sibulad ja sool lisa umbes tunni aja pärast, vürtsid 10 minutit enne keetmise lõppu. Tõsta liha vahukulbiga välja jahtuma, lõika väikesteks tükkideks. Kurna keeduleem ja pane koos lihaga potti. Maitsesta vedelik tugevalt soolaga, kuna jahtudes maitse nõrgeneb. Pane külma veega loputatud vormide põhja porgandiviil ja soovi korral konservherneid, seejärel lao lihatükid ning kalla peale leem. Lase külmkapis tarduda Tsöliaakia
riivitud porgand ja sibul. Keega nõrgal tulel 1-2 tundi. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. Loetle põhilised toiduained, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo- hiinas Põhjamaas- rukis, nisu, kartul, õunad, ploomid, kilu, räim. Vahemered-nisu,mugulsibul,porgand,juust,melon,mereannid,oliivõliid. Indo-hiina- riis, nisu, hirss, virsikud, aprikoosid, ananassid, ploomid, karri, ingver, tsillipipar, maahpähklivõi. Süldi valmistamine, kasutamine Selge ja hea maitsega süldi saamiseks liha kupatada. Selleks panna liha külma vette, kuumutada keema ja valada vesi ära. Liha panna külma veega keema. Kuumutada kiiresti keema, riisuda hoolikalt vaht, maitsestada soolaga. Keeta hästi tasase tulel 2-3 tundi. Keetmise vältel koorida süldilt liigne rasv. Lisada röstitud sibul ja porgand ning peterselli- ja sellerijuur ning keeta, kuni liha on valmis (umbes 1 tund). Kui liha on peaaegu pehme, lisada vürtsid
Liha värvuse säilitamiseks lisatakse mõnedele sültvorstidele naatriumnitritit. Sültvorstide kvaliteedihäireks loetakse lima või hallitust pealispinnal, pehmenenud täidist, esineb hallikasrohelisi plekke ning on ebameeldiva hapu või roiskunud liha lõhnaga. 6. Sült valmistatakse seapea- või loomapealihast, jalgade lihast, mullikalihast ja liimainet sisaldavatest subproduktidest. Lisatakse sibulat, porgandit, sellerit, peterselli, soola, vürtse jm. Hangunud süldi pinnal ei tohi rasvakihi paksus olla üle 2 mm. Konsistents peab olema tihe. Muljumisel ei tohi sült lõheneda ega jätta jälgi. Lõhn ja maitse peavad olema süldile omased. 7. Pasteedid valmistatakse nii lihast kui ka subproduktidest, mis keedetakse, peenestatakse, pannakse vormi ja küpsetatakse. Pasteedid peavad olema puhta pinnaga. Konsistents tihe, pastataolise massi sarnane, halli värvusega, meeldiva maitse ja vürtsise lõhnaga. 8
Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 31. Loetle põhilised toiduained, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas Põhjamaades- Nisu, rukis, piim, kartul, õunad, kilu, räim, jõhvikad, heeringas, munad, Indo-hiinas- riis, nisu, hirss, aprikoos, ananassid, ploomid, piim, sealiha, rapsiõli, ingver, karri, tsillipipar, seesamiõli. Vahemeri- nisu, mugulsibul, porgand, juust, melon, mereannid, pitsa, oliivõli. 32. Süldi valmistamine, kasutamine Selge ja hea maitsega süldi saamiseks liha kupatada. Selleks panna liha külma vette, kuumutada keema ja valada vesi ära. Liha panna külma veega keema. Kuumutada kiiresti keema, riisuda hoolikalt vaht, maitsestada soolaga. Keeta hästi tasase tulel 2-3 tundi. Keetmise vältel koorida süldilt liigne rasv. Lisada röstitud sibul ja porgand ning peterselli- ja sellerijuur ning keeta, kuni liha on valmis (umbes 1 tund). Kui liha on
vutimunadega. http://www.eestitoit.ee/pages.php/010201,13 Eestlane ja tema söögikombed Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Ka Eestimaa külalistele on kõhurõõmude vaatevinklist parimaks ajaks hilissuvi, kui põhjamaa loodus esitleb oma aastaloomingut, kuigi maitsmisväärset leiab siit teistelgi aastaaegadel. Restoranid pakuvad rahvusvahelise köögi tuntud roogasid, lõunatada võib
täielikult. Sinkidelt- ja abatükkidelt eemaldatakse suurte lihasgruppide vaheline sidekude ning rasv täielikult. (ibid) Enim levinud sea tükilihad: kaelakarbonaad, abatükk, prae- e tagatükk, sisefilee, välisfilee, peekon, esi- ja tagakoot ning tapasaadused. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145- 146) 27 Sealiha kasutatakse hakkliha, šašlõki, šnitslite, karbonaadi, süldi, puljongi jne. Valmistamisel. (Heldi Kikas et al., 2012, lk156) 28 3.5 Veiseliha Parimaks lihaloomaks peetakse lihatõugu noorveist vanuses 12 – 14 kuud, eluskaaluga 600kg. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145) Veiseliha liigitatakse: vasikaliha, noorloomaliha ja loomaliha, vastaval sellele sõltub ka liha koelisus, liha värvus, rasvkoe värvus ja paksus. Rahvakeeles kutsutakse ka loomalihaks, mis ei ole õige väljend. (Heldi Kikas et al
6. küpsetamine. Kuumtöötlemise abivõtted 110 1. Kupatamine. See on toiduaine keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. Kupatamise eesmärgid: Toiduaine soolase, hapu või kibeda maitse vähendamine. Näiteks soolaliha, männiriisikate, oblikate kupatamine. Toiduaine mürkainete lahustamine. Näiteks kaseriisikate kupatamine. Toiduainete puhastamine. Näiteks süldi toorainete kupatamine. 2. Blanšeerimine. See on toiduaine lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga. Lühiajaline töötlemine kestab mõnekümnest sekundist kuni mõne minutini. Sagedamini blanšeeritakse mõningaid kalaliike ja heleda värvusega köögivilju nende värvuse säilitamiseks. Näiteks lillkapsas, aedoad, rohelised herned. Blanšeeritakse ka tomateid, et neilt kergemini nahk eemaldada. 3. Kokkukeetmine ehk redutseerimine. See on puljongi, supi, kastme,
annaabi.ee 
