Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat VIINERID JA SARDELLID Terje Heidemann MK2 Juhendaja Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. VIINERITE JA SARDELLIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA.....................4 1.1. Tooraine........................................................................................
Maksumus, kr Õhtusöök kodus Maksumus, kr Õhtusöök väljas Maksumus, kr Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT NÄDALA TOIDUVÄLJAMINEKUTE PLANEERIMINE (2) TOIDUKAUBAD Periood: Kogus Hind Summa Piim Rõõsk koor Hapukoor Keefir, pett, hapupiim Kohupiim Juust Sealihe Linnuliha Keeduvorst Suitsuluhatooted Viinerid, sardellid Värske kala Suitsukala Soolakala Või Margariik Taimeõli Munad Kartul Peakapsas jm kapsad Porgand Punapeet Kaalikas Sibul Õun Nisujahu Tangained Makaronid Leib Sai Suhkur Kohv Viin Vein Õlu Sigaretid Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT PÜHADE JA KINGITUSTEGA SEOTUD VÄLJAMINEKUTE PLANEERIMINE Väljamineku liik Summa aastas Summa kuus Kingitused Lilled Annetused Kaardid Margid Pakkematerjalid
Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt +72 ˚C. Näide: verivorst, verikäkk 3) SUITSULIHATOOTED- soolatud või soolamata tükilihast valmistatud termiliselt töödeldud tooted.
kiudainete hulk on 25–35 g. Süüa tuleb eelkõige toite, mis annavad peale toiduenergia ka küllaldaselt vitamiine ja mineraalaineid. Rasvaste, suhkrurohkete ja soolaste toitude tarbimisel tuleb olla mõõdukas - tavatoit peaks olema vähese rasva- ja suhkrusisaldusega. Soovitatav on liha töötlemisel ja söömisel eemaldada nähtav rasv ja nahk. Tähelepanu tasub pöörata varjatud rasva võimalikele allikatele toidus, näiteks lihasaaduste poolvalmistooted (viinerid, sardellid, pihvid, kotletid, pasteedid), majoneesid ja saiakesed-küpsetised, ning piirata nende tarbimist. Päevas võib maiustusi tarbida 2–4 portsjonit. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki. 1 Toitumine peab olema regulaarne, kogused mõõdukad - päevas peaks sööma 3 põhitoidukorda ning 1-2 oodet
tähelepanuga jälgima. GFR langedes on soovituslik proteiini määr 0,6-0,8g/Kg kehakaalu kohta ööpäevas. Hüpertensiooni kontroll ja vajadusel ravi, Na piiramine, normaalne kehakaal, mõõdukas füüsiline koormus, proteiinide piiramine ja tasakaalus veresuhkrud on olulised tegurid pirdudamaks kroonilise neerupuudulikkuse kiiret süvenemist. Rasvhapped ja glükeemiline indeks Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja -jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi- ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega-3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega-6 polüküllastumata rasvhapped
Hangunud süldi pinnal ei tohi rasvakihi paksus olla üle 2 mm. Konsistents peab olema tihe. Muljumisel ei tohi sült lõheneda ega jätta jälgi. Lõhn ja maitse peavad olema süldile omased. 7. Pasteedid valmistatakse nii lihast kui ka subproduktidest, mis keedetakse, peenestatakse, pannakse vormi ja küpsetatakse. Pasteedid peavad olema puhta pinnaga. Konsistents tihe, pastataolise massi sarnane, halli värvusega, meeldiva maitse ja vürtsise lõhnaga. 8. Viinerid ja sardellid tootmisprotsessilt sarnanevad viinerid ja sardellid keeduvorstidega, kuid kujutavad endast siiski omaette vorstiliiki, kuna seapeki 14 asemel sisaldab nende vorstimass rasvast või poolrasvast sealiha. Viineritel ja sardellidel on täidis pasteedilise lõikepinnaga. Viinerid on enamasti kunstkestas, sardell sea soolest naturaalkestas. Sardell valmistatakse kas sea- või loomalihast, viineris on mõlemad lihaliigid
107. Omlett keedisega 145 12 14 2 197 108. Keedetud vedel muna 1tk 5.2 4.9 0.2 68 109. Praetud munad (85 gr) 2tk 10.4 17.7 0.5 209 110. Praemunad (2 tk) praekartuliga 160 11.9 21.6 21.4 338 111. Praemunad (2 ) vorstiga (48 gr) 125 15.9 24.9 1 301 112. Praetud poolsuitsuvorst 50 9.5 19.7 0 222 113. Praetud sardellid 50 7.7 9.7 0.7 125 114. Praetud sealihalõik 50 13.4 16.4 0 207 115. Saslõkk lambalihast 75 19.2 18.2 0 248 116. Kohupiim 200/30 29 45 38 711 avormiroog hapukoorega 117. Sõrnikud 3 tk hapukoorega 190/30 27 42 66 790 118. Pannkoogid (2 õhukest) kohupiimaga 200/15 30 36 60 705 119
4. Piimarühm. Piim sisaldab laktoosi, mis tõstab sama kiiresti veresuhkrutaset, kui suhkur.1 klaas piima sisaldab 10 g laktoosi ja vastab 3 tükile suhkrule. Piimatooteid lubatud kasutada 0,5l päevas, 200g korraga. 1 LÜ= 200g piima, keefiri, jogurtit, petti, 100g hapupiima. 5. Liharühm. Rohkelt valku ja rasva, vähe süsivesikuid. Vältida rasvase liha, vorsti, singi, juustu söömist. Eelistada kana, kala, kodujuustu, kohupiima. Muna 1-2 tk nädalas. Pihvid, viinerid- sardellid 1-2 korda nädalas. Liharühmas liha, kala, sink, muna, kodujuust, vorst, juust, kohupiim, maks. 6. Rasvarühm. Rasvast loobuda ei tohi. Kasulikud taimeõlid. Rasvarühma kuuluvad searasv, margariin, hapukoor, majonees, pähklid, taimeõli, või, rõõskkoor, sultatud juust, mandlid. Joogid Parim janu korral on vesi Mahl lahjendada veega Kohvi ja tee maitsestamiseks magusained Karastusjookidest light-joogid Nõuanded Soola kuni 5g päevas
Kohupiim, kg 0,49 44,77 0,6 48,32 Juust, kg 0,43 70,55 0,5 85,71 Sealiha, kg 0,79 42,58 0,7 51,52 Linnuliha, kg 0,46 33,71 0,53 44,23 Keeduvorst, kg 0,5 42,44 0,44 46,99 Suitsulihatooted, kg 0,56 59,34 0,65 70 Viinerid, sardellid, kg 0,33 39,85 0,33 42,76 Värske kala, kg 0,53 27,21 0,43 44,62 Suitsukala, kg 0,06 52,08 0,05 68,63 Soolakala, kg 0,11 45,2 0,19 54,71 Või, kg 0,18 46,94 0,21 56,73 Margariin, kg 0,3 22,38 0,23 25,44 Taimeõli, kg 0,54 17,15 0,5 20,64
Seemnekattega toorsuitsuvorst, Vinnutatud vorst. Toorsuitsupeekonid: Ameerikapärane toorsuitsupeekon, Inglisepärane toorsuitsupeekon, Toorsuitsupeekoni kuubikud. Pasteedid ja võided: Kreemjas maksapasteet, Küpsetatud maksapasteet rõõsa koorega, Maksapasteet, Maksarõngas, Määrdepasteet, Saiakate. 2.2.2 Roavalmistus tooted: Viinerid: Juustuviinerid, Lasteviinerid, Lihakas Doktoriviiner, Rakvere grillviiner juustuga, Rakvere viiner. Sardellid: Lihakas sardell, Lihakas veiselihasardell, Sardell juustuga, Rakvere suitsusardell. Grillvorstid: Eesti Rahwa grillvorst, Eesti Rahwa grillvorst suitsujuustuga, Lastegrillvorst ploomidega lambasooles, Šašlõkivorst lambasooles. Hakklihast tooted: Lihapallid: Lihapallid ürdi-toorjuustuseguga, Lindströmi lihapallid kodujuustutäidisega, Toorjuustuseguga lihapallid, Rakvere lihapallid. Pihvid: Hakklihatasku sulajuustutäidisega, Lindströmi kotlet, Paneeritud pihvid,
Talurulaad, Suitsutatud kaelakarbonaad, Suitsutatud seavälisfilee, Suitsurulaad, Suitsupeekon, Suitsustatud veisevälisfilee, Suitsutatud veisesink, Sealihasink, Kerge sink, Viru keedusink, Järelepa kalkunisink, Kodusink. Suituvorstid: Tallinna poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Keedusalaami, Rakvere täissuitsuvorst, Moskva täissuitsuvorst, Haanja poolsuitsuvorst, Rakvere Krakov juustuga. Hakktooted: Pikkpoiss, Pihvid, Lihapallid. Sardellid: Peresardell, Rakvere suitsusardell, Sardell juustuga, Sardell sinepiga. Võileivamäärded: Hõrk pasteet, Maksarõngas, Maksapasteet, Maksavorst, Saiakate. Snäkid: Rakvere õllesigar. Jahutatud sealiha: Ungari pekk, Seakaelakarbonaad, Seakaelakarbonaadi lõigud, Seavälisfilee, Seavälisfilee kamaraga, Seavälisfileest minutipihv, Seasisefilee, Seaabaliha kondita, Sea strooganov, Sea guljass, Seapraad kamaraga, Seapraad
tugevalt väljendunud lõhnaga tooted. Eelnimetatud põhimõtet jälgitakse ka maitse hindamisel: alustatakse vähem soolaste ja mahedate toodete hindamisest ning suundutakse intensiivsemate maitseomadustega toodete suunas. Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras: · keeduvorstid ja küpsetatud tooted; · suitsutatud tooted (tugevamalt väljendunud soolasuse ja aroomiga); · soojendatud tooted, nagu näiteks pelmeenid, viinerid, sardellid. Erinevate piimatoodete hindamise järjekord: · TÄISPIIMATOOTED · PIIMAKONSERVID · VÕI · JUUSTUD · JÄÄTIS 37. Liha- ja piimatoodete esitamise järjekord degusteerimisel Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras: · keeduvorstid ja küpsetatud tooted; · suitsutatud tooted (tugevamalt väljendunud soolasuse ja aroomiga); · soojendatud tooted, nagu näiteks pelmeenid, viinerid, sardellid.
Küüslauk ning Must pipar. Ketšupiks on hakatud nimetama ka tomatiketšupiga samal põhimõttel valmistatud maitsekastmeid, mille põhiaineks on kas Jõhvikas, Austrid, Viinamarjad, Mango, Seened või isegi Pähklid. Ketšup on paljudele saanud armastatuimaks (ja kahjuks ka ainsaks!) laua-maitseandjaks, kuid selle kastmega maitsestatakse ka hautisi, suppe ja kastmeid. [4.] Ketšupit armastan ma lisada paljudele toitudele: pastale, lihale (grillitud liha, viinerid, sardellid jne), hamburgerile, süldile, praekartulile ja friikartulile. Mulle meeldib ka lause „pole olemas halba toitu, on vaid lihtsalt liiga vähe ketšupit“, mis peab minu puhul ka paika. Lemmikut firmat mul ei ole, lähtun hinnast. Sel nädalal sõin palju Heinz ketšupit. Heinz tomatiketšup, 560g Koostis: tomatid (588g), äädikas, suhkur, sool (3,1%), ürdi- ja maitsetaimedeekstraktid (sisaldab sellerit), vürts.
pakkeliinidega. 2008. aasta novembris valiti Maag Lihatööstus Läänemaa töötajasõbralikumaks ettevõtteks. Ettevõttes töötab 190 oma ala parimat spetsialisti. VOT! kaubamärk on 2007. aastal turule toodud soodsamasse hinnaklassi kuuluv kvaliteetsete vorstitoodete sari. VOT! on parim valik inimestele, kes soovivad nautida head maitset mõistliku hinna eest. VOT! tootesarja kuuluvad keeduvorstid, poolsuitsuvorstid, viinerid, sardellid, grillvorstid, süldid, saslõkid jpm. (Maag Grupp kodulehekülg) 6. GOODMOOD.EE 1999 aastal tuli 16 aastane koolitüdruk Karoli Hindriks, mõttele teha pehme helkur. Idee sai teoks õpilasfirma Smilex toetusel, mille president ta sel ajal oli. Nelja tegutsemiskuu jooksul müüdi üle 3000 helkuri. Pehme helkuri idee on registreeritud Patendiametis 1999 aastal. 2002 aasta suvel asutas ta oma firma Heatuju Maaletooja OÜ. Pehme helkuri ideele
ning tsöliaakia ravimeetodit gluteenivabaks dieediks. Gluteenivaba dieedi korral teraviljatoodete ja toitude valikud on järgmised: Peab vältima Nisu-, odra-, rukki- ja kaeratooted: sai, leib, riivsai, -leib, pirukad, tangud, kruubid, koogid, küpsised, vahvlid, kaerahelbed, müsli, manna, pasta, viljakohv, pelmeenid, keeduvorst, viinerid, sardellid kali, koduõlu, pudrud, paksendatud kastmed, jne. Võib süüa Riis, tatar, hirss ja neist valmistatud tooted ja toidud. Diabeedi alla kannatavad kliendid Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Diabeedi tüüp Toitumis- ja elureziim I tüüp ehk insuliinipuudus diabeet 6-8 söögikorda, kindlatel kellaegadel
Sortimendi jagunemine on järgmine: 1 Toidukaubad 1.1 Värsked 1.1.1 Liha- ja kalatooted 1.1.1.1 Liha 1.1.1.1.1 Sealiha, linnuliha, veiseliha, vasikaliha, lambaliha, ulukiliha, hakkliha, subtooted. 1.1.1.2 Lihatooted 1.1.1.2.1 Keeduvorstid, pool- ja täissuitsuvorstid, viinerid ja sardellid, grillvorstid, verivorstid, singid ja rulaadid, suitsutatud lihatooted, kuivatatud liha, lihakonservid, muud lihatooted. 1.1.1.3 Värske kala 1.1.1.3.1 Punane kala, valge kala, mereannid. 1.1.1.4 Kalatooted 1.1.1.4.1 Soolatud kala, suitsutatud kala, kuivatatud kala, kalakulinaaria, surimitooted, kalakonservid ja preservid. 1
tossude moodi asju , mida mujal kui Eestis ei olnud ja nende vastu sai asju 2 vahetada . Ka kanti Hiina kets , põhilised olid siiski Vene ketsid , millel tuli tald alt ja loperdasid . Kommunaari kingi kanti , mis olid ebamugavad . Toit tuli kõik loomadelt ja poest ei tulnud midagi osta . Lihast ega piimast polnud nende peres kunagi puudust . Poeletil oli harulduseks viinerid ja sardellid . põhisöögiks olid supid ja pudrud . Tavaliselt oli punane soolaliha , mida supi seest välja õngitseti . Kompotid ja muu tehti kõik ise , keldris olid riiulid lookas . Olmetehnikaks oli pesumasin . Kui pesupäev oli , kisuti hommikul linad alt ära ning kõik olid vihased kui emamesilased , sest terve köök oli loputusvanne ja muud selle sarnast täis kuna pesu pesti umbes üle kolme nädala ja kaks päeva järjest . Teiseks oli tolmuimeja ning mikser .
lisama. · harjuta maitsmismeelt pikkamööda magedama toiduga. 3 EELISTA NAATRIUMIVAESEID VÄLDI NAATRIUMIRIKKAID TOIDUAINEID TOIDUAINEID sink, suitsuvorst, pasteedid, peekon, keeduvorst, sardellid, viinerid, suit- kartul, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, sutatud või grillitud broiler, soolaseened, oliivid, hapukapsas, pool- redis, kurk, arbuus, kõrvits, paprka, pirn, tooted, valmissalatid, soolalõhe, soolaheeringas, soolakala, kalakonser- ploomid, maasikad, mustad sõstrad, vid, rukki-nisuleib, sai, juust, ketsup, puljongikuubikud, soolapähklid, kar-
4. Piimarühm. Piim sisaldab laktoosi, mis tõstab sama kiiresti veresuhkrutaset, kui suhkur.1 klaas piima sisaldab 10 g laktoosi ja vastab 3 tükile suhkrule. Piimatooteid lubatud kasutada 0,5l päevas, 200g korraga. 1 LÜ= 200g piima, keefiri, jogurtit, petti, 100g hapupiima. 5. Liharühm. Rohkelt valku ja rasva, vähe süsivesikuid. Vältida rasvase liha, vorsti, singi, juustu söömist. Eelistada kana, kala, kodujuustu, kohupiima. Muna 1-2 tk nädalas. Pihvid, viinerid-sardellid 1-2 korda nädalas. Liharühmas liha, kala, sink, muna, kodujuust, vorst, juust, kohupiim, maks. 6. Rasvarühm. Rasvast loobuda ei tohi. Kasulikud taimeõlid. Rasvarühma kuuluvad searasv, margariin, hapukoor, majonees, pähklid, taimeõli, või, rõõskkoor, sultatud juust, mandlid. Joogid Parim janu korral on vesi Mahl lahjendada veega Kohvi ja tee maitsestamiseks magusained Karastusjookidest light-joogid Nõuanded Soola kuni 5g päevas
monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 2530% toiduenergiast, sh: · küllastunud rasvhapped ja transrasvhapped kokku mitte 10%; · monoküllastumata rasvhapped 1015%; · polüküllastumata rasvhapped 510%, sh asendamatud polüküllastumata rasvhapped vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega6 polüküllastumata rasvhapped
polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 20-30% toiduenergiast, sh: Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3
Kasutatav tooraine võib olenevalt kutrist olla jahutatud, külmutatud või ka kõrgemal temperatuuril (maksavorst). Kutris toimub vorstimassi täielik valmistamine, s.o. peenestamine, segamine ja vorstimassi moodustumine. Seadmesse sisestatakse eelnevalt peenestatud liha, millele lisatakse järgemööda kõik üksikud komponendid. Kutrikauss pöörleb ja seal asuvad noad peenestavad ja segavad toorainet. Kuterdamise lõpuks saadakse homogeenne vorstisegu - viinerid, sardellid, keeduvorstid. Olenevalt kutrist võib see töötada vaakumis või atmosfäärirõhul. Kuterdamine toimub kahefaasilise protsessina: 1) peenpeenestamine (1/3 kogu protsessist); 2) vorstisegu moodustumine (2/3 kogu protsessist). Tooraine lisamise järjekord: 1) esmalt kõige taisem tooraine, 2) seejärel soolamislisandid (keedusool, fosfaadid), jäävesi, 3) rasvane tooraine ja 4) maitseained Kuterdamise põhireeglid: 1
arvestades praegusi saastumismäärasid LASTELE: Eelistada valget, magevee kala Nitritid (E249 ja E250) lihatoodetes säilitusainetena, värvus ja maitse. PLUSSID -mikroorganismide kasvu pärssiv mõju, hoitakse ära toidumürgitusi tekitavate mikroorganismide arvu, eelkõige Clostridium botulinumi, kasv. Ületarbimine- hapniku sidumisvõime, nitroosoõhendid ja vähirisk. Nitritiooni päevane ohutu kogus ADI 0,07 mg kehakaalu kg kohta päevas. Lapsed saavad; viinerid sardellid, keeduvorst, lihatooted. ADI arvust enam nitriteid 3% uuritud lastest. Rohkem oli ületamisi 1-2aastaste vanusegrupis (4,4%) ning vähem 3-10aastaste vanusegrupis (2,7%). NITRITEID SISALDAVAID LIHATOOTEID 1-3 aastane laps kuni 55 grammi nädalas 4-6 aastane laps kuni 90 grammi nädalas 7-10 aastane laps kuni 155 grammi nädalas. Gluteen toidus Diagnoositud tsöliaakia või soovimatus gluteeni toidus kasutada, ebaselge põhjusega sümptomid
Loomsed rasvad tõstavad vere kolesterooli taset (nn. halb kolesterool) ja soodustavad veresoonte lupjumist. Üks osa rasvadest on silmaga nähtavad rasvad nagu või, taimeõli, rasvane liha, pekk ja teine osa rasvadest on nn. peitrasv, mida silmaga ei näe. Peitrasva hulka kuuluvad juust (eriti sulatatud juust ja teised rasvased juustud), liha (sealiha, broiler), rasvane piim ja keefir ning rasvased piimatooted, lihatooted (rasvane keeduvorst, suitsuvorst, sardellid, rasvased viinerid), rasvane kala. Kuna peitrasv ei ole silmaga nähtav, siis on seda toidus raske määrata ja tihti tõuseb kehakaal. Valgud Valgud sisaldavad energiat võrdselt süsivesikutega. Valgud on põhiline materjal uute rakkude moodustamiseks organismis. Iga inimene vajab olenevalt tema vanusest valku iga päev 1-1,5 grammi ühe kilogrammi normkehakaalu kohta. Valgud jagatakse taimseteks ja loomseteks valkudeks
Vorstide abitooraineteks on loomade sooled, põied, seamagu, kunstkestad ja sidumisnöör. Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta pritsitud toores vorstimass), toorsuitsuvorstideks (külmsuitsu salaamivorst) ja kuivvorstideks (suitsutamata, pikaajaliselt kuivatatud). Roavalmistamisvorstid on termiliselt töödeldud vähemalt 72° sisetemperatuurini. Need on viinerid (batooni läbimõõt 14...28 mm), sardellid (28...36 mm) ja grillvorstid (suitsuga kuumutatud). Keeduvorstid kuumutakse algul suitsuga ja seejärel keedetakse tootesisese temperatuurini 71°. Niiskusesisaldus ei tohi ületada 75%. Lihaleivad sarnanevad retseptuurilt keeduvorstidele. Vorstimass küpsetatakse vormides tootesisese temperatuurini 71°. Suitsuvorstid on kuuma suitsuga suitsutatud. Jagunevad omakorda kuumsuitsuvorstideks (suitsutatud tootesisese temperatuurini 70..
Võib süüa Toidus peab vältima 38 Riis, tatar, hirss Nisu-, odra-, rukki- ja kaeratooted: ja neist valmistatud tooted sai, leib, riivsai, -leib, pirukad, koogid, küpsised, ja toidud vahvlid, kaerahelbed, müsli, manna, pasta, tangud, kruubid, pelmeenid, keeduvorst, viinerid, sardellid, kali, koduõlu, pudrud, paksendatud kastmed, viljakohv jne Diabeedi ehk suhkruhaiguse all kannatavad kliendid. Sel puhul on tegemist süsivesikute omastamise häirega. Tuleb vähendada magusa hulka toitudes. Selle kaudu vähendatakse ka toiduenergia hulka toidus. ----------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1. Millised toiduained sobivad laktoosikule?
annaabi.ee 
