Lihatoodete tehnoloogia (0)

Sarnased õppematerjalid

30

docx

Viinerid ja sardellid esitlus

Müügikorraldus Referaat VIINERID JA SARDELLID Terje Heidemann MK2 Juhendaja Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. VIINERITE JA SARDELLIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA.....................4 1.1. Tooraine................................................................................................................. ...4 1.2. Kuterdamine.......................................................................................................... ...5 1.3. Pritsimine............................................................................................................... ..

Toitumise alused

30

doc

Lihasaaduste eksam

Siiritud liha suunatakse lihatööstuses edasi sorteerimisele, kus see lõigatakse sortidesse kvaliteedi järgi. Selle tulemusena saadakse SORTEERITUD LIHA. MDM - ühtlane värske liha mass, mis on saadud luudele kinnitunud lihas- ja teiste pehmete kudede mehhaanilisel eemaldamisel vastava seadme abil. Toiduainete märgistamist puudutav seadusandlus nõuab MDM-i märgistamist etiketil. Märkida tuleb ka liha liik, millest MDM valmistatud on nt. kanaliha. MDM-i kasutatakse kuumtöödeldavate lihatoodete tootmiseks nagu näiteks pihvid. Eestis valmistatakse MDM-i kanalihast. KÕLBLIK KUNI - märgitakse kiiresti riknevatele toiduainetele. Peale märgitud kuupäeva on keelatud toodet müüa, kuna selles võivad olla hakanud arenema tervisele ohtlikud mikroorganismid. PARIM ENNE - toit on parim märgitud kuupäevani, peale selle möödumist lubatud toodet müüa juhul, kui ostjat teavitatakse selle möödumisest. 30. Lihatoodete klassifikatsioon Lihatooted jaotatakse:

Toiduainete loomne toore

1

doc

Suitsuvorst tehnoloogia

Suitsuvorsti tehnoloogia (valmistame poolsuitsuvorst ,,Tõmmu") Liha ettevalmistamine Liha tüledamine Liha segamine keedusoolaga Soolamine 2-4Cº (tükkidenda 2-4 ööpäeva,srottidena 1-2ööpäeva) Liha peenestamine 2-3mm-ni (lisatakse pekk) Vorstisegu koostamine kutris 8-10 min Vorstide pritsimine vorstikestadesse(kasutame naturaalkestasid) Vorstide sidumine või klipsimine Vorstide raamile riputamine Laagerdamine 2-4Cº 24h Te

Lihatehnoloogia

42

ppt

Liha ja subproduktid

LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas ei ole kiudaineid ja on v�

Toiduainete õpetus

20

doc

Liha ja lihatooted - referaat

SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha..........................................................................

Toidukaubandus

20

docx

Protsessid toiduainete tööstuses

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014  SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine..................................................................................7 2.3. Vormimine.....................

Piimatehnoloogia

96

doc

Toidukaubaõpetus

Rannarootsi, Oskar, Maks ja Moorits jne. Leti müügipind oli väiksem, kui Maximas. Otsa pealset riiulit kasutatakse ilmselt hooaja kaubaalana, seal olid kõik tooted verivorstid. Väljapanek tundus algselt mulle pisut kaootiline ja teistsugune, kui olen harjunud nägema. Võõras oli mulle see, et Kodune soolapeekon oli asetatud toodete juurde, mis on kuumtöödeldud. Külastades teisi ketikauplusi (nt. Selver, Maksimarket, Rimi, Maxima), siis leiab sarnase toote jahutatud või maitsestatud lihatoodete juurest. Väljapanekus leidus toodet Rakvere maksarõngas kahes erinevas kohas. Rakvere viiner 500g ja Lihakas Doktoriviiner 500g puhul oli piikide kohale pakkide peale laotud tooted, mis ei mahtunud ära. Sama kohtas viilutatud topsi toodete juures. Kui oleks minu teha, siis 290g Juustuviiner, Lasteviiner ja Rakvere viiner asetseksid kindlasti ülemistel 18 piikidel, siis paistaksid tooted paremini silma

Kaubandus

19

doc

KEEDUVORSTID

hoides müüa 24 tundi. 6 2 VALLA Kvaliteetsed ja soodsad Valla lihatooted on tarbijale tuttavad juba aastast 1998. Valla kaubamärk on algusest peale esindanud meie rahvale omaseid väärtusi, nagu maalähedus, sirgjooneline ausus ja sõbralikkus ning nendest samadest väärtustest juhindume me ka oma igapäevatöös. Tosina aasta jooksul toimunud järjepideva tootearenduse tulemusena võib täna leida Valla tooteid pea igast lihatoodete rühmast, kokku 30 erinevat nimetust. 2009 a. tarbiti Eestis 2,5 miljonit kg Valla tooteid. Müüduim keeduvorst Eestis on Valla juustuvorst (440 g), müügiedult neljas on Valla lastevorst (440 g). Valla lihatoodete kõrget kvaliteeti ja tarbijate eelistust näitab seegi, et parimate lihatoodete hulgas leidub veel mitmeid teisigi tooteid nagu viiner, suitsupõsk, poolsuitsuvorst, Krakovi vorst ja suitsusardell. 2.1 Juustuvorst

Toiduaine õpetus

Meedia

Kommentaarid (0)