Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seamaks" - 24 õppematerjali

seamaks on algselt juba sea organismis looduse poolt loodud. Kui sotsiaalmaks varustatakse maksumaksjate rahadega siis seamaks varustatakse verega, mis tuleb pärismaksaartist ja värativeenist.
Sotsiaalmaks vs seamaks
1
doc

Sotsiaalmaks vs seamaks

Sotsiaalmaks vs. seamaks Sotsiaalmaks ja seamaks on küll elus täiesti erinevad asjad ning neil on erinevad tähendused saab nende vahel tuua paralleele ja võrdlusi. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Seamaks või maks üldse on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all. Peale sotiaalmaksu on olemas ka palju teisi makse tulumaks, käibemaks, aksiis see vastu seamaksale lisaks veel veisemaks ja meile kõige tähtsam inimese maks. Sotsiaalmaks tuleb siis tööandjalt, kes maksab töötaja pealt 33%. Seamaks on algselt juba sea organismis looduse poolt loodud. Kui sotsiaalmaks varustatakse maksumaksjate rahadega siis seamaks varustatakse verega,

Majandus → Majandus
5 allalaadimist
A-vitamiin
5
pptx

A-vitamiin

Avitamiin Hanna Parv Kirke-Marie Plakso 9.B VKK Milleks vajalik? · Nägemisprotsessiks · Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks. · Limaskestade normaalseks arenguks. · Organismi viljastusvõime tagamiseks. Kus leidub? · kalamaksaõli · veisemaks · seamaks · kanamaks · porgand · bataat · või · kõrvits · muna Mis juhtub vaeguse korral? · Punased või valged aknelaadsed punnid põskedel, kätel või reitel. · Silma sarvkesta kuivaks muutumine koos edasise haavandumisega. · On võimalik sarvkesta irdumine ( lõpeb pimedaks jäämisega). · Limaskestade ja naha kuivus Täname kuulamast!

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Maks
9
ppt

Maks

organ kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine maks rikneb tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd Eeltöötlusvõtted Kelmete ja seda katva kile eemaldamine Piimas leotamine Praadimine Hautamine Grillimine Erinevused loomade puhul Veis Siga Hani Kana Küülik Lammas Kalkun Vutt Seamaks Broilerimaks Veisemaks Hanemaks Küülikumaks Kalkunimaks Lambamaks Kasutamine toiduvalmistamisel Tehakse pasteete Kastmed(maksastrogonov) Foie gras Pirukates ja vormiroogades Maksavorst Kasutatud materjal Kulinaaria õpik http://en.wikipedia.org/wiki/Liver_(food) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/subproduktid1 Tänan kuulamast!

Toit → Toiduaineõpetus
3 allalaadimist
A-vitamiin
24
pptx

A-vitamiin

kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest A-vitamiini allikad(I)  Sisaldus 100 g kohta:  kalamaksaõli   veisemaks, keedetud või praetud  Päevane annus  seamaks, keedetud või praetud  Meestele 900 mcg  kanamaks, keedetud või praetud  Naistele 700 mcg  porgand, toores  Üledoos 3000 mcg  maguskartul ehk bataat  või   kõrvits, keedetud  munad, keedetud Olulisus  Tagab silmade, limaskestade ja maksa tervise  Vajalik luukoe, hammaste ning kõhrede arenguks  Oluline spermatosoidide ja platsenta arenguks, ovogeneesiks

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
A-vitamiin
20
pptx

A-vitamiin

120 g kuivatatud aprikoosidest, 120 g võist, 150 g porgandimahlast, 200 g paprikast. ALATARBIMINE • kanapimedus • kahvatu • kuiv nahk • kuivsilmsus ehk ksefoftalmia • vananenud väljanägemine ÜLETARBIMINE • maksakahjustused • kuiv nahk • juuste väljalangemine • loote kahjustused (teratogeenid) • pikaajalise üledoosi korral osteoporoos KUS SEDA LEIDUB • Loomsed: kalamaksaõli (30,0 mg); veisemaks, keedetud või praetud (7,74 mg); seamaks, keedetud või praetud (5,40 mg); kanamaks, keedetud või praetud (4,30 mg); või (0,68 mg); munad, keedetud (0,22 mg). • Taimsed: porgand, toores (0,84 mg); maguskartul ehk bataat (0,71 mg); kõrvits, keedetud (0,25 mg); MILLEKS ON VAJA A-VITAMIINI? • kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks • naha ja juuste tervise tagamiseks • limaskestade kaitseks infektsioonide eest • kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu • nägemiseks, aitab nt

Keemia → Biokeemia
3 allalaadimist
Lipiidide eraldamine-hüdrolüüs ja GC analüüs
4
docx

Lipiidide eraldamine, hüdrolüüs ja GC analüüs

Lipiidide eraldamine, hüdrolüüs ja GC analüüs Uuritavaks objektiks oli seamaks 1,87 g. Töö eesmärgiks oli määrata määrata uuritavas preparaadis sisalduvad rasvhapped. Töö koosnes 3 põhiosast: 1. Lipiidide eraldamine looduslikust ainest 2. Lipiidide leeliseline hüdrolüüs 3. Rasvhapete gaaskromatograafiline analüüs Töö käik Lipiidide hüdrolüüs Algmaterjalile lisatud 30 ml kloroform:metanool segu (2:1 v/v) ja homogeniseeritud. Saadud segu filtreeritud läbi paberfiltri keeduklaasi, lisatud 0,2 mahtu 0,9% NaCl vesilahust ja

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
Tervislik toitumine-tervise tugevdamine
4
odt

Tervislik toitumine-tervise tugevdamine

· Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. Seega- vähem rasvast liha ja rohkem kartuleid ja piima! Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired.

Sport → Kehaline kasvatus
47 allalaadimist
Liha ja subproduktid
42
ppt

Liha ja subproduktid

rasva KALKUN 40% linnust on söödav Toiduvalmistamiseks parim kaal 3-8 kg HANI Toiduvalmistamiseks parim - 2,5-5 kg Suuremad 10-12 kg- kasvatatakse maksa pärast VUTT Kasvatatakse farmides Toidu valmistamisel 1 sööja kohta 2 vutti KANA-, VUTI-, PARDIMUNAD SUBPRODUKTID Neerud Maks Süda Keel Kopsud, Aju Veri Magu LAMBA- JA SEANEERUD VEISE- JA VASIKANEERUD SEASÜDA JA VEISESÜDAME LÕIK VEISE JA VASIKAMAKS SEAMAKS JA KANAMAKS AJU KEEL VORSTIDE TOOTMINE Liha ettevalmistamine ­ rümpade tükeldamine; Kondistustamine ­ pehmete kudede eraldamine kontidelt; Siirimine ­ soonetustamine on väheväärtuslike ja lihaosade eemaldamine konditustamisel saadud pehmest lihast; Liha sorteerimine Vorstiliha soolamine ­ liha peenestamine ja segamine kuiva soolamisseguga või soolveega ja liha laagerdumine. Vorstisegu valmistamine ­ teistkordne peenendamine kutris

Toit → Toiduainete õpetus
13 allalaadimist
Liha ja kala
9
doc

Liha ja kala

Süsivesikuid 1 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 289 14g 1g 25g 14% 28% 0% 36% Turisti eine veiselihast 250 g aubamärk: Haljas AS (tootja) 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 176 kcal Valke 20.5 % Süsivesikuid 0.1 % Rasvu 10.4 % 6. Pasteedid A. Maksapasteet Frank Pott Maksapasteet 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Seamaks (min.47%), joogivesi, seapekk, sealiha, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 240 Valke 13 Rasvu 20 Süsivesikuid 2 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 288 16g 2g 24g 14% 32% 1% 34% B. Kanamaksapasteet C. Kanalihapasteet Kanapasteet 150 g aubamärk: Haljas AS (tootja) 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 141 kcal Valke 5.0 % Süsivesikuid 9.6 % Rasvu 9.3 %

Toit → Toiduainete õpetus
108 allalaadimist
Tervislik toitumine
7
doc

Tervislik toitumine

makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt. Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt. Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba. · Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päeva vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin---veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juust väljalangemine, . 2. Provitamin B-karoteen---köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin---kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin---taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin---teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired

Meditsiin → Terviseõpetus
33 allalaadimist
Vitamiinid
8
pdf

Vitamiinid

hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka mõjutab A-vitamiin platsenta ja seisundeid. antioksüdantse regulaatorina. embrüonaalset arengut. • Pimedaks jäämine Leidub loomstes toitudes: • Nägemisteravus • Silmapõletik Kalamaksaõli(30,0mg), veisemaks(7,74mg), • Luu kasvuks • Kanapimedus seamaks(5,4mg), kanamaks(4,3), munad (0,22) • Kuiv ja kahvatu nahk Taimsetes: Porgand (0,84mg), maguskartul (0,71mg) ja kõrvits (0,25mg) Vitamiin D Biofunktsioon:Luud on kaltsiumi ja (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab fosfori reserv inimorganismis. • Rahhiit

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Liha-ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel
32
docx

Liha-ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel

6. Pasteedid 6.1 Rannamõisa Kalkuni maksapasteet “Delikatess” Koostis: Kalkuniliha, kalkunimaks, seapekk, vesi, sool, maitseained, laktoos, kartulitärklis, suhkur, antioksüdant, E301, maitse- ja aroomitugevdaja E621, konservant E250 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 825,55 kJ/197,5 kcal Valke 11,8 g Rasvu 16,7 g Süsivesikuid 0,0 g 6.2 Maksapasteet 9 Koostisosad: Seamaks (min.39%), joogivesi, seapekk, sealiha, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained. 100 g toodet sisaldab: Energiat 240kcal Valke 13g Rasvu 20g Süsivesikuid 2g Soola 1,3g 6.2 Lisaks Kanamaksapasteet, Kanalihapasteet, Delikatessmaksapasteet, Compass hanemaksapasteet, Hirve pasteet, Kanapasteet, Kodulinnupasteet, Maksapasteet linnulihast Nõo, Rakvere LK maksarõngas 7. Kalakonservid kastmes 7

Majandus → Kaubandus
12 allalaadimist
Töökohapõhine ülesanne - konservid
24
docx

Töökohapõhine ülesanne - konservid

Säilivusaeg 3 aastat Säilimistemperatuur +0 ... +25℃ 100g toodet sisaldab: Energiat 117kcal Valke 18g Rasvu 5g Süsivesikuid 0g Soola 1,4g 1.3.2 Profi linnulihapasteet Koostisosad: Vesi, searasv, mehhaanilisel teel eraldatud hane- ja kanaliha (14%), kanamaks (12%), seamaks, munad, nisumanna, kanasüdamed (3%), sool, sojavalk, modifitseeritud tärklis, sibul, paprika, maitseained. Toote kaal: 131g Tootjamaa: Poola 100g toodet sisaldab: Energia kJ/kcal 890/213 Valku 8,3g Süsivesikud 5,1g Rasvad 17,8g 1.4 Paljudele konserveeritud toodetele lisatakse juurde erinevaid maitseid,

Toit → Toit ja toitumine
9 allalaadimist
Vitamiinid-mineraalained & fütotoitained
7
docx

Vitamiinid, mineraalained & fütotoitained

· rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin

Toit → Toitumisõpetus
112 allalaadimist
Vitamiinid ja vajalikkus
8
doc

Vitamiinid ja vajalikkus

A vitamiin Soovitav kogus ­ mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus ­ kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos ­ maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta ­ kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus ­ mehele 1,3 ­ 1,5 mg, naisele 1,0 ­ 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad ­ kestev alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, väga

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
Köögileksikoon-Toiduvalmistamise tehnoloogia I
6
doc

Köögileksikoon. Toiduvalmistamise tehnoloogia I

Elusana sinakasmust homaar muutub keetes erepunaseks. Kalmaar söödav mollusk peajalgsete klassist. Need on pehme kehaga, mis on kaetud õhukese punakaslilla nahaga. Kui viimane eemaldada, paljastub õrn valge liha. Lisaks kerele on söödavad ka haarmed. Kaaviar on kalamari, mis saadakse emaselt kalalt ja seda soolatakse. Maitse on rikkalikult mereline, tekstuur kergelt krõmpsuv ja siidine. XII praktikum Nimeta 3 subprodukti ja võimalusi nende kasutamiseks toiduvalmistamisel Seamaks ­ maksapasteet Lambaneer ­ lambaneer koorekastmes sibulaga Seakops ­ kopsupirukas Suflee on õhuline vormiroog. Järelroana serveeritavate sufleede oluliseks komponendiks on paks magus kaste või puder, puuvilja- või marjapüree, muna ja rasvaine (tavaliselt või). Magusates sufleedes kasutatakse sokolaadi, pähkleid, mandleid, veine, likööre, kakaopulbrit. Peale raputamiseks kasutatakse tuhksuhkrut.

Toit → Toiduvalmistamise tehnoloogia...
9 allalaadimist
Toidukaubaõpetus
96
doc

Toidukaubaõpetus

15 2.2.3 Snäkid Snäkid: Kabanossisnäkk, Ribisnäkk, Snäkk Chilli Pork Jerky, Snäkk Seafileesnäkid, Snäkk Sealihasnäkid, Snäkk Traditional Beef Jerky, Rakvere õllesigar 2.2.4 Tarrendtooted Tarrendtooted Sealiha sinepises tarrendis, Sealihasült. 2.2.5 Külmutatud tooted: Frikadellid: Frikadellid. Pelmeenid: Rakvere pelmeenid, Täisterajahust pelmeenid suitsulihaga. Külmutatud subproduktid: Seamaksastrooganov, Seamaks, Seaneerud, Seakeeled, Seasüda, Seaesikoot, Seatagakoot, 2.2.6 Küpsetatud lihatooted Küpsetatud ahjupraed: Jõulusink, Kodune jõulupraad, Küpsetatud talumehe rulaad küüslauguga, Meepraad, Tagakoot. 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote Küpsetamata lihatooted: Šašlõkid: Keefirimarinaadis šašlõkk, Perešašlõkk Grill-lihad: Eesti Rahwa grill-liha, Kaukaasia grill-liha, Keefirimarinaadis grill-liha,

Majandus → Kaubandus
23 allalaadimist
Köögileksikon
8
docx

Köögileksikon

tuuralistelt. Suurimad helehallid klaasjad marjaterad pärinevad Kaspia meres metsikult kasvavalt beluugalt. Ossetrina on keskmise suurusega pruunika halli värvuse ja pähklise maitsega. Servjuuga mari on kõige väiksem, aga kleepuvalt kreemjas ja tugeva maitsega. Parima maitseelamuse saab, kui nautida kalamarja toatemperatuuril. Klassikalised lisandid on hapukoor, pliinid, hakitud sibul või murulauk Nimeta 3 subprodukti ja võimalusi, kus nende kasutamisel toidu valmistamisel: · Seamaks ­ maksapasteet · Lambaneer ­ lambaneer koorekastmes sibulaga · Seakops ­ kopsupirukas Suflee ­ õhulised vormiroad. Järelroana serveeritavate sufleede oluliseks komponendiks on paks magus kaste või puder, puuvilja- või marjapüree, muna ja rasvaine (tavaliselt või). Magusates sufleedes kasutatakse sokolaadi, pähkleid, mandleid, veine, likööre, kakaopulbrit, ja teisi toiduaineid. Magusaid sufleesid maitsestatakse suhkru, mee, vanilli, kaneeli, riivitud

Toit → Kodundus
25 allalaadimist
Toitumine
10
docx

Toitumine

spagette, makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt. Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt. Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba. · Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. 2. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5)

Kategooriata → Tööõpetus
28 allalaadimist
Toidukaubagrupp
16
doc

Toidukaubagrupp

Suurköökides kasutatakse liha ja lihatoodete kõrval ka subprodukte. SUBPRODUKT Kasutamine suurköögis Maks: Külmad ja kuumad suupisted, kastmed, hautatud ja praetud toidud, panni- ja veisemaks vasikamaks pajatoidud, vormitoidud, küpsetised seamaks broilerimaks pardi- ja hanemaks küülikumaks Neerud: seaneerud vasikaneerud lambaneerud Külmad ja kuumad suupisted, supid, kastmed, keedetud, hautatud ja praetud toidud, pajatoidud, vormitoidud, küpsetised Keel: veisekeel vasikakeel külmad ja kuumad suupisted, supid, kastmed,

Toit → Köögi õpetus
7 allalaadimist
TAASTUMISVAHENDID
26
doc

TAASTUMISVAHENDID

salvestava müoglobiini hematogeen, kamajahu, aneemia. tootmiseks tatar, rosinad, tomat, Suureneb punane vein piimhappe tootmine Immuunsüsteemi ja Nisuidud, nisukliid, naha epidermilise seamaks, normaalseks arenguks. päevalilleseemned, Tsink Organismi arenguks, veisemaks, pärm, Immuunsüsteemi kasvuks ja pähklivõi, juust, näkileib, nõrgenemine, paljunemiseks. Luude mandlid, sealiha, jõuetus normaalseks kasvuks, lambaliha, kalkuniliha, küüntele, juustele muna, sibul

Filosoofia → Filosoofia
62 allalaadimist
Biokeemia II testiks
12
pdf

Biokeemia II testiks

Reguleerib Ca ja P metabolismi ja tagab luude normaalse arengu. Või, maks, kalarasv. Tokoferoolid (vit E). Vitamiin E (-tokoferool) on tugev antioksüdant. Kaitseb membraane lipiidide peroksüdatsiooni eest. Taimeõlid, seemned. Kinoonvitamiinid (vit K). Vitamiin K on oluline vere hüübimisel. Vastutab protrombiini aktiveerimise eest. Rohelised taimed, Vitamiin E tsitruselised, seamaks Polüeenhapped. Taimeõlid, maks XVII GLÜKOLÜÜS 1. Glükollüüs on ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks. See on raku tsütoplasmas kulgev universaalne ainevahetusrada. Anaeroobsetes rakkudes ainus ATP tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. 2. Glükolüüsi lähtesubsatraat on glükoos

Keemia → Biokeemia
493 allalaadimist
hiuhiuhiuhhiu
32
docx

hiuhiuhiuhhiu

alkoholi tarbimine suitsetamine mõned ravimid samuti mõned antibeebipillid Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu: väldi liiga pikka keetmisaega pane köögiviljad keema keevasse vette kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi väldi toidu mitmekordset soojendamist tähis nimi parimad allikad A retinool kala-, veise ja seamaks, või, muna, juustud β-karoteeni** allikad: peamiselt oranžid ja kollased, aga ka mõned rohelised puu marjad (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, p hurmaa), maguskartul D kaltsiferool kalad, muna (kollane), maks, rikastatud piim ja piimatooted

Toit → Toit ja toitumine
40 allalaadimist
Toit-toitumine ja sportlik saavutusvõime
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

E (tokoferool) ­ mõjut valkude, rasvade ja süsiv ainev, sood valgusüteesi rakutuumades, K (naftokinoonid) ­ regul verehüübimisfaktorite mood maksas, osaleb oksüdatiivsel fosforüülimisel.*Avitaminoos ­ vit puudusest tekkiv haigus. *Hüpovitaminoos ­ vit väiksem või suurem vaegus. *Hüpervitaminoos ­ tekib mõne vit liigtarvitamisest (eriti rasvaslahustuvaist vitamiinidest). Vitamiini rikkad toiduained: Vit A­ veise- ja seamaks, munarebu, või, kala; Povitamiin B-karotiin ­ köögivili, spinat, till, petersell; Vit D ­ kalamaksõli, pähklid, kalamaks, porgand, kapsas, nisuidud; Vit B1 ­ teravili, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim ja piimasaadused; Vit B2 ­ kanamunad, juust, piim, maks, kala, pärm; Nitsiin ­ maks, lahja liha, kala, pärm, kuivatatud kaunvili; Vit B6 veisemaks, sea-, veise- ja kanaliha, riis, banaan, munakollane; Pantoteenhape ­ köögivili, õllepärm, maks, piim; Vit B12 ­ maks,

Sport → Sport
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun