Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks (2)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki*
1. Üldine kommunikatsiooni mudel
Üldises kommunikatsiooni  mudelis  on alati kaks poolt –  saatja  ja vastuvõtja. Terves
süsteemis on meil sisuliselt viis osa:
1)allikas, mis genereerib andmeid
2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale  kujule
3)edasustusüsteem, mis transpordib  signaalid  ühest kohast teise
4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale
kujule
5)adressaat, kellele need allika poolt  saadetud  andmed on mõeldud kasutamiseks
2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded
1)Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja
vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine)
2) Liidestamine  - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel
läbi  liideste .
3)Signaali genereerimine – kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused
olema sellised, et neid oleks võimalik  edastada  ja et need oleks vastuvõtjale
tõlgendatavad. (nt tuleb digitaalsignaal enne “traati” saatmist analoogsignaaliks muuta)
4)Sünkroniseerimine – saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu
tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja.
5) Andmevahetuse  juhtmine – mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite
paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja  saadavad  andmeid
1
korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata
kinnituseks andmeid vastu  saatma . Peale selle on veel vaja määrata  pakettide  vormingud
ja suurused jms.
6) Vigade  avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui
nendega enam hakkama ei saada.
7)Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid
kiiremini kui need ära töödeldakse.
8)Adresseerimine ja marsruutimine – kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja
vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise.
9)Andmete taastamine – andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides
muutub halbade signaalide tõttu valeks.
10)Sõnumite formaatimine – selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru on vaja ära
määrata „keel“ ehk sõnumite  formaat .
11)Turvalisus – on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema
andmed saaks kätte just see, kellele ta need  saadab , mitte keegi teine.
12)Võrgu juhtimine – on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei
jookse  iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele
jms.
3.  Mitmekihiline  arhitektuur postisüsteemi näite baasil
Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted  toimivad  täpselt samamoodi nagu meie
igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt
nagu ühes võrgus on ka siin meil saatja ja vastuvõtja. Saatja kirjutab kirja, paneb selle
ümbrikusse ja siis ümbriku omakorda  postkasti . Kiri viiakse postkastist postkontorisse
ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja
võtab kirja postkastist ja ümbriku seest välja ning loeb selle. Täpselt samamoodi nagu
võrguski on vaja siin mitmed reeglid paika panna. Näiteks, millal on postkastide
tühjendamine, mis keeles suhtlevad saaja ja vastuvõtja üksteise vahel jne.
Tüüpilisemaks ja enam kaustatavamaks variandiks on  kolmekihiline  arhitektuur.
Kliendile kõige lähemal on tema arvutis olev tööjaama  tarkvara  ehk esitusloogika
kiht. Esitusloogika kiht suhtleb  rakenduse   kihiga .
Äriloogika ülesandeks on juhtida funktsionaalsust, töödeldes selleks alumisest  kihist
saadud andmeid vastavalt  kasutajalt  ülemisest kihist tulnud päringutele. See kiht
paikneb tavaliselt kohtvõrgu  serveril .
Andmekiht on kolmas kiht. See sisaldab andmebaasi ning selle  haldamiseks  vajalikku
2
tarkvara ning võib paikneda mõnes suurarvutis. Kihi ülesanne on muuhulgas hoida
andmeid sõltumatutena rakendusest ja esitusloogikast.
Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. 
Saatja peab saadetise teataval  kombel  adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: 
saatja->postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid  kordi  korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist 
läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see  adresseeritud  
on.

4.  Kihid , teenused,  protokollid  ja andmete liikumine läbi kihtide
Võrk koosneb väga paljudest erinevatest osadest. Selleks, et oleks vähegi kergem kogu
seda süsteemi hallata, on võrgus olemas kihid. Kihid on kasulikud, sest:
1)nad võimaldavad kokku siduda erinevad keerulised süsteemid
2)nende üksikasjalik struktuur võimaldab hõlpsat identifitseerimist
3)nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt  hooldada  ja uuendada
Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust
ülemisele  kihile  ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi
liideste.
Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega  tinglikult  (kasutades alumise kihi teenuseid)
ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse 
madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise.
Protokoll  – reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi,  semantika , ajastuse ja 
muud sellised reeglid. Igal  kihil  on enda protokoll ja igal kihil on enda  riistvara  ja tarkvara, mis 
implementeerib seda protokolli.) 
5. OSI mudel
OSI-baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. 
OSI- baasmudeli  kohaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funktsioonid 7 kihi vahel. 
Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri 
sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust.
OSI-projekt lõpetati 1996. aastal. Praegu kasutatakse seda mudelit õppevahendina
andmesidevõrkude tööpõhimõtete tundma õppimiseks.
3
OSI mudel koosneb 7-st kihist:
1)Rakenduskiht –  töötab vahendajana tarkvararakenduste ja võrguteenuste vahel. Sellel 
töötavad protokollid nagu HTTP, FTP,  TelnetSMTPPOP3 , IMAP4,  SNMP
Põhiülesandeks on juhtida üldist võrgu ligipääsu, andmevoogusid ja vigade parandamist.
2)Esitluskiht – Määrab kindlaks andmevahetuse  formaadi . Esitatakse andmed universaalsetes 
andmepakettides. Vastuvõtja poolel konverteeritakse andmed universaalsetest 
andmepakettidest formaati, mida vastuvõtva tööjaama rakenduskiht saab töödelda, ehk tegeleb 
võrgust  saabuvate  andmete teisendamisega üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale 
kujule ja vastupidi.
3)Seansikiht – Seansikiht võimaldab eri hostide kasutajatel luua  omavahelise  sideseansi. 
Seansid peavad olema kas täisdupleks või pooldupleks režiimis.
Seansikiht juhib ja sünkroniseerib andmeülekannet ning kaitseb ülekande katkestuste eest.
4)Transpordikiht –  Teostab  andmepakettide transporti täpses jadas ilma vigade ja kadudeta. Teeb 
rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määrab ja kontrollib ka nende 
järjekorda. Lisaks on see kiht võimeline  liiklust  optimeerima, ühendades eelnevaid mittetäielikke 
andmepakette. Selles kihis töötavad transpordiprotokollid nagu TCP, UDP ja 
domeeninimesüsteemi teenus.
5)Võrgukiht – Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja  edastamine , samuti 
adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja 
pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll
6)Kanalikiht – vigade parandamine, sünkroniseerimine. Teeb saabunud andmed
datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. Saadab sõnumeid võrgukihilt füüsilisele 
kihile
7)Füüsiline kiht – andmete füüsiline  edastus  punktist punkti. Pakub kaadrite baitide ja bittide 
krüpteerimist elektri- või valgussignaalideks ning nende edastamist võrgumeediumile.
Sellel kihil töötavad nt võrgukaardid.
6. TCP/IP mudel
TCP/IP (Transmission  Control   Protocol / Internet  Protocol) on kirjelduslik  raamistik
arvutivõrgu protokolli jaoks, mis valmistati 1970ndatel Ameerika Ühendriikide
Kaitseministeeriumi poolt.
TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist:
1)Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastamine punktist punkti. See on kõige
alumine Interneti protokolli kiht, kuna TCP/IP on riistvarast sõltumatu. Selles kihis on
võimalik ka valida pakette, mida saab üle virtuaalse  privaatse  võrgu saata.
2)Võrgupöörduskiht – Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll,
kaadriteks jagamine 
4
3)Võrgukiht – marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti. See on põhiülesanne,
kus võetakse allikast andmete pakette ja  saadetakse  need järgmisse võrgustikku, mis
on lähemal lõpp-punktile.
4)Transpordikiht –Transpordi kihi kohustused sisaldavad ots-otsaga sõnumite
ülekande võimet, sõltumata aluseks  olevast  võrgust. Kaasnevad veel ka veakontroll,
segmenteerimine , ummikukontroll, ülekoormuse kontroll ja rakenduse
adresseerimine. Transpordi kihti võib võtta kui transpordi mehanismi (näiteks: auto,
mille kohustus on oma  pagas  turvaliselt sihtpunkti toimetada.) Transpordi kiht pakub
seda teenust, ühendades rakendusi läbi teenuse pordi. Kuna IP pakub ainult  parima
saavutuse toimetust, on transpordi kiht esimene TCP/IP kiht, mis pakub
usaldusväärsust.
5)Rakenduskiht – pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili  kirjavahetus ,
internetivõrku  sisenemine , failide edastamine jne. Rakenduskiht  viitab  kõrgema
taseme protokollile, mida kasutavad enamus rakendusi võrguühenduseks. Andmed,
mis on kodeeritud vastavalt rakenduskihile kapseldatakse ühte või enamasse
transpordi kihi protokolli, mis omakorda kasutab madalama kihi protokolle, et
tegelikult andmeid edastada. Rakenduskihi protokollid kohtlevad tavaliselt transpordi
kihti kui “musta kasti,” mis tagavad stabiilse võrguühenduse mille abil infot jagada.
Transpordi ja madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed  spetsiifiliste
rakenduskihi protokollide suhtes.
7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta  andmeedastus
Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist
teise.
Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine
(handshaking). Selliseid ühendusi nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks. TCP
protokoll on just selline transporditeenus ning tagab usaldusväärsuse
kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb voo ja ülekoormuse  kontrolliga . Selline
teenus töötab võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordikii tasemel. TCP-d
kasutavad HTTP (web), FTP(File  Transfer ), Telnet(Remote  login ), SMTP( email ).
Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga
usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Selliseid võrke
nimetatakse datagrammvõrkudeks. UDP-d kasutavad Streaming media, DNS, Internet
telephony. UDP võimaldab otspunktide (defineeritud IP aadressi järgi) vahele olekuta
ühendusi luua ehk UDPl ei ole erinevalt TCPst selgelt eristatavaid  olekuid  "suletud",
"ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei  kontrollita . peab UDP
5
kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud  pakett  saadetakse välja ja loodetakse,
et see jõuab kohale. Kui pakett mõnel põhjusel kohale ei jõua, ei ole  saatjal  võimalik
seda protokolli tasemel tuvastada ja seetõttu ei toimu ka automaatset  paketi
uuestisaatmist.
UDP ei kontrolli paketi kohale jõudmist. Samuti ei nummerda UDP saadetud pakette,
mis tähendab, et  paketid  võivad sihtpunkti jõuda suvalises järjekorras ja neid ei ole
võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada
olukorda, kui mingist paketist jõuab sihtpunkti mitu  koopiat . UDP ei tuvasta ka
ummikuid ega piira sellest tulenevalt saadetavate andmete mahtu (erinevalt TCPst).
8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus
Kanalikommutatsiooni puhul  luuakse  kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme
poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu  kanal
reserveeritakse andmete  saatmise  ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse
ühendus ja vabastatakse  ressursid . Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse
puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks
väga ebaeffektiivne.
Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis
saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei
reserveerita.  Pakettid  lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib
liikuda  erinevat teed pidi. Siin kohal on  kusjuures  oluline jagada andmed täpselt
õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on  ruuter , mis tegeleb pakettide
edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad
ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist,
et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata
võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal.
9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi
Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi:
Sageduse järgi kanali multipleksimine ( Frequency - division  multiplexing - FDM) –
erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Selle
puhul toimub eri andmejadade edastamine näiliselt samaaegselt, kuid tegelikult
lühikeste intervallidega  vaheldumisi .
6
Aja järgi kanali multipleksimine (Time-division multiplexing - TDM) – igal
võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel.
Statistiline aja järgi kanali multipleksimine (Statistical time-division multiplexing -
STDM ) – on tegelikult natuke parem  versioon  TDM-st, kus analüüsitakse
võrguseadmete töökoormust kanalile ja jagatakse vastavalt vajadustele kanali
sagedused ära.
Koodi järgi kanali multipleksimine ( Code -division multiple  access  –  CDMA ) – CDMA
kasutab spektri  hajutamise  tehnoloogiat koos spetsiaalse kodeerimisskeemiga, mis
omistab igale saatjale kindla koodi, võimaldamaks mitmel kasutajal samal füüsilisel
kanalil multipleksida. Võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata.
Ainult need, kes teavad seda koodi saavad üksteisega suhelda, teisi seadmeid
kohaldakse kui müra.
10.  Ajalised  viited võrkudes
Kuna paketi  teekond  sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas võrgusõlmes
tulevad ette ajalised viited. Põhilised viited on seotud pakettide töötlemise,
järjekordade ning paketiedastamisega järgmisesse võrgusõlme ja liikumisega
võrgusõlmede vahel.
Pakettide töötlemise  viide  – iga pakett võetakse vastu ning analüüsitakse päise järgi,
kuhu see edasi saata, see võtab aega.
Järjekordade viide – sõltub sellest kui suur on pakettide  liiklus  läbi ruuterite
buffritesse. Kui liiklus on väike, siis järjekordi buffrites eriti pole ja järjekordade viide
on minimaalne ning vastupidi. Vaja on oodata, kuni protsessor vabaneb paketi
töötlemiseks.
Paketi edastamine järgmisesse võrgusõlme - aeg, mis kulub paketi lükkamiseks
kanalisse , mis viib järgmisesse võrgusõlme. Kusjuures paketti ei lükata enne kanalisse
kui terve pakett on võrgusõlme kohale jõudnud.
Liikumine võrgusõlmede vahel – aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise.
Igas võrgus on  puhver , kuhu salvestatakse kõik töötlemist  ootavad  paketid. Kui puhver on täis,
hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima.
7
11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu
Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest 
arvutivõrgust  ARPANET . 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed 
pakettedastusprotokolliga - Esimene ARPAneti võrgusõlm. 
1970 - ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil. 
1972 - Esimene e-maili programm. 
1974. töötasid Vint  Cerf  ja Robert  Kahn  välja  esialgse  interneti arhitektuuri.
Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja DNS. 
1993 formuleeriti HTML-i esimene versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi 
(World  Wide  Web, WWW) nime. Samal ajal töötati välja esimene mugava kasutajaliidesega 
brauser   Mosaic  ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis  alata .
2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja.
12. Mida erinevad  rakendused  nõuavad võrkudelt
Laias  laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme:
1)Usaldusväärne andmeedastus – rakendused, mis on seotud elektroonse  meili
edastusega või failiedastusega nõuavad usaldusväärset andmeedastust, mis
tähendab, et andmeid ei tohi kaotsi minna. Samal ajal kui mõned rakendused, mis on
seotud näiteks filmi- või heliedastusega tolereerivad mingil määral andmete
kaotsiminekut. Kui me võtame näiteks failiedastuse, siis sellel puhul ei pruugi
andmete kaotsimineku puhul fail enam töötadagi, samal ajal kui  muusika  kuulamisel
üle võrgu ei ole kahju nii suur kui üks sekund laulust kuulmata jääb. Sellepärast
sõltubki rakenduse valikust ka protokolli valik võrgus.
2)Andmeedastuskiirus/ ribalaius  – mõned rakendused vajavad mingisugust minimaalset
andmeedastuskiirust/ribalaiust, et ülekanne oleks efektiivne. (nt internetitelefon, mängud) Kui 
selline ülekandekiirus ei ole tagatud, siis  rakendus  peab kodeerima/dekodeerima teisel kiirusel või 
siis lihtsalt alla andma. Elastsed rakendused (nt e-mail, failiedastus) kasutuvad ära nii palju
andmeedastuskiirusest kui võimalik, ükskõik kui väike see ka on.
3)Ajalised viited – rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või
mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured
ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud.
8
13. HTTP
HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi  arvutid
suhtlevad üksteisega programmide abil, mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise 
defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas  server  ja  klient  üksteisele 
sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile 
lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server 
saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud
veebileht koosneb.
HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi
üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja
reserveerida „läbitav teekond“.
HTTP sõnumeid on kahte tüüpi nagu eelnevalt sai ka  mainitud : HTTP request sõnumid
ja HTTP response sõnumid: 
HTTP request sõnum koosneb request line’st (kus on requesti meetod, URL ja HTTP versioon), 
header line’st (info hosti, ühenduse ja kliendi kohta) ja entity  body ’st (GETi puhul tühi, POSTi 
puhul saadetakse on näiteks vormi väljade väärtused siin).
HTTP response koosneb  status  line’st (kus on protokolli versioon, staatuse kood ja
staatuse sõnum), request line’st (info serveri, ühenduse ja andmete kohta) ja entity
body’st (sisaldab andmeid). Kuna HTTP server on olekuta (stateless), kuid serveril on
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #1 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #2 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #3 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #4 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #5 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #6 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #7 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #8 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #9 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #10 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #11 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #12 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #13 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #14 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #15 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #16 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #17 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #18 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #19 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #20 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #21 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #22 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #23 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #24 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #25 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #26 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #27 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #28 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #29 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #30 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #31 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #32 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #33 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #34 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #35 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #36 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #37 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #38 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #39 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #40 Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks #41
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maika12 Õppematerjali autor

Lisainfo

2014 aasta Arvutivõrkude eksamipiletid koos vastustega. Kõik küsimused on vastatud. Õppejõud Rein Paluoja
Arvutivõrgud , konspekt , eksamipiletid , Rein Paluoja , pakett , server , protokoll , vastuvõtja , ruuter , saatja , host , marsruut , edastus , paketid

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

beatitudo111 profiilipilt
22:29 22-05-2014
beatitudo111 profiilipilt
20:13 25-05-2014


Sarnased materjalid

35
doc
Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal
144
docx
Arvutivõrkude eksami konspekt
46
pdf
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
64
docx
Arvutivõrgud eksami vastused
2
doc
Arvutivõrgud eksamiks
28
docx
Arvutivõrgud eksamiks
14
pdf
Arvutivõrkude konspekt
25
docx
Eksami küsimuste põhjalikud vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun