Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"veebiserver" - 47 õppematerjali

veebiserver on arvutile seadistatud tarkvara, mille abil saab protokoll HTTP juurdepääsu veebilehtedele. Laiemalt levinud veebiserveriteks on Apache, Unix/Linux platvormil töötav, ja IIS 7 (Internet Information Service), mis töötab Windows juhtimisel.
thumbnail
14
pdf

Arvutivõrkude konspekt

UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 10. HTTP Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t, veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET - küsib infot; POST - klient saadab veebiserverile infot HEAD - päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva...

Arvutiõpetus
115 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Operatsioonisüsteemid

Kaasaegsetes operatsioonisüsteemides on võimalik määrata protsesside olulisust ning õiguseid. Reegel on selline, et operatsioonisüsteemile olulisemad protsessid võivad hõivata suurema hulga erinevaid ressursse, kuid on ka erandeid. Näiteks: kui meil on arvuti kuhu on paigaldatud andmebaasiserver ja veebiserver ning andmebaasiserver on antud olukorras missioonikriitiline, sest seda kasutab hulk rakendusi teistes serverites. Seega võib serverihaldur määrata, et andmebaasisesrveriga seotud protsessid on olulisemad ning neile tuleb jagada kõige suurem hulk riistvaralisi ressursse. Kriitilistel hetkedel, kui serveril on suur koormus, antakse sellisel juhul valdav osa riistvara ressursist andmebaasiserveri käsutusse, see võib tähendada, et...

Arvutiõpetus
167 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Operatsioonisüsteemid

Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Unix - maailma levinumaid operatsioonisüsteeme, sh. Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt) kui ka ülikoolid ja teadusasutused (üks tuntumaid on Berkeley Ülikoolis loodud BSD). 80. aastate...

Ettevõtte infosüsteemid
193 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Arvuti ABC

Krüpteerimine tähendab loetaval kujul oleva informatsiooni muutmist loetamatuks. Pealtnäha kaootiline tulemus allub siiski teatud reeglitele ehk algoritmile, mis võimaldab vastava sifri ehk võtme abil muuta krüpteeritud informatsiooni taas loetavaks ehk dekrüpteerida. Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude Sessiooniidentifikaator, suupärasemalt küpsis (cookie) kujutab endast väikest tekstikujulist andmeplokki, mille veebiserver saadab teie veebilehitsejale ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale. Küpsist hiljem serverile tagasi saates annab teie veebilehitseja serverile märku, et on sellega juba suhelnud ning edasi võib jätkata sealt, kust eelmine kord pooleli jäi. Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha....

Informaatika
23 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eksam

Tavaliselt emaplaadil näiteks 7 PCIe ja 5 PCI siini. Lisaks siis veel ka muud liidesed. Spetsifikatsioon Max HDD arv 2, 5, 8 oleneb mudelist Max HDD maht 2 TB HDD liidesed SATA, SCSI, SAS Max mäluhulk GB 32, 64, 128, 192 oleneb mudelist Max CPU'de arv 2, 4, 8, 10 oleneb mudelist PSU 345-1 470 W Mõõdud Kõrgus Laius Sügavus ~42,5 mm ~440 mm ~600 mm Kaal ~18 kg Kasutusala Veebiserver , failiserver, domainikontroller Materjal toetub HP, Dell, Sun toodetel. 43. Erinevad RAIDi versioonid ja ülesanded. RAID 0 e. striping - mitu ketast pannakse üheks suureks kokku, loetakse ja kirjutatakse vaheldumisi kõigilt ketastelt. See on kiirem ja suurem kui üksik ketas, aga vähem töökindlam. RAID 1 e. mirror - mitu ketast on "peeglis" ja dubleerivad üksteise sisu. Tavaliselt pannakse peeglisse kaks ketast, aga võib ka rohkem. Maht jääb...

Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvutivõrgud eksamiks

jätkata(peab aru saama, mis on tehtud, mis tegemata) * Sõnumi formaadid (Message formatting) (arvutite omavaheline suhtlemine- Hypertext transfer protocol, port 80. Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP'd. See on olekuta 25.UDP >samad kodeerimise viisid) * Turvalisus (Security) * Võrgunduse haldamine (Network management) (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid.HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; Transpordikihi protokoll. See on connectionless ­ ei toimu handshaking'ut 3.Mitmekihiline arhitektuur postiedastussüsteemi näite baasil kasutab nonpersistent HTTP-d. HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut...

Arvutivõrgud
306 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. (vahel) Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt real audio) 13. HTTP Hypertext transfer protocol, port 80. ==> Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP'd. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. /// ==> HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; kasutab nonpersistent HTTP-d. HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga, kasutab persistent ühendusi. ==> Nonpersistent korral toimub asi nii: Probleemid nonpersistent HTTP-ga: nõuab rohkem aega - 2 RTT-d objekti kohta; tihti avatakse mitu kanalit, et erinevaid asju saada, see võib aga ummistada....

Arvutivõrgud
410 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

Google App Engine

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine ­ Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus...

Veebiprogrammeerimine
53 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Arvutivõrgud

Lüüs tegeleb nende pakettidega ise edasi. Marsruutimine TCP/IP võrgus pakettide vahetust nimetatakse marsruutimiseks (routing), ning see toimib järgmiselt: Arvutist saadetakse teele pakett 1, see reisib läbi kolme marsruuteri (nendeks nimetatakse vahepeale jäävaid server-masinaid või switche) soovitud adressaadini, kelleks antud juhul on veebiserver . Sealt saadetakse tagasi pakett 2 infoga, mis reisib arvutini 1 tagasi, aga üks marsruuteritest otsustas, et on parem saata pakett otse viimasesse marsruuterisse, mitte sama teed tagasi, kust tuli esimene pakett. Aadressiteisenduse protokoll (ARP) Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk MAC-aadressile Etherneti kohtvõrgus (Etherneti-aadressile). Interneti kontrollsõnumiprotokoll (ICMP) Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on...

Arvutivõrgud
112 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Arvuti lisatarvikud

Esimene veebikaamera hakkas tööle 1991. aastal Cambridge`i ülikooli arvutiteaduse osakonnas. Veebikaameraga on võimalik jälgida videopilti üle Interneti ükskõik kuskohast. Teisisõnu on Sul võimalik jälgida oma kodu, töökohta, vanemate kodu vms. isegi siis, kui Sa ei ole ise kohal, kasutades selleks internetti ühendatud arvutit või isegi mobiiltelefoni. Kaamerasse on sisseehitatud veebiserver , seega pole vajalik kaamera ühendamine arvutiga vaid see võib töötada iseseisvalt arvutivõrgus. 15 4. ID- KAARDI LUGEJA ID-kaardi lugeja on seadeldis, mis ühendatakse arvuti külge ja mis "oskab" ID-kaardi kiibil olevat infot lugeda. Ilma selle seadmeta ei ole võimalik e-kodanikuks saada. Kaardilugejad jagunevad peamiselt järgmistesse liikidesse: · USB-kaardilugeja - käib juhtmega arvuti USB-pesasse;...

Arvutiõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Operatsioonisüssteemide Referaat

Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Unix - maailma levinumaid operatsioonisüsteeme, sh. Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt) kui ka ülikoolid ja teadusasutused (üks tuntumaid on Berkeley Ülikoolis loodud BSD). 80. aastate lõpuks oli UNIX olemas kõigi peamiste...

Informaatika
87 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Raamatukogu laenutusosakonna infosüsteem

8 1.1 Projekti taust.....................................................................................................................8 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused.......................................................................................8 1.3 Tööjaotus..........................................................................................................................8 2 Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade.......................................................................................8 2.1 Terviksüsteemi üldvaade...................................................................................................8 2.1.1 Infosüsteemi üldised eesmär...

Infosüsteemide strateegiline...
112 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Andmebaaside programmeerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID...

Andmebaaside projekteerimine
262 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTI JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed Referaat Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2011 1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid.......................................................................................................................... 4 Serverid....................................................................................................................................... 7 Klientarvutid...

Arvutivõrgud
58 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Arvutivõrgud eksamiks

TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 13. HTTP + Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET ­ küsib infot; POST ­ klient saadab veebiserverile infot HEAD ­ päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe...

Arvutivõrgud
411 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvuti õpetuse test 2

Dokumendiakende haldamise käsud on menüüriba järgmises menüüs: Fail (File) Redigeeri (Edit) Aken (Window) 16. Mis toimub pärast kolme punktiga lõppeva menüüpunkti valikut? avaneb järgmine menüütase mitte midagi avaneb dialoogiaken 17. Missugust nuppu kasutatakse käsu tühistamiseks? (OK) (Loobu) (Sule) 18. Dialoogiakna elemendid on: skaala raadionupud loendid märkeruudud 19. Kus asub veebiserver , mille aadressi lõpus asub .com? Ameerika Ühendriikides Kolumbias See ei määra asukohta 20. Mis juhtub, kui vajutad veebilehekülje laadimise ajal veebibrauseri nupuribal asuvat risti kujutavat nuppu? brauseris liigutakse eelmisele vaadatud leheküljele lehekülge hakatakse uuesti algusest lugema lehekülje laadimine peatub brauseri aken sulgub brauserisse loetakse arvutisse seadistatud avalehekülg 21...

Arvuti õpetus
18 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Krüptokontseptsioon

7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka ju...

Andmeturbe alused
39 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Arvutite koostetehnoloogia

Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti. Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest: Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis. Füüsilist arvutit, mis on pandud jooksutama ühte või mitut teenust, et teenindada teiste samas...

Informaatika
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

E-valimiste edastamise süsteem

Marko Normann E-valimiste haalte edastamise susteem Inimesed, nende rollid ja suhted (omavahel ja teiste susteemi elementidega) · hääletaja (ainult N-kordne kirjutamisõigus): · süsteemi turvaline sisse logimine; · kindla mudeli alusel hääle andmine; · digitaalne allkirjastamine; · hääletussüsteemi administraator(id) (vaatamisõigused): · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · lõppsüsteemi (kus kõik hääled koos on: digi+paber) administraator: · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; ·...

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
7
docx

arvutivõrgud

IPv6 korral saab iga klient enda käsutusse terve 64-bitise võrgu. Väiksemateks osadeks seda enam ei jagata. Kohalik host viitab alati tagasiside (ingl loopback) IP-aadressile, mis on määratud järgnevalt: IPv4-s on 127.0.0.1 IPv6-s on ::1 Aadressi "127.0.0.1" kasutavad arvutisse installeeritud interneti suunalised rakendused - näiteks serverid. Kui arvutisse on installeeritud veebiserver ja veebilehitseja aadressribale trükkida "127.0.0.1", siis veebilehitseja kuvab selle veebiserveri põhilehekülje. IPv6 aadressi ei pea seadmele andma käsitsi, vaid seda saab tuletada näiteks Etherneti MAC aadressist. Vahendid selliseks IP-aadresside seadmiseks on juba IPv6 protokolli sisse ehitatud. Mobiilsus on peamine põhjus, miks mobiilitootjad eesotsas Nokiaga toetavad IPv6 kiiret kasutuselevõttu. Mobiilsus oli ühtlasi üks peamisi nõudeid uue protokolli väljatöötamisel....

Arvuti õpetus
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun