Ja lisada: Match User oskar ForceCommand internal-sftp o Lahenduse leidmiseks lugege man ssh-keygen et leida võimalus kuidas võtmeid genereerida, man ssh-copy-id et leida viis võtmete kopeerimiseks, man sshd et leida authorized_keys faili formaadi kirjeldus. authorized_keys faili saab vastava võtme reale lisada käsu, mis automaatselt käivitatakse RSA võtmega sisselogimise järel. Selle käsu täitmise järel ühendus suletakse. Turvaline veebiserver o Konfigureerige virtualhost prax.ttu.lab nii, et see oleks kättesaadav ainult HTTPS protokolli kaudu. Ehk siis http://prax6.ttu.lab suunab ümberhttps://prax.ttu.lab aadressile. Cd /etc/apache2 sudo nano apache2.conf ServerName prax.ttu.lab Redirect permanent / https://prax.ttu.lab o Looge vajalikud salajased võtmed ja endasigneeritud testsertifikaadid. o Tehke apache2 teenusele restart.

ASP.NET ülevaade

• Ligipääs läbi • Kasutatav kliendi veebilehitseja masinas • C/S arhitektuur • Igal käsk muudab • HTTP rakenduse omadusi 2  Veeb 3  Veeb 4  HTTP 5  HTTP 6  ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7  Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse .dll suunas • Selline kompileerimismudel võimaldab rakenduse lihtsamat muutmist • Lehed, mida ei suudeta kompileerida, ei

Arvutivõrgud vastused

ning UDP päistes porte vastavalt eeldefineeritud reeglitele. Kasutatakse põhiliselt IP aadressite puuduse leevendamiseks. Enamikel internetiga ühendamiseks kasutatavatel ruuteritel on püsivaras NAT funktsioon mingil kujul realiseeritud. Eristatakse 2 tüüpi NAT funktsiooni lähtudes esimesena muudetavast aadessist: sNAT (source NAT) ja dNAT (destinationNAT) 7. Mis on veebiserver? Kuidas see töötab? Milleks on veebiserverit vaja? a. Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara töötab. Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab HTML-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu piltide, stiililehtede ja JavaScripti edastamist. Klient, tavaliselt

E-valimiste edastamise süsteem

· arvuti: hääletajad, administraatorid, tarkvara arendaja, projektijuht; · server(id), kus süsteem või virtuaalserver töötab; Tarkvara · hääletamise graafiline kasutajaliides; · tarkvara arendajal: SDK+IDE, andmebaasi GUI, testimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; · serveri administraator: terminali klient, andmebaasi GUI, emaili klient; · serveris: virtuaalserveri tarkvara, operatrsioonissüsteem,veebiserver, andmebaasiserver jms. servertarkvara, emaili server; · serverite vahel andmete liigutamiseks vajalik üliturvalist pakkuv tarkvara/protokoll; · projektijuhil: protsessijuhtimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; Tehnikad (juhtimis- ja otsustustehnikad) · üliturvalise süsteemi loomiseks vajalikud erilahendused; · süsteemi modelleerimine; · projektijuhtimine ja tootearendus; · tarkvara arendus; · tarkvara testimine;

Lõputöö teemaprojekt, veebileht

Korraga on kuvatud üks nädal. Klikkides soovitud treeningul, salvestatakse treening andmebaasi. Rakendus arvutab kokku treeningu broneerijate arvu. Trennitulijate aruanne saadatakse treeneri e- postile 2h varem. Peab olema võimalik broneeritud treeninguid trükisõbralikul kujul välja printida, sest inimesed unustavad kergesti treeningaegu. PHP koodiga HTML lehe sees luuakse ühendus MySQL andmebaasiga, valitakse andmebaas, tehakse päringuid ja väljastatkse info. Apache veebiserver võimaldab ligipääsu PHP koodile, PHP jällegi annab juurdepääsu MySQL andmebaasile. Programmis on kasutajale abiks kasutusjuhend ja kasutajatoe kontaktandmed (telefon, e-post). Kirjandus http://it-ebooks.info/book/2083/ http://it-ebooks.info/book/1643/ http://it-ebooks.info/book/1444/ http://it-ebooks.info/book/2416/ http://www.w3schools.com/php/default.asp http://php.net/manual/en/index.php http://www.w3schools.com/html/ http://www.freebookcentre.net/Web/Free-Html-Books-Download.html

Inimese suhtlemine arvutiga

Huvitav on see, et W3C tunnistas HTML 4 loogilise märgistamise keelena, samas kui kolm aastat varem tundus, et keele põhieesmärgiks on dokumendi vorming. Aga nüüd eksisteeris CSS-tehnoloogia, mille kohta teatas W3C, et kõike, mis on seotud HTML-dokumendi visuaalsete aspektidega, peavad väljatöötajad kirjeldama CSS- tabelites. http://archive.ncsa.uiuc.edu/SDG/Software/Mosaic/NCSAMosaicHome.html WWW teenuse töö põhimõte WWW-teenus töötab klient-server põhimõttel. Server Veebiserver on arvutile seadistatud tarkvara, mille abil saab protokoll HTTP juurdepääsu veebilehtedele. Laiemalt levinud veebiserveriteks on Apache, Unix/Linux platvormil töötav, ja IIS 7 (Internet Information Service), mis töötab Windows juhtimisel. Veebiserveriks nimetatakse ka arvutit, millel on veebiserveri tarkvara ja salvestatud veebilehtede failid. Serveri rünnakutest

Lõputöö veebileht treeningute broneerimiseks

........................................ 11 1.6.4 MySQL........................................................................................ 12 1.6.5 HTML.......................................................................................... 12 1.6.6 CSS............................................................................................. 12 1.6.7 Veebilehitseja............................................................................. 13 1.6.8 Apache 2.2 veebiserver..............................................................13 1.6.9 Windows operatsioonisüsteem...................................................13 1.6.10 Tekstieditorid............................................................................13 2. Realisatsioon......................................................................................... 14 2.1 Veebisaidi vaadete loomine..............................................................14 2.1.1 Läbivad elemendid..

BSD (Berkeley Software Distribution)

Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näitekstulemüürina ja/või ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc(NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi, mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Distributsioonid/derivaadid Tänapäevased enamlevinud BSD operatsioonisüsteemid on NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD, igaühte neist arendatakse vastavalt oma valitud suunitlusele, siinkohal ka lühike kirjeldus, mis eesmärgi on arendajad endale nende kolme juures valinud: · NetBSD on sihitud selgele ja puhtale arhitektuurile orienteeritud algtekstile, mis võimaldaks kõige erinevamaid platvormevähima vaevaga toetada. NetBSD on kõige

Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine

Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine Ühenduse loomine student@desktop:~$ ssh server.lab ... Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes ... [email protected]'s password: student Ülesanne 1. Pääsuõigused Paigalda veebiserver apache2. Uuendame apt-get nimistut ja installeerime veebiserveri apache2. student@server:~$ sudo apt-get update student@server:~$ sudo apt-get install apache2 Töö autor vastas toimingu käigus tekkinud küsimustele jaatavalt ( Y ). Loo kataloog /var/www/html/leiutised . /var/www/html/ on vaikimisi veebiserveri juurkataloog Ubuntul. Loome kataloogi /var/www/html/leiutised käsklusega mkdir (make directory).

Arvuti õpetuse test 2

aken sulgub aken peidetakse 15. Dokumendiakende haldamise käsud on menüüriba järgmises menüüs: Fail (File) Redigeeri (Edit) Aken (Window) 16. Mis toimub pärast kolme punktiga lõppeva menüüpunkti valikut? avaneb järgmine menüütase mitte midagi avaneb dialoogiaken 17. Missugust nuppu kasutatakse käsu tühistamiseks? (OK) (Loobu) (Sule) 18. Dialoogiakna elemendid on: skaala raadionupud loendid märkeruudud 19. Kus asub veebiserver, mille aadressi lõpus asub .com? Ameerika Ühendriikides Kolumbias See ei määra asukohta 20. Mis juhtub, kui vajutad veebilehekülje laadimise ajal veebibrauseri nupuribal asuvat risti kujutavat nuppu? brauseris liigutakse eelmisele vaadatud leheküljele lehekülge hakatakse uuesti algusest lugema lehekülje laadimine peatub brauseri aken sulgub brauserisse loetakse arvutisse seadistatud avalehekülg 21

Programmeerimine PHP

tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andmebaasideta, cache- süsteemideta, mallimootoriteta, jne. See baaskursus on mõeldud eelkõige selleks, et õpilasel tekiks huvi PHP vastu ja ta hakkaks ise edaspidi rohkem õppima ja katsetama. Kursuse viimastes peatükkides vaatleme ka MySQL admebaasiga ühendust ja PHP programmide turvalisust. Veebiserver Veebiserveriks nimetatakse: 1. Arvutiprogrammi mis saab üle interneti või kohtvõrgu veebikliendilt (brauser ehk veebilehitseja) HTTP päringuid ja saadab tagasi HTTP vastuse, sisaldades peamiselt veebilehti ja faile, mis on veebilehega seotud (pildid, javascriptid, flash-objektid jne.). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm. Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt:

Arvutivõrgud arvestus üldküsimused

olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Iga päringu alguses ei ole vaja edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastusena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (nt 331 Username OK). HTTP (Hyper Text Transfer Protocol) – veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d (transpordikihi protokoll, asub ainult lõppsõlmedes). Olekuta protokoll, st veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP päringu vastuses sisaldub vastuse kood ja tekst (nt 404 – page not found). Samuti on ära näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp. 11) Mille poolest erinevad POP ja IMAP teenused? POP (Post Office Protocol) - protokolli kasutades laetakse kõik kirjad serverist alla, sinna kuhu postkast on seadistatud (näiteks arvuti või telefon) ning seejärel tavaliselt kustutatakse serverist

Arvuti ABC

salvestavad klahvivajutused oma sisemällu. Krüpteerimine tähendab loetaval kujul oleva informatsiooni muutmist loetamatuks. Pealtnäha kaootiline tulemus allub siiski teatud reeglitele ehk algoritmile, mis võimaldab vastava sifri ehk võtme abil muuta krüpteeritud informatsiooni taas loetavaks ehk dekrüpteerida. Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude Sessiooniidentifikaator, suupärasemalt küpsis (cookie) kujutab endast väikest tekstikujulist andmeplokki, mille veebiserver saadab teie veebilehitsejale ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale. Küpsist hiljem serverile tagasi saates annab teie veebilehitseja serverile märku, et on sellega juba suhelnud ning edasi võib jätkata sealt, kust eelmine kord pooleli jäi. Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha.

Tarkvara arendusprotsessi kontrolltöö

siis, kui individuaalsetel komponentidel esineb tõrkeid ­ tänu varukomponentidele ja hädamehhanismidele. Saadavuse (ja usaldusväärsuse) nö ametlik definitsioon ei võta aga arvesse vigade tõsidust. Talutakse restarte kuid ei taluta andmekadu. Seotud süsteemi vigadega, mis põhjustavad süsteemi mahamineku. Saadavus ei sõltu ainult sellistest vigadest, vaid ka ajast, millega süsteem taastub Ka mõjutab seda, see mis kell süsteem maha läheb. Saadavust võib mõjutada näiteks see: veebiserver töötab, aga rakendus ei tööta; põhjus näiteks võib olla, et keegi nimetas veebiserveri ringi). 2. Kirjelda turvalisust, too näide mõnest turvakriitilisest süsteemist ja kirjelda seda. Turvalisuse aspekte tuleb arvestada alates arendusprotsessi esimestest sammudest. Turvalisus jaguneb n: terviklikkus ja konfidentsiaalsus. Traditsiooniliselt on andmete turvalisuseks peetud nende salastatust. Turvalisus on omadus, mis väljendab süsteemi võimet end kaitsta väliste rünnete eest

Mis on andmeturve?

Varadele esitatavad nõuded Varad peavad olema käideldavad (ingl. k. availability). See tähendab, et varadele peab volifatud kasutajatel olema juurdepääs ettenähtud ajal ja tingimustel. Kasutajate all mõeldakse siin peale inimeste ka muid antud organisatsioonis leiduvaid üksusi, millel on vajadus mõnd ressurssi kasutada. Näiteks võib ette kujutada veebiserverit, mis perioodiliselt andmebaasiserverist andmeid loeb ja veebi- külastajale kuvab. Veebiserver on siin kasutaja, kellele andmebaasiserver ja selles leiduvad andmed peavad olema käideldavad. Käideldavus tähendab muuhulgas, et turvasüsteemid ise ei tohi volitatud kasutajale varadele juurdepääsuks liigseid takistusi teha, samas kui volitamata (lubamatutel) kasutajatele peab juurdepääs endiselt keelatud olema. Teatavasti on iga süsteemi omadused kompromiss kolmest komponendist: funktsioonide arv, kasutusmugavus ja turvalisus. Kõiki kolme korraga

arvutivõrgud

Sisse tuleb uut tüüpi aadress, klastriaadress, et tähistada võrgu mingit topoloogilist piirkonda. IPv6 korral saab iga klient enda käsutusse terve 64-bitise võrgu. Väiksemateks osadeks seda enam ei jagata. Kohalik host viitab alati tagasiside (ingl loopback) IP-aadressile, mis on määratud järgnevalt: IPv4-s on 127.0.0.1 IPv6-s on ::1 Aadressi "127.0.0.1" kasutavad arvutisse installeeritud interneti suunalised rakendused - näiteks serverid. Kui arvutisse on installeeritud veebiserver ja veebilehitseja aadressribale trükkida "127.0.0.1", siis veebilehitseja kuvab selle veebiserveri põhilehekülje. IPv6 aadressi ei pea seadmele andma käsitsi, vaid seda saab tuletada näiteks Etherneti MAC aadressist. Vahendid selliseks IP-aadresside seadmiseks on juba IPv6 protokolli sisse ehitatud. Mobiilsus on peamine põhjus, miks mobiilitootjad eesotsas Nokiaga toetavad IPv6 kiiret kasutuselevõttu. Mobiilsus oli ühtlasi üks peamisi nõudeid uue protokolli väljatöötamisel.

PHP ALUSED RAAMAT

luua dünaamiline koduleht, mis on hallatav läbi administraatori liidese. Kasulikud lingid Panen siia kirja mõningad eesti keelsed veebilehed, kust võib veel abi saada:  http://minitorn.tlu.ee/~jaagup  http://www.php.ee  http://phpcenter.eu/opetused.php  http://study.risk.ee/prog/php/  http://www.visionpri.eu Mis edasi? Varu aega ja kannatust ning soovitan ära teha kõik harjutused. Jõudu tööle! 02 - PHP - Mis on PHP? Teemad  Veebiserver  Staatiline ja dünaamiline veebileht  Mis on PHP?  PHP ajalugu  PHP süntaks ja kommentaarid  PHP plussid ja miinused  Redaktorid Mis on veebiserver? Oma veebilehe kuvamiseks on sul vaja veebileht üles laadida veebiserverisse. Veebiserver on lihtsalt arvutitarkvara, mille ülesandeks on edastada sinna salvestatud HTML-dokumente, kasutades selleks HTTP edastusprotokolli. See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein

Arvutivõrkude konspekt

/ Vastavaft rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle, TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 10. HTTP Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t, veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET - küsib infot; POST - klient saadab veebiserverile infot HEAD - päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva

Operatsioonisüsteemid

kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Unix - maailma levinumaid operatsioonisüsteeme, sh. Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt) kui ka ülikoolid ja teadusasutused (üks tuntumaid on Berkeley Ülikoolis loodud BSD). 80. aastate

The Onion Router

internetiliiklus ei liigu veebiserverisse otse, vaid ka läbi Tor võrgu. Projekti saab kiiremaks muuta kui vabatahtlikud jooksutavad releesid. Tor võrk koosneb releedest, milleks on entry guard, middle relee ning exit relee. Entry relee vahendab infot kliendi ning middle relee vahel, middle relee vahendab infot exit releega ja entry guardiga. Exit relee vahendab infot veebiserveriga, mille tõttu arvab veebiserver, et kliendi IP on exit relee oma. Exit relee haldamine on riskantne, sest exit relee IP on avalik ning relee omanik vastutab kliendi tehtud tegude eest. Peidetud teenusteks nimetatakse veebisaite, mis on kättesaadavad ainult läbi Tor võrgu. Kõikidel on võimalus luua omaenda peidetud teenus, see ei erine eriti palju tavalise veebiseveri püstipanemisest. 2015. Aasta veebruari seisuga on kõige rohkem peidetud teenuseid seotud narkootikumide, kaubanduse ning pettustega.

Linux ja Unix sõnaraamat

Linux/ BSD OS sõnaraamat A Apache – Apache is a freely available Web server that is distributed under an "open source" license. Version 2.0 runs on most UNIX-based operating systems. - Tasuta kõigile kättesaadav veebiserver, 2.0 versioon jookseb enamustel UNIX'i põhistel OS'idel. Adaptive Server Enterprise (ASE) – Adaptive Server Enterprise (ASE) is a relational database management system ( RDBMS ) from Sybase, Inc. that runs on Linux and other Unix -based operating systems, Windows NT and Windows 2000 , and Mac OS. - Andmebaasi haldamissüsteem, mille lõi Sybase ettevõte. See jookseb kõigil Unixi põhistel- , Windows NT-, Windows 2000- ja Mac operatsioonisüsteemidel. B

Arvutivõrgud

saata kui soovitud sihtkoht ei asu samas võrgus. Lüüs tegeleb nende pakettidega ise edasi. Marsruutimine TCP/IP võrgus pakettide vahetust nimetatakse marsruutimiseks (routing), ning see toimib järgmiselt: Arvutist saadetakse teele pakett 1, see reisib läbi kolme marsruuteri (nendeks nimetatakse vahepeale jäävaid server-masinaid või switche) soovitud adressaadini, kelleks antud juhul on veebiserver. Sealt saadetakse tagasi pakett 2 infoga, mis reisib arvutini 1 tagasi, aga üks marsruuteritest otsustas, et on parem saata pakett otse viimasesse marsruuterisse, mitte sama teed tagasi, kust tuli esimene pakett. Aadressiteisenduse protokoll (ARP) Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk MAC-aadressile Etherneti kohtvõrgus (Etherneti-aadressile). Interneti kontrollsõnumiprotokoll (ICMP) Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on

Arvuti lisatarvikud

Nad on madalaima kuluga videotelefoni vorm. Esimene veebikaamera hakkas tööle 1991. aastal Cambridge`i ülikooli arvutiteaduse osakonnas. Veebikaameraga on võimalik jälgida videopilti üle Interneti ükskõik kuskohast. Teisisõnu on Sul võimalik jälgida oma kodu, töökohta, vanemate kodu vms. isegi siis, kui Sa ei ole ise kohal, kasutades selleks internetti ühendatud arvutit või isegi mobiiltelefoni. Kaamerasse on sisseehitatud veebiserver, seega pole vajalik kaamera ühendamine arvutiga vaid see võib töötada iseseisvalt arvutivõrgus. 15  4. ID- KAARDI LUGEJA ID-kaardi lugeja on seadeldis, mis ühendatakse arvuti külge ja mis "oskab" ID-kaardi kiibil olevat infot lugeda. Ilma selle seadmeta ei ole võimalik e-kodanikuks saada. Kaardilugejad jagunevad peamiselt järgmistesse liikidesse: · USB-kaardilugeja - käib juhtmega arvuti USB-pesasse;

Andmebaaside programmeerimine

Administraatori Lokaalvork tookoht Autojuhi tookoht Tarkvara: Op.susteem: Linux Veebiserver: Apache Tom Cat Andmebaasi loomise vahend Java Andmebaasi administreerimine: Oracle SQL Tarkvara: developer Andmebaasi haldamiseks: Oracle SQL developer Joonis 12. Restorani infosüsteemi tehniline arhitektuur. 49  4.2.1 Versioon 1 Andmebaasi ja rakenduse server

Operatsioonisüsteemid

riistvararessurssidele (kui neile vastav ligipääs on lubatud), et protsessid üksteist ei segaks ning et kõik vajalikud protsessid saaksid omavahel suhelda. Kaasaegsetes operatsioonisüsteemides on võimalik määrata protsesside olulisust ning õiguseid. Reegel on selline, et operatsioonisüsteemile olulisemad protsessid võivad hõivata suurema hulga erinevaid ressursse, kuid on ka erandeid. Näiteks: kui meil on arvuti kuhu on paigaldatud andmebaasiserver ja veebiserver ning andmebaasiserver on antud olukorras missioonikriitiline, sest seda kasutab hulk rakendusi teistes serverites. Seega võib serverihaldur määrata, et andmebaasisesrveriga seotud protsessid on olulisemad ning neile tuleb jagada kõige suurem hulk riistvaralisi ressursse. Kriitilistel hetkedel, kui serveril on suur koormus, antakse sellisel juhul valdav osa riistvara ressursist andmebaasiserveri käsutusse, see võib tähendada, et

Arvutite koostetehnoloogia

Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti. Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest: Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis. Füüsilist arvutit, mis on pandud jooksutama ühte või mitut teenust, et teenindada teiste samas

E-tervise projekt Eestis ja selle turve

võimalik tuletada salajast võtit. Salajast informatsiooni krüpteeritakse erinevate võtmetega. Avaliku võtmega krüpteeritud sõnumi saab lahti krüpteerida ainult salajase võtmega – konfidentsiaalset sõnumit saab lugeda ainult selle adressaat, salajase võtme omanik. Omakorda saab salajase võtmega krüpteeritud sõnumi ehtsust kontrollida avaliku võtme abil, mida kontrollib ja jagab avaliku võtme infrastruktuur. ID-kaardiga autentimisel saadab veebiserver ID-kaardi omanikule tolle avaliku võtmega krüpteeritud sessioonivõtme, mille see siis oma salajase autentimisvõtmega lahti krüpteerib ning mille abil saab asuda serveriga üle turvakanali krüpteeritud andmepakette vahetama. Kui midagi ei klapi, näiteks kasutaja sertifikaat on kehtetu, PIN1 on vale, üritatakse kasutada võltsitud sertifikaati, siis sessioonivõtmeid vahetada ei õnnestu ja ligipääs veebiteenusele on tõkestatud.

Arvutivõrgud eksamiks

jätkata(peab aru saama, mis on tehtud, mis tegemata) * Sõnumi formaadid (Message formatting) (arvutite omavaheline suhtlemine- Hypertext transfer protocol, port 80. Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP'd. See on olekuta 25.UDP >samad kodeerimise viisid) * Turvalisus (Security) * Võrgunduse haldamine (Network management) (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid.HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; Transpordikihi protokoll. See on connectionless ­ ei toimu handshaking'ut 3.Mitmekihiline arhitektuur postiedastussüsteemi näite baasil kasutab nonpersistent HTTP-d. HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut

Arvutivõrgud eksamiks

/ Vastavalt rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 13. HTTP + Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET ­ küsib infot; POST ­ klient saadab veebiserverile infot HEAD ­ päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe

Tehnoloogia eksamivastused

/ Vastavalt rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 10. HTTP Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET – küsib infot; POST – klient saadab veebiserverile infot HEAD – päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

ülemaailmne ühenduvus suur rahvahulk eesmärkidel. Intranet on kogum võrgud, kasutades Internet Protocol ja IP-põhiste vahendite nagu veebibrauserite ja failiedastussüsteeme rakendusi, mis on kontrolli all ühtse haldusdokumendi üksus. See haldusüksus sulgeb intranet kõigile kuid konkreetseid, volitatud kasutajatele. Kõige sagedamini, Intranet on sisemine võrk organisatsioon. Suur intranet tavaliselt on vähemalt üks veebiserver, et pakkuda kasutajatele organisatsiooni kohta. Extranet on võrk, mis on piiratud ühele organisatsioonile või üksusele, samuti on piiratud ühendused võrkudega ühe või mitme teise tavaliselt, kuid mitte tingimata, usaldusväärne organisatsioonid või üksused, ettevõtte kliendid võivad olla juurdepääs teatud osa tema intranet- samal ajal klientidele ei saa pidada usaldusväärseks julgeoleku seisukohalt. Tehniliselt extranet

Operatsioonisüssteemide Referaat

teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Unix - maailma levinumaid operatsioonisüsteeme, sh. Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt) kui ka ülikoolid ja teadusasutused (üks tuntumaid on Berkeley Ülikoolis loodud BSD). 80. aastate lõpuks oli UNIX olemas kõigi peamiste

Operatsioonisüsteemide alused

teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Unix - maailma levinumaid operatsioonisüsteeme, sh. Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt) kui ka ülikoolid ja teadusasutused (üks tuntumaid on Berkeley Ülikoolis loodud BSD). 80. aastate lõpuks oli UNIX olemas kõigi peamiste

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. (vahel) Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt real audio) 13. HTTP Hypertext transfer protocol, port 80. ==> Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP'd. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. /// ==> HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; kasutab nonpersistent HTTP-d. HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga, kasutab persistent ühendusi. ==> Nonpersistent korral toimub asi nii: Probleemid nonpersistent HTTP-ga: nõuab rohkem aega - 2 RTT-d objekti kohta; tihti avatakse mitu kanalit, et erinevaid asju saada, see võib aga ummistada.

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. (vahel) Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt real audio) 13. HTTP Hypertext transfer protocol, port 80. ==> Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP’d. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. /// ==> HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; kasutab nonpersistent HTTP-d. HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga, kasutab persistent ühendusi. ==> Nonpersistent korral toimub asi nii: Probleemid nonpersistent HTTP-ga: nõuab rohkem aega - 2 RTT-d objekti kohta; tihti avatakse mitu kanalit, et erinevaid asju saada, see võib aga ummistada.

Eksam

Suhteliselt suurte laiendus võimalustega võrreldes blade ja tower serveritega. Tavaliselt emaplaadil näiteks 7 PCIe ja 5 PCI siini. Lisaks siis veel ka muud liidesed. Spetsifikatsioon Max HDD arv 2, 5, 8 oleneb mudelist Max HDD maht 2 TB HDD liidesed SATA, SCSI, SAS Max mäluhulk GB 32, 64, 128, 192 oleneb mudelist Max CPU'de arv 2, 4, 8, 10 oleneb mudelist PSU 345-1 470 W Mõõdud Kõrgus Laius Sügavus ~42,5 mm ~440 mm ~600 mm Kaal ~18 kg Kasutusala Veebiserver, failiserver, domainikontroller Materjal toetub HP, Dell, Sun toodetel. 43. Erinevad RAIDi versioonid ja ülesanded. RAID 0 e. striping - mitu ketast pannakse üheks suureks kokku, loetakse ja kirjutatakse vaheldumisi kõigilt ketastelt. See on kiirem ja suurem kui üksik ketas, aga vähem töökindlam. RAID 1 e. mirror - mitu ketast on "peeglis" ja dubleerivad üksteise sisu. Tavaliselt pannakse peeglisse kaks ketast, aga võib ka rohkem. Maht jääb

Kommunikatsiooni kokkuvõte

Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad 16. HTTP Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise ühendust teineteisega. Ühenduse loomine toimub erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks protokoll, kasutab alusena TCP, on oleku vaba, mis tähendab, järgmiselt:1)TCP-A on suletud ja TCP-B ootel. 2)TCP-A lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine et veebiserver ei säilita infot kliendi eelmiste päringute kohta. saadab SYN segmendi ja lisab järjekorranumbri TCP-B-le. erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP 3)TCP-B saadab vastu kinnituse, et SYN jõudis kohale ning Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka ühendus, HTTP 1

Arvutivõrkude eksami konspekt

millest igaüks händelib ühte response- request transaktsiooni. Püsiv HTTP So...tavaline mittepüsiv HTTP on arusaadavatel põhjustel natuke dodgy. Iga objekti jaoks on vaja uut requesti ja enamasti veebilehel on kõvasti rohkem infi kui mõned pildid ja mõnikümmend rida html koodi. See kõik oleks fine and dandy, kui veebiserver ei peaks tegelema sadade kuni tuhandete eri klientidega korraga, round trip time veniks väga pikaks (TCP ühenduse loomise RTT ja objekti saatmise RTT). Püsiva ühenduse puhul jäetakse TCP ühendus avatuks, klient ja server saavad üle selle sama TCP ühenduse suhelda ehk html + kõik need pildid saab ühe ühenduse kaudu saata. Mis veel on tore, et kui klient küsib serverilt mingit muud lehte ja see on seal juhuslikult olemas, siis saab ikka sedasama TCP ühendust kasutada

IKT põhimõisted

Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid. Nimelt kujutab Internet potentsiaalset ohtu kohtvõrgule ja vastupidi. Mõlemad vajavad kaitset : · Kohtvõrku ja selle kasutajaid tuleb kaitsta võimalike väljast sisse tulevate rünnakute eest. · Internetti tuleb kaitsta võimalike seest välja minevate rünnakute eest. · Kohtvõrku tuleb kaitsta seestpoolt tulevate selle sama kohtvõrgu ja tema kasutajate vastu suunatud rünnakute eest.

Krüptokontseptsioon

SSL- i versioone 2.x ei tohi kasutada, kuna need versioonid ei kaitse Man-in-the-Middle- rünnete eest. Algoritmid ja võtmepikkused TLS-i/SSL-i puhul saab kasutada erinevaid krüptograafilisi algoritme, millel on erinevad  võtmepikkused (vt lisaks M 3.23 Sissejuhatus krüptograafia põhimõistetesse). Ühenduse loomisel lepivad klient ja server kokku, milliseid protseduure seansi ajal kasutatakse. Toodete (brauser, veebiserver, plugin jne) valikuga ja sobiva konfiguratsiooni valimisega ____________________________________________________________________ Aste H: Turvameetmed kataloogist H, lisada astme M meetmetele Kohustuslikud üldmeetmed - Teabe käideldavus (K) - Teabe terviklus (T) ___________________________________________________________________________ _____________ ISKE rakendusjuhendi kataloog: november 2011 39 B: Tüüpmoodulid

Google App Engine

Joonis 1. Google App Engine SDK graafiline liides programmide haldamiseks Windows ja Mac keskkondades sisaldab SDK graafilist töökeskkonda, mis võimaldab mugavalt luua uusi aplikatsiooniprojekte, neid serverisse laadida ning lokaalses veebiserveris testida. Linux keskkonnas graafiline liides (hetkel) puudub, selle asemel tuleb kasutada tekstilisi käsklusi. SDK käsud Run - Aplikatsiooni käivitamine GAE emulaatoris (lokaalne veebiserver) Linuxis asendab käsklus dev_appserver.py aplikatsiooni_kaust Stop - Lokaalse veebiserveri töö lõpetamine Linuxis tuleb sulgeda programm dev_appserver.py (klahvikombinatsioon ctrl+z) 8 / 55  Google App Engine ­ Andris Reinman Browse - Veebilehitseja avamine aplikatsiooni aadressiga lokaalses veebiserveris

Raamatukogu laenutusosakonna infosüsteem

saaks. Varukoopiad Andmebaasist tuleb teha regulaarselt varukoopiaid. Varukoopiaid tuleks säilitada teises arvutis ­ mitte samas kus töötav andmebaas. Töötajate töökoht Töötajale luuakse lokaalvõrku töökoht ning lisatakse ta andmebaasis defineeritud kasutajagruppi. Töötaja töökoht on ühenduses failiserveris paikneva andmebaasiga. Süsteemi töölerakendamisel võetakse kasutusele järgmine arhitektuur: Nõudmised tarkvarale: Andmebaasi ja rakenduse server OS: Linux Veebiserver: Apache Web Server Andmebaasisüsteem: Oracle Rakenduse loomise vahend: php Töötaja töökoht: Töötaja töökoht on realiseeritud php-s ning paikneb veebiserveris. Töötaja saab süsteemile ligi üle Interneti. Vaja läheb üksnes IE või Mozilla Firefoxi. 8 4 Arendusvaade 4.1 Arendusstrateegia Arendusstrateegiaks valiti iteratiivne arendusprotsess

Arvutivõrgud eksami vastused

Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine teise osapoolega (handshaking). See tähendab, et meie veebribrauseri kaudu transpordikiht loob serveriga ühenduse. Peame enne olema veendunud, et teine arvuti on olemas. See toimub meie jaoks nähtamatult. Tegelikult kõigepealt arvuti suhtleb veebiserveri arvutiga ning üritab kindlaks teha kas veebiserver on töökorras. Alles siis, kui me oleme ühenduse saanud veebriserveriga, algab tegelik pärimine veebiserverist. TCP protokoll realiseerib ühendusele orienteeritud andmevahetuse. See on just selline transporditeenus, mis tagab ka töökindla andmevahetuse ja andmete korrektse kohalejõudmine õiges järjekorras. Kui andmed korralikult kohale ei jõua, siis saadetakse need uuesti ehk korratakse saatmist. Protokoll tegeleb ka voojuhtimisega ja ülekoormuse kontrolliga

Tarkvaratehnika kordamisküsimused

     Kasud​ :  ● laiendatavus  ● nõrgalt seotud  ● skaleeritavus  ● aplikatsioonide lihtsus    94. N­tier.     Sarnaneb kihilisele arhitektuurile, aga kihid on ​ riistvara​  sees.  Kuskil on veebibrauser (esitluse kiht) ­> veebiserver (ühenduse loomiseks) ­>  applikatsioonid ­> andmebaas. Asuvad füüsiliselt erinevates masinates.    Kasud​ :  42  ● hallatavus  ● skaleeritavus ­ see on põhimõtteliselt laiendamine. Kui jõudlusest jääb puudu, paned ühe  purgi juurde. Kui jääb veel puudu, paned veel ühe jne. Nt pilveteenused töötavad mitmes  arvutis ja neid pannakse juurde

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

13. HTTP  HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll, mida kasutab WWW.  Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP’d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida „läbitav teekond“.  See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid.  HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga.  Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid

Kommunikatsioonimudel

* Aeg – osad rakendused nõuavad väikest ajaviidet (~100 millisekundit), et toimida efektiivselt (internetitelefon, multimeedia, mängud, osalt ka instant messaging). 16. HTTP Hypertext transfer protocol. Klient ja server saavad rääkida üksteisega HTTP sõnumeid edastades. HTTP defineerib sõnumite struktuuri ja selle, kuidas neid vahetatakse, sisuliselt siis selle, kuidas veebiklient vastab veebilehekülgedele, mis internetist tulevad ning kuvab neid, ja kuidas veebiserver neid lehekülgi klientidele edastab. Nii HTTP 1.0 kui ka HTTP 1.1 kasutavad transportimiseks TCP-d alusprotokollina. Kõigepealt HTTP klient loob TCP ühenduse serveriga (loob socketi), port 80. Server aktsepteerib kliendilt tuleva TCP ühenduse. Sõnumisaatmine käibki läbi socketite: kui klient saadab sõnumi oma socketi liidesesse, on see tema ulatusest väljas ja TCP tegeleb sellega edasi. HTTP ei säilita informatsiooni klientide

Veebistuudium arendus ASP.NET

dtd">

Koolipidu

Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!

 Lehe vaatamiseks tasub Web Developeris vajutada nupule, mille kirjelduseks ,,View in Browser". Tulemuseks pannakse kohalikus masinas tööle veebiserver ning veebilehitseja ja loodud serveri kaudu saab nimetatud lehte vaadata. Iseenesest poleks palja HTML-lehe tarbeks serveri käivitamine hädavajalik ­ seda saab vaadata ka lihtsalt failina kohalikust kataloogist. Aga kuna Web Developer pigem mõeldud siiski iga kord serveris uuesti genereeritavate lehtede loomise tarbeks, siis on talle vastav võimalus sisse ehitatud. Nii võibki lehte rahumeeli imetleda aadressilt, mis hakkab tähekombinatsiooniga http ­ HyperText

Nimetu

"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">

Koolipidu

Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!

Lehe vaatamiseks tasub Web Developeris vajutada nupule, mille kirjelduseks ,,View in Browser". Tulemuseks pannakse kohalikus masinas tööle veebiserver ning veebilehitseja ja loodud serveri kaudu saab nimetatud lehte vaadata. Iseenesest poleks palja HTML-lehe tarbeks serveri käivitamine hädavajalik ­ seda saab vaadata ka lihtsalt failina kohalikust kataloogist. Aga kuna Web Developer pigem mõeldud siiski iga kord serveris uuesti genereeritavate lehtede loomise tarbeks, siis on talle vastav võimalus sisse ehitatud. Nii võibki lehte rahumeeli imetleda aadressilt, mis hakkab