iga arvutini jookseb keskseadmest eraldi kaabel. Tähtvõrk 5 z Tähtvõrgus kasutab iga arvuti ühte ühendust jaoturseadmes. Jaoturseade peab omama niipalju porte kui on arvuteid, mida tahetakse ühendada. z Keskne juhtimisseade peab olema kvaliteetne, muidu selle rike lõpetab kõigi arvutite töö. Tähtvõrgu plussid ja miinused z Installatsioonlihtne. z Seadmete eemaldamisel ei juhtu võrguga midagi. z Lihtne leida ülesse vigane võrguosa või seade. Ühe võrguosa või seadme vahetus ei sega kogu ülejäänud võrgu tööd. Tähtvõrgu plussid ja miinused 2 z Kõige rohkem kaablit vajav topoloogia. z Kui võrku jagav seade lakkab töötamast, siis kogu võrk ei tööta. z Edastuskiirus on piisavalt suur ja ühe liiniosa koormatus ei sega teiste arvutite suhtlemiskiirust. z Võrgus ir Täht-ringvõrk (Star-Wired Ring) z Ringvõrk omab tähtvõrgu kujulisi laiendusi.
bitte ja mitte numbreid pesades? Mida võiks tähendada Local IP Address näidisel? Vastused 1. Võimaldab võrguülematel ühest või teisest ruuterist hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. 2. 192.168.1.0 3. DHCP väljalülitatud ei rendi valja uhtegi aadressi 4. 192.168.2.1 - 192.168.2.100 5. 192.168.2.1 192.168.2.100 jagatakse 100 rendi IP-d. 6. Subnet mask ehk alamvõrgumask on alam võrguosa mask väljaeraldamiseks IP-adressist. 7. 11111111.11111111.11111111.00000000 8. Ruuteri address.
MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. • IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator. IP aadress on määratud selle kohtvõrgu poolt, kuhu lõppseade on ühendatud, MAC aadress ei muutu ega olene sellest, millisesse kohtvõrku on kaart ühendatud. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad. 5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter? Ruuter - korraldab seadmete omavahelist suhtlust võrgu sees ning tegeleb ka kohtvõrgu ja Interneti vahelise suhtluse vahendamisega
neljast kuni kolmekohalisest numbrist (näiteks 192.168.1.15), uuem ja üha laiemalt kasutatav versioon 6 aga on pikem ning võimaldab kasutada kuueteistkümnendsüsteemi (näiteks 2001:0db8:85a3:08d3:1319:8a2e:0370:7334). Ülemineku tingis Interneti kiire kasv, mistõttu versioon 4 puhul oli näha peatselt tekkida võivat vabade aadresside puudust. Algselt oli igale võrku ühendatud arvutile määratud üks püsiv aadress. Hiljem aga tekkisid lahendused, kus mingi võrguosa piires kasutati nn sisemisi aadresse (sel juhul oli püsiaadress üksnes võrgu keskarvutil, mis siis vahendas võrguliiklust sisemise võrgu ja välise Interneti vahel). Teiseks levinud variandiks on nn. dünaamilised IP-aadressid, mille puhul võrku ühendatud arvuti "laenutab" keskarvutilt töö ajaks ühe paljudest vabadest aadressidest. Töö lõppedes antakse aadress vabaks ning see võidakse "laenata" mõnele teisele arvutile
kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad. Ühes võrgus (kui IP aadressi võrguosa on sama) saavad arvutid ja võrguseadmed suhelda vahetult. Erinevate
suuremate vooludega. Näiteks, kui elektrivõrku ühendatakse ettenähtust suurem võimsus. Tulemuseks võib olla juhistiku ülekuumenemine ja isolatsiooni süttimine. Isolatsioonivõime kaotanud juhistikult kandub vool üle hoone metalltarinditele, põhjustades elektrilööke elusolenditele. Elektripaigaldiste ja tarvitite kaitseks liigvoolu eest kasutatakse automaatselt toimivaid kaitseseadmeid, mis rikketalitusse sattunud võrguosa või seadme kiiresti vooluahelast välja lülitavad. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: - sulavkaitsmed (kaitsekorgid), - liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), - rikkevoolukaitselülitid. Sulavkaitsmed. Koosnevad kaitsmealusest põhjakontakti ja huulikkontaktiga, põhjarõngast, sulariga kaitsepadrunist ning kaitsmepeast. Liigvoolu korral katkestavad sulavkaitsmed voolu sulari läbipõlemise teel, seejuures lühisel kiiresti, liigkoormusel aeglasemalt
kasutatav aadress Maski Võrgus seadmetele kasutatav aadress - Aadressruumi viimane Variant Võrgu võrgumask - võrguosa antavate aadresside max aadress - esimene aadress, levisaade nr aadress kümnendkujul viimane bittide arv arv tugijaama IP DHCPga jagatav (broadcast)
GIS aitab ettevõtetel täita nii kohalikke kui riiklikke nõudeid. Üleujutuste ja orkaanide korral päästab päästeamet palju elusid ja vara. GIS aitab leida varjupaiku, jagada toitu ja arstiabi ning vajaduse korral evakueerida inimesi. GIS aitab meid ka telekommunikatsiooniprobeelmide korral. Kui telefonid ei tööta, siis järelikult on mingis võrguosas ühendus katkenud. GIS-i abiga saame üles leida katkenud ühendusega võrguosa. Seda informatsiooni kasutades saavad telefonivõrgu töötajad ühenduse jälle taastada. GIS on osa Meie maailmast: Kui sa täna hommikul tule põlema panid, siis tõenäoliselt aitas mingi GIS tagada elektri Sinu toa valgustamiseks. Kui Sa ostsid täna värskeid puuvilju, siis on tõenäoline, et GIS aitas majandada maad ja arvutada taime väetisevajaduse. Kui sa vaatasid mõnd Internetis olevat kaarti, siis on ilmselt tegemist GIS-i abil koostatud kaardiga.
speed - telefoni liikumiskiirus, salvestati nii 3G kui 4G mõõtmisel direction - telefoni liikumissuund, salvestati nii 3G kui 4G mõõtmisel act - mobiilside tehnoloogia, salvestati nii 3G kui 4G mõõtmisel ta - Timing Advance, salvestati ainult 4G mõõtmisel psc - primary scrambling code - kasutatakse samal sagedusel toimivate ja lähestikku asuvate 3G tugijaamade üksteisest eristamiseks, salvestati ainult 3G mõõtmisel tac - tracking area code, 4G võrguosa, salvestati ainult 4G mõõtmisel pci - physical cell identity - kasutatakse samal sagedusel toimivate ja lähestikku asuvate 4G tugijaamade üksteisest eristamiseks, salvestati ainult 4G mõõtmisel sid - seda mõõtetarkvara ei salvestanud nid - seda mõõtetarkvara ei salvestanud bid - seda mõõtetarkvara ei salvestanud Küsimus 3. Mitu erinevat tugijaama kasutati? Tugijaamade arv mobiilside võrgutehnoloogiate kaupa. 3G: 5 tugijaama 4G: 4 tugijaama Küsimus 4
36. Ipv4 ja Ipv6 IP on võrgukihi protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega. IP'd on mõeldud võrguliideste tuvastamiseks (arvutitel on neid tavaliselt üks ja ruuteritel mitu). IPv4 iga IP on 32 bitti (4 baiti) pikk ja seetõttu on aadresse kokku 232. IP aadress kirjutatakse kümnendnumbritega ja iga bait eraldatakse punktiga. IP-aadress koosneb kahest osast: vanemat järku (vasakpoolsed) bitid määravad võrguosa ning nooremad hostiosa. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP aadressid on jagatud nelja klassi: A-klass võrguosa 8 bitti (kuni 256 võrku), hostiosa 24 bitti (igas võrgus kuni 16 miljonit hosti). Aadressid 1.0.0.0 kuni 127.255.255.255.
prognoositav. Hüdroelektrijaamad paiknevad reeglina asustatud piirkondades, kus jaotusvõrgud on hästi välja arenenud. Teatud probleemiks võib liitumisel nõrga võrguga olla 6 asünkroongeneraatorite reaktiivvõimsuse vajadus. Selle leevendamiseks lülitatakse generaatorlattidele tavaliselt kondensaatorpatareid. Väikeste hüdroelektrijaamade ühendamine jaotusvõrku muudab vastava võrguosa mitme toitepunktiga võrguks, mis põhjustab teatud tehnilisi probleeme, millest olulisemad on releekaitse ja automaatika uuendamise vajadus mitmepoolse toite tekkimise ja lühisvoolude suurenemise tõttu; võrgust anormaaltalitluses eraldunud tarbijate osa väikejaama(de)st toitmise vältimine ning väikejaama releekaitse jm juhtimisseadmete vastavus võrgu nõuetele. Samas paiknedes hajutatult üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti
mitu IP-aadressi. Näiteks ruuteritel on tüüpiliselt 2 aadressi, üks nn „sisevõrgu” ja üks „välisvõrgu” jaoks. Internet on jagatud isoleeritud alamvõrkudeks, mis on omavahel 20 ühendatud ruuteritega. Ipv4 puhul on IP-aadress 32-bitine. IP-aadress koosneb kahest osast: vanemat järku (vasakpoolsed) bitid määravad võrguosa ning nooremad hostiosa. IP aadressid on jagatud nelja klassi: - A-klass – võrguosa 8 bitti (kuni 256 võrku), hostiosa 24 bitti (igas võrgus kuni 16 miljonit hosti). Aadressid 1.0.0.0 kuni 127.255.255.255. - B-klass – võrguosa 16 bitti (kuni 65k võrku), hostiosa 16 bitti (kuni 65k arvutit igas võrgus). Aadressid 128.0.0.0 kuni 191.255.255.255 - C-klass – võrguosa 24 bitti (kuni 16 miljonit võrku), hostiosa 8 bitti (kuni 256 arvutit igas võrgus)
majandusliku võrdluse alusel. Vaatleme arenguvariantide valikut Eesti 35 kV võrgu revideerimise näite va- ral. 35 kV võrk ei moodusta üldiselt kõikjal suuri piirkondi katvaid ulatuslik- ke võrke vaid kujutab endast sageli, eriti maapiirkondades, suhteliselt väikese koormusega liine või liinigruppe koos vastavate 35/10(15; 6; 0,4) kV ala- jaamadega. See võimaldab valdavalt vaadelda ja lahendada 35 kV võrgu aren- gu saatust peaaegu sõltumatute võrguosade kaupa. Iga sellise võrguosa revi- deerimisel võib eristada järgmisi rekonstrueerimise lihtsamaid põhilahendusi. 35 kV liinid või võrk koos 35 kV alajaamadega viiakse üle või asendatak- se 110 kV võrguga. Lahendus on otstarbekas suuremate koormuste puhul ja eriti siis, kui saab kasutada kas või osaliselt olemasoleva 35 kV võrgu ülevii- mist kõrgemale pingele (näiteks on võrgu osa elemente juba varem ehitatud 110 kV gabariitidega). Tulemuseks on võrgu suurem läbilaskevõime ja tarbijate elektrivarustuskind-
on korrutis väärtus null. IP aadressi võrgu- ja masinaosa IP aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab, kus üks lõpeb ja teine algab. Kirjutades IP aadressi ja võrgumaski kahendkujul üksteise kohale välja, moodustab võrgunumbri see osa IP aadressist, mis jääb maski ühtede kohale, ülejäänud on masinaosa. Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel IP aadresside täisklassid
saab marsruuter leida optimaalseid teid võrgu sihtpunktidesse. 21. IPv4 ja lPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet - pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat 12 datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 - Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi - alamvõrgu aadressi. IPv6 - 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks
Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 36. Ipv4 ja Ipv6 + IP-l on kaks peamist ülesannet pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi alamvõrgu aadressi. IPv6 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks
väärtus null. IP aadressi võrgu- ja masinaosa IP aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab, kus üks lõpeb ja teine algab. Kirjutades IP aadressi ja võrgumaski kahendkujul üksteise kohale välja, moodustab võrgunumbri see osa IP aadressist, mis jääb maski ühtede kohale, ülejäänud on masinaosa. Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid
Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 25. IPv4 ja IPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet – pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 – Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi – alamvõrgu aadressi. IPv6 – 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks
koosneb o võrguaadressist o hosti aadressist võrgus kirjutatakse kümnendkujul nt 123.45.67.89 o (sama IP nt 16-ndsüsteemis 7B 2D 43 59) Võrguaadress - host bitid kõik nullid Leviaadress (broadcast) - hosti bitid kõik ühed o RFC 919 Algselt võrguaadress esimene oktett Unicast, multicast, broadcast Võrgumask network mask, subnet mask Võrgu- ja hostiosa piiritlemiseks võrguosa bitid ühed hosti osa bitid nullid kirjutatakse nagu IP-aadressi nt 255.0.0.0 esitatakse ka kaldriipsuga vormis, nt /8 Reserveeritud IP-aadressid 224.0.0.0/4 - multiedastus (224.0.0.0 kuni 239.255.255.255) 240.0.0.0/4 - uurimis- ja arendustegevus (240.0.0.0 kuni 255.255.255.254) 10.0.0.0/8 - sisevõrgud 172.16.0.0/12 (kuni 172.31.255.255) - sisevõrgud 192.168.0.0/16 (kuni 192.168.255.255) - sisevõrgud 127.0.0
Töötab võrgukihil. Edastab kaadreid, 35. Ipv4 Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine Juhupöördus – iga saatja valib suvalise aja millal saata. Sel mida filtreerib, kasutades LAN aadresse. Võib mitut ühendust unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: juhul on võimalus, et mitu saatjat saadavad samaaegselt. Tekib samaaegselt tagada, seetõttu suurendab läbilaskevõimet. võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse kokkupõrge. Kokkupõrke korral katkestavad saatjad Switch suurendab läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. edastamise ning jäävad suvaliseks ajaks kuulamisrežiimile, et tervet kaadrit, vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud siis uuesti saata
Ühe LAN segmendi frame' enamasti ei edastata teistele segmentidele. Sillad on läbipaistvad. Secure Sockets layer. Kui PGP tagas turvalisuse spetsiifilise võrgurakenduse jaoks, siis SSL töötab transpordikihil ja tagab turvalisuse IPv4 igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib Hostid ei tea sildade olemasolust. Neid ei pea ka konfigureerima. Sildadel on sillatabelid. sillad õpivad milliste hoste'deni milliste ükskõik millisele TCP-l põhinevale rakendusele, mis kasutab SSL teenuseid. Pakutavad turvalisuse teenused: serveri autentimine, alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat liideste kaudu saab
Lühise korral mistahes fiidris lülituvad välja selle fiidriga vahetult külgnevad võimsuslülitid ja kuusnurk katkeb. Selles seisneb hulknurkskeemide peamine puudus, kuna mingi võimsuslüliti hoolduse ajal võib lühis mõnes fiidris lahutada hulknurga osadeks (näiteks lüliti Q1 hooldusel jätab lühis fiidris F5 omavahel ühendatuks ühelt poolt ainult fiidrid F1 ja F6 ning teiselt poolt fiidrid F2, F3 ja F4. Ülekandevõrgus võiks selline olukord tekitada mõne võrguosa saartalitluse. L1 Q 6 Q 1 L6 L2 Q 5 Q 2 L5 Q 4 L3
füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric'us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui datagrammide saabumine fabric'st, siis on vajalik puhverdamine. 36. IPv4 JA IPv6 ==> IPv4 igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi. ==> IPv6 kuna 32 bitine aadressiruum on end ammendamas, asendatakse seda 128 bitisega.
sisendpordi ülesanne, veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric’us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui datagrammide saabumine fabric’st, siis on vajalik puhverdamine. 36. IPv4 JA IPv6 ==> IPv4 – igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi. ==> IPv6 – kuna 32 bitine aadressiruum on end ammendamas, asendatakse seda 128 bitisega
InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass), mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti; B-klass), mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti; C-klass) on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti; D-klass) on mõeldud multiedastusvõrkudele. Aadress koosneb kahest loogiliselt osast: võrgu- ja hostiosast (kusjuures esimesed bitid näitavad ka aadressi klassi). Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time- to-live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv),
IPv4 aadresse on neljast klassist: A-klass - mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti; B-klass - mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti; C-klass - mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti; D-klass - mõeldud multiedastusvõrkudele. Aadress koosneb kahest loogiliselt osast: võrgu- ja hosti osast (kusjuures esimesed bitid näitavad ka aadressi klassi). Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time-to-
annaabi.ee 
