Arvutivõrgud Labor 1 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: Mon Apr 2 14:48:20 2018 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 45,7 45,7 0 Hõiveseisund 7,7 6,3 1,4 Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U3 / R (Telefoniliini on ühendatud eeltakisti (R), mille väärtus on 50 (oomi).) Rahuseisundis: I = 0 V / 50 = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,4 V / 50 = 0,028 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaadi = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaadi = 6,3 V / 0,028 = 225 Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi Reeltakisti Rkogu = 45,7 V / 0,028 A = 1632,143 Rte...
Arvutivõrgud Labor 2 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Fri Apr 3 12:14:33 2020 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 43,1 43,1 0 Hõiveseisund 9,18 7,34 1,84 Telefoniliini mõõteplaadil oleva takisti takistuse väärtus 59 Ω Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Kasutan voolu leidmiseks Ohmi seadust, R on etteantud telefoniliini mõõteplaadi takisti takistuse väärtus 59 Ω. I = U3 / R Rahuseisundis: I = 0 V / 59 Ω = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,84 V / 59 Ω = 0,0312 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaat = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaat = 7,34 V / 0,0312 = 235,2564 Ω Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi –...
Pulsilaiusmodulatsioon (PLM) Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM) Pulsi faasimodulatsioon (PFM) arvsignaale edastavad andurid. Andurite Signaalid Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta). Kuna enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised, siis kajastavad analoogsignaalid neid vägagi adekvaatselt. Kõige laiemalt kasutatakse elektrilisi analoogsignaale, kuid kasutamist leiavad ka pneumaatilised, optilised jt. signaalid. Analoog e pingeväljundiga anduri väljundsignaaliks on pinge, mis muutub koos anduri sisendsignaaliga. Pingeväljundiga andurite puudus: signaali ei saa edastada pikkade vahemaade taha juhtmete pingelangude tõttu ning samuti tekkivate mürahäiringute mõju liitub signaaliga ja suurendab seda
5. Nurkkiirendus, T = J dw/dt = J=J Siire x = kF T=r*F Kokkuvõte: Andmekogumis- ja juhtimissüsteem tavaliselt elektroonilistest ahelatest, mille vahendusel andurite elektrilised signaalid võimendatakse vajaliku tasemeni, filtreeritakse, eraldades kasuliku signaali muudest signaalidest ja mürast, ning sobitatakse skeemi ühendatavate osade sisend- väljund takistused. Selliseid süsteemi elemente nimetatakse liidesteks. Valdav osa signaalidest on analoogsignaalid. Unifitseeritud elektrilisi analoogmõõtesignaale kommuteerib multipleksor, suunates need ükshaaval analoogdigitaalmuundurisse, kuna enne arvutisse jõudmist on kõigile infosignaalidele vaja anda digitaalne kuju. Selliste andurite puhul nagu lülitid, releed või nende elektroonilised ekvivalendid on väljastatavad signaalid juba oma olemuselt digitaalsed ja ei vaja muundamist. Arvutiga suhtlemisel peab jälgima teatud reegleid andmevahetuse protokolli ,
(XOR) VÕI tehte tulemus (1 või 0) Digitaal- vs analoogsignaal PROS: 1. väiksem müratundlikkus 2. täpsem signaali esitus 3. tarkvaraliselt kergemini töödeldav 4. andmete parem säilivus (nt digitaalne helisalvestis) 5. korrigeerimisvõimalus Digitaal- vs analoogsignaal CONS: 1. vahel kulutava rohkem energiat kui samasugust toimingut tegevad analoogseadmed 2. väikestes tiraazides seadmed sageli kallimad 3. maailmas on enamasti analoogsignaalid ja kui on vajalik analoog - digitaal - analoog konverteerimine, võib maksumus olla suurem 4. mõnedes digitaalsüsteemides võib kasvõi üks vigane bitt rikkuda terve paketi Loogikalülitused PUHVER Puhvereid kasutatakse valdavalt binaarse signaali kuju korrigeerimiseks ja siis kui on tarvis sama signaali jagada paljudele sisenditele. Samuti kasutatakse ka andmete edastamisel piki siini. SIIN - ühine andmeedastuskanal. Jaotatakse: 1
käikude üles- /allavahetuse lülitis. Tiptronic reziimis toimub käiguvahetus üldjuhul vastavalt autojuhi poolt antud "korraldusele". Erandina ei toimu käiguvahetust siis kui soovitud käigu sisselülimine antud olukorras võiks põhjustada mootori või jõuülekande purunemise. 5.2 Enesediagnoos Andurid ja täiturseadised moodustavad koos juhtplokiga ühtse, suletud vooluahela. Anduritelt tulevad juhtplokile üldjuhul kas pinge- voi voolutugevuse analoogsignaalid ja juhtploki A/D muundur muudab need digitaalseteks. Digitaalsignaalides sisalduvat informatsiooni on võimalik lugeda diagnoositestriga läbi auto diagnoosipistmiku. All oleval joonisel on kujutatud näidiseks üks programminupp, näitamaks, kuidas juhtploki mikroprotsessor töötleb käigukasti õli temperatuurianduri signaali. Kogu käigukasti juhtimiseks on tuhandeid selliseid programme millel kõigil veel sadu hargnemisi alaprogrammideks. Enesediagnoos mitmekordistab nende arvu veelgi.
pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Näit. vanematel heliplaatidel (nn. vinüülplaatidel) ning heli- ja videokassettidel on heli ja pilt salvestatud analoogkujul. Ka vanemad telefonivõrgud olid analoogvõrgud, st neis edastati kõnet analoogsignaalidena. Tänapäeval on nii heli- kui videotehnika muutunud digitaalseks, st enne salvestamist muundatakse analoogsignaalid analoog-digitaalmuunduri abil digitaalsignaalideks. See tagab palju parema heli- ja pildikvaliteedi. Ka digitaaltelefonivõrkudes edastatakse kõnet digitaalkujul. 2. STANDARDID: a Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist. Kasutab 5 GHz sagedusala ja võimaldab andmekiirust 54 Mbit/s. Seda spetsifikatsiooni kasutatakse peamiselt spetsiaalsetes ärisituatsioonides, mujal seda eriti ei kasutata. 802
jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. 7. Signaali olemus. Eristamine ja jagunemine. Signaal – informatsiooni materiaalne kehastus. Elektroonikas toimub elektriliste signaalide genereerimine, muundamine, töötlemine,filtreerimine. Eristatakse sageduse järgi. Ka faasi järgi. Signaalid jagunevad: pidevatoimelised ehk analoogsignaalid, diskreetsed ehk katkendlikud. 8. Signaali sagedus, periood, lainepikkus. Signaali sagedus näitab mitu täisvõnget sooritatakse ühe sekundi jooksul. f=c/λ Periood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. T=1/f Signaali iseloomustab lainepikkus, mis on kaugus signaali kahe samas faasis võnkuva punkti vahel ja mida tähistatakse kreeka tähega λ. λ=c/f 9. Mis vahe on elektromagnetlainetel ja helilainetel? Helilained on aines levivad mehaanilised võnkumised
Kanalis võib olla erinevat tüüpi mürasid: termiline müra ("valge" müra), intermodulatsioonimüra, ülekostvus, impulssmüra. 51. Kodeerimine Kodeerimine on andmete viimine analoog kujult digitaalkujule, st tegelikele andmetele seatakse vastu mingi binaarkood. Andmed kodeeritakse digitaalkujule kuna sel puhul on edastamine odavam, samas on olemas meediaid, mis edastavad just analoogsignaale näiteks kiudoptika, raadiolained ja analoogtelefonivõrk. Analoogsignaalid on ka mõningate häirete suhtes vähemtundlikud. Seega kodeerimine on vajalik, et viia andmed kujule, mida on hõlpsam transportida. Kasutatakse sageduskodeeringut, faaskodeeringut ja amplituudkodeeringut. Põhjused, miks edastada analoogsignaale digitaalkujul: digitaalkanalid ja digitaalkommuteerimine, häirekindlus, võimendi asemel kordaja (repeater), filtrite asemel odavam digitaaltehnika. 52. Asünkroon-ja sünkroonedastus
Andmeid võib edastada mitut moodi kodeeritult. Võib kasutada igasuguseid koode, et tagada veakindlus. Samuti võib andmeid edastada sünkroniseeritult või asünkroonselt. Või siis paralleeel või järjestikühenduse kaudu. Paralleelühendus on kiirem, mitu bitti samal ajal, või terve “sõna”, märk korraga. See on keerulisem ja kulukam kuna on vaja iga biti jaoks oma juhet. Aeglasem ja odavam on järjestikühendus, kus bitid tulevad kõik järjest. 75. Digitaalsed andmed ja analoogsignaalid Digitaalsed andmed kodeeritakse modemiga, et saada analoogsignaali. Kodeerimisel muundatakse digitaalsed signaalid analoogsignaaliks, tekitatakse siinuselistest signaalidest liitsignaal, mis on vajaliku kujuga( saehammas, kolmnurk, jne ). Samuti kasutatakse erinevaid modulatsioonitehnoloogiaid, et ühes ajaühikus võimalikult palju andmeid edastada, Side-st 50
annaabi.ee 
