heli 2.v6nkuvat keha nim. Heliallikas 3.heli mille v6nkesagedus jääb vahemikku 1620000 nim. Heli ehk hääl 4.heli mille sagedus on väiksem kui 16 hz nim. 5.heli mille sagedus on suurem kui 20000 hz nim 6.mida suurem on heliallika v6nkesagedus seda ..on heli kõrgem 7.v6nkumise levimist keskkonnas nim. Laineks 8.heli levimise kiirus on 330 m/s 9.heli kiirus s6ltub temperatuurist ja tihedusest 10.korrapäratult v6nkuvad kehad tekitavad müra 11.looduslikud mürad on merelained,tuulekohin,äike 12.kodus tekitavad müra :külmkapp,tolmuimeja,arvuti,ventilaator,pesumasin 13.müra kahjustab tervist ,ta tekitab peavalu,ärritus,vereringehäired,kuulmishäired,kuulminen6rgeneb,südamekahjustused 14.loodusliku mürad v6ivad m6juda ka rahustavalt 15.müravastased kaitsevahendid on k6rvaklapid ehk antifoonid
Delfiinid suhtlevad ultraheli vahendusel Nahkhiired orienteeruvad ultraheli abil HELI PEEGELDUMINE JA KAJA Põhiheli ja peegeldunud heli ühinemisel on heli valjem Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes sedavõrd, et kuuleme kahte iseseisvat heli, siis on tegemist kajaga MÜRA Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad Looduslikud mürad: Merelainete kohin Tuule vihin Äikese kärgatus Jne Muud mürad: Töötav külmkapp Pesumasin Ventilaator Jne KASUTATUD KIRJANDUS Google Vikipeedia Füüsika õpik TÄNAME KUULAMAST
Elektriliste signaalide olekud ja nende võimalikud kasutamised Signaali ja kiibi veakindlus Miks kahendsüsteem TTL signaalinivood Miks kahendsüsteem Lihtsaimal juhul on tegemist kahenivoolise edastusega ja saatja genereerib signaali, millel on kaks võimalikku nivood tähistame need ,,0" ja ,,1". Kui tegemist oleks ideaalse sidekanaliga, poleks sellise signaali detekteerimisel mingit probleemi. reaalsetes sidekanalites lisanduvad signaalile alati mürad ja häired, mille tõttu pole nivoode eristamine enam nii lihtne. näidatud tõenäosustiheduse funktsiooni, mis näitab, et signaali väärtused on koondunud nivoode ,,0" ja ,,1" ümbrusesse. Miks kahendsüsteem Miks kahendsüsteem Kuna vastuvõtjas tuleb otsustada, millisel juhul signaal tähistab väärtust ,,0" ning millisel juhul ,,1", tuleb paika seada mingisugune otsustuslävi (treshold). Kui ,,0" ja ,,1" esinevad signaalis sama
Muusika on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja loodus- või inimkeskkonna helid. See mõjub inimestele erinevalt, kellele halvasti, kellele hästi. Mulle mõjub muusika suurepäraselt. Kui ma olen kurb, siis kuulan kurvemaid lugusid, aga kui olen rõõmus, siis kuulan kõike. Mulle isiklikult meeldivad kurvemad laulud, sest nende sõnad ütlevad alati midagi. Laulu mõte on alati hea. Pidudel kuulan bassiga lugusid, zanriks on hardstyle või dubstep. Isiklikku laulu kujutan ette sellisena, et see on väga lähedane, alati
Muusika dünaamika enamasti (piano pianissimo > forte) D 90dB NB! Dünaamika ala näitab kõige nõrgema ja kõige tugevama heli vahet. Vaikne aed (lehed liiguvad) I = 20 dB Vaikne klass (SA 04) I = 30...35 dB Pärnu mnt. Tänav I = 40...45 dB Rock orkester Iork max = 70...85 dB Raadiotehniliste vahenditega on võimatu nii suurt dünaamikat edastada kuna nõrgematele helidele panevad piirid mürad ja tugevamatele saatja väljundvõimsus. RAADIOTEHNILISED SEADMED: Saatjad, vastuvõtjad D = 40...60 dB Dünaamika laiendid ekspanderlaiendid D 10...15 dB IB 0 UB Dünaamika ahendid kompressorvõimendid D 10...15 dB 3) Helirõhk p [Pa] lisarõhk, mis helilaine läbimisel keskkonnast liitub keskkonna rõhule. Kuuldelävi p0 = 2*10-5 Pa
mõistmisraskused). ¤ Perifeerse kõne FS-i osad (energia-, generaator-, resonaatorsüsteem), nende funktsioonid ja kahjustusel ilmnev patoloogia. Kõnehingamise süsteem(energiasüsteem)-helide/mürade tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine,õhuvoolu kestuse+kiiruse+rõhu reguleerimine /PAT-kuulmispuue, hingamislihaste kahjustus(düsartia),alakõne. helide tekitamise süsteem(generaatorsüsteem) helid tekitakse häälekurdudega kõris, mürad kõnatrahti ahtuste ja sulgudega resonaatorsüsteemis.Helida ja mürade osakaal kõneldes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust(täishäälikud-ainult helid;helitud kaashäälikud-ainult mürad;helilised kaashäälikud-helid ja mürad vahelduvad). PAT-häälepuuded võivad olla perifeersed ja tsentraalsed(halvatused), alakõnega lastel on hääl primitiivne:vähe alatoone,tämber vaene.
Mis on muusika?: Muusika ehk helikunst on üks (kreekakeelsest sõnast musiké 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika ülesmärkimiseks kasutatakse noodikirja. Olulised komponendid muusikas on rütm, helikõrgused, tempo, dünaamika. Muusika on eneseväljendus ning suhtlemisvahend. (Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.)
1.Millest heli koosneb? V: Elastsest keskkonnast lainena levivast mehhaanilisest võnkumisest. 2. Mille kaudu levib heli? V: Vedelat, tahkete kehade kaudu ja gaasides. Alati peab olema keskkond, mis heli endasi kannab. 3. Mis sagedus on basskitarril ja mis või kes saab tekitada samasuguseid sagedusi? V: 30 Hz kuni 200 Hz . Klaver tekitab samasuguseid sagedusi . 4. Kuidas töötab kõlar? V: Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). 5. Millised loomad kuulevad suuremat sagedusala, kui inimene? Lammas, lehm , hobune , koer, jänes, delfiin, kass, rott, hiir, nahkhiir. 6. Kui pikk on inimese poolt tekitatav keskmine helilaine? V: 680 Hz 7. Millised loomad kuulevad ultraheli? ? V: Lammas, hobune, lehm, jänes, koer, kass, rott, hiir, nahkhiir, delfiin 8. Mis erist...
vältuste järgnevus on muusika väljendusvahend - rütm. Heli nähtused Heli peegeldumine toimub siis kui ühes keskkonnas leviv helilaine kohtab teist keskkonda pannes selle osakesed võnkuma, need muutuvad omakorda uuteks heliallikateks Akustiline resonants tekib kui keha oma sagedus ühtib sundvõnke allika sagedusega Heli liigitus · Muusikalised helid on helid, mis koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Neid tekitavad näiteks helihargid, muusikariistad, lauljad jne. · Mürad on helid, mille ajaline käik ei ole perioodiline ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu. · Löögid on väga lühiajalised helid, mis tekivad näiteks paukudest, plahvatustest, elektrisädemetest, raskete kehade löökidest jne Helilainete kasutamine Ultraheli kasutatakse tööstuses esemete või detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli kasutatakse ka meditsiinis. Infraheli kasutatakse tööstuses killustiku pesemisel savist, liivast ja muudest lisanditest.
Muusika ja füüsika Muusika (vanakreeka sõnast 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika mängib olulist rolli igas ühiskonnas ja kultuuris. See on oluline osa kõigis eluvaldkondades, sealhulgas erinevate sotsiaalsete, religioossete, puhke-ja kultuuri üritustel. Paljud inimesed veedavad palju aega päevas muusikat kuulates või mängides muusikariistu. Muusika võib mõjutada ja reguleerida meie meeleolu ja emotsioone. Samuti on leitud, et muusika on oluline laste arengul.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine IRO0020, Raadiosageduslik skeemitehnika /kood,nimetus/ Laboratoorse töö Mürad võimendis /töö nimetus/ ARUANNE Täitja(d)................................................... Imre Tuvi 061968IATB Rain Ungert 062227IATB Anna Vane 050825IATB
Tema, pill ja maailmamered küll nad kolmekesi elavad ka niisama hästi kui teised oma abieludes, mis ka polnud alati päris rahulikud ja vaiksed." (lk 47) Tegelikult tundis Kustas end üksikuna ja ta tahtis kedagi enda kõrvale. " Lähed tormi ette hea teada, et keegi kodus ohkab lae poole su nime ning kannab muret südames " seletas teistele. ,, Nojah, ega sest suurt, aga ... kui näiteks mina läheksin, koergi ei hauguks. Kodus siin mürad niisama, kuid väljas, siis tuleb ette, et just peaks keegi seesugune sul olemagi, kes oma mõtetes nagu kõnnib sinuga kogu aeg ühes mine siis kuhu või kui kaugele!" (lk 146) Pealkiri ,,Taeva palge all" Pealkirja mõtestab väga hästi lahti Kustase monoloog Toonile: " Kuid nüüd olen mina siin, sinu kõrval! Nüüd olen mina siin sinu lähedal. Kas meie ei hakka olema üksteisele nüüd abiks? Tule mulle lähemale! Niimoodi! Kas sa näed nüüd seal
Inimene kuuleb heli sageduste vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz. Kuuldavat heli nimetatakse ka hääleks. Heli mille sagedus on väiksem kui 16Hz nimetatakse infraheliks, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz nimetatakse ultraheliks. Laineks nimetatakse võnkumse levimist keskkonna (vees). Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb. Mis tekitab müra? Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad helid: merelainete kohin, tuule vihin, äikese kärgatus jne on looduslikud mürad, kodus tekitavad neid töötav külmkapp, pesumasin, köögikombain, arvutid jne. Koolimajas tekitavas müra peamiselt lapsed. Müra on tervisele kahjulik. Pidev müra väsitab inimest ja inimene ärritub kergesti, tekib peavalu, valu kõrvades, kuulmine nõrgeneb. Pikaajaliselt mürarikkas keskkonnas viibides võivad tekkida ka vereringehäired ja südamekahjustused. Mitmed looduslikud mürad aga mõjuvad rahustavalt: merelainete kohin, vihma krabin, puulehtede sahin.
4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis?
sulgedes seega kommunikatsiooni tsükli. Tuleb meeles pidada, et selleks, et vastastikust saavutada võib mitu sellist tsüklit ja vastavalt pikem aega nõuda. Aga kuigi kommunikatsiooni protsess tagasisidega kestab aeglasem, see on rohkem täpsem ja tõhusam kui ühepoolne suhtlus. (ibid). Teabe edastamise süsteemides, suuremal või vähemal määral, on alati olemas müra. Kommunikatsiooni teooria keeles, müraks tähistatakse kõik, mis moonutab saadud sõnumi tähendusest. Teatud mürad on olemas alati, nii et igas kommunikatsiooni protsessi etapis võib olla tähenduse moonutust. Tavaliselt need moonutused on ebaolulised, aga kui müra tasand on kõrge, see toob kaasa olulisele mõtte kaotusele ja võib isegi teabevahetust blokeerida. Seetõttu on vaja müra põhiliseid põhjusi ja võimalikuid moonutusi teada ja nende kommunikatsiooni protsessis mõju arvestada. KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID.
protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukonta kirjeldav koordinaat x muutub ajas siinus või koosinus funkt. järgi. x=A0·sin(ωt+φ0). 7. Lained – laineks nimetatakse võnkumise ruumislevimise protsessi 8. Akustika – käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus 20HZ kuni 20 kHz. Akustika on füüsika osa, mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. Helid jaotatakse: lihthelid, liithelid ja mürad. Heli minimaalset intensiivsust e. tugevust nimetatakse kuuldeläveks. Valulävi I=10W/m2 9. Bernoulli võrrand – Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ρ(roo) on staatiline rõhk p, vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ρgh ja dünaamilise rõhu ρv2/2 summa jääv suurus. p+ ρgh+ ρv2/2 = const. Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbolentsele iseloomustab Reinholdsi arv. Rek=1000
kus on helilaine või elektromagnetlaine pikkus on laine levimiskiirus, ja on lainetuse sagedus ühikus 1 s-1 = 1 Hz. Kontrolltöö nr.10.: mehaanilised lained. Õppida:1) Võnkumiste levimine elastses keskkonnas (rist- ja pikilained). Lainete levimise põhisuurused: lainepikkus, võnkesagedus ja nendevaheline seos. Tasalained ja keralained. 2) Helilained, helisageduste liigitamine; Lainefaaside kiirust mõjutavad keskkonna omadused. 3) Muusikalised helid ja mürad, nende emotsionaalne mõju sõltuvalt sageduste suhtest; akustiline resonants. 4)Lainete interferents: laineallikate koherentsus, käiguvahe määramine; resultantvõnkumise tekkimine, selle sõltuvus lainete käiguvahest; 5) Lainete difraktsioon, selle segitamine Huygensi printsiibi alusel. Lainete peegeldumisseadus. Ülesannete lahendamine.
digitaallülitusteks. Digataalülitused kasutavad diskreetseid signaale ja töölevad nende abil informatsiooni. Näiteks: loogikalülitused, trigerid, mikroprotsessorid, jne. Reaalne filter kõrgpääsfilter ribafilter tõkkefilter Filter muudab amplituuti (seega ka efektiivväärtust) ja algfaasi. Sagedus ei muutu. Mürahäiring on mittekasulik signaalikomponent, mis võib kaasa tuua seadme talitluse soovimatu muutuse. Mürad on sageli põhjustatud välistest häiringutest, mis jõuavad signaali koostisse sidestuse kaudu teiselt signaalilt. Lõikesagedus on piirsagedus, mille juures signaali sumbumus on filtrile ettenähtud suurusega. Sageli on lõikesageduseks sagedus, mille juures sumbumus on -3 dB, kuid võb seada ka teisi väärtusi. Täielikust summutamisest saab rääkida vaid teoreetiliselt - ideaalne filter.
Akadeemiline enesejuhtimise aine on sel kursusel kindlasti kõige vajalikum ja põnevam aine. Olen kolme alla kümne aastase lapse ema, töötan poole kohaga koolis ja ükski laps lasteaias ei ole käinud. Elame linnast 16km kaugusel, vanem laps õpib linna koolis ja pereisa käib samuti linna tööle. Peres on väga oluline korralikult planeeritud päev, sest keeruline logistika ja laste rohked huviringid nõuavad head planeerimist. Lisaks toimetan palju vabatahtlike rindel, samuti osalen erinevates projektides, mis puudutavad kultuurilisi tegevusi. Ajakasutus on olnud minu jaoks alati probleem. Tihti võtan endale rohkem kohustusi, kui inimvõimetel piire, mistõttu on esinevad pea kõik halvast ajakasutusest tingitud probleemid. Siplen pidevalt I kvadrandis, nii et arenguruumi on veel palju. Olen viimase aasta jooksul vaadanud mitmel korra tegelikele eesmärkidele otsa ja kõrvaldanud raske südamega nn ballasttegevusi. Reaalselt on sellest ikka veel väh...
MUUSIKATERAAPIAST TALLINNA ÜLIKOOL Tallinn 2018 Mis on muusika? Kuidas seda defineerida? Muusika ehk helikunst on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus või inimkeskkonna helid. Sõna muusika tuleneb vanakreeka sõnast () 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu. Küsimusele, mis on muusika, on püütud läbi ajaloo anda erinevaid vastuseid. Hoolimata püüdlustest muusikat üldiselt ja põhjalikult määratleda, puudub tänaseni ühene muusika definitsioon. Tihti on defineeritud vaid muusika eri aspekte: muusika kui ratsionaalne, arvudele
3. Siduri töö hüppeline Kui sidur hüpleb ei sidur alati selle põhjustajaks. Sagedasti segavad kulunud mootori laagrid või halb mootori täpsustamine pehmet sidurit kasutamist. Mõnikord on ka vale siduriketas sisse monteeritud. Põhjuseks võib olla, et attepinnad on kergelt õlised või määrdesed, nuudi profiil kahjustatud, korrudeerunud nuudi profiilid, hoobade reguleerimine muudetud, korpus paindunud. 4. Mürad siduris Kui öeldakse, et sidur müriseb on sagedasti sidur katki, aga mitte ilmtingimata. Mõned mürad kuuluvad lihtsalt sinna juurde. Sisse monteeritud on valed osad või õiged valepidi. Tavaliselt on müra põhjuseks: pöördemomendi võnkumise summutaja kulunud, pöördemomendi võnkumise summutaja kate lahti rebitud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, membraanvedru otsad kulunud või täielikult läbi
keskkonna helidega, mis mõjuvad lindudele omapäraste ärritajatena. Toalindudele on sellisteks ärritajateks teiste lindude laul. Et ööbikud "satuksid lauluhoogu", tuleb neid hoida ühes toas tihase, lõokese ja nõmmlõokesega. Linde erutab muusikariista ja radio mäng; lindude laulu võib esile kutsuda noa hõõrumisega vastu taldrikut, vee valamisega tassi jm. Võimalik, et looduses mõjuvad ärritajatena mitmesugused helid ja mürad, nagu teiste lindude laul, konnade krooksumine puulehtede kohin, ojakese vulin, puude krigin jm. Mitte asjata ei tähelda linnu pidajad tihase laulus "kurvitsa" hääli, ööbikul "konna krooksumist" ja "vee vulinat" , puukoristajal "vilesid" , kanepilinnul aga "lõokese" häält. Laululinde on hoopis kergem kuulda kui näha. Pildil ööbik (Illustratsioon ööbikust, http://bio.edu.ee/loomad/linnud)
· tuul · peegeldused · kaugus müraallikast · sademed · õhuniiskus · pinasesse neeldumine · temperatuur ja temperatuuride vahe · tõkked ehitised , tarad jne · peegeldused Müratugevust mõõdetakse detsibellides ( dB) . Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB . Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB . Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad . Puuride ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik ja kõrgsageduslik müra , samuti impulsiivne müra . Traktoritel , veokitel , kompressoritel sageli on madalsageduslik müra . 4 MÜRA TOIME TERVISELE · Otsene toime - kuulmiteravuse langus . Kuulmisteravus langev aeglaselt · Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Annette Kirotar Muusika ja selle seos heliõpetusega Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus..........................................................................................................3 2) Mis on muusika?..................................................................................................3 - Noodikiri..............................................................................................................3 - Millega muusikat tehakse?...............................................................................3-4 3) Mis on muusikateadus?........................................................................................4 4) Mida tähendab muusika minu jaoks?...........
kõnest. Mis on retsensioon? See on kriitiline hinnang mingi tööle, nt tekstile, artiklile või mingi esseele. Retsensioon võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. 1-40 Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt).
tööst või kõnest. Mis on retsensioon? See on kriitiline hinnang mingi tööle, nt tekstile, artiklile või mingi esseele. Retsensioon võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. 1-40 Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt).
1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on selline, et saada
kasutatavad tugipingeallikad. Võrreldes pingeväljundiga anduritega, sagedusväljundiga andurid ei vaja signaali mõõtmiseks täiendavaid osi, nagu analoog-digitaal-muundureid. Nende viga sagedussignaali muundamisel digitaalkoodiks on tühiselt väike (0,001% suurusjärgus). Sedasama mõõdetud suuruse muundamist sagedussignaaliks võib vaadelda kui ajalise integreerimise protsessi, mille jooksul võimalikud mürad filtreeritakse välja. Faasimanipulatsioon ehk digitaalne faasimodulatsioon ehk diskreet-faasimodulatsioon (ing. k phase-shift keying, lühend PSK) on numbrilise modulatsiooni liik, mille puhul andmete edastamisel jääb kandevsignaali sagedus ja amplituud muutumatuks, kuid tema faas muutub vastavalt edastavale informatsioonile. Analoogsignaali puhul on hetksageduse ja baassageduse vahe proportsionaalne sisendsignaali väärtusega.
6variant 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve tasakaaluasendist;A-max hälve(võnkumise amplituud);fii-vnkumise faas(fii= t);wnurkkiirus 4variant 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus kiirendus ka muutub. Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse pöördliikumises.Jõumoment on koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim suurus, mis on ...
(moraal- ka kõige kvalifitseeritum ja kultuursem ja targem kunstnik ei saa kõigega elus hakkama, inimene ei ole masin ja ei saa alti kõike osata ja ei pea alati kõigets aru saama) SLAIDI TEKSTI KOHTA : FUTURISM KIRJANDUSES POLE TEHTUD Futurism kirjanduses Futuristid avaldasid manifeste rahvakogunemistel ja nt ka ajakirjanduses(e. avalik teadaanne) Esimene manifest maailma kunstipealinnas Pariisis 1909 (kuigi sai alguse ja arenes Itaalias) Teemadeks : naine, kõlad ja mürad, sõda, ajaloo minetamine, tehnika, tulevik, liikumine, üliinimene Eitavad üliselged jooned (erinevalt jaatavatest) : ,,Maha kõik vana! Maha kõik, mis enne meid on olnud! Maha kõik, mida meie pole teinud! Maha Hellas, renessanss, Shakespeare, Goethe, Dostojevski!" Saatus peale 1 ms Vapustas futuristide liikumist Paljud eemaldusid (nähes kuidas tehnikat sõjas kasutati) Enamik imetles sõjatehnika jõulisust
6variant 2 vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedusest ja 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on faasidest: a) kui võnked on sama sagedusega ja samas faasis, siis summarne olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e liikumine toimub mööda sirget. b) kui võnked on sama sagedusega, kuid faasis aksiaalvektor. nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. c) kui sagedused on erinevad, siis 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab täisarvkordsete sageduste suhete puhul kirjeldavad liitvõnkeid nn Lissajous` kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve kujundid. tasakaaluas...
6variant 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline võnkumine-Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega() mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-käsitleb häält ja tema seost teiste füüsikaliste nähtustega..Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid j...
6variant 2 vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedusest ja 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on faasidest: a) kui võnked on sama sagedusega ja samas faasis, siis summarne olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e liikumine toimub mööda sirget. b) kui võnked on sama sagedusega, kuid faasis aksiaalvektor. nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. c) kui sagedused on erinevad, siis 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab täisarvkordsete sageduste suhete puhul kirjeldavad liitvõnkeid nn Lissajous` kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve kujundid. tasakaaluas...
signaalid jne. Neid ei öelda välja, kuid teine siiski tajub neid. Võib tekitada arusaamatusi ja neid sõnumeid on märksa raskem kontrollidaMitteverbaalsete sõnumite saatmine võib sagedasti olla mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid esinevad enamasti paralleelselt ning võivad olla teineteisest sõltumatud. Mitteverbaalsed sümbolid lähtuvad sageli emotsioonidest. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised(nt füüsilised mingi heli, mis takistab teist inimest kuulmast(vaas kukub) või füsioloogilised(hea/halb kuulmine või nägemine, mis takistab sõnumeid vastu võtmast)), psühholoogilised mürad, st tähelepanu koondamine millelegi muule ning sõnumite mittemärkamine, või semantilised(maailma tõlgendamise erinevused). 7
Spetsialisti Eetikakoodeksist. Nimekirja koostab tööandja.Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse *Töökeskkonna ohutegurid( peab oskama seletada lahti): 1. Füüsikalised ohutegurid *müra- ebasoodne inimesele alates 60dB; lubatud maksimaalne on 85 dB; -kahjulikeimad kõrgsageduslikud(ketassaag) ja impulsiivsed(stants) mürad - alati kahjulik, koormab kuulmiselundit,; kui muutliku tugevusega häirib rohkem kui tonaalne -püsivad ja pöördumatud tagajärjed, mõjub närvisüsteemile; peavalud ja mälu halvenemine *mürakaitse- -Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel - Müra "neelavad" laed, seinad, põrandad -Müraallika alla müra summutavad alused -Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi -isikukaitsevahendid *vibratsioon on materiaalse keha võnkumine
Keha kui terviku inertsmoment leitakse keha osade inertsmomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsmomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm kordameeter ruudus (1kg*m2) Akustika - füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli iseloomustab kõrgus, tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil. Helid jaotatakse: lihthelid e toonid; liithelid (madal sagedus + täisarv korda kõrgemad ragedused); mürad (ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks [I0(1000Hz)= 10-12W/m2] . see sõltub aga subjektist ja sagedusest. Valulävi on heli intensiivsus mille juures tekivad kuulmis kahjustused (I=10W/m2).Heli valjus (L) 1 detsibell on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intevsiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.Heliallika võimsus N=IS I.intensiivsus,S-svääri pindala
ionosfäär Mida väiksema nurga all välja kiiratakse seda kaugemale laine levib. Väiksema nurga all kiiratud laine jõuab kaugemale kui keskmise nurga all kiiratud laine. Suurema kui kriitilise nurga all kiiratud laine läheb avakosmosesse. 5. Mürade ja Doppleri efekti mõju raadiolainete levile. Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Signaali levi mõjutavad looduslikud ja tööstuslikud mürad. Atmosfääris on mürad tingitud staatilistest laengutest ja välgust. Doppleri effekt on saatja näiv sageduse muutumine kui saatja või vv liigub. Efekti mõju on suurem mobiilse side sagedustel 300-3000MHz ning digitaalmodulatsiooniga sidesüsteemide korral. Kui liikuv vv läheneb otseteed saatjale, iga järgnev lainetsükkel peab läbima väiksemat vahemaad vv antennini võrreldes eelmisega ning vastuvõetav sagedus suureneb
õhku); häälepilu avatud. - Kõnehingamine: suu kaudu; hingamisfaasid .... KIRJUTA JUURDE · 2. Helide (mürade) tekitamise ehk generaatorsüsteem. Olulised on pilkkõhred. 3. 4. 5. 6. 7. · Helide ja mürade osakaal kõneledes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust: Täishäälikud- ainult helid (kõige helilisemad) Helitud kaashäälikud (k,p,t,h,s)- ainult mürad, häälepaelad ei liigu. Õhutakistus jms. Helilised kaashäälikud- helid ja mürad kombineeruvad. · Helilised häälikud: häälekurrud koos ja võnguvad, helitud häälikud: häälekurrud avatud kolmnurkselt, õhk liigub vabalt läbi ülespoole · Häälepuuded: tsentraalsed- perifeersed; orgaanilised- funktsionaalsed (nt kõrivähk- psüühiline: hääletu pärast lähedase surma) Hääle omadused · Kõrgus (Hz) mõjutab: õhuvoolu tugevus, · Tugevus · Tämber PUUDUUU!!! Resonaatorsüsteem
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon
Nad asuvad sektsioonides A; E; H. Maja plaani peal on näha et sooja sõlmed asuvad maja otstes. Arvame, et nad ei anna võrdselt soojusenergiat. Arvame, et meie majas piisaks kahest soojasõlmest, mis võiks paigaldada C ja F sektsioonides. Siis soojuseenergia jaguneb võrdselt igasse treppikojasse. Veel üks probleem, mis häirib vanades soojasõlmedes: müra mis kostab korteritesse. Automaatse soojussõlme puhul töötab pump minimaalse pöörete arvuga, mis tõttu vähenevad mürad. AS Pärnu Soojus tegi meile hinnapakkumise uute soojussõlmede paigaldamiseks. Teostavate tööde maksumus on 265 500,00 kr. (Näidis Lisa nr.5) Majanduslikult põhjendatud kütte süsteemi rekonstrueerimine: 1. Iga kuu kütteperioodil me korjame remondifondiraha 2.6 kr. ruutmeetri kohta 10 ( kuus tuleb 19070 kr.) ja suvekuudel 4kr./m3 (29180 kr.) Aastas me korjame remondifondi rahaasi kokku: 279390 EEK.
KINEMAATIKA ALUSED Kulgliikumise kinemaatika- Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Sirgjooneline liikumine - Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe ∆S¯ ajavahemikku ∆t jooksul,siis kiirusvektor: V¯=lim ∆S¯/∆t=dS¯/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. Ühtlane ringliikumine - Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.ω-nurkkiirus ω=φ’ ω=φ/t f-sagedus T-periood f=l/T=ω/2Π V=Rω an=v2/R an- normaalkiirendus. Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepä...
Lissajous kujundid. 6.LAINED JA AKUSTIKA. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas (levimiskeskkonnas) lõpliku kiirusega (laine levimiskiirus). Ainsana ei vaja keskkonda elektromagnetlained. Akustika – käsitleb elastsuslaineid , millised asuvad sageduste vahemiku 20 Hz kuni 20 kHz Akustika – on füüsika osa , mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsiliste nähtustega. Helid jaotakse : lihthelid ehk toonid, liit helid, mürad 6.1.Lained elastses keskkonnas Lainet elastses keskkonnas tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb võnkumine ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Keskkonna elastsuse tõttu levib häiritus ühest punktist teise. 6.2.Lainete interferents ja difraktsioon Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained.
3. Siduri töö hüppeline Kui sidur hüpleb ei sidur alati selle põhjustajaks. Sagedasti segavad kulunud mootori laagrid või halb mootori täpsustamine pehmet sidurit kasutamist. Mõnikord on ka vale siduriketas sisse monteeritud. Põhjuseks võib olla, et attepinnad on kergelt õlised või määrdesed, nuudi profiil kahjustatud, korrudeerunud nuudi profiilid, hoobade reguleerimine muudetud, korpus paindunud. 4. Mürad siduris Kui öeldakse, et sidur müriseb on sagedasti sidur katki, aga mitte ilmtingimata. Mõned mürad kuuluvad lihtsalt sinna juurde. Sisse monteeritud on valed osad või õiged valepidi. Tavaliselt on müra põhjuseks: pöördemomendi võnkumise summutaja kulunud, pöördemomendi võnkumise summutaja kate lahti rebitud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, membraanvedru otsad kulunud või täielikult läbi
võimalik täpselt ette ennustada, nimetatakse juhuslikeks sündmusteks. Suurusi ja protsesse, mille väärtusi ei ole võimalik täpselt ette ennustada ja mis samades tingimustes käituvad erinevalt, nimetatakse vastavalt juhuslikeks ehk stohhastilisteks suurusteks ja protsessideks. Müraks nimetatakse väliskeskkonna juhuslikku mõju, mis avaldab mõju süsteemi väljundile, muutes selle juhuslikuks, kuid mida ei ole võimalik või ei vaadelda kui süsteemi sisendeid. Mürad on kõikides süsteemides. Müra toime avaldub süsteemi väljundis, kuid seejuures müra ei ole süsteemi sisend. Valgeks müraks nimetatakse juhuslikku protsessi, mille spektraaltihedus on konstantne kõigi sageduste korral nullist lõpmatuseni ja mille autokorrelatsiooni funktsioon on null kui 0 . Infoks nimetatakse teavet, mida üks süsteem teisele edastab. Info edastatakse signaalide vahendusel materiaalse kandja kaudu. Igasugune info võib olla õige või väär.
Tähistame sõiduauto müra lineaarses skaalas I1 ja veoauto müra I2. Kirjutame mõlema auto jaoks võrrandi, mis väljendab logaritmilise skaala müra arvutamist lineaarse skaala kaudu: Et avaldada nendest võrranditest autode mürade intensiivsused lineaarses skaalas, vastavalt I1 ja I2 , jagame esmalt kumbagi võrrandit 10-ga: Järgmiseks vabaneme logaritmist (kasutame logaritmi definitsiooni): millest mürad I1 ja I2 : Lineaarskaalas väljendatud mürasid võib liita, seega mürade summa lineaarskaalas Teisendame mürade summa logaritmilisse skaalasse Seega on sõiduauto (75 dB) ja veoauto (80 dB) summaarne müra 81.19 dB II 1. Millised on ehitusakustika põhilised ülesanded? Ehitusakustika mitmekülgsed ülesanded võib jagada kahte põhirühma, millede lahenduste lõppeesmärgid on erinevad.
(3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 10.Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. • Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad. • Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. • Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) • Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz. Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%) 11
Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Helilained.Akustika elemendid Akustika - füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus, tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil. Helid jaot: lihthelid e toonid ;liithelid (madal sagedus + täisarv korda kõrgemad sagedused); mürad (ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks 10-12 W/m2 See sõltub aga subjektist ja sagedusest. Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo, mille int ja 0nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10. L=10logI/I 0(dB) - heli valjuse ja intensiivsuse vaheline seos.
· Helilained. o Helilaineteks ehk kuuldavaks heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivaid mehhaanilisi võnkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz 20 000 Hz. Alla 16 Hz infraheli, üle 20 000 Hz ultraheli. · Akustiline õõnsus. o Akustiline õõnsus on õõnsus, mis resonantsi- ja kajaefektidega mõjustab heli levimist. Täidetud gaasiga (enamasti õhk), millel on omavõnkesagedus. · Toonid, mürad, löögid. o Toonid ehk muusikalised helid: liht- ehk puhastoon, liittoon. o Mürad helid, mille ajalist käiku ei saa esitada lihtsate harmoonikute kaudu. Korrapäratu heli tekitab tavaliselt ebameeldiva aistingu. o Löögid väga lühiajalised helid, tekitavad inimkõrvas ebameeldiva aistingu. · Doppleri efekt, kasutamine liiklusjärelvalves, keskkonnaseires, meditsiinis, astronoomias (punanihe, violettnihe).
1.Skalaarid ja vektorid-Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kul...
ellu Club d´Essai, millega hiljem liitusid Pierre Henry, Pierre Boulez, Jean Barraqué, Olivier Messiaen ja 1950. aastate alguses Karlheinz Stockhausen. 5. oktoobril 1948 kõlasid müradele pühendatud Pariisi Raadio raadiokontserdil Viis müraetüüdi, tähistades ühtlasi ka konkreetse muusika mõiste sündi. 18. märtsil 1950 toimus Pariisi muusikakoolis esimene avalik konkreetse muusika kontsert. Kuna „Club d´Essai“ algusaegadel ei olnud Prantsusmaal veel magnetofone, salvestati mürad heliplaatidele ja miksiti seejärel kuni kaheksa heliplaadi heli üheaegselt kokku. Nende igapäevaste helide töötlemisel tekkisid kollaažilaadsed kombinatsioonid. Esteetiliselt kujutab varane konkreetne muusika kuuldemängu ja radiofoonilise(raadio kunst) kollaaži eelkäijat. Termin “konkreetne muusika”, mille Pierre Schaeffer võttis kasutusele 1949. aastal, tähendab eelsalvestatud mürahelide – nii-öelda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
