Switch saadab vastused ainult sellesse porti kuhu nad peavad minema. Switchi ei ole nii lihtne pealt kuulata kui hubi. Switch on tihti tarkvaraliselt juhitav. Switch 2 Switch võimaldab muuta võrgu koormatus väiksemaks, sest ei saada päringuid kõigile arvutitele. Switchid on kergesti paigaldatavad ja kasutajate jaoks nähtamatud. Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse erinevaid protokolle ja erinevaid edastusmeediumeid. Router (Marsruuter) Router valib välja parima tee andmeedastuseks. Parim tee ei pruugi olla alati lühim tee, kuid kindlasti on see kiireim tee. Router suudab välja filtreerida levisignaale, need on signaalid, mida saadetakse kõigile arvutitele võrgus. Router 2 Router suudab vigase sideliini asemele leida uue ja töötava. Iga protokolli jaoks koostatakse eraldi marsruutimise tabel. Marsruutimise tabel sisaldab saabuvatele andmetele sobivaid sihtkoha aadresse.
2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku
andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnum, mis täpsustab võrgu pilti ühenduste koormatuse ja kvaliteedi osas. Sellist informatsiooni kogudes ja süstematiseerides saab marsruuter leida optimaalseid teid võrgu sihtpunktidesse. 28. Link state marsruutimisalgoritm Link State puhul teab iga marsruuter võrgust kõike ning suudab iseseisvalt panna paika parima tee
marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnum, mis täpsustab võrgu pilti ühenduste koormatuse ja kvaliteedi osas. Sellist informatsiooni kogudes ja süstematiseerides saab marsruuter leida optimaalseid teid võrgu sihtpunktidesse. 21. Hierarhiline marsruutimine Suurim hierarhiaüksus on autonoomsüsteem (AS, nimetatakse ka domeeniks, domain). AS-i saab
lihtsalt vastava võrguga suhtlemise teegi vastava asendaja kasutuselevõtu pealesundimise abil. Selle tulemüüri variandi eeliseks on see, et avalikus internetis läheb vaja ainult ühte aadressi ning sisevõrgus saab (tuleb) kasutada privaatset adresseeringut (vaata selleks eraldatud aadressruumi kohta eespoolt). On ka võimalus, et tulemüür on sisevõrgu poolt vaadates tavaline marsruuter kuid avalikus internetis on ainult üks aadress. Selle saavutab kasutades võrguaadressite transleerimist (NAT - Network Address Translation) - tulemüür muudab pakettide edastamisel vastavalt IP aadresse ja vajadusel pordinumbreid nii, et välisvõrgu masinatele jääks mulje nagu nad suhtleksid tulemüüri enda, mitte sisevõrgu masinaga. 19. Interneti protokoll ICMP. Andmevahetuse kirjeldus ja kontrollimise programmid.
Vigade avastamine ja parandamine, CRC alamvõrku kus sihtarvuti asub. marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed 1. Paarsusbiti moodus: nt bitijadas peab olema paaris arv nulle 50. Ethernet on esimene laiemalt levinud LAN tehnoloogia. pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi – kui ei ole siis paarsusbitt on 0. 2. Kontrollsumma meetod: Suudab edastada andmeid kuni 10, 100, 1000 Mbps. Ethernetis marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Saatja jagab kogu portsu 16 bitisteks arvudeks; kontrollsumma liiguvad Etherneti kaadrid, millesse pakitakse IP datagrammid Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. saadakse segmendi „1“-de arvust; kontrollsumma lisatakse või teised võrgukihi protokolli paketid. LAN aadressiks on Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse UDP vastavasse päise lahtrisse
· Paiguta ruuterit erinevatesse kohtadesse, et leida üles maksimaalne signaali tugevus · Jälgi, et ruuteri ja arvuti vahele ei jääks massivseid telliskivist või betoonist seinu, mis vähendavad tunduvalt signaali tugevust. Parimal juhul peaks Wifi ruuteri ja arvuti vahel olema silmside. Siis on signaal maksimaalselt tugev. · Kui tegemist on majaga, siis paiguta ruuter võimalikult keskele võrku kasutavate arvutite suhtes 5. SÕNASTIK Marsruuter ehk ruuter on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid
• E – mõeldud tulevikurakendustele, katsetamiseks. # broadcast - paketi edastamine kõigile võrgu arvutitele Tänapäeval on klassideta võrk CIDR, kus saab aadressi piire nihutada, piiri nägemiseks kasutatakse võrgumaski - nagu sõel, mis laseb läbi ainult seda, mida parajasti vaja on. Mask on 1-de ja 0- de jada, kus 1 on auk (tuleb läbi) ja 0 ei lase läbi. Privaatvõrk - kolm aadressivahemikku privaatkasutuseks (nt firmasisese interneti jaoks),aga arvuti ei tohi olla marsruuter välisesse võrku • 10.0.0.0 - 10.255.255.255 (üks A klassi võrk) • 172.16.0.0 - 172.31.255.255 (16 B klassi võrku) • 192.168.0.0 - 192.168.255.255 (256 C klassi võrku) • Võrgukihi analüüsivahendid ICMP (ping) ja traceroute. ping käsk saadab paketi teele ja ootab vastust, saab teada, kas võrgusõlm töötab ja kaua läheb aega vastuse saamiseks erinevate pikkustega pakettide puhul. traceroute töötab nagu ping, aga näitab kõigi marsruuteriteni
Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks tervikosadeks ning ühtlustatakse võrgu koormust. Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida transiitliiklust. Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11
Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse PTMF kahetooniline mitmesageduslik audiosignaali tüüp. Üks madal ja teine kõrge, et inimhääl sama pole mis toon. tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida 1dB=10log(Psisend/Pväljund) transiitliiklust. Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja
Võrkude ühendamine o kõik näevad kõiki, MAC tabelid suured o erinevad kanalikihi võrgutüübid(Ethernet, Token Ring..) OSI võrgukiht IP protokoll (RFC 791, 823) o TCP/IP südamik o kasutusel Internetis o marsruuditav - pakett on suunatav ühelt võrgusõlmelt teisele kuni sihtpunktini marsruuditavad on ka nt IPX, AppleTalk, XNS mittemarsruuditavad nt NetBEUI. Host, marsruuter Host - IP võrgus olev seade, millel on unikaalneIP aadress o nt lauaarvuti, server, võrguprinter,... Marsruuter on seade, mis ühendab erinevaid IP võrke o on ise ühe liidesega igas võrgus o igas võrgus unikaalne IP aadress o vahendab pakette erinevate võrkude vahel IP protokoll Kasutusel kaks versiooni - IPv4 ja IPv6 Pakett on datagramm lisaks hulk abiprotokolle
eelmises lõigus kirjeldatust. Kui tarvis, luuakse ISDN-ühendus, kui enam tarvis ei ole. "visatakse toru hargile". Ainult et kuna tegemist on suuremate andmemahtudega, oodatakse marsruuterilt tihti enamat. Seda nii kiiruse kui turvalisuse kohapealt. Turvalisuse tagamiseks on mitmeid meetmeid. Esiteks kaasneb ühenduse loomisega Point.-to-Point Protocoli paroolide kontroll. Teiseks on ISDN-ga kaasasündinud nähtus helistaja numbri saatmine vastuvõtjale, mida marsruuter ära kasutab ja mille pealt vaatab, kas ta sissehelistajat aktsepteerib. Osavate vastu, kes suudavad marsruuterile vale abonentnumbri öelda, on välja mõeldud automaatne tagasihelistamine. Seda võtet on ka modemimaailmas kasutatud. Marsruutereid, on kahte tüüpi. Üheks tema võimalikuks realisatsiooniks on arvuti, kus on sees meile juba tuttavad ISDN- kontrollerid ja marsruutertarkvara. Marsruuterarvuti võib olla spetsiaalne (dedicated), ent ta võib samas olla ka
Router solicitation message) "Marsruuteri kuulutus" teavitab võrguseadmeid enda olemasolust ja edastab IP-aadressi. Marsruuterid edastavad seda sõnumit regulaarselt sätetes määratud aja tagant. Võrguliikluse vähendamise huvides on sõnumi levituse intervall tavaliselt 7–10 minutit. Võrku lülituv host peaks ootama järgmist "marsruuteri kuulutust", et uuendada oma võrgutopoloogiat. Ooteaja vältimiseks saab host kohtvõrgus levitada "marsruuteri leidmise palvet". Iga sõnumi saanud marsruuter vastab automaatselt "marsruuteri kuulutusega". Aadressmaski taotlus ja Aadressmaski vastus 7 IP-aadresside tõlgendamiseks kohtvõrgus peavad hostid teadma alamvõrgumaski. Kui host leviedastab kohtvõrgus "aadressmaski taotluse", siis iga võrguseade peab saatma "aadressmaski vastuse", mis sisaldab alamvõrgumaski. Alternatiivina kirjeldatule kasutatakse hostikonfiguratsiooni protokolli.
==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. ==> Staatiline marsruutimine Süsteemi admin on ette määranud, mis teed pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine palju üleliigseid pakette. (( ==> Random saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni
==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. ==> Staatiline marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine – palju üleliigseid pakette. (( ==> Random – saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel
otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnum, mis täpsustab võrgu pilti ühenduste koormatuse ja kvaliteedi osas. Sellist informatsiooni kogudes ja süstematiseerides saab marsruuter leida optimaalseid teid võrgu sihtpunktidesse. 21. IPv4 ja lPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet - pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat 12 datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et
Skäneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest. 42. liides- kahe seadme, programmi või seadme ja inimese vaheline vahelüli, mis hõlbustab nende koostööd. 43. lüüs- kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku, näiteks ettevõtte kohtvõrku ja Internetti ühendav funktsionaalüksus, mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. 44. marsruuter- nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku. 45. MBR- ketta jaotusele elulise tähtsusega: kui seal olevat infot rikkuda, on keeruline välja selgitada partitsioonide asukohti, mahtusid ja tüüpe. 46. mikroarvuti- ehk personaalarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 47
Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks tervikosadeks ning ühtlustatakse võrgu koormust. Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida transiitliiklust. Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11.Marsruutimine koosneb kahest põhilisest
koos vastava tarkvaraga), mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway)
............................................................................ 21 3 SISSEJUHATUS Eraldiseisvaid seadmeid võrgu diagnostimiseks niivõrd ei ole kastutusel, pigem täidavad selle ülesande põhilised vahelülid, mis ühendavad võrke, milleks võivad olla nii hallatavad kommutaatorid, tulemüüri toega marsruuter ja muu analoogne. Järgnevas referaadis toon välja enamkasutatavad lahendused võrgu tervise ja funktsionaalsuse ülevaate saamiseks. Suuremal määral esinevad needsamad lahendused tarkvara kujul, mistõttu võib arvutivõrgu diagnostikaseadmeks pidada vabalt mõnda tavalist tööjaama, mis varustatud vastava tarkvaraga. 4 1. ERINEVAD OHUALLIKAD
Info saadetakse arvutile tagasi. Mõneks ajaks salvestatakse arvutisse. DHCP – Dynamic host configuration protocol 28. Võrgukihi analüüsivahendid ICMP (ping) ja traceroute. Ping teeb kindlaks, kas arvuti suudab suhelda teise arvutiga üle võrgu. Kui võrguühendus on saavutatud, näitab ping test ka paketi saatmiseks kulunud aega. Traceroute näitab teekonda (hüppeid) läbi erinevate seadmete (MAC-aadressid) soovitud asukohani. 29. Võrgukihi seadmed: marsruuter, tulemüür. Marsruuter - Kui arvuti tahab saata infot võrgust välja, on vajalik vahelüli võrgu ja muu põrkedomeeni vahel (nt modem). Default gateway (marsruuter) – kui tahame infot võrgust välja saada, saadame default gatewayle, mis tegeleb edasi info väljasaatmisega. Tulemüür on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt seadistatud reeglitele
0 – 255 NT: 193.40.254.28 IP aadress jaguneb kaheks pooleks, esimene neist on võrgu aadress ja teine võrgus oleva seadme oma: 192.168.65.254 IPv4 datagramm – Päise vaikimisi pikkus on 20 baiti (oktetti) Sisu pikkus kuni 65515 baiti Näeme, et IP pakett võib olla tunduvalt pikem kui Etherneti kaader, sellest tuleneb vajadus paketi segmenteerimise järele 59. Võrgukihi seadmed – marsruuter, võrgu levidomeenideks jaotamine Seadet, millega arvutivõrke omavahel kokku ühendatakse nimetatakse marsruuteriks või lühidalt lihtsalt ruuteriks (router) Marsruuter (router) on funktsionaalüksus, mida üldjuhul kasutatakse kohtvõrkude ühendamiseks kaugvõrgu kaudu. Kuna punktist A punkti B pääseb enamasti rohkem kui üht teed mööda, siis tegelevad marsruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot
kataloogi. Ikoonid, kus pildi alumises vasakus nurgas on valge ruut musta kõverjoonega, on kiirikoonid (shortcut icons) ja annavad võimaluse sellest kohast faili käivitada või avada. Fail ise asub kuskil mujal. Iga failiga saab siduda mitu kiirikooni ja need võivad asuda suvalistes kohtades. Enamasti paigutatakse töölauale sagedamini kasutatavate programmide või dokumentide kiirikoonid. Pärisikoon asub ühes kindlas kohas ja selle kustutamisel kustub ka fail. Ruuter (marsruuter, router) on võrgu seade, mis edastab andmepakette üle võrgu sihtpunkti poole ja seda protsessi nimetatakse marsruutimiseks. Lihtsamalt seletades, kui tavaline switch (võrgulüliti) ei tea arvuti IP aadressidest midagi, siis tegelevad ruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada
Niiviisi ,,õpib" kommutaator ära, millise pordi taga asub millise MAC-aadressiga võrgukaart, ning edaspidi, kasutades paketi sihtaadressi, suunab paketi ainult õigesse porti. Niisiis töötab kommutaator füüsilisel ja andmelüli kihil. Kommutaator tagab kõrgema turvalisuse kui jaotur, sest teised võrgukaardid ,,ei näe" neile mitte määratud pakette. Lisaks suurendab ebaoluliste pakettide puudumine oluliselt võrgu jõudlust. Marsruuter (router, ruuter) loeb iga saabuva paketi IP-aadressi ja otsustab sisemiste mars- ruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Marsruuter võib olla eraldi disainitud seade, marsruuterina võib kasutada aga ka mitme võrgukaardiga arvutit, kui temal konfigureerida marsruutimis- tabelid
edastamisotsuse tegemine kauem aega, kui switchil ja bridge'l, kuid kohtades, kus võrguliiklus on küllaltki kompleksne, on nii siiski võimalik võrgu efektiivust dramaatiliselt suurendada. Ruuterigaon tegemist jällegi võrgu keskseadmega, aga juba vähe keerulisemaga. Tavaliselt on routeri ülesandeks ühendada erinevaid võrke. Router on niipalju tark, et oskab vaadata ka selle info sisse, mis teda läbib ja vastavalt selle teha etteantud otsuseid. Eesti keelne vaste oleks ruuter või marsruuter. TRENDneti VPN tulemüür/ruuter. 25 26 ARVUTIVÕRKUDE LOOGILINE ÜLESEHITUS Microsoft Windows pere operatsioonisüsteemid kasutavad kahte tüüpi loogilisi lahendusi arvutivõrkude grupeerimiseks: "workgroup" ja "domain". "Workgroup" on "peer-to-peer" tüüpi võrgusüsteem, "domain" on tsentraalse administreerimis ja ülesehitusloogikaga võrgusüsteem.
hoivatuks kogu uhenduse ajaks) kohta). UDP pakub aga kahte teenust mida IP ei IP taseme fragmentimine paku naiteks · Datagramm(sõnum,segment)1400 baiti üle pordinumbrid ja vajadusel ka kontrollsumma. võrgu, kus MTU (maximum transfer unit) Pordinumbrid voimaldab on 620 baiti? eristada erinevaid kasutajanoudeid ja -Marsruuter fragmendib kontrollsumma abil saab · 600 baiti, 600 baiti,200 baiti (20 baiti IP kontrollida kas sonum joudis vigadeta kohale. päis) UDP ja TCP on · Sõnumi(segmendi) taasmoodustamine transpordikihi protokoll. lõppseadmes Transpordiprotokollid vastutavad sidekontrolli ja
endale üles ning jäetakse meelde, et selle tipu kaudu oli sinna odavam minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Omadused: o Iteratiivne - jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta o ise-lõpetav - ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks o asünkroonne - sõlmed ei pea ühes rütmis töötama
AS-ide kättesaadavust ja ka eeskirju, mis lubavad või keelavad kindlaid marsruute. KUI BGP-d ei eksisteeriks, oleks iga AS eraldi võrk ning üksteise võrgusõlmede kaudu ei saaks pakette saata, st AS-id ei saaks üksteise seadmetega suhelda. Eri AS-idesse kuuluvad ruuterid vahetavad üksteisega infot selle kohta, missugusesse AS-i saab ühendada missuguse AS-i kaudu. 35. Marsruuterid Marsruuterid on võrgukihi seadmed, mis tegelevad datagrammide (ehk võrgukihipakettide) edastamisega. Marsruuter loeb datagrammide päistest sihtmarsruuteri aadressi ning valib selle järgi järgmise marsruuteri, millele pakett edastada. See, mis andmed on datagrammi sisus (payload), ei mõjuta marsruuterite tööd, sest ruuterid ei jooksuta rakenduse- ega transpordikihi protokolle. Igal ruuteril on marsruutimistabel. Ruuter loeb temasse saabuva datagrammi päist ning otsib tabelist päises asuva sihtaadressi järgi, millise ühenduse kaudu datagramm edasi saata. Tähtsamad elemendid:
tegeleb elektriliste signaalidega. Vastuvõttev pool toimib täpselt vastupidises järjekorras. Igal Interneti hostil(mis on arvuti või mõni muu võrguseade) on ühene identifikaator nn. IP- aadress. See koosneb 4-st baidist ning kirjutatakse üles kujul, kus baidid on teisendatud kümnendarvudeks ja eraldatud punktidega. Näiteks, 193.40.252.216. Selline arvuti leitakse üles marsruutimise abil. Internetis on veel sellised kastid, mille nimedeks "marsruuter" ja milline sisaldab nn. "marsruutimisinfot", st. kuhu mingi Interneti host tema poolt vaadatuna jääb. Kuidas on määratud hostide nimed Internetis? IP-aadress -i kasutamine ülaltoodud kujul on tülikas. Asja lihtsustamiseks kasutatakse rakendusprotokolli DNS (Domain Name Service), mis lubab kasutajal esitada Interneti hostide nimesid näiteks nii: Raivo.postimees.ee Tippdoomen ee tähendab Eestit postimees - ajalehte Postimees
olemas, siis saadetaksegi vastus ainult konkreetselt talle. Switchidega saab ka kokku ühendada suurema hulga võrke ning kui üks switch on ühendatud teisega, siis toimub pidev õppimine. Kommutaatorid ja ruuterid mõlemad on seadmed, mis võtavad vastu pakette ja edastavad neid. Ruuteritel on marsruutimistabelid ja kommutaatoritel on kommutatsioonitabelid. Kokkuvõtteks: Liiklust isoleerivad kõik seadmed (bridge, switch, marsruuter), välja arvatud HUBi ehk jaoturi. Ainuke, mis vajab konfigureerimist on ruuter. Teiseb õpivad ise ning HUB ei vaja mingit õppimist, sest ta võtab biti vastu ja saadab selle edasi. Optimaalse marsruutimisega tegeleb ainult ruuter, kus valitakse marsruuti. Cut through Ilma täit paketti vastuvõtmata on võimalik alustada edasi saatmist ainult HUBide ja switchide puhul. Sillad ja ruuterid võtavad paketid täielikult vastu, analüüsivad ja alles siis teevad edasi saatmise otsuse. 45
annaabi.ee 
