EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad); diskreetsed lihtallikad võivad olla mäluta (üksteiele järgnevad sümbolid on teineteisest statistiliselt sõltumatud) või mäluga (sümbolid on stat
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Raadio- ja sidetehnika instituut Iseseisev töö aines IRZ0060 Häirekindlus Töö koostaja: Aet Udusaar 030740 IATM Tallinn 2007 Ülesanne Uurida ja analüüsida joonisel 1 antud skeemi. Joonis 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeem Andmed: Edastuskanal: AWGN+Rice (K=1) Modulatsioon: BPSK Häirekindel kood: CC (4;2,8) Edastuskanal AWGN lühikirjeldus AWGN (Additive White Gaussian Noise) tähendab lühendit valge gaussi müraga edastuskanalile (additive white gaussian noise). Vastuvõtjas võetakse vastu signaal, mis omab kuju r(t) = s(t) + n(t), kus r(t) on vastu võetud signaal, s(t) edastatud signaal ja n(t) on valge müra. Valge gaussi müra on müra, mille sagedusspekter on pidev ja ühtlane üle kogu sagedusala. Samuti on valgel müral iga hertsi kohta võrdne...
AWGN 2-FSK BCH (15,7) RS GF (16) 5-kordse veaparandusega Tabel 1. Lähteandmed 2. Struktuurskeemi osade lühikirjeldused 2.1 Modelleerimise struktuurskeem SIMULINKis Kogu ülesande lahendamisel kasutasin ühte ja sama struktuurskeemi: Joonis 2. Struktuurskeem SIMULINKis 2.2 Edastuskanal -> AWGN AWGN (Additive White Gaussian Noise) aditiivse valge Gaussi müraga kanal on laialdaselt kasutatav kanali mudel: Joonis 3. AWGN kanali struktuurskeem Kanalis liitub edastavale infosignaalile gaussi normaaljaotusega valge müra, kusjuures müra spektraaltihedus on kõikidel sagedustel konstantne. Väljundis saadakse liitunud signaal. AKF Rv(), mis sisaldab kaalutud deltafunktsiooni.
. , , 13. Piiratud ribalaiusega edastuskanal , , .
42. Mis on koostööd võimaldavate rakenduste iseloomulikud funktsionaalsused? Mis kasu on organisatsioonil koostööd võimaldavate rakenduste kasutamisest? - Funktsionaalsused: telekonverents kõne, video. Kasu koostöövahendite kasutamisel: produktiivsus, kvaliteet, innovatsioon, klienditeenindus, majandustulemus. 43. Mis vahe on osalisel ja puhtal e-turundusel? - Puhas e-turundus toode/teenus, toote/teenuse loomise protsess ja edastuskanal on digitaalsed. Osaline e-turundus mõõtmed on osaliselt füüsilised, osaliselt digitaalsed. 44. Mis on transaktsioonide töötlemise süsteem (TPS) ja milleks seda kasutatakse? - Transaktsioonsuvaline äriline sündmus või tegevus, mille käigus tekib väärtuslik info, mis tuleks salvestada andmebaasi. TPSmonitoorib, kogub, töötleb ja salvestab transaktsioonide andmeid. Peab suutma töödelda suures koguses informatsiooni, peab olema võimeline vältima andmevigu. 45
Pakub lihtsat kuid kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on 48. ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega ebakindlat sõnumite transporti. UDP ei tekita virtuaalkanalit kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC-aadress. ARP nagu TCP samuti ei nõua ta kviitungeid, lihtsalt saadab pakette. datagrammi liigutada. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal on vahend lokaalvõrgus sihtpunkti aadressi leidmiseks. Selleks UDP päis on 8 baiti pikk, mis koosneb: 1)saatja pordi aadress -> kanalikihi protokoll -> puhvrid. Ruuteri väljund: -> väljuvad saatja ujutab LAN’i üle päringuga, kus on kirjas tema IP 2B 2)sihtpunkti pordi aadress 2B 3)datagrammi pikkus 2B puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal aadress ja soovitava vastuvõtja IP aadress. Vastuvõtja tunneb 4)kontrollsumma 2B
küllaltki aeglased, on selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal Sild vs ruuter: Sild võtab kaadri vastu kaadri tasemel, ruuter tegutseb IP aadressidega. Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 36. Ipv4 ja Ipv6 + IP-l on kaks peamist ülesannet pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada
selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal Sild vs ruuter: Sild võtab kaadri vastu kaadri tasemel, ruuter tegutseb IP aadressidega. Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 25. IPv4 ja IPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet – pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide
· Innovatiivsus koostööd tehes suudavad inimesed toodete, teenuste puhul tulla rohkem uutele ideedele · Klienditeenindus koostööd tegevad inimesed suudavad lahendada kliendi kaebusi kiiremini ja efektiivsemalt · Finants kõige eelneva tulemusel on koostööle orienteeritud ettevõtete kasum suurenenud. 43. Mis vahe on osalisel ja puhtal e-turundusel? Puhas e-turundus toode/teenus ning toote/teenuse loomise protsess ja edastuskanal on digitaalsed, kuid osalise e-turunduse puhul on mõõted osaliselt füüsilised, osaliselt digitaalsed. 44. Mis on transaktsioonide töötlemise süsteem (TPS) ja milleks seda kasutatakse? TPS monitoorib, kogub, töötleb ja salvestab transaktsioonide andmeid. Kasutatakse: Andmete kogumiseks inimeste poolt sisestatud andmed, sensoritelt saadud andmed Andmete töötlemiseks reaalajas või seeriatena Salvestamiseks andmebaasi 45. Mis on ettevõtte ressursihalduse süsteem (ERP)
lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. /// ==> Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid. Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal /// ==> EHK Ruuterisse tulevad paketid sisse kiiremini kui neid analüüsida ja edasi saata jõuab, järelikult on vaja neid vahepeal ajutiselt salvestada see on sisendpordi ülesanne, veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric'us väljaminevad paketid
toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. /// ==> Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid. Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal /// ==> EHK Ruuterisse tulevad paketid sisse kiiremini kui neid analüüsida ja edasi saata jõuab, järelikult on vaja neid vahepeal ajutiselt salvestada – see on sisendpordi ülesanne, veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric’us väljaminevad paketid
Selleks on vaja põrketuvastus ja lahendus mehhanismi, et kuidas lahendada probleemi, kui kaks või enam saatmist on omavahel kokku jooksnud. Selleks on vaja hajutatud algoritmi, mis määrab ära, kuidas kanalit omavahel jagada ning selle algoritmi töö tuleb korraldada läbi selle sama ühise edastuskeskkonna. Mingit muud kanalit ei ole, vaid see sama kanal, mis neil on, läbi selle kanali peavad nad kuidagi kokkuleppe saavutama. Ideaalne multipöördusprotokoll on selline, et on ühine edastuskanal, mille läbilaskevõime on R bitti sekundis. Ideaalselt, kui on üks saatja, siis ta saab enda kätte kõik selle R bitti, aga kui on n-saatjat, siis igaüks saab osa R-ist. See protokoll peab olema täistsentraliseeritud ehk ei ole ühtegi võrgusõlme, mis seda tööd korraldaks ning ei ole mingeid sünkroniseerimisvahendeid ja see peab olema lihtne. Multipöördusprotokolle jagatakse kolme klassi: 1) Kanali tükeldamise protokoll Igaühele antakse tükk kanalist. (FDMA
teatatakse valmisolekust häirekeskusele. EMO- erakorralise meditsiini osakond Praktikas on edukat suhtlust sageli raske tagada. Peale keeleprobleemide, raadioside leviaukude või tehniliste probleemide tuleb ette ka inimestevahelisi probleeme erinevate arusaamadega üksteise vastutusalade kohta, mis võivad suhtlusel komistuskivideks muutuda või infolünki tekitada. Suhtlustsükkel Iga suhtlustsükkel koosneb suures plaanis viiest osast: teade, saatja, edastuskanal (kõne), vastuvõtja, reaktsioon (kinnitus). Kui see tsükkel katkeb, siis tekivad suhtlusprobleemid. Näidisjuhtum Kell 01:30 teatab häirekeskus kiirabile teadvuseta isikust aadressil Kase 47. Nime polevat keegi osanud öelda. Kohale jõudes annavad kiirabitöötajad uksekella. Uksetelefon teeb häält ja kiirabitöötaja hüüab sellesse: „Kiirabi, tehke lahti!“ – „Miks, kas kellegagi juhtus midagi?“ kostab vastus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
